(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-4181
Kohtuasi
X hagi Y vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.09.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood: XXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Siim Mõistlik (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): Y (registrikood XXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja C (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.09.2022 määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ja juhendamistasu.
2.Harju Maakohus jättis 29.11.2021 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. jättis 27.04.2022 kohtuotsusega Harju Maakohtu 29.11.2021 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, va Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. tsused jõustusid 28.05.2022.
3.28.06.2022 esitas kostja Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt välja mõista 4138,67 eurot. Taotluse kohaselt ei olnud kostjal kuni 31.12.2020 hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, kuna Y-t esindas C Y juristina töölepingujärgsete ülesannete täitmise korras. Kuna Y ja C vaheline tööleping lõppes 31.12.2020, on nimetatud isik alates 01.01.2021 esindanud Y-t lepingulise esindajana Y ja lepingulise esindaja büroo – OÜ Body Heart & Soul Praxis (registrikood 16072303) vahel sõlmitud õigusabilepingust tuleneva volituse alusel.
4.22.08.2022 esitatud seisukohas vaidles hageja kostja poolt väljatoodud menetluskulude vajalikkusele. Hageja leidis, et kostja on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes ei tohiks lepingulist advokaati palgata, kuna asutuse puhul saab eeldada tööõiguse alase sisemise pädevuse olemasolu. Hageja on depressiooni tõttu tänaseks täielikult töövõimetu ega suudaks kostja poolt nõutud summasid tasuda (see oleks võimalik vaid pikaaegse maksegraafiku alusel). Kostja ei ole menetluse kestel oma esindaja esindusõiguse aluse muutumist äratuntavalt markeerinud. Kostja esitas esindusõiguse aluse muutust puudutavad volikirjad alles enne kohtuistungi algus, mis tõi kaasa olukorra, kus hageja ei saanud arvestada kulutuste hüvitamisega määras, mida taotleb kostja. Hageja palus lugeda kostja poolt seoses lepingulise esindajaga kantud õigusabikulud ebavajalikuks ja põhjendamatuks menetluskuluks. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 14.09.2022 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku 3250,50 eurot ning määras TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtumääruse täitmise korra järgmiselt: hageja kohustub tasuma kindlaksmääratud menetluskulude summa osamaksetega (6) kalendrikuu jooksul 6 kuud x 541,75 eurot alates kohtumääruse jõustumisest. Igakuise osamakse on hageja kohustatud tasuma kalendrikuu 10.-ks kuupäevaks. Maksetega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
6.Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 177 lg-le 2, § 175 lg-le 1, § 144 p-le 1. Kostja on 28.06.2022 esitatud nimekirja kohaselt kandnud menetluskuluna õigusabikulu kogusummas 4138,67 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad kostja poolt esimese ja teises kohtuastmes kantud õigusabikuludest. Kohus leidis kokkuvõttes, hinnates menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, et kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, so kokku 32,05 h ulatuses, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohus ei pidanud põhjendatuks ajakulu 5,25 h ulatuses.
2-20-4181
7.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra, mis oli 100 eurot 2021. aastal osutatud õigusabile ja 110 eurot 2022. aastal osutatud õigusabile (apellatsioonkaebusega seotud kulud), osas leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100-110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kohtu hinnangul on käesolev asi keskmisest keerukam ja mahukam. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtu hinnangul TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt välja mõista menetluskulud õigusabile maakohtus 2310 eurot (23 h 10 min x 100) ja õigusabile ringkonnakohtus 940,50 eurot (8 h 55 min x 110), kokku 3250,50 eurot.
8.Hageja leidis, et kostja näol on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes ei tohiks lepingulist advokaati palgata, kuna asutuse puhul saab eeldada tööõiguse alase sisemise pädevuse olemasolu. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustunud. Kostja võib palgata enda õiguste kaitseks advokaadi. Kostja on õigusabiteenust kasutanud võimalikult säästlikult, eesmärgiga teha enda kaitseks hageja alusetute süüdistute eest kõik vajalik ja võimalik. Kohus nõustus kostja märgituga, et käesolevas kohtuasjas ei ole hageja käitunud mõistlikult, olles tõendite, taotluste jm pöördumiste esitamisel väljunud otstarbeka, ökonoomse, kohtu juhtimisele allutatud menetluse raamidest. Käesolevas menetluses on hageja esitanud kohtule hulgaliselt menetlusdokumente, massiivsel hulgal lisamaterjale, väidetavaid tõendeid, millest enamus käesolevas kohtuasjas asjasse ei puutu. Y-l on tulnud X esitatud materjalid läbi vaadata olenemata sellest, kas need asjasse puutusid või mitte ehk hinnata dokumentide sisu nimetatud asjaolu kindlakstegemise eesmärgil; samuti tuli koostada ja kohtule esitada Y seisukohad X esitatud menetlusdokumentidele, mida X esitas kaugelt enam kui kohtu poolt nõutud. X komplitseeris kohtumenetlust muuhulgas ka korduvate taotluste esitamisega, mis samuti on tulnud Y huvides (kohtumenetluse asjaoludega kursispüsimise eesmärgil) läbi vaadata olenemata sellest, kas kõikide suhtes Y-lt korrespondeeruvat menetlustoimingut nõuti või mitte. Y lepinguline esindaja kinnitas, et on Y poolsete menetluslike sammude astumist nõustanud ja toimetanud võimalikult ökonoomselt, eesmärgiga hoiduda liigsetest kuludest.
9.Kohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Y on olnud TVK menetlusest saadik valmis lõpetama vaidluse Xiga kompromissiga, millest X on 100% keeldunud nii TVK kui HMK menetluses. Vaidluse materjalidest nähtuvat on Xile soovitanud vaidluse lahendamist kompromissiga vähemalt kaks X töövaidluses esindanud neljast lepingulisest esindajast - K. Martis (TVK istungil) ja U. Arumäe Harju Maakohtule esitatud seisukohtades (vt Urmas Arumäe poolt X’ile adresseeritud seisukohad seoses asja perspektiivikusega (dtl 378-382, seisukoha punktis 13 kompromissi ettepanek). Kuna kompromiss on jäänud sõlmimata üksnes põhjusel, et X on olnud kategooriliselt ja resoluutselt selle vastu, ei vastuta Y ka selle sõlmimata jätmise tagajärgede (menetluse jätkumine, mis on toonud kaasa menetluskulude tegemise vajaduse jätkumise) eest.
10.Lisaks on kohus 26.02.2021 saadetud e-kirjas (dtl 247) pidanud vajalikuks menetlusosalistele, sh hagejale selgitada, et töövaidluse kohtus lahendamisega kaasnevad mõlemale poolele täiendavad menetluskulud ning kohtumenetluses kehtib üldreegel, et nii enda kui vastaspoole menetluskulud tasub pool kes vaidluse kohtus kaotab, mõlemal poolel on esindajad järelikult tuleb esindajatele ka tehtud töö hüvitada. Kompromissi korral kehtib üldreegel, et poolte menetluskulud jäävad iga poole enda kanda ja uusi vastaspoole kulusid tasuma ei pea (TsMS § 168 lg 3). Seega ei saa hageja väita, et ta ei teadnud kostja esindusõiguse aluse muutumisest, hageja pidi teadma, et kostjat esindab lepinguline esindaja.
11.Hageja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses 24.04.2001 haldusasjas 3-3-1-19-01 toob halduskolleegium esile, et ka TsMS § 61 lg 1 25.02.1999 redaktsiooni järgi mõistab kohus
2-20-4181 poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest (punkt 3.). Kohus on praegusel juhul menetluskulusid hinnanud osutatud kriteeriumite järgi, so vajalikud ja põhjendatud kulud.
12.Hageja väitel on ta depressiooni tõttu tänaseks täielikult töövõimetu ega suudaks kostja poolt nõutud summasid tasuda (see oleks võimalik vaid pikaaegse maksegraafiku alusel). Kohus märkis, et kuigi hageja ei ole kohtule tõendanud enda töövõimetust haiguse tõttu, on kohtule siiski usutav, et pärast pikka kohtuvaidlust, milles hagi jäeti rahuldamata, võis hageja langeda depressiooni. Kohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks ja määras TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtumääruse täitmise korra selliselt, et hageja tasub menetluskulud igakuiste osamaksetena 6 kalendrikuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Võttes arvesse, et kostja on esitanud TsMS § 177 lg 4 alusel taotluse, märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et maksetega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku summas 3250,50 eurot ning teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
13.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu seisukoht selle osas, et ka avalikõiguslikul juriidilisel isikul on kohtumenetluses võimalik lepingulist esindajat kasutada, igati nõustumisväärne. Hageja hinnangul on aga TsMS § 175 lg 1 kontekstis eraldi küsimuseks see, kas avalik-õiguslik juriidilise isiku poolt palgatud lepingulise esindajaga seotud õigusabikulusid on põhjendatud teiselt isikult välja nõuda olukorras, kus vaidlusküsimuse alast kompetentsi saaks eeldada avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult endalt. Hageja hinnangul ei tohiks Y avalik-õigusliku juriidilise isikuna oma majanduslike ümberkorraldustega (juristi töölepingu asendamine käsunduslepinguga ning sellest tulenevate kulude tekkimisel nende nõudmine vaidlust pidavalt kodanikult) taotletavat kokkuhoidu asuda saavutama oma vallandamise vaidlustanud töötaja (kui põhiõiguste kandja) arvelt. Olukorras, kus halduskohtumenetluse alases praktikas (RKHK 3-3-1-19-01, p 3) on sellist võimalust pigem eitatud, ei tohiks oma töösuhte lõpetamist vaidlustava töötajalt nõutavate kulutuste maht olla suurem ka tsiviilkohtumenetluses ega sõltuda sellest, et kas ametikohustuste täitmine toimus töötaja või ametnikuna. Seejuures on tähelepanuväärne, et HKMS § 108 lg 12 viitab otseselt TsMS §-le 175. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et kohus on eelmärgitu näol jätnud diskretsiooniõiguse teostamisel arvestamata olulise asjaolu, mis on käsitletav TsMS § 175 lg 1 sätestatud diskretsiooniõiguse olulise rikkumisena.
13.2.Maakohus on jätnud arvestamata hageja poolt märgitu, mille kohaselt ei olnud kostja menetluskulude tekkimine hagejale mõistlikult ettenähtav, kuivõrd kostja ei ole menetluse kestel oma esindaja esindusõiguse aluse muutumist äratuntavalt markeerinud. TsMS kohaselt on esindajast töötaja menetluskulude hüvitamise määr oluliselt piiratum võrreldes lepingulise esindajaga. Kostja esitas esindusõiguse aluse muutust puudutavad volikirjad alles enne kohtuistungit, mis tõi kaasa olukorra, kus hageja ei saanud arvestada kulutuste hüvitamisega määras, mida taotleb kostja. Iseenesest vastab tõele kostja väide, et ta on menetlusdokumentide lõpus oma esindusõiguse aluse muutust kajastanud viitega lepingulisele esindaja rollile. Samas leiab hageja, et menetlusõiguste heatahtliku kasutamise kontekstis ei ole see piisav. Seejuures oli segadusse ajav ka asjaolu, et kostja lepinguline esindaja kasutas nii hageja kui kohtuga
2-20-4181 suhtlemisel kostjaga seotud meiliaadressi XXX pikalt ka pärast seda kui väidetavalt töösuhe kostjaga juba lõppenud oli. Hageja hinnangul on kohus nimetatud asjaolu arvestamata jätmisel rikkunud TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat nõuet mõista välja õigusabikulud ainult vajalikus ja põhjendatud määras.
14.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Y on kõrgharidusasutus, mille põhitegevuseks on kvaliteetse kunstikõrghariduse pakkumine kolmel kõrgharidustasemel, mitte riigivõimu teostamine ega õigusvaidluste pidamine. Ei eksisteeri õigusnormi, mis välistaks Y õiguse kohtuvaidlustes lepinguliste esindajate õigusabi kasutada, sh ka töövaidlustes töötajatega. Y-s alustati 2020. aastal struktuurimuudatuste tegemist, mille käigus mh kaotati juriidiline osakond ja lõpetati ka varasemalt Y-t esindanud jurist C tööleping. Y kasutas sellest ajast alates lepingulise esindajana varasemalt akadeemias juristina töötanud inimest, mis oli mõistlik, mh kulude kokkuhoiu mõttes. Arvestades kohtuasja asjaolusid, hageja esindajate arvamusi ja soovitusi, aga ka maakohtu ning ringkonnakohtu lahendeid, ei olnud hagejal alust eeldada, et tema nõudeid saadab kohtus edu.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul oli maakohus, tulenevalt asjaolust, et tegemist oli tsiviilasjaga, seotud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusõiguse normidega. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleerib TsMS § 175, mille lõige 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktikas on rõhutatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-21-182-15, p 14).
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab kostjale õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul.
2-20-4181
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja etteheide, mille kohaselt on maakohus ületanud diskretsioonipiire, jättes arvestamata asjaoluga, et kostjalt kui avalikõiguslikult isikult sai eeldada vaidlusküsimuse alast kompetentsi ilma lepingulist esindajat palkamata, põhjendatud.
20.Kuigi hageja poolt viidatud kohtuasjas tõepoolest osundati, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi, ei olnud see seisukoht absoluutne, arvestades, et kohus leidis ka seda, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguse kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt (vt RKo, 24.04.2001, 3-3-1-19-01, p 3).
21.Sarnast seisukohta on Riigikohus avaldanud ka hilisemas kohtupraktikas tsiviilvaidluste lahendamisel asjades, kus üheks menetlusosaliseks on riik või riigiasutus. Nii on leitud, et advokaadi kaudu menetluses osalemine ei pruugi olla põhjendatud, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma advokaadi abita, kasutades lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat, kellel on kohtu arvates esindamiseks piisavad teadmised ja kogemused (TsMS § 218 lg 2). Samas on ka rõhutatud, et TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kaalub kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades mh asja keerukust ning hindab kohus seda, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaliseks on riik oma tulundusasutuse kaudu, kelle struktuuri koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja mõistmata (vt nt RKTKm, 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 14).
22.Määruskaebemenetluses kostja poolt esitanud Y 29.09.2021 käskkirjast nr 1-8/10 nähtuvalt on kostja alates 01.01.2021 kaotanud juriidilise osakonna. Käskkirjast ei nähtu ega ole võimalik järeldada, et seni kostja koosseisuliseks juristiks olnud C, oleks üle viidud muusse osakonda ja senisel ametikohal jätkanud. Vastupidi, kostja poolt esitatud töölepingu lisast nähtub, et juristiga on tööleping lõpetatud alates 31.12.2020 koondamise tõttu.
23.Kuna kostjal puudus alates 01.01.2021 juriidiline osakond ja koosseisuline jurist hoopiski, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas alust eelduseks, et kostjal oli suutlikus oma õigusi ilma lepingulist esindajat palkamata edaspidises kohtumenetluses kaitsta. Asjaolu, et kostjale osutas edaspidi õigusabi varasemalt koosseisuliseks juristiks olnud isik, saab pidada hagejat soosivaks, kuna aitas ilmselgelt kokku hoida menetluskulusid vähemalt selle summa võrra, mis oleks tulnud tasuda uuele esindajale seoses asjaga kurssi viimisega.
24.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus jättis arvestamata asjaolu, et kostja menetluskulude tekkimine ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtav põhjusel, et kostja ei ole menetluse kestel oma esindaja esindusõiguse aluse muutumist äratuntavalt markeerinud.
25.Ringkonnakohus ei nõustu ka selle etteheitega. Kuigi õige on hageja väide, et kostja esitas esindusõiguse aluse muutust puudutavad volikirjad alles enne kohtuistungit, ei saa nõustuda sellega, et arusaadav polnud, millisest hetkest esindab kostjat lepinguline esindaja. Nii nähtub tsiviilasja materjalidest, et C on 03.03.2021 e-kirjas, mis on saadetud ka hageja esindaja epostile, end märkinud kostja lepinguliseks esindajaks (I kd, tlk 99). Sama nähtub kirjavahetusest, mis on kohtule edastatud hageja enda poolt ja milles kostja esindaja rõhutab fakti, et on tema lepinguline esindaja (II kd, tlk 113 pöördel). Maakohus on 20.04.2021 e-kirjas pooltele pidanud Y esindajat Ci tema lepinguliseks esindajaks (II kd, tlk 114). Kostja
2-20-4181 03.03.2021 e-kirjas kohtule, mis on kohtute infosüsteemis tehtud nähtavaks nii hagejale kui tema esindajale, on esindaja nimetanud end kostja lepinguliseks esindajaks (II kd, tlk 130). Analoogne on olukord kostja 04.05.2021 e-kirja ja sellele lisatud seisukohtadega (II kd, tlk 145146), 28.10.2021 esitatud dokumendiga (selgitused ja volikirjad) (II kd, tlk 39-44) ja 02.11.2021 menetluskulude nimekirjaga (II kd, tlk 57). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, kostja on lepingulise esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitanud enne kohtuistungit ja sellest nähtuvad kostja lepingulise esindaja volitused alates 01.01.2021, pidi hagejale olema arusaadav, et kostjal on lepinguline esindaja.
26.Toodust tulenevalt ning arvestades seda, et nii maakohus kui hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe hoiatasid hagejat võimaliku menetluskulude kandmise kohustuse eest (II kd, tlk 207), pidi olema hagejale ettenähtav ka võimalik menetluskulude tekkimine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
27.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.