Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 21. aprill 2022
Tsiviilasja number
2-22-980
Tsiviilasi
Tootem OÜ hagi OÜ Walton vastu osanike
31.detsembri 2021. a otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tootem OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Tootem OÜ (registrikood 12294260), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): OÜ Walton (registrikood 11775336), juhatuse liige Margus Lentsius
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Tootem OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrus muutmata.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tootem OÜ (hageja) esitas 20. jaanuaril 2022 hagi OÜ Walton (kostja) vastu kostja
31.detsembri 2021. a osanike koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, mille maakohus võttis 21. jaanuaril 2022 menetlusse. Pooled esitasid 26. jaanuaril 2022 kohtule kompromissi, paludes kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest. Kostja esindajana kirjutas kompromissile alla Jekaterina Kirss. Maakohus kinnitas kompromissi 26. jaanuari 2022. a määrusega (tl 26). Margus Lentsius esitas kostja juhatuse liikmena 27. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja tsiviilasja menetluse jätkamist. Kostja palus jätta senise menetlusega seotud kulud Jekaterina Kirsi kanda. Määruskaebuse kohaselt on kostja seadusliku esindajana esinenud isik, kes ei ole kostja juhatuse liige.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus rahuldas 11. veebruari 2022. a määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2022. a määruse, millega kohus kinnitas hageja ja kostja vahel
26.jaanuaril 2022 sõlmitud kompromissi ning jättis 26. jaanuaril 2022 sõlmitud kompromissi kinnitamata. Kostja osanikeks on hageja (1278 eurone osa) ja Liina Tilk (3278 eurone osa). 31. detsembri 2021. a osanike koosolekul osales vaid osanik Liina Tilk. Äriregistri andmete kohaselt oli 27. maist 2019 kuni 1. detsembrini 2021 kostja juhatuse liikmeks Heiki Liivat. Alates 1. detsembrist 2021 on juhatuse liige Jekaterina Kirss. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kostja osanike 31. detsembri 2021. a koosolekul tehti järgmised otsustused: •
tuvastada, et kanne äriregistrisse Jekaterina Kirsi kostja juhatuse liikmeks valimise kohta on tehtud tühise otsuse alusel;
•
kutsuda alates 31. detsembrist 2021 kostja juhatuse liikme kohalt tagasi Heiki Liivat;
•
valida alates 31. detsembrist 2021 kostja juhatuse liikmeks Margus Lentsius.
Osanike 31. detsembri 2021. a koosoleku protokolli kohaselt 11. novembril 2021 koosolekut ei toimunud, koosolekut ei kutsunud kokku juhatuse liige ning koosoleku kokkukutsumist ei nõutud osaühingu juhatuselt. Sellisest üldkoosolekust Liina Tilka kui enamusosanikku ei teavitatud ning teda koosolekule ei kutsutud. Kuna 31. detsembri 2021. a koosolekul osales Liina Tilk, loeb kohus need tema seisukohtadeks. Hageja hinnangul on 31. detsembri 2021. a koosolekul vastu võetud otsused tühised. Koosoleku kokkukutsumise teate saatis 22. detsembril 2021 osanikele kostja varasem juhatuse liige Heiki Liivat. Osanike koosoleku peab kokku kutsuma juhatus. ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Kuna 22. detsembril 2021 oli äriregistrisse kantud juhatuse liikmena Jekaterina Kirss, tuleb kohtul analüüsida, kas 11. novembri 2021. a otsus Jekaterina Kirsi juhatuse liikmeks valimise kohta on kehtiv. Kostja 11. novembri 2021. a koosolekust võttis osa kostja osanik hageja. Koosolekul tehti järgmised otsused: •
kutsuda tagasi kostja juhatuse liige Heiki Liivat;
•
valida kostja uueks juhatuse liikmeks Jekaterina Kirss.
Hageja edastas 16. septembril 2021 kostja juhatusele nõudekirja kostja koosoleku kokkukutsumiseks, et kutsuda tagasi juhatus ja valida kostjale uus juhatuse liige. Kostja juhatuse liige ühe kuu jooksul osanike koosolekut kokku ei kutsunud. Hageja kutsus ise
19.oktoobri 2021. a teatega koosoleku kokku, toimumisajaga 28. oktoober 2021. a. Kuna koosolekule ilmus kostja osanikuna vaid hageja esindaja ja teine osanik Liina Tilk koosolekule ei ilmunud, kutsus hageja 2. novembri 2021. a teatega kokku uue koosoleku, toimumisajaga 11. november 2021. a. ÄS § 171 lg 2 p 3 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Hagejale kuulub umbes 28% osakapitalist, seega ta saab nõuda osanike koosoleku kokku kutsumist. Osanikul on õigus ÄS § 171 lg 3 järgi koosolek kokku kutsuda alles pärast seda, kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul koosolekut kokku kutsunud. Kohtule esitatud dokumentide hulgas on hageja poolt kostja äriregistrisse kantud meiliaadressil [email protected] 16. septembril 2021 saadetud e-kiri, mille teemaks on „Nõudekiri“. E-kirjast ei nähtu, et sellele oleks mingi dokument lisatud ning kohtule ei ole esitatud ka dokumenti, mis väidetavalt selle e-kirjaga saadeti. Seega ei ole kohtul võimalik esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale, et 11. novembri 2021. a koosolek on kokku kutsutud seaduses toodud nõudeid järgides ning koosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised. Tuleb eeldada, et Heiki Liivat oli 31. detsembri 2021. a koosoleku kokku kutsumise ajal kostja juhatuse liige ning seega on Margus Lentsiusel õigus esitada kostja nimel määruskaebus. Kuna Jekaterina Kirsil ei olnud volitusi kostja nimel kompromissi sõlmida, rahuldas maakohus määruskaebuse ja tühistas 26. jaanuari 2022. a määruse kompromissi kinnitamise kohta. Maakohus jättis kompromissi kinnitamata, kuna on võimalik, et kostja esindaja ei ole kompromissi allkirjastanud. Pooltel tuleb kostja esindamise õigus ja osanike koosolekute tühisuse küsimus selgeks vaielda kohtumenetluses. Kohus võtab juhatuse liikme volituste kohta lõpliku seisukoha lõpplahendis.
Kui Jekaterina Kirsil ei olnud õigust sõlmida kostja nimel kompromissi, ei olnud tal õigus sõlmida ka määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kokkulepet. Maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrus ei ole veel jõustunud.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt on maakohus tühistanud jõustunud kohtulahendi. Jõustunud kohtulahendit on võimalik vaidlustada või kohtuasja uuesti avada läbi teistmismenetluse, muud võimalust õiguskord ei anna. Kohus on poolte kompromissi määrusega kinnitanud ega ole leidnud, et asjas esineksid kompromissi mittekinnitamise aluseid. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud kompromissi kinnitamata, kuna leidis, et Jekaterina Kirsile ei pruukinud olla kompromissi allkirjastamise õigust. Maakohus ei ole toonud esile tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 kohaseid kompromissi mittekinnitamise aluseid. Kui isik leiab, et kompromiss on tühine, kuna selle allkirjastajal puudus esindusõigus, siis saab see isik rääkida TsMS § 430 lg 8 kompromissi tühisusest TsÜS-i järgi, mitte aga kompromissi mittekinnitamise alustest. Määruskaebus tulnuks jätta läbi vaatamata, kuivõrd see esitati peale lahendi jõustumist, kompromiss ei näe ette määruskaebuse esitamist võimalust ja määruskaebuse on esitanud menetlusväline isik Margus Lentsius. Kuivõrd hagiga on kostja 31. detsembri 2021. a otsused vaidlustatud, siis ei ole Margus Lentsius kostja juhatuse liige, kes saaks kostja nimel määruskaebust esitada. Registriosakond tegi 31. jaanuaril 2022 eitava kandemääruse Margus Lentsiuse kandmiseks kostja juhatuse liikmena registrisse. Jekaterina Kirss on valitud seaduspäraselt kostja juhatuse liikmeks. Kui maakohus oleks küsinud hagejalt infot koosoleku kokkukutsumise nõudekirja edastamise kohta, oleks hageja saanud edastada kohtule tõendusmaterjali, et 16. septembri 2021. a e-kirjaga oli kaasas
16.septembril 2021 digiallkirjastatud nõudekiri, et kostja juhatus kutsuks kokku koosoleku juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme valimiseks. Hageja esitas koos määruskaebusega e-kirja originaali ja väljavõtte hageja postkastist, mis näitavad, et hageja on käitunud korrektset. E-posti päisest on näha, et e-kiri on saadetud nii kostja ametlikule e-postile [email protected] kui ka Heiki Liivati e-postile [email protected] ning et e-kirjas on ka dokumendimanus. Kostja 11. novembri 2021. a otsust, millega kutsuti tagasi varasem juhatuse liige H. Liivat ja valiti uueks juhatuse liikmeks J. Kirss vaidlustatud ei ole. See on kehtiv ja J. Kirss on äriregistrist nähtuvalt kostja juhatuse liige. Heiki Liivat ei ole kostja juhatuse liige juba alates detsembrist 2020. a. Heiki Liivat on Tartu Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 2-21-244 22. märtsil 2021 esitatud määruskaebuses kinnitanud, et tema ei ole kostja juhatuse liige alates 21. detsembrist 2020. Kui kostja teine osanik Liina Tilk soovib valida J. Kirsi asemele uue juhatuse liikme, siis peab ta ÄS-i kohaselt kõigepealt tegema juhatuse liikmele J. Kirsile nõude koosoleku kokkukutsumiseks ühe kuu jooksul. Alles juhul, kui juhatus koosolekut kokku ei kutsu, tekib osanikul õigus ise koosolek kokku kutsuda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. L. Tilk sai äriregistri kaudu teada, et 26. novembri 2021. a kandeavalduse alusel on kostja juhatuse liikmena 1. detsembril 2021 registrisse kantud J. Kirss. Äriregistrile esitatud
dokumentidest nähtub, justkui oleks 28. oktoobril 2021 ja 11. novembril 2021 toimunud kostja osanike koosolekud, mille raames kutsuti tagasi juhatuse liige H. Liivat ning valiti juhatuse liikmeks väikeosaniku (hageja) juhatuse liige J. Kirss. Nendele koosolekutele enamusosanikku L. Tilka ei kutsutud. Tekkinud olukorras kutsus H. Liivat L. Tilga nõudel kokku uue osanike koosoleku. Hageja on kuritarvitanud menetlusõigusi. Kostja osanike koosolek toimus 31. detsembril 2021. Hageja oli koosoleku toimumisest teadlik, kuid ei võtnud sellest osa. Selle asemel vaidlustas väikeosanik (hageja) 20. jaanuari 2022. a hagiavalduses enamusosaniku poolt 31. detsembril 2021. a vastu võetud otsused. Hageja juhatuse liige J. Kirss püüdis enamusosaniku otsust blokeerida äriregistrilt avaldust tagasi võttes. Kandeavalduse tagasivõtmise ebaõnnestumisel otsustasid J. Kirss ja hageja lepinguline esindaja ära kasutada hagimenetlust vaidlustades kostja osanike 31. detsembri 2021. a otsust. Seejuures märgiti hagiavalduses kostja kontaktaadressiks hageja aadress. Aadress [email protected] ei ole ega ole kunagi olnud kostja aadress. Tegemist on alates 20. septembrist 2017 hageja enda ametliku (ja ainsa) elektronpostiaadressiga. Tulemusena tekitati olukord, kus J. Kirsi kui hageja seadusliku esindaja asemel osales hageja eest menetluses lepinguline esindaja R. Varul ning J. Kirss esindas kostjat. Hagiavalduses on püütud jätta muljet, justkui oleks koosoleku kokku kutsunud endine juhatuse liige H. Liivat, kes soovib äriühingule uue juhatuse valimist. Kutses oli selgelt välja toodud ja hagejale ka teada, et koosolek kutsutakse kokku enamusosaniku nõudel. Enamusosanik osales koosolekul ja võttis otsuseid vastu. Enamusosanik soovib siiani osanike koosoleku läbiviimist, kuid seda blokeerib just J. Kirss. Koosoleku kokkukutsumise detsembris 2021. a tingis osaühingu enamusosaniku teadlikuks saamine asjaolust, et väikeosanik on dokumente võltsides jätnud mulje koosolekute toimumisest, kus kutsuti tagasi senine juhatuse liige ning valiti juhatuse liikmeks J. Kirss. Koosolekutel, kuhu enamusosanikku ei kutsutud, vastuvõetud otsused on tühised. Enamusosanik on pöördunud otsuse tühisuse tuvastamiseks kohtusse (tsiviilasi nr 2-22-2307). Otsuse jõustumine on TsMS § 456 lg 1 kohaselt objektiivne asjaolu. Elektroonilise jõustumismärke (ekslikult) dokumendile märkimine ei muuda jõustumata dokumenti jõustunuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
6.Maakohus leidis põhjendatult, et praeguses olukorras on oluline eelkõige tuvastada, kas
11.novembri 2021. a otsus J. Kirsi juhatuse liikmeks valimise kohta on kehtiv ning kas ta oli sellest tulenevalt õigustatud isikuks kostja nimel kompromissi allkirjastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tugineb hageja määruskaebuses ekslikult asjaoludele, et praegusel juhul on kompromissi kinnitav määrus jõustunud ning sellega mittenõustumisel saab tugineda üksnes kompromissi tühisusele TsÜS-i järgi. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas soovi kompromissi kinnitamiseks on kostja esindajana avaldanud selleks õigustatud isik või mitte. Kui tahteavaldust on kostja nimel avaldanud selleks õigustamata isik, siis ei ole kostja tegelikkuses soovi kompromissi kinnitamiseks avaldanud, sel juhul tahteavaldust kostja poolt ei ole tehtud ning ilma tahteavalduseta ei saa kompromissi ka kinnitada.
Kui tahteavalduse kompromissi kinnitamiseks on esitanud selleks õigustamata isik, siis on õige ka maakohtu seisukoht, et sellel isikul puudus õigus sõlmida määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kokkulepet ning seetõttu ei ole maakohtu määrus kompromissi kinnitamise kohta jõustunud.
7.Vaidlust ei ole, et kompromissi kostja nimel esitas J. Kirss, kes valiti juhatuse liikmeks
11.novembri 2021. koosolekul. Pärast kompromissi kinnitamist sai maakohtule teatavaks, et 11. novembri 2021. a koosoleku kokkukutsumisel võidi rikkuda koosoleku kokkukutsumise korda. Maakohtul ei olnud võimalik esitatud tõendite pinnalt asuda seisukohale, kas 11. novembri 2021. a koosolek on kokku kutsutud seaduses toodud nõudeid järgides ning kas sellest tulenevalt on koosolekul vastu võetud otsused õiguspärased. Seega tühistas maakohus põhjendatult kompromissi kinnitava määruse ja jättis kompromissi kinnitamata.
11.novembri 2021. a koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumine ei ole ka käesoleva määruse tegemise hetkel selge. Kostja enamusosanik L. Tilk esitas hagi kostja 11. novembri 2021. a koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-22-2307). Maakohus võttis hagi 17. veebruari 2022. a määrusega menetlusse. Tsiviilasjas nr 2-22-2307 on seega vaidluse esemeks kostja 11. novembri 2021. a otsuse õiguspärasus. Käesoleva menetluse jätkumine oleneb seetõttu tsiviilasjas nr 2-22-2307 tehtavast otsusest. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik menetlus käesolevas tsiviilasjas peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-2307 tehtava lahendi jõustumiseni (TsMS § 356 lg 1).
8.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese
lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.