Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tilga

apellatsioonkaebus

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

viide, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) annab võimaluse jätta hagi menetlusse võtmata, kuid millisele konkreetsele TsMS-i sättele on tuginetud, on arusaamatu. Kindlasti ei saa väita, et hagejate nõuetel ei ole perspektiivi. Küsimus nõude olemasolust, loovutamisest, esindusõigusest (kas Jekaterina Kirss on OÜ Walton juhatuse liige) jmt lahendatakse nõude tunnustamise vaidluses. Kuna võlausaldajad ei saa otsustada nõuete läbi vaatamata jätmist, tuleb vastav otsus tunnistada kehtetuks. Samuti tuleb tunnistada kehtetuks võlausaldajate otsus pankrotimenetluse lõpetamise kohta, kuivõrd PankrS § 160 lg 1 alusel saab pankrotimenetluse lõpetada kohus võlgniku taotlusel. See ei ole võlausaldajate pädevuses olev küsimus.

MAAKOHTU LAHEND

kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. Vaidlust ei ole, et käesolevalt on ebaselgus selles osas, kes on hageja II seaduslik esindaja. Hageja II osanike 11. novembri 2021. a otsuse järgi peab end hageja II seaduslikuks esindajaks J. Kirss ning osanike 31. detsembri 2021. a ja 15. märtsi 2022. a otsuste järgi M. Lentsius. Kõik viidatud hageja II osanike otsused on vaidlustatud tsiviilasjades nr 2-22-2307, nr 2-22-980 ja nr 2-22-6615. Kohus ei ole neis asjades lõpplahendeid teinud. Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi juriidilise isiku seaduslikult esindajalt, s.o osaühingu puhul juhatuse liikmelt. Lepingulise esindaja esindusõigus põhineb esindatava tehtud tehingul, st tema antud volitusel (TsÜS § 117 lg 2). Kohtul on TsMS § 226 järgi kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel. Ebaselge esindusõigus on menetlust välistav puudus, mis toob kaasa hagi menetlemise lubamatuse. Kohus saab hagi otsusega lahendada üksnes juhul, kui hagi menetlemine on lubatud, mh on täidetud hagi menetlemise formaalsed eeldused, mille olemasolu tuleb kontrollida enne hagi sisulist põhjendatust. Kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul on esindusõigus hagi esitamisel, saab kohus esitatud hagi lahendada sisuliselt, kui aga esindusõigust ei ole, peab kohus juba menetlusse võetud hagi TsMS § 226 lg 2 p 1 ja TsMS § 423 lg 1 p-i 9 alusel jätma läbi vaatamata. Ennast hageja II juhatuse liikmeks pidav M. Lentsius kinnitas, et ta ei ole andnud ühelegi isikule käsundit / volitust hageja II nimel 20. juuni 2022. a hagi esitamiseks, samuti ei kiida tema ega hageja II enamusosanik Liina Tilk selle esitamist tagantjärele heaks. Kuivõrd hageja II seadusjärgne esindusõigus on käesoleva ajani ebaselge, jättis maakohus hageja II hagi kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 226 lg 2 p 1 ja TsMS § 423 lg 1 p-i 9 alusel läbi vaatamata. Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt oli 3. juuni 2022 üldkoosoleku päevakorras kaks punkti, s.o täiendav nõuete kaitsmine ja pankrotimenetluse lõpetamine. Esimese päevakorra punkti osas nähtub protokollist, et hagejad esitasid 13. detsembril 2021 kostja pankrotimenetluses täiendavad nõuded ja taotluse nõuete esitamise tähtaja ennistamiseks. Hagejate nõue tuleneb pankrotivõlgniku poolt juhatuse liikmena hageja II arvelduskontolt kolmandatele isikutele alusetult tehtud väljamaksetest ja välja võetud sularahast. Hagejate hinnangul on tegemist juhatuse liikme poolt osaühingule tekitatud kahjuga 38 282 eurot 39 senti, millest hageja II on hagejale I loovutanud 6898 euro 40 sendi suuruse nõude ja hagejale III 23 029 euro suuruse nõude, hageja II nõude suurus on 8354 eurot 99 senti. Kogu nõude kujundas ja osa nõudest loovutas hageja II registrikaardile kantud juhatuse liige J. Kirss. Protokolli järgi esindas üldkoosolekul hagejat II seaduslik esindaja M. Lentsius, kes palus kanda protokolli järgmised vastuväited: 1) hagejal II ei olnud nõuete loovutamise hetke seisuga nõudeid võlgniku vastu ega muid nõudeid, mida loovutada (nõuete puudumine võlgniku vastu), 2) J. Kirss ei ole kunagi valitud hageja II juhatuse liikmeks, väidetavad loovutused on teinud hageja II nimel nõude esitanud esindusõiguseta isik ja 3) isegi juhul, kui loovutatud nõuded oleksid olemas ja J. Kirsil oleks hageja II esindusõigus, on hagejad I ja III J. Kirsi lähikondsed, mistõttu vajaksid loovutused lähikondsetele hageja II osanike otsust, mida ei ole. Kuna olematuid nõudeid ei saa kaitsta, olematute nõuete esitamise tähtaega ennistada ega nõuetega teha muid toiminguid pankrotimenetluses, tegi hageja II esindaja ettepaneku hagejate täiendavate nõuete esitamise tähtaegasid ennistamisele ja nõudeid kaitsmisele mitte panna. Tehtud ettepanekut toetasid võlausaldaja Liina Tilk ja pankrotihaldur. Haldur on ka varasemalt avaldanud, et ta oleks hagejate nõuetele vastu vaielnud, aga kui nõuded on esitatud ja / või loovutatud esindusõiguseta isiku poolt, ei olegi nõudeid võimalik menetleda ehk menetlusse

võtta. Võlausaldaja AS SEB Pank on jäänud nimetatud küsimuses erapooletuks. Võlausaldajad otsustasid päevakorra esimese punkti osas, et hagejate täiendavaid nõudeid kostja pankrotimenetluses ei menetleta, ei panda kaitsmisele ega ennistata nõuete esitamise tähtaegasid (jätta nõuded läbi vaatamata). Üldkoosoleku esimese päevakorra punkti puhul on kohtu hinnangul tegemist võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekuga enne 31. jaanuari 2021. a kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 100 lg 1 mõttes (PankrS § 193 lg 5), mille kohaselt toimub nõuete, nõuete rahuldamisjärkude ja nõudeid tagavate pandiõiguste kaitsmine ja tunnustamine nõuete kaitsmise koosolekul (võlausaldajate üldkoosolekul). Seejuures annab pankrotiseadus ammendava regulatsiooni nõuete kaitsmise kohta. Nõue loetakse kaitstuks, kui keegi nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidle sellele vastu või loobub esitatud vastuväitest, kui aga nõudele esitatakse vastuväide, ei ole nõue kaitstud (PankrS § 103 lg 2 ja § 104 lg 1). Sellisel juhul peab aktiivsust üles näitama see võlausaldaja, kelle nõue jäi kaitsmata. Soovides saavutada oma nõude tunnustamist, peab ta PankrS § 106 lg 1 alusel pöörduma hagiga kohtusse, millisel juhul otsustab nõude tunnustamise üle kohus. Ka hilinenult esitatud nõue tuleb halduril üldjuhul kaitsmisele võtta ning seejärel üldkoosolekul PankrS § 102 alusel otsustada, kas nõude esitamise tähtaeg ennistada või mitte. Ennistatud nõuet käsitletakse nagu õigeaegselt esitatut, ennistamata jäänud nõue võetakse kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS § 153 lg 1 p 3). Võlausaldaja võib kohtus vaidlustada ka võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega tema nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata (PankS § 102 lg 3). Eeltoodust tuleneb, et võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosolekul tuli sellest osavõtjatel päevakorra esimese punkti all otsustada hagejate nõuete esitamise tähtaja ennistamise ja nõuete tunnustamise üle, kas nõuete esitamise tähtaeg ennistada või mitte ning kas nõudeid tunnustada või mitte. Pankrotiseaduse enne 31. jaanuari 2021. a kehtinud nõuete kaitsmise regulatsioon ei näe ette võimalust jätta võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldajate nõuded ja tähtaja ennistamise taotlused läbi vaatamata (menetlemata). Küsimuse hagejate nõuete olemasolust ja loovutuste tühisusest saab äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-s 3 sätestatust tulenevalt välja selgitada PankrS § 106 lg 1 järgses nõuete tunnustamise menetluses asja sisulisel arutamisel. 3. juuni 2022. a üldkoosolekul esitatud vastuväiteid arvestades on esitatud täiendavate nõuete kohtulik kontroll vältimatu. PankrS § 100 lg-st 1, § 103 lg-test 2 ja 7 ning § 106 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldaja nõude tunnustamine peab nähtuma kas nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast või kohtulahendist, mis on tehtud võlausaldaja poolt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta. Eeltoodud põhjendustel rahuldas maakohus hagejate I ja III nõude tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsus nr 1, millega jäeti läbi vaatamata (menetlemata) hagejate nõudeavaldused ja tähtaja ennistamise taotlused. Võlausaldajatel ei ole õigust nõuete kaitsmise koosoleku otsusega võtta hagejatelt õigust esitada soovi korral hagi PankrS § 106 lg 1 ja § 102 lg 3 alusel, et lahendada kohtus materiaalõiguslik vaidlus nõuete tunnustamise ja nõuete esitamise tähtaja ennistamise üle. Teise päevakorra punkti osas nähtub protokollist, et võlausaldajad otsustasid lõpetada kostja pankrotimenetluse PankrS § 160 alusel ehk võlausaldajate nõusolekul. Hagiavalduse väide, et pankrotimenetluse lõpetamise üle otsustamine ei ole võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses, on põhjendatud. Sellist pädevust ei näe üldkoosolekule ette ka PankrS § 77 p 9. Pankrotimenetluse lõpetamise üle otsustamine seaduses sätestatud alustel (PankrS § 157) on kohtuniku ainupädevuses (enne 31. jaanuari 2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 841 lg 3 ja kehtiva redaktsiooni § 841 lg 3 p 5).

Pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 160 alusel on tegemist lõpetamismenetluse erijuhuga (PankrS § 161). Kohus otsustab pankrotimenetluse lõpetamise võlgniku esitatud avalduse alusel kui haldur on eelnevalt teinud pankrotimenetlusega seonduvad väljamaksed vastavalt PankrS §-le 146 ning esitanud oma tegevuse kohta sisult lõpparuandega sarnaneva aruande. Võlgnikul tuleb avaldusele lisada kõigi tähtaegselt nõude esitanud võlausaldajate (esimese ja teise järjekoha nõuete omajad) nõusolekud, mida ei asenda võlausaldajate üldkoosolekul lihthäälteenamusega vastu võetud otsus pankrotimenetluse lõpetamise kohta võlausaldajate nõusolekul. Kuna hagejatel on nende väitel tekkinud nõue enne pankroti väljakuulutamist ja nad on nõuded kostja pankrotimenetluses esitanud, saab neid kuni nõuete kaitsmiseni käsitleda võlausaldajatena PankrS § 8 lg 3 mõttes. Kas võlgnikul tuleb koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 160 alusel esitada ka hagejate nõusolekud, ei ole käesoleval ajal selge. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagejate I ja III nõude tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsus nr 2, millega otsustati lõpetada kostja pankrotimenetlus PankrS § 160 alusel. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, rahuldades hagejate I ja III hagi, jättis maakohus nende menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega kostjal tekkinud menetluskulud jättis maakohus hageja II kanda (TsMS § 168 lg 2). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hagejate I ja III menetluskulu (riigilõivud) summas 420 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Praegusel juhul ei ole tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohtule on esitatud hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning vastaspoole seisukoht hagi osas. Samuti ei ole suur kohtule hindamiseks esitatud tõendite maht. Asjas toimus üks kohtuistung. Õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb need osaliselt vähendada. Kohtu hinnangul on tehtud menetlustoimingutele (hagiavalduse ja sellele vastuväidete koostamisele, kohtuistungiks valmistumisele ja sellel esindamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele) kulunud põhjendatud ajakuluks hagejatel kokku 7 tundi 30 minutit (9 tunni asemel) ja kostjal kokku 6 tundi (8 tunni 10 minuti asemel). Poolte esindajate kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem, kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajatele olnud õiguslikult keerukas. Poolte esindajate tasu (135 eurot tunnis ilma käibemaksuta ning 162 eurot ja 180 eurot tunnis koos käibemaksuga) on põhjendatud ja mõistlik, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus rahuldas poolte avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, määras hageja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 757 eurot 50 senti (riigilõiv 420 eurot ja esindaja kulud 337 eurot 50 senti ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 135 eurot)) ja hageja III menetluskulude rahaliseks suuruseks 825 eurot (riigilõiv 420 eurot ja esindaja kulud 405 eurot koos käibemaksuga (2,5 tundi × 162 eurot)), mis kuuluvad kostjalt hagejate I ja III kasuks väljamõistmisele. Kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus 360 eurot koos käibemaksuga (6 tundi × 180 eurot / 3), mis kuulub hagejalt II kostja kasuks väljamõistmisele. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 177 lg 4).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

võlausaldajate nõustumuse andmisega, tegemist on uue apellatsioonkaebuses esitatud väitega. Tegemist oli võlausaldajate otsusega pankrotimenetlus lõpetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ja loeb nõudeavalduse esitatuks. Kostja ei ole praeguses menetluses aga tuginenud ühegi enne

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate I ja III menetluskulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Hagejate I ja III esindaja tunnitasu 145 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes hagejate I ja III esindamisele kulutatud aeg 4 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele. Kostjalt tuleb hagejate I ja III kasuks välja mõista hagejate I ja III põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 580 eurot (käibemaksuta). Hagejad I ja III esitasid ühise vastuse ning menetluskulude nimekirja kohaselt on nad kandnud menetluskulusid ühiselt. Seega on hagejad I ja III menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende kasuks väljamõistmisel solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus mõistab kostjalt menetluskulud hagejate I ja III kasuks solidaarselt välja. Hagejad I ja III ei ole taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.