Ahti Tilga (pankrotis) pankrotimenetlus. Häälte arvu määramine võlausaldajate üldkoosolekul
aidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tootem OÜ, OÜ Walton ja osaühingu Centuurios määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): Ahti Tilk (pankrotis; isikukood
XXXXXXXXXXXX
Puudutatud isik: pankrotihaldur Sirje Tael Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): Tootem OÜ (registrikood 12294260), esindaja vandeadvokaat Allan Valk Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): OÜ Walton (registrikood 11775336), esindaja vandeadvokaat Allan Valk Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): osaühing Centuurios (registrikood 10103818), esindaja juhatuse liige Priit Kirss
Puudutatud isik (võlausaldaja): AML Services Limited (Malta registrikood C 72048), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Puudutatud isik (võlausaldaja): Altestek OY (Soome registrikood Y-27816413), esindaja vandeadvokaat Allan Valk Puudutatud isik (võlausaldaja): Liina Tilk (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Geidi Sile
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tootem OÜ, OÜ Walton ja osaühingu Centuurios määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 21. märtsi 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg 4 ja § 5 lg 2).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Tartu Maakohtu 4. juuli 2019. a määrusega kuulutati välja Ahti Tilga (võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael (pankrotihaldur).
31.jaanuaril 2022 toimus võlausaldajate üldkoosolek Tootem OÜ (võlausaldaja, Tootem), OÜ Walton (võlausaldaja, Walton) ja osaühingu Centuurios (võlausaldaja, Centuurios) 13. detsembril 2021 võlgniku pankrotimenetlusse esitatud nõuete kaitsmiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotihaldur määras sellel üldkoosolekul mh AML Services Limited-le (võlausaldaja, AML) 46 häält, Tootemile 7 häält, Centuuriosele 23 häält ja Waltonile 8 häält.
2.1.Altestek OY (võlausaldaja, Altestek) vaidlustas halduri poolt AML-ile määratud 46 häält.
2.2.Walton, Liina Tilk ja AML vaidlustasid halduri poolt Tootemile määratud 7 häält, Centuuriosele määratud 23 häält ja Waltonile määratud 8 häält. Vastuväite esitanud võlausaldajate arvates ei ole Waltonil 13. detsembril 2021 esitatud nõudeavalduses märgitud nõuet, mistõttu ei saanud ta osa sellest nõudest Centuuriosele ja Tootemile kehtivalt loovutada.
Ülejäänud võlausaldajatele määratud häälte arvule vastuväiteid ei esitatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus määras 21. märtsi 2022. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses AMLile 46 häält, Tootemile 0 häält, Centuuriosele 0 häält ja Waltonile 0 häält. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on kohus 31. augusti 2020. a määrusega, mis jõustus
11.novembri 2020. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega, määranud AML-ile 46 häält. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust määrata AML-ile PankrS § 82 lg 7 järgi teistsuguse häälte arvu. Vaidlus AML-i nõude võimaliku tühisuse või aegumise üle lahendatakse nõude tunnustamise vaidluses tsiviilasjas nr 2-19-17635. Tootem, Centuurios ja Walton on esitanud nõuded pankrotimenetlusse enam kui kaks aastat pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ning need tulenevad Waltoni äriregistrikaardile kantud juhatuse liikme Jekaterina Kirsi hinnangul Waltoni kontolt tehtud väljamaksetest kolmandatele isikutele ja välja võetud sularahast, millega on võlgnik Waltoni endise juhatuse liikmena tekitanud äriühingule kahju. Walton loovutas osa väidetavast kahjunõudest võlgniku vastu Centuuriosele ja Tootemile. Asjas on vaidlus selle üle, kes on Waltoni juhatuse liige, st kellel on õigus Waltonit esindada. Waltoni juhatuse liikmena on äriregistrisse kantud alates 1. detsembrist 2021 J. Kirss. Sellel kandel ei ole aga õigustloovat tähendust, see on deklaratiivne (äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 5, § 184 lg 1 kolmas lause). ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Margus Lentsiuse väitel on tema valitud Waltoni juhatuse liikmeks osanike
31.detsembri 2021 otsusega, mille alusel on 6. jaanuaril 2022 esitatud kandeavaldus, mis üldkoosoleku toimumise ajal oli registriosakonna menetluses. Kohtute infosüsteemi järgi kinnitati maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-980 Tootemi (esindaja vandeadvokaat Rene Varul) kui hageja ja Waltoni (esindaja juhatuse liige J. Kirss) kui kostja vaheline kompromiss, millega kostja tunnistas Waltoni 31. detsembri 2021. a osanike koosolekul vastu võetud otsuste, sh Waltoni uue juhatuse liikme valimise kohta, tühisust. Nimetatud määruse peale on esitanud määruskaebuse Walton (esindaja juhatuse liige Margus Lentsius), kelle arvates on R. Varul ja J. Kirss teadlikult eksitanud maakohut eesmärgiga lahendada vaidlus jõustuva kohtulahendiga ilma, et kaasataks menetlusse teisi isikuid peale nende endi. Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrusega samas tsiviilasjas on eelnimetatud määrus tühistatud. Tootem on selle määruse peale esitanud määruskaebuse, mis on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Tartu Maakohtu registriosakond tegi 31. jaanuaril 2022 eitava kandemääruse, tuginedes maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrusele. Maakohtu 18. märtsi 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2727 on rahuldatud Waltoni ja L. Tilga 15. veebruari 2022. a määruskaebus, registriosakonna kohtunikuabi
31.jaanuari 2022. a eitav kandemäärus tühistatud ning M. Lentsiuse ja L. Tilga kandeavaldus saadetud uueks kande tegemise otsustamiseks registriosakonnale. Lisaks eelnimetatud tsiviilasjadele on Tartu Maakohtu menetluses 11. veebruaril 2022 esitatud L. Tilga hagi Waltoni vastu osanike 11. novembri 2021. a koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) tsiviilasjas nr 2-22-2307. Waltoni enamusosanik L. Tilk on vaidlustanud mõlemad Waltoni osanike otsused, st nii Heiki Liivati tagasikutsumise kehtivuse kui ka J. Kirsi juhatuse liikmeks valimise. Waltoni registrikaardile kantud J. Kirsi esindusõigus Waltoni esindamisel on seega ebaselge ja tõendamata. Tegemist võib olla isikuga, kellel puudub õigus Waltoni esindamiseks. Waltoni 13. detsembri 2021. a nõudeavaldus ja loovutuslepingud, millega Walton loovutas osa oma nõudest Tootemile, on allkirjastatud J. Kirsi poolt. Kuna ei ole selge, kas J. Kirsil on õigus Waltoni esindamiseks, ei ole võimalik Waltonile ega temalt nõude loovutuse teel saanud võlausaldajatele (Centuurios ja Tootem) hääli määrata. Waltoni seadusliku esindaja väljaselgitamine on määrava tähtsusega võlgniku pankrotimenetluses häälte arvu määramisel, kuna sellest sõltub otseselt Waltoni, Centuuriose ja Tootemi nõudeõiguse olemasolu. Samas ei saa kohtunik selgitada Waltoni seaduslikku esindajat välja häälte määramise vaidluse lahendamisel (ehk asuda lahendama hagimenetluses olevaid tsiviilasju), vaid see tuleb tuvastada pankrotimenetluse väliselt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tootem, Centuurios ja Walton paluvad 5. aprillil 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis Tootemile, Centuuriosele ja Waltonile hääled määramata ning teha selles osas uus määrus, millega määrata Tootemile, Centuuriosele ja Waltonile võlgniku pankrotimenetluses hääled nõudeavaldustes märgitud ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud hääled ebaõigesti määramata. Kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning sellele on lisatud nõuet tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on tõendatud või mitte ega jätta hääli sel põhjusel määramata. Nõuete sisuline kontroll toimub nõuete kaitsmisel. Maakohus on praegusel juhul asunud hindama, kas J. Kirss on valitud Waltoni osanike poolt õiguspäraselt juhatuse liikmeks või mitte. Kuna J. Kirss on Waltoni registrikaardilt nähtuvalt juhatuse liige, oleks maakohus pidanud eeldama, et tema esindusõigus on kehtiv. Ka küsimused nõudeavalduse esitaja esindusõiguse ja nõude osalise loovutuse kehtivuse kohta kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse ja sellega ei peaks tegelema häälte määramisel. Maakohus oleks pidanud andma võlausaldajatele võimaluse kõrvaldada kahtlus J. Kirsi esindusõiguse kohta. Võlausaldajad selgitavad seetõttu J. Kirsi Waltoni juhatuse liikmeks valimist määruskaebuses. Tootem Waltoni osanikuna kutsus kokku Waltoni osanike koosoleku juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme valimiseks 28. oktoobril 2021. Waltoni juhatuse liige H. Liivat ise koosolekut kokku ei kutsunud. Tootem edastas kutse ka L. Tilgale kui teisele Waltoni osanikule. Kuna L. Tilk koosolekule ei ilmunud, ei olnud koosolek otsustusvõimeline ning Tootem kutsus kokku korduskoosoleku 11. novembril 2021. Kuigi L. Tilk ei ilmunud ka
sellele koosolekule, oli koosolek ÄS § 171 lg 6 alusel otsustusvõimeline. Sellel koosolekul kutsuti Waltoni senine juhatuse liige H. Liivat tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti J. Kirss. J. Kirss on ka äriregistrisse kantud Waltoni juhatuse liikmena. L. Tilk on tsiviilasjas nr 2-222307 vaidlustanud Waltoni 11. novembri 2021. a koosoleku osanike otsused ja J. Kirsi juhatuse liikmeks valimise. L. Tilga peamine etteheide seisneb selles, et teda ei kutsutud Waltoni koosolekutele, kuid tegelikkuses ei ilmunud ta saadetud kutsetele vaatamata ise kohale. M. Lentsiuse väitel on tema valitud 31. detsembri 2021. a osanike otsusega Waltoni juhatuse liikmeks. Samas on 15. märtsi 2022. a osanike koosoleku protokolli kohaselt M. Lentsius valitud Waltoni juhatuse liikmeks alates 15. märtsist 2022, lisaks ei ole M. Lentsiust registrisse veel kantud ja K. Kirssi juhatusest tagasi kutsutud. Järelikult ei saanud M. Lentsius olla Waltoni juhatuse liikmeks nõudeavalduse esitamise ja nõuete loovutamise ajal. Seejuures on notar 15. märtsi 2022. a koosoleku aja tühistanud. Seetõttu on koosoleku toimumine
15.märtsil 2022 arusaamatu. Tootem kavatseb ka Waltoni 15. märtsi 2022. a osanike otsused vaidlustada, kuna see oli õigusvastane. Waltoni osanike koosolek toimub 25. aprillil 2022.
Pankrotihaldur nõustub maakohtu määrusega ning palub jätta see muutmata.
6.Waltoni M. Lentsiuse kaudu esitatud arvamuse kohaselt tuleb kontrollida vandeadvokaadi A. Valgu esindusõigust Waltoni nimel määruskaebuse esitamisel ning jätta esindusõiguse puudumise korral määruskaebus läbi vaatamata ja menetluskulud esindusõiguseta isiku kanda. Esindusõiguse olemasolul palub võlausaldaja jätta määruskaebus rahuldamata. Tootemi ja Centuuriose määruskaebused palub võlausaldaja jätta samuti rahuldamata. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta määruskaebuse esitajate kanda. Waltoni juhatuse liikmeks oli kuni 31. detsembrini H. Liivat ning alates 31. detsembrist 2021 M. Lentsius. J. Kirss ei ole kunagi olnud Waltoni juhatuse liikmeks. Tema poolt tehtud väidetavad nõuete loovutused seotud isikutele (Tootemile ja Centuuriosele) ei ole kehtivad lisaks J. Kirsi esindusõiguse puudumisele ka Waltoni osanike sellekohase otsuse puudumise tõttu.
7.L. Tilk palub kontrollida vandeadvokaadi A. Valgu esindusõigust Waltoni nimel määruskaebuse esitamisel ning palub esindusõiguse puudumise korral jätta määruskaebus läbi vaatamata ja menetluskulud esindusõiguseta isiku kanda. Esindusõiguse olemasolul palub L. Tilk jätta määruskaebus rahuldamata. Tootemi ja Centuuriose määruskaebused palub L. Tilk jätta samuti rahuldamata. Menetluskulud palub L. Tilk jätta määruskaebuse esitajate kanda. Maakohus leidis põhjendatult, et J. Kirsi esindusõigus Waltoni esindamisel on ebaselge ja tõendamata. L. Tilk on Waltoni enamusosanik (talle kuulub 71,95% osakapitalist). Waltoni teisele osanikule (Tootem) kuulub 28,05% osakapitalist. L. Tilk sai äriregistrist 2021. a detsembris teada, et 26. novembri 2021. a kandeavalduse alusel on Waltoni juhatuse liikmena äriregistrisse kantud J. Kirss, keda L. Tilk pole kunagi kohanud. Koosolekule, kus J. Kirss väidetavalt juhatuse liikmeks valiti, L. Tilka ei kutsutud. Ühelegi järgmisele koosolekule ei ole Tootem ilmunud, vaid vaidlustab valimatult kõik L. Tilga häältega vastuvõetavad otsused. L. Tilk ei tunnista J. Kirssi Waltoni juhatuse liikmena.
Pankrotimenetluses võlausaldajatele häälte määramisel tuleb mh arvesse võtta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tes 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse § 6 lg-s 2 kehtestatud hea usu põhimõtet. Nõuete kunstliku loomise ja nende loovutamise eesmärk on omandada kontroll võlgniku pankrotimenetluses pärast seda, kui Tootemi nõue täies ulatuses rahuldati. See ei ole eesmärk, millele kohtutel tuleks anda õiguskaitset. J. Kirsil puudub õigus Waltoni esindamiseks, mistõttu on väidetavalt tema kaudu Waltonilt omandatud nõuete osas põhjendatult hääled määramata jäetud. Tootem on väikeosanikuna oma positsiooni kuritarvitanud ning dokumente võltsides saavutanud olukorra, kus äriregistrisse kanti Waltoni juhatuse liikmena Tootemi juhatuse liige J. Kirss. Waltoni osanike
11.novembri 2021. a otsuste kehtivus on vaidlustatud tsiviilasjas 2-22-2307. Waltoni osanike
31.detsembri 2021. a koosolekul valiti juhatuse liikmeks M. Lentsius. Waltoni osanike
15.märtsi 2022. a koosolekul kinnitati üle 31. detsembri 2021. a otsused. Vandeadvokaat A. Valk eksitab teadlikult kohut 15. märtsi 2022. a koosoleku aja tühistamisega ja 25. aprillil 2022 väidetavalt kokku kutsutud osanike koosolekuga. Pankrotihaldur ega maakohus ei määra hääli selle järgi, kas nõudeavaldus on esitatud ja tõendid formaalselt lisatud, vaid hindab esitatud nõudeavaldusi ja nendele esitatud vastuväiteid sisuliselt. Häälte arvu määramisel saab ja tuleb välistada õiguste kuritarvitamine.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.Tootem, Centuurios ja Walton on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles jäeti neile hääled määramata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus AML-ile hääled määras (46 häält). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebuses vaidlustatud osas.
11.Tootem, Centuurios ja Walton ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et neile jäeti põhjendamatult hääled määramata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
ning
kooskõlas
Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väited, nagu ei saaks ebaselge ja tõendamata esindusõigus olla aluseks jätta võlausaldajale
pankrotimenetluses hääled määramata. PankrS § 82 lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. See aga ei tähenda, et võlausaldajale tuleks alati määrata hääled nõudeavalduses märgitud suuruses. Selleks, et võlausaldajal tekiks häälte saamise õigus, peavad esmalt olema täidetud formaalsed eeldused. Võlausaldajal tuleb häälte saamiseks esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga, ning millele on lisatud nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid (PankrS § 94 lg 1). Nõudeavaldusele kirjutab alla võlausaldaja. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi (PankrS § 94 lg 2). Lisaks peavad eelnimetatud dokumendid olema jõudnud halduri käsutusse vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut (PankrS § 82 lg 3). Seega peab häälte saamiseks mh nõudeavalduse esitaja esindusõigus olema selge ja tõendatud.
11.2.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et J. Kirsi õigus Waltoni esindamisel 13. detsembril 2021 (sh võlgniku pankrotimenetlusse Waltoni nõudeavalduse esitamisel ning võlgniku vastu väidetava nõude loovutamisel Tootemile ja Centuuriosele) on ebaselge ja tõendamata. Seega ei olnud formaalsed eeldused Waltonile häälte arvu määramiseks täidetud. Samuti leidis maakohus õigesti, et häälte arvu määramise raames nõudeavalduse esitaja esindusõiguse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi äriregistrisse kantud juhatuse liikme kandest. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte äriregistrisse kantud andmetega. Asjas ongi aga vaidlus J. Kirsi ja M. Lentsiuse juhatusse valimise osanike otsuste kehtivuse osas. Eelnevast tulenevalt ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult Waltonile J. Kirsi ebaselge ja tõendamata esindusõiguse tõttu hääled määramata. Kuivõrd Tootemi ja Centuuriose 13. detsembril 2021 esitatud nõuete olemasolu pankrotimenetluses sõltub ennekõike sellest, kas J. Kirsil oli õigus Waltoni seadusjärgse esindajana võlgniku vastu olevaid väidetavaid nõudeid loovutada, kuid J. Kirsi kõnealune esindusõigus on ebaselge ja tõendamata, ei ole põhjendatud määrata hääli ka Tootemile ja Centuuriosele. Ringkonnakohtu arvates on ka pankrotimenetluse eesmärkidega kooskõlas häälte arvu määramise menetluses välistada hääle andmine mh olukorras, kus nõudeavalduse esitaja esindusõigus on ebaselge ja tõendamata ning häälte arvu määramisel tähtsust omavad dokumendid on omavahel vastuolus (mh on pooleli nõudeavalduse esitaja esindusõigust ja nõudeid puudutavad kohtuvaidlused). Sellised ebaselged nõuded ei tohiks anda võlausaldajale pankrotimenetluses (sh hääletamisel) mingit eelist.
11.3.Ringkonnakohus märgib, et häälte arvu määramise menetluses ei saa kohus lahendada sisulist vaidlust Waltoni seadusjärgse esindusõiguse kohta, vaid see tuleb lahendada pankrotimenetluse väliselt (Waltoni osanike otsuste vaidlustamisel) või pankrotimenetluses nõuete kaitsmise menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu seisukohad vastuolus Riigikohtu poolt 10. jaanuaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 tehtud määruses
esitatud käsitlusega. Viidatud lahend ei välista kohtu poolt nõude õigusliku põhistatuse hindamist häälte arvu määramise menetluses. Eelnevat arvestades ei vasta ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetele J. Kirsi ja M. Lentsiuse juhatuse liikmeks valimise otsuste kehtivuse kohta.
12.Waltoni nimel esitatud määruskaebuse lubatavuse hindamisel saab ringkonnakohtu hinnangul siiski erandlikult lähtuda registrikandest juhatuse liikme kohta (vt nt registrimenetluses esitatud määruskaebuse kohta: Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 20). Käesoleva asja lahendamisel ei saa lõplikult otsustada juhatuse liikme kande õigsuse üle ning asja menetluse peatamist kuni vaidluse lahendamiseni ei saa kohus PankrS § 27 lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu kaaluda. Kuna määruskaebuse esitamise ajal on J. Kirss kantud äriregistrisse Waltoni juhatuse liikmena, tuleb eelmärgitut arvestades asuda seisukohale, et tal oli õigus volitada vandeadvokaat A. Valku esitama Waltoni nimel määruskaebust maakohtu määruse peale.
13.Eelmärgitust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult Tootemile, Centuuriosele ja Waltonile hääled määramata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
14.Häälte määramine pankrotimenetluses toimub eelkõige menetlusosaliste endi huvides. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.