D. J.i hagi M OÜ vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 4 hüvitise nõudes; M OÜ vastuhagi D. J.i vastu kahju hüvitise 3923,64 euro nõudes Põhihagi: 4041,01 eurot; Vastuhagi: 3923,64 eurot;
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: D. J. (isikukood: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (SA SAK Fond; e-post: [email protected]); Kostja: M OÜ (registrikood: xxxx; asukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Ulla Saar (isikukood xxxx; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
11.03.2022 kohtuistung hageja lepingulise esindaja Erki Vainu, kostja seadusliku esindaja H. S. ning kostja lepingulise esindaja Ulla Saare osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D. J.i hagi osaliselt.
2.Mõista M OÜ-lt välja D. J.i kasuks hüvitis 1064 eurot (bruto) TLS §100 lg 4 alusel.
3.Jätta D. J.i hagi rahuldamata saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõuetes.
4.Jätta M OÜ vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta hagi menetlemisega seotud menetluskulud 26,33% ulatuses M OÜ kanda ning 73,67% ulatuses D. J.i kanda.
6.Jätta vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta M OÜ kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
2-21-3132 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 14.01.2021.a otsusega (tlk 9 jj) hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja töötasu summas 2432 eurot (bruto) ja puhkusetasu 545,10 eurot (bruto) ja hüvitise summas 1064 eurot (bruto).
2.Kostja sai TVK otsuse kätte 01.02.2021 ja esitas 27.02.2021.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.22.03.2021 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõuded hagi vormis. Hageja esitas 29.03.2021 kohtule hagi ja 17.05.2021 selle täpsustused. 20.05.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et poolte vahel 15. mail 2017.a. sõlmitud töölepingu nr 17-12 ning
01.novembril 2017.a. sõlmitud töölepingu lisa 1 alusel töötas hageja kostja juures treialina. Lepingus kokkulepituna oli hageja töötasuks kokku 9,50 eurot tunnis (brutotasu).
2.08. juunil 2020.a. teavitas hageja kostjat töölepingu ülesütlemisest ja esitas nõude saamatajäänud töötasu ning hüvitise tasumiseks. Olukorras, milles kostja ei ole alates aprillist 2020.a. suutnud pakkuda hagejale tööd töölepinguga kokkulepitud mahus, ütles hageja TLS § 91 lg 2 tuginevalt töölepingu üles. Hageja püüdis ülesütlemise teadet kostjale üle anda isiklikult, kuid kostja keeldus allkirjastamisest. Seejärel esitas hageja ülesütlemise teate posti teel tähitud kirjaga, postitades selle 15.06.2020.a. Lähtuvalt Omniva kodulehelt leitavatest tingimustest (mille kohaselt toimetatakse tähitud kiri adressaadini hiljemalt 3 tööpäeva jooksul), saab/tuleb lugeda ülesütlemine kätte saaduks hiljemalt 18.06.2020.a. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Hageja on öelnud lepingu üles tööandjapoolsele rikkumisele tuginedes. Töölepingu kohaselt kohustus kostja tagama hagejale töömahu 40 tundi nädalas. Faktiliselt pakkus/tagas kostja tööd aprillis 2020.a. kokku 2 tööpäeva ning mais-juunis ei ole hagejale tööd üldse taganud. Seega ei ole kostja taganud hagejale tööd ega tasunud ka töötasu.
2-21-3132
3.Hageja märgib, et töötasu nõude suuruseks 2 544.96 eurot. Selgitavalt, kohtu juhiseid arvestavalt on hageja võtnud keskmise tunnitöötasu arvestamisel aluseks töötasu perioodil oktoober 2019 – märts 2020.a. ning milline oli järgnev (kõik allolevad summad on brutosummad) • oktoobris 2019.a. 1834.96 eurot; • novembris 2019.a. 2064.37 eurot; • detsembris 2019.a. 792.36 eurot; • jaanuaris 2020.a. 1641.58 eurot; • veebruaris 2020.a. 1465.04 eurot; • märtsis 2020.a. 1868.59 eurot Kokku oli ülaltoodud kalendrikuudes töötunde 1002 ehk mida arvestavalt kujuneb hageja keskmiseks töötasuks ühes tunnis 9,64 eurot ning seega kujuneks hageja nõude järgnevalt - aprillis 2020 kokku 64 tunni ulatuses (perioodil 21.04.2020-30.04.2020) ja millele vastab keskmine töötasu summas 616.96 eurot 64*9,64); - mais 2020 kokku 160 tunni ulatuses ja millele vastab keskmine töötasu summas 1542.40 eurot (160*9,64); - juunis 2020 kokku 40 tunni ulatuses (perioodil 01.06.2020-05.06.2020) ja millele vastab keskmine töötasu summas 385.60 eurot (40*9,64). Kokku on hagejale seega maksmata töötasu 2 544.96 eurot. Hageja vähendab töötasunõuet 2 432 euroni.
4.Hagejal on samuti õigus kasutamata puhkuse hüvitisele 2020.a. eest. Pidades silmas, et avaldaja on lõpetanud töölepingu 08. juunil 2020, on avaldajal saamatajäänud puhkusepäevade arvuks 12.28 ja rahaliselt ümberhinnatuna (keskmist töötasu arvestatutuna) seega 625,62 eurot. Hageja vähendab puhkusehüvitise nõuet 545.01 euroni.
5.Arusaadavalt on koroonaviiruse puhangust tekkinud majanduslik olukord selline, mille tõttu ei pruugi tööandjal ollagi võimalust kokkulepitud mahus töö andmine. Samas ei ole tööandja sellises olukorras võtnud tarvidusele seadusandja poolt ettenähtud meetmeid – tööandja ei ole säilitanud avaldajale ei töötasu (TLS § 35) ega teavitanud ka töömahu vähendamisest tulenevalt töötasu alandamisest (TLS § 37 lg 1). Kirjeldatud asjaoludel leiab hageja, et töölepingu ülesütlemine oli/on põhjendatud nimelt tööandja poolse rikkumise tõttu ja mistõttu nõuab hagejaja tööandjalt TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise väljamaksmist. Hageja palub TLS § 100 lg 4 järgse hüvitisena välja mõista 1064 eurot.
6.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: perioodil aprill 2020-juuni 2020 saamatajäänud töötasu summas 2 432 eurot; kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 545.10 eurot; TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis summas 1064 eurot.
7.Seonduvalt kostja vastuväidetega ja vastuhagiga märgib hageja järgmist. Lisatasud on osa töötasust (palgast) ja seega kuuluvad need palgaarvestuse hulka.
8.Kostja käive ei näita ei kasumit ega ka võimalust pakkuda tööd. Kostja ei pakkunud hagejale tööd COVID-19 ajal (töö lõppes otsa) ja see oli ka töölepingu ülesütlemise põhjuseks. Teised töötajad ega nende palk ei ole antud asjas asjakohased. Teisele töötajale palga maksmine ei saa olla kahju aluseks, kui üks töötaja on puhkusel või talle pole tööd võimaldada.
2-21-3132
9.Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, et tema töölepingu ülesütlemisavaldus toimetati kätte enne. Hageja esitas ülesütlemisavalduse enne, vastaval juhul poleks ülesütlemisavaldust olnudki.
10.Hageja ei ole rikkunud töötaja kohustusi, seega ka ei saa esineda süüd. Hagejal oli võimatu täita oma töökohustusi, sest kostjal polnud anda hagejale tööd.
11.Hageja ei näe kuidas saab võlgnevuse sissenõudmine olla vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevaga on kostja vääralt kohaldanud hea usu põhimõtet.
12.Kostja ei ole tasunud hagejale kasutamata puhkuse hüvitist 2020.a. eest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja palub kohtul tuvastada, et hageja tööleping on kehtivalt lõppenud 12.06.2020 seisuga kostja ülesütlemisavaldusega. Kui kohus peaks leidma, et TLS § 100 lg 4 alusel on kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks formaalne alus olema, siis palub kostja kohtul diskretsiooniõiguse alusel hüvitise summat vähendada nullini. Kui kohus peaks leidma, et hageja ülesütlemine on kehtiv, aga hageja tegi seda ilma seadusliku aluseta, siis palub kostja kohtul lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 85 lg 4 alusel koosmõjus TLS § 98 lg 1 ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel või TLS § 74 lg-te 1 või 2 alusel summas 3923,64 EUR. Kui kohus peaks leidma, et hageja töölepingut ei ole kumbki pool kehtivalt üles öelnud, palub kostja kohtul lõpetada tööleping TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel alates ajast, mil see oleks lõppenud kostja ülesütlemise kehtivuse korral ja mõista hagejalt kostja kasuks välja TLS § 109 lg 4 alusel mõistlik hüvitis summas 3923,64 EUR.
14.Kostja nõustub, et poolte vahel oli 15. mail 2017 sõlmitud tööleping nr 17-12 ja 1. novembril 2017 sõlmitud töölepingu lisa 1. Töölepingu kohaselt töötas hageja 15. mai 2017 kuni 1. november 2017 lukksepana ja alates 1. novembrist 2017 kuni lepingu lõppemiseni treiali ametikohal kostja ehk tööandja juures.
15.Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 1 esitatud kokkulepitud töötasu suurusega. Vastavalt töölepingu lisa punktile 5.1 koosnes töötasu kahest osast, põhitasust ja lisatasust. Põhitasu oli 6 EUR/tund ja lisatasu 3,50 EUR/tund. Lisatasu oli ette nähtud töö eest, mis oli kvaliteetselt tehtud ning tegemist ei olnud tasuga, mis oleks muutunud töötasu osaks. Kvaliteeti hindas tootmisjuht tuginedes töö valmistamiseks etteantud joonistele ja töö nõuetele vastavusele tuginedes mõõteprotokollile. Kui tehtud töö ei vastanud joonisele, siis ei olnud alust saada lisatasu.
16.Kostja ei nõustu hagiavalduse punktides 2 ja 3 esitatud väitega, et hageja on kostjat teavitanud töölepingu ülesütlemisest. Kostja ei ole hageja posti teel saadetud ülesütlemisavaldust kätte saanud, sellega tutvunud ega seda allkirjastanud, mistõttu tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemist hageja poolt ei ole toimunud. Hageja tõendina lisatud Eesti Posti ehk Omniva tšeki väljavõte ei tõenda, mida postiga sooviti saata ja see, et tegemist on hageja sõnade kohaselt ülesütlemisavaldusega on pelgalt tõendamata väide. Omniva tšeki väljavõte ei tõenda, et hageja kiri oleks allkirja vastu kätte toimetatud ega ka seda, et kostja oleks keeldunud dokumenti vastu võtmast. Samuti ei tõenda tšekk, et kostjale oleks jäetud teade, et kirja saab kätte postkontorist. Omniva kodulehel oleva info kohaselt antakse tähitud kiri üle 3 tööpäeva jooksul allkirja vastu ja kui seda ei õnnestu teha, jäetakse teade ja kirja saab kätte postkontorist 15 kalendripäeva jooksul. Omniva jälgimissüsteemi kohaselt ei olnud kostja kättetoimetamise päeval kättesaadav, kätte
2-21-3132 prooviti toimetada ainult üks kord ja saadetis on tagastatud hagejale ning puudub tõend, et kostjale oleks jäetud teade kirja kättesaamise kohta postkontorist. Samuti on hageja Omniva tšekilt nähtuv, et teadet ei ole saadetud hageja töölepingus esitatud tööandja asukoha aadressile ega ka töötaja töö tegemise koha aadressile. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks, et kostja ei ole hageja ülesütlemisavaldust kätte saanud, tahteavalduse saajal on puudunud mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda ja see ei ole kehtivaks muutunud ehk ülesütlemisavaldust ei ole tehtud. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 3 esitatud väitega, et hageja on püüdnud kostjale ülesütlemise teadet isiklikult üle andja ja kostja ei nõustu väitega, et kostja on keeldunud ülesütlemise teate allkirjastamisest. Kostja vaidlustab hageja esitatud tõendi asjakohasuse töölepingu ülesütlemise kohta. Hageja on esitanud lisaks Omniva tšekile ülesütlemisavalduse kättetoimetamise tõendamiseks SMS sõnumite väljavõtte. Hageja väljavõte on puudulik ja kostja esitab täieliku väljavõtte kogu SMS vestlusest, mis on kostja tootmisjuhi ja hageja vahel toimunud. Esiteks on asjakohane märkida, et kostja toomisjuht ei ole kostja seaduslik esindaja ega volitatud esindaja töölepingu sõlmimise või lõpetamise küsimustes. Kostja kinnitab ja SMS vestlusest selgub, et kostja tootmisjuhi ja hageja vahel ei olnud juttu töölepingu ülesütlemise avaldusest. Hageja esitas kostja tootmisjuhile väljavõtte Sotsiaalkindlustusameti kodulehel toodud infost vanemahüvitise arvutamise ja vanemahüvitise ajal töötamise kohta. Nagu nähtub SMS väljavõttest, siis selle paberi kohta on kostja tootmisjuht öelnud, et ei kirjuta alla. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti kodulehe väljavõte ei ole dokument, mida kostja tootmisjuht peaks TLS või mõne muu õigusakti või töölepingu kohaselt allkirjastama, on kostja tootmisjuhi allkirjastamisest keeldumine õigustatud. Kuivõrd hageja esitatud tõendist nähtub, et esitatud dokument käsitles Sotsiaalkindlustusameti selgitusi vanemahüvitise ajal töötamisest, mitte töölepingu ülesütlemist, on tõend hageja ülesütlemise väite tõendamise seisukohast asjakohatu ja palume see kohtul jätta tähelepanuta.
17.Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 2 esitatud väitega, et kostja ei ole suutnud alates aprillist 2020. a pakkuda hagejale tööd kokkulepitud mahus. Kostja käibedeklaratsioonid perioodil jaanuar 2020 kuni juuli 2020 ja kostja 2020.a majandusaasta- ja tegevusaruanne tõendavad, et hagejal oli tööd pakkuda ja töömahud ei olnud oluliselt muutunud kõnealusel perioodil. Näiteks märtsis 2020 oli kostja käive 101 453,09 EUR, aprillis 95 359,32 EUR, mais 123 872,26 EUR ja juunis 107 937,5 EUR. Lisaks tõendab kostja töötajate töötasude väljavõte perioodis aprill 2020 kuni juuni 2020, et kostjal oli töötajatele tööd pakkuda, kuivõrd kõik töötajad, kes sellel perioodil tööl käisid ja tööd tegid, said ka kokkulepitud töötasu.
18.Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 4 esitatud väitega, et kostja ei ole TLS ettenähtud tähtaja jooksul kostja ülesütlemisavaldust vaidlustanud. Kuna kostja ei ole hageja ülesütlemisavaldust kätte saanud, siis ei ole vaidlustamistähtaeg ka jooksma hakanud ja vaidlustamistähtaeg ei saa olla möödas. Samuti on hageja enda väidete kohaselt esitanud hageja ülesütlemisavalduse pärast seda, kui hageja sai kätte kostja esitatud ülesütlemisavalduse 01.06.2020 kohtumisel. Seega, isegi kui hageja esitas ülesütlemisavalduse, mida ei ole tõendatud, ja see on kehtiv, mida ei ole samuti tõendatud, ei ole see asjakohane, kuna kostja ülesütlemisavaldus toimetati kätte esimesena, mistõttu hagejal ei olnud ei õigust ega ka alust töölepingut üles öelda.
19.Kostja ei nõustu hageja puuduste kõrvaldamise avalduse punktides 2, 3 ja 4 märgitud nõude suuruse ja selle arvutamise alustega. TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi
2-21-3132 Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alustel arvutatud hageja keskmise brutotöötasu suurus on 989,04 EUR ning hageja nõuet tuleb sellest lähtuvalt vähendada vastavalt kuni 1854,45 EUR. Kostja ei nõustu hageja puuduste kõrvaldamise avalduse punktides 5 ja 6 märgitud nõude suuruse ja selle arvutamise alustega. TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alustel arvutatud hageja keskmine kalendripäevatasu on 33,71 EUR ja hagejal oli õigus 13,55 puhkusepäevadele, mis teeb kokku 456,77 EUR. Puhkusetasud on hagejale väljamakstud.
20.Hagejale võis täitmiseks kuuluvaid korraldusi anda ametijuhendi kohaselt R. L. või töölepingule tuginedes tööandja seaduslik esindaja H. S..
21.Hageja puudus töölt ilma põhjuseta 2.04.2020, 17.04.2020 ja alates 21.04.2020 kuni töölepingu lõppemiseni 12.06.2020. Puudumist tõendab tootmissüsteemi juhtimissüsteemi väljavõte, kust nähtub, et hageja ei ole end tööle registreerinud ja töötajate täidetavad tööajatabelid, millest nähtub, et töötaja ei ole vaidlusalusel perioodil tabelit täitnud ega tunde kirja pannud ehk tööd teinud. Töölepingu p 7 kohaselt on töökorraldusreeglid töötajale täitmiseks. Töökorraldusreeglite punkti 8.7.6. kohaselt loetakse jämedaks töökohustuse rikkumiseks mõjuva põhjuseta töölt puudumist. Samuti on tööle ilmumata jätmine ja töö tegemata jätmine TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1-2 ja töölepingu punktide 2 ja 4 kohaselt töötaja kohustuste rikkumine. Kostja ei ole takistanud hagejal tööle tulemast või öelnud, et ära tööle tule. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks vastupidiseid suuniseid andnud. Kuivõrd negatiivset asjaolu tõendada pole võimalik, on tõendamiskoormis hagejal. Hageja ei ole esitanud perioodis aprill kuni juuni 2020 töölt puudumiseks ühtegi alust või tõendatud põhjendust, v.a. töövõimetuslehel viibimise periood. Hageja andis kostjale enne töövõimetuslehe perioodi 03.04.2020 kuni 16.04.2020 teada, et ta saab vanemahüvitist ja soovib olla kodus, kuna tema perel on madal COVID-19 vastane kaitsevõime ja tuleb tagasi tööle, kui olukord stabiliseerub. Vestlus toimus hageja ja kostja tootmisjuhi vahel. Seejärel viibis hageja 03.04.2020 kuni 16.04.2020 töövõimetuslehel, millest tööandjat ei teavitatud. Kostja töökorralduse reeglite punkti 7.1. kohaselt on töötaja kohustatud esimesel võimalusel teatama oma töövõimetusest. 17.04.2020 hageja tööle ei ilmunud ja kostjale töölt puudumisest ega selle põhjustest ei teavitanud. Pärast töövõimetuslehe perioodi käis hageja tööl 20.04.2020 ja pärast seda enam tööle ei ilmunud.
22.Kostja teised töötajad on käinud tööl, teinud tööd ja neile on kõik palgad olnud makstud vaidlusalusel perioodil.
23.Kostja on hagejale väljamaksnud töötasu kõikide päevade eest, mil töötaja töökohal käis ja mil puudus tööandja õiguslik alus töötasu maksmisest keelduda ja samuti on kostja tasunud hagejale puhkusekompensatsiooni kuni lepingu lõppemiseni 12. juuni 2020.
24.Kostja esitas hagejale kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemisavalduse 01.06.2020 toimunud füüsilisel kohtumisel hageja ja kostja vahel, R. L. osales samuti antud kohtumisel. Hagejale anti kohtumisel üle nii hoiatused tööle ilmumata jätmise kohta kui ka ülesütlemisavaldus, kuna hageja ütles, et ei kavatse lõpetada töölepingu rikkumist ega tööle naasta. Kuna ülesütlemisavaldus anti töötajale üle füüsilisel kohtumisel, kuigi hageja keeldus dokumentidele alla kirjutamast, kus osales ka tunnistaja ja töötaja sai sellega
2-21-3132 tutvuda, siis tuleb lugeda, et ülesütlemisavaldus on töötajale kehtivalt kätte toimetatud ja töösuhe lõppes 12.06.2020.
25.Hageja ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv. Kuivõrd kostja ei ole hageja väidetavat ülesütlemisavaldust kätte saanud, ei ole ülesütlemisavalduse kehtivuse formaalne eeldus täidetud. Samuti puuduvad ülesütlemise materiaalsed eeldused, kuna TLS § 87 ja § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda ainult tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Kuna tööandja ei ole oma kohustusi rikkunud, puudus hagejal töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus ning ülesütlemine ei ole õiguspärane.
26.Tööandja ülesütlemisavaldus on kehtiv. Kostja ülesütlemisavalduse TLS § 95 lg 1 ja 2 toodud formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, mistõttu tööandja ülesütlemisavaldus on õiguspärane ja kehtiv. Hagejale anti üle nii kirjalikus vormis hoiatused kui ka kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemisavaldus 1. juunil 2020 toimunud kohtumisel, mis tähendab, et hagejal oli võimalik sellega tutvuda (TsüS § 69 lg 2 esimene lause) ning kuna hageja oli rikkunud töötaja kohustusi ega kavatsenud rikkumist lõpetada ja tööle naasta, oli kostjal õigus leping TLS § 88 lg 1 kohaselt üles öelda. Hageja ei ole kostja ülesütlemisavaldust vaidlustanud ja vaidlustamistähtaeg on samuti möödas, mis tähendab, et hageja tööleping lõppes 12.06.2020.
27.Kostja ei ole rikkunud tööandja kohustusi. Kostja on kindlustanud hageja kokkulepitud tööga (TLS § 28 lg 2 p 1), mille tegemisest hageja on keeldunud, kuivõrd hageja ei ole vaidlusalusel perioodil ilmunud kokkulepitud töö tegemise kohta ega teinud tööd kokkulepitud ulatuses ega esitanud TLS-i või töölepingu kohast alust töö tegemisest keeldumiseks.
28.Töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü, mistõttu kostjal puudub kohustus maksta töötasu aja eest, mil töötaja tööd ei teinud. TLS § 35 kohaselt ei ole tööandja kohustatud tööajale töötasu maksma, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Töölepingu seaduse selgituste kohaselt peab tööandja maksma töötajale töötasu olukorras, kui tööandja ei luba töötajat tööle. Antud kaasuses ei ole kostja hagejat kuidagi takistanud tööle tulemast või keelanud tal tööle tulla. Töölepingu seaduse selgituste kohaselt ei pea töötasu maksma juhul, kui töötaja on töökohalt omavoliliselt lahkunud, mis on tõendatud faktiliste asjaolude all (käesoleva kostja vastuse punkt 12). Kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit või TLS § 19 nimetatud alust töö tegemisest keeldumiseks, oli töötajal kohustus tulla kokkulepitud töö tegemise kohta ja teha tööd kokkulepitud ulatuses. Seetõttu on töötaja tahtlikult, kuivõrd töötaja pidi aru saama, et töökohale ilmumata jätmine on töölepingu rikkumine, või vähemalt raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 2), kuivõrd kokkulepitud töökohta tulemata jätmine ja kokkulepitud töö tegemata jätmine on sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu, rikkunud töötaja kohustusi. Töötaja ei esitanud töölt puudumise perioodil tööandjale ühtegi rikkumist vabandavat asjaolu või tõendit. Sellest tulenevalt on hageja ise süüdi selles, et ta tööd ei teinud vaidlusalusel perioodil ja kostjal puudub kohustus maksta hagejale TLS § 35 alusel töötasu. Riigikohus on lahendites 3-2-1-176-12 p 11 ja 3-2-1-136-07 p 12 öelnud, et tööandja vabaneb TLS § 35 alusel töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Lahendi 3-2-1-117-11 p 19 on Riigikohus kinnitanud, et töö andmist kinnitavad tööandja tegevusaruanne ja palgaväljavõtted. Kuivõrd kostja käibedeklaratsioonid, majandusaasta- ja tegevusaruanne
2-21-3132 ja hageja ning teiste töötajate palgaväljavõtted kinnitavad, et tööd oleks olnud vaidlusalusel perioodil anda, kui hageja oleks tulnud tööle, siis tööandja ei ole oma kohustusi rikkunud ja kostjal puudub kohustus maksta hagejale töötasu aja eest, mil ta tööl ei käinud. Seega on hageja TLS § 35 alusel esitatud töötasu nõue aluseta ja tuleb jätta rahuldamata.
29.Kui kohus peaks lõpetama hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, on samuti põhjendatud välja mõista TLS § 109 lg 4 kohaselt mõistlik hüvitis kostjale siintoodud põhjustel. Mõistlik hüvitis on kokku 3923,64 EUR.
30.Hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja hinnangul on hageja käitunud töötasu ja hüvitise nõudmisel vastuoluliselt, kuivõrd ta ise ei ole tööle tulnud ega tööd teinud, aga nõuab tasu ja hüvitist. Seetõttu, tuleks antud hageja nõuded lisaks eeltoodud õiguslikele põhjendustele jätta rahuldamata ka tuginedes TsÜS §-le 138 ja VÕS §-le 6.
31.Hageja TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitisnõue on alusetu. Kuivõrd töötajal puudus õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, sest tööandja ei ole töölepingut rikkunud ja kostja ei ole hageja ülesütlemisavaldust kätte saanud ehk see ei ole kehtivaks muutunud, siis ei ole täidetud TLS § 100 lg 4 alusel hüvitisnõude esitamise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning nõue tuleb jätta rahuldamata. Kui kohus peaks leidma, et nõude formaalne eeldus on täidetud, kuna hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv, siis on põhjendatud jätta hüvitis välja mõistmata, kuna hüvitise saamise materiaalsed eeldused on täitmata või kohtu diskretsioonile tuginedes vähendada hüvitist nullini, arvestades hageja rikkumisi. Olukorras, kus töö andmata jätmise on põhjustanud hageja süü ja tööandja oma kohustusi rikkunud ei ole, oleks hagejale hüvitise määramine äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuhagi
32.Hageja on töölt ilma põhjuseta puudumisega põhjustanud kostjale kahju. Hageja on rikkunud töötaja kohustusi. Töö kohta tulemine ja töö tegemine on töötaja põhikohustus, millest peab hageja oskuste ja teadmistega töötaja aru saama. Seega on hageja töötaja töökohustuste rikkumises süüdi. Lisaks ei ole töötaja esitanud rikkumist vabandavat asjaolu. Hageja on lepingu rikkumise tagajärjel kostjale tekitanud kahju. Kuna töötaja tööle ei ilmunud, siis pidi kostja olemasoleva töö ära jagama teiste töötajate vahel ning teised töötajad pidid tegema töömahtude täitmiseks ületunnitööd. Seega tekkinud kahju suurus on teiste töötajate ületunnid perioodil aprill – juuni 2020. Kuna hageja töö pidi ära tegema teine töötaja K. M., kes tegi aprillis ületunde 84,7h ja mais 78,3h ja tema ületunnitasu oli 12 EUR/h x 1,5 = 18 , on kahju kostjale tekkinud 2934,60 EUR suuruses. Samuti, olukorras, kus töötaja lahkub ilma ette teatamata töölt ja tööandjal kulub vähemalt kuu asendaja leidmiseks, on mõistlik hüvitise suurus lisaks eeltoodule töötaja ühe kuu töötasu, mis 989,04 EUR. Kokku on seega kahju suuruseks 3923,64 EUR. Kuna hageja on rikkunud töölepingus esitatud töötaja kohustusi ja kohustuse rikkumises süüdi tahtlusest või vähemalt raskest hooletusest tingituna ning hageja puudumine on otseses seoses teiste töötajate ületunnitöö tekkimises (VÕS § 127 lg 1 ja lg 4), vastutab hageja kostjale kahju tekkimise eest.
33.Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kasuks kahju hüvitis TLS § 74 lg 1 või 2 või 3 või VÕS § 115 lg 1 alusel 1 kuu keskmise töötasu summas 989,04 EUR ja summas 2934,6 EUR, kokku 3923,64 EUR.
2-21-3132
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt, vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
35.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude üle: • 15.05.2017 sõlmisid pooled töölepingu nr 17-12 (tlk 43) ja 01.11.2017 töölepingu lisa 1 (tlk 44); • töölepingu kohaselt töötas hageja 15.05.2017 - 01.11.2017 lukksepana ja alates 01.11.2017 treiali ametikohal; • hageja põhitasu oli 6 EUR/tund ja lisatasu 3,50 EUR/tund (töölepingu lisa p 5.1); • alates 21.04.2020 ei ole hageja tööl käinud ega tööd teinud.
36.Esmalt lahendab kohus hagiavalduses esitatud nõuded (I ptk), seejärel vastuhagis esitatud nõude (II ptk) ning viimaks teeb kokkuvõtte (III ptk).
I
Hageja nõuded
37.Hageja palub kostjalt välja mõista: perioodil aprill 2020-juuni 2020 saamatajäänud töötasu summas 2 432 eurot; kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 545.10 eurot; TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis summas 1064 eurot.
38.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et (i) TLS § 35 nimetatud töötasunõue on kostja süü puudumise tõttu alusetu, kuivõrd kostjal oli tööd pakkuda, kuid hageja ei ilmunud tööle (puudumiseks ei olnud mõjuvat põhjust); (ii) saamata jäänud töötasu arvestus on väär (töötasu suuruse puhul ei saa arvestada lisatasu; keskmine töötasu on vääralt arvestatud); (iii) hageja poolne ülesütlemine on kehtetu (kostja pole avaldust kätte saanud ega lepingut rikkunud); (iv) tööleping on lõppenud kostja poolse ülesütlemisega (hageja on avalduse kätte saanud, hageja on töölt põhjuseta puudumisega lepingut rikkunud); (v) puhkusetasu nõue on alusetu (see on välja makstud) ning arvestus on väär; (vi) TLS §100 lg 4 hüvitisnõue on alusetu, kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud, tööleping lõppes kostjapoolse varasema ütlesütlemisega, mistõttu on hageja vastav avaldus tagajärjetu; (vii) hageja nõuded on hea usu põhimõttega vastuolus.
39.Esmalt selgitab kohus välja, kumma poole avalduse alusel on tööleping lõppenud. Seejärel võtab kohus seisukoha hageja rahaliste nõuete osas. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 98 lg 2 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja
2-21-3132 mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja 08.06.2020 koostanud töölepingu ülesütlemise avalduse (dtl 66). Nimetatud avaldusega ütles hageja töölepingu üles oluliste rikkumiste tõttu alates 08.06.2020. Hageja märkis, et kostja ei ole talle võimaldanud kokkulepitud mahus tööd. Avaldus vastab TLS § 95 lg 1 ja 2 sisu- ja vorminõuetele. Hageja avaldus on kostjale kätte toimetatud 17.06.2020 (tlk 89 – saadetise väljavõte Omniva kodulehel). Kostja viidatud lingilt (tlk 127 pöördel, jalus) nähtub järgnev: „Tähitud kirja anname saajale üle 3 tööpäeva jooksul ning kui kirja üle anda ei õnnestu, jätame saajale teate ja ta saab kirja 15 kalendripäeva jooksul kätte postkontorist.“ Seega on 16.06.2020 kostjale kättetoimetamine küll ebaõnnestunud, kuid kostjale jäeti vastav teade, mille põhjal on kostja temale adresseeritud kirja postkontorist kätte saanud järgmisel päeval. TLS § 91 lg 1 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Hageja on ülesütlemisavalduses märkinud, et tööandjaga ei ole täitnud töölepingu punktis 4 sätestatud kohustusi ega ole suutnud pakkuda töötajale piisavalt tööd aprillis ning maikuus ja juunikuus ei ole üldse tööd pakkunud (taganud). Kohus märgib, et etteheited aprilli osas on suuresti alusetud, kuivõrd 03.04.2020 kuni 16.04.2020 oli töötaja töövõimetuslehel. Sel ajal ei pea ega saagi kostja tööd pakkuda. Kostja on märkinud, et tal oli vaidlusalusel perioodil hagejale tööd pakkuda ning et hagejal ei olnud mingeid takistusi tööleilmumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et talle tööd ei pakutud või et kostja oleks takistanud temal tööle ilmumist. Puudub vaidlus, et hageja nimetatud perioodil tööle ei ilmunud, mistõttu ei saanudki kostja talle tööd pakkuda. Seega oleks hageja poolne ülesütlemine kehtetu, kuivõrd puudus materiaalne alus hageja poolseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja ei ole vaidlustanud töötaja töölepingu ülesütlemisavaldust (TLS § 106), mistõttu tuleb hageja avaldus siiski lugeda kehtivaks ning selle tulemusel lõppes pooltevaheline töösuhe 17.06.2020 seisuga.
40.Järgnevalt analüüsib kohus kostja töölepingu ülesütlemise avalduse (tlk 88) kehtivust. Nimetatud avaldusega ütles kostja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel alates 12.06.2020 põhjusel, et hageja ei ole alates 21.04.2020 tööle ilmunud ega tööandjat sellest teavitanud. Avaldus vastab TLS § 95 lg 1 ja 2 sisu- ja vorminõuetele. Kostja märgib, et on avalduse hagejale kätte toimetanud 01.06.2020 kohtumisel. Kostja tõendab seda tunnistaja ütlustega. Kohus leiab, et kostja väide on tõendamata. TVK istungil märkis kostja järgmist: „TVK?: TL lõpetamine oli 12.06, miks? TA: T tuli 01.06 ja ei kavatsenud tööle asuda andsime hoiatuse tööle mitte ilmumise eest. Istusid 4 inimest ja ütlesin, et tee selgeks, kas oled puhkusel või tuled tööle. T otsis endale esindaja ja tahab raha saada. TVK?: Kuidas oli hoiatus tehtud? TA: Kirjalikult, aga T ei kirjutanud alla. TVK?: Kas TL ülesütlemis avalduse saatsite töötajale? TA: Ma arvan küll. TVK: Praegu dokumente ei ole esitatud hoiatust, ega ülesütlemist. TA: Kõik dokumendid olemas.“ Seega on kostja töövaidluskomisjoni istungil märkinud, et 01.06.2020 anti hagejale üle hoiatused (tlk 96 ja 96 pöördel), mis kannavad kuupäevi 01.06.2020 ja 01.05.2020. Nimetatud osas tunnistaja, kostja ja kostja poolt TVK istungil antud seletused kattuvad.
2-21-3132 Kostja ja tunnistaja ütlused ei kattu osas, mis puudutab ülesütlemisavalduse kättetoimetamist. Tunnistaja väitis, et need anti 01.06.2020 hagejale üle koos kirjalike hoiatustega. Ei saa jätta tähelepanuta, et tunnistaja on kostja pikaaegne töötaja ning sellest johtuvalt kaudselt huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks. Liiati on tunnistaja väitnud, et tema tegi tööandjale ettepanekuid, millised töötajad vastavate asjaolude ilmnemisel vallandada – seega on tunnistaja ka ise huvitatud, et tema otsustus oleks kehtiv. Tunnistaja ütlustesse tuleb käesoleval juhul suhtuda reservatsiooniga. Samas kostja on TVK istungil märkinud, et 01.06.2020 anti üle üksnes hoiatused ning kostja möönis, et ülesütlemisavaldus on hagejale saadetud (mitte kohtumisel üle antud). Sellele, et 01.06.2020 kohtumisel hagejale ülesütlemisavaldust üle ei antud, viitab ka ülesütlemisavalduse koostamise kuupäev 12.06.2020. Samuti viitab sellele asjaolu, et 09.06.2020 on hageja oma vahetu ülemusega pidanud kirjavahetust teemal, mis puudutab mingitele paberitele järgitulemist ning hageja viibimist vanemapuhkusel ja selle eest vanemahüvitise saamist ning kostjapoolset keeldumist vastavaid pabereid allkirjastada (tlk 93-95, tlk 172 - tõlge). Olukorras, kus kostja oleks 9 päeva varem hagejale ülesütlemisavalduse kätte andnud, ei toimuks poolte vahel sellist vestlust – see ei oleks eluliselt usutav. Pigem viidab vestlus sellele, et kostja (töödejuhataja isikus, kes küll ei ole kostja seaduslik esindaja, kuid oli hageja vahetu ülemus) on keeldunud hageja poolt päev varem koostatud ülesütlemisavaldust allkirjastamast (mh oleks see kooskõlas eluliste asjaoludega – olles 09.06.2020 saanud teatavaks hageja soovist töösuhe erakorraliselt lõpetada, asus kostja 12.06.2020 omapoolset avaldus koostama). Seega ei ole täidetud kostja poolse ülesütlemise formaalsed eeldused – avaldust ei ole kätte toimetatud. Lisaks eeltoodule ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esines TLS § 88 lg 1 p 2 sätestatud olukord, st hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Kostja ei ole vastavat põhjendust avalduses esitanud, kuigi TLS § 95 lg 2 teda selleks kohustab. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale pakkunud teist tööd (TLS § 88 lg 2) või põhistanud, et tal vastav võimalus puudus. Kostja on hagejat hoiatanud 01.06.2020, mis kattus väidetava ülesütlemise kuupäevaga – eeltoodu ei vasta TLS § 88 lg 3 sätestatule, mis näeb ette, et töötajat tuleb hoiatada enne ülesütlemist. Hoiatuse mõte on anda töötajale objektiivne võimalus etteheidetavatest rikkumistest tulevikus hoiduda – hagejale seda võimalust antud ei ole. Samuti on küsitav, kas kostja poolne ülesütlemine on teostatud mõistliku aja jooksul (TLS § 88 lg 4). Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel olnud töösuhe on lõppenud hageja avalduse alusel erakorraliselt 17.06.2020.
41.Hageja on palunud mõista kostjalt välja töötasu perioodi 21.04.2020 – 05.06.2020 saamatajäänud töötasu summas 2 432 eurot. Kohus on ülal tuvastanud, et poolte vahel oli nimetatud perioodil kehtiv töösuhe. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja ei ole tööle ilmunud ega teavitanud kostjat sellise tegevuse/tegevusetuse põhjustest. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oli töö tegemiseks valmis. Hageja ei ole ka tõendanud, et tööandja keeldus hagejale tööd andmast või et tööandjal ei olnud tööd anda. Seega on hageja süü, et talle tööd ei antud – hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud valmis tööd tegema, kui
2-21-3132 seda oleks talle antud. Seega tuleb hageja töötasunõue jätta rahuldamata. Kohus ei käsitle muid kostja vastuväiteid, mis vastavat nõuet puudutavad.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 545,01 eurot. Hageja leiab, et saamatajäänud puhkusepäevade arvuks on 12.28 ja rahaliselt ümberhinnatuna (keskmist töötasu arvestatutuna) seega 625,62 eurot. Hageja vähendab puhkusehüvitise nõuet 545.01 euroni. Kostja märgib, et TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alustel arvutatud hageja keskmine kalendripäevatasu on 33,71 EUR ja hagejal oli õigus 13,55 puhkusepäevadele, mis teeb kokku 456,77 EUR. Puhkusetasud on hagejale väljamakstud. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 70 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 28 lg 2 p 4 sätestab, et tööandja on kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Kostja on esitanud hagejale töötasu maksmist puudutava teatise (tlk 75). Nimetatud teatiselt nähtuvad 2019-2020 hagejale arvestatud tasud. Hageja esile toodud tasud ei ühti nimetatud tabeliga. Kuivõrd arvestuse pidamine on kostja ülesanne ning hageja ei ole kostja arvestust vaidlustanud, võtab kohus aluseks kostja arvestuse. Hageja keskmine kalendripäevatasu on seega 33,71 EUR (tlk 99) ja hagejal oli õigus 13,55 puhkusepäevale, mis teeb kokku 456,77 EUR. Puhkusetasud on hagejale lõpparvega väljamakstud (tlk 97-98 – palgateatis ja maksekorraldus). Seega puudub hagejal vastav nõue. Kohus jätab hageja kasutamata põhipuhkuse hüvitisnõude rahuldamata.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise brutosummas 1064 eurot TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud ega pakkunud talle lepingujärgses mahus tööd. Samas leidis kohus, et tegelikkuses ülesütlemise materiaalne alus puudus. Kohus luges hageja ülesütlemise kehtivaks põhjusel, et kostja ei olnud seda õigeaegselt vaidlustanud. Siiski leidis kohus, et kostja poolne ülesütlemine oli kehtetu. Ka kohus lähtub asjaolust, et hageja on tööle asunud teise tööandja juures alates 01.07.2020. Tööandja on teinud TÖRis töölepingu lõpetamise kande vääral alusel, mistõttu töötajal puudus võimalus Töötukassast saada töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 09. – 30.06.2020. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hüvitist ei tule vähendada ega ka suurendada.
2-21-3132 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hüvitis brutosummas 1064 eurot kuulub väljamõistmisele.
44.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks TLS §100 lg 4 hüvitise brutosummas 1064 eurot.
II
Kostja vastuhagi
45.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuhagi. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kasuks kahjuhüvitise TLS § 74 lg 1 või 2 või 3 või VÕS § 115 lg 1 alusel 1 kuu keskmise töötasu summas 989,04 EUR ja summas 2934,6 EUR, kokku 3923,64 EUR.
46.Kostja nõude õiguslik alus on VÕS § 115, arvestades seejuures TLS §-des 72 ja 74 sätestatud erisustega. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).
47.Riigikohus on märkinud, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: • töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); • tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); • töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka RKTKo nr 3-2-1-151-15, p 13); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo nr 3-2-1151-15, p 15). Kahju hüvitamise ulatus, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 järgi vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas (vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-56-17, p 29). Töötaja raske hooletus ei ole tööandja tegevusega seotud tüüpiline kahju tekkimise risk TLS § 74 lg 2 teise lause tähenduses. Raske hooletuse korral tuleks tekitatud kahju eest makstavat hüvitist piirata vähem kui tavalise hooletuse korral. Kahjuhüvitise määramisel TLS § 74 lg 2 mõttes võib olla tähendus ka sellel, kui kostja ei kontrollinud hagejal piisavate oskuste olemasolu tööks või ei taganud piisavat väljaõpet. (vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-56-17, p 30.2, p 30.3). Kahju hüvitamise nõude eelduste tõendamiskoormis käesolevas asjas on kostjal, kes peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama (vt nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus asjas nr 3-2-1-173-12, p 16).
2-21-3132
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15 (p 16) asunud seisukohale, et töötaja vastutuse ulatuse määramiseks võimaldab TLS § 74 lg 2 arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seotud tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 (p 14) märkinud, et kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh ka VÕS §-d 139 ja 140. Võimalik on ka VÕS §-de 139 ja 140 samaaegne kohaldamine. Kohus kohaldab VÕS § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta, hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-46-15, p 12). Selle sätte kohaselt on kohtul õigus, mitte kohustus kahjuhüvitist vähendada, kui hüvitamise vähendamise asjaolud on esile toodud.
48.Kohus leiab, et kahjunõue ei ole põhjendatud. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
49.Kohus nõustub kostjaga, et hageja on rikkunud töötajale lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus on ülal leidnud, et hageja ei ilmunud alates 21.04.2020 tööle ning selleks puudus mistahes alus.
50.Töökohta tulemine ja töö tegemine on töötaja põhikohustus, millest peab hageja oskuste ja teadmistega töötaja aru saama. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Seega on hageja töötaja töökohustuste rikkumises süüdi (raske hooletus). Lisaks ei ole töötaja esitanud rikkumist vabandavat asjaolu.
51.Kostja on selgitanud, et kuna töötaja tööle ei ilmunud, siis pidi kostja olemasoleva töö ära jagama teiste töötajate vahel ning teised töötajad pidid tegema töömahtude täitmiseks ületunnitööd. Tekkinud kahju seisneb teise töötaja ületundides perioodil aprill – juuni 2020. Töötaja K. M. tegi aprillis ületunde 84,7h ja mais 78,3h ja tema ületunnitasu oli 12 EUR/h x 1,5 = 18 EUR/h, kahju kokku 2934,60 eurot. Samuti, olukorras, kus töötaja lahkub ilma ette teatamata töölt ja tööandjal kulub vähemalt kuu asendaja leidmiseks, on mõistlik hüvitise suurus lisaks eeltoodule töötaja ühe kuu töötasu, mis 989,04 EUR. Kokku on seega kahju suuruseks 3923,64 EUR. Kohus leiab, et kahju tekkimine on tõendamata. Samuti on tõendamata põhjuslik seos rikkumise ja väidetava kahju vahel. Kostja töötajate tööaja ja tasude maksmise koondtabelist (tlk 71-74) ei nähtu, et töötaja K. M. töökoormus oleks varasemaga võrreldes tõusnud. Hageja ei ilmunud tööle alates 2020. a aprilli lõpust, kuid K. M. töökoormus oli 2020. a jaanuaris 284,55h, veebruaris 255,45h, märtsis 296h, aprillis 295h, mais 277,50h, juunis 282h. Seega nähtub, et ajal, mil hageja enam tööle ei ilmunud, jäi väidetavalt tema töö üle võtnud töötaja töökoormus samaks või lausa vähenes. Seega ei
2-21-3132 ole võimalik järeldada, et hageja tööle ilmumata jätmise tõttu pidi K. M. tegema ületunde ning kostja need omakorda tasustama. Põhjuslikku seost ei esine. Samuti ei ole võimalik tööandja kahjuks lugeda uue töötaja leidmise aja eest makstavat töötasu. Töötajate lahkumine on tööandja risk. Tööandja ei ole esile toonud, et ta oleks koheselt asunud uut töötajat otsima või et uue töötaja leidmine on erakordselt keeruline. Tööandja on hageja puudumist talunud ca 2 kuud, märkides, et ajad olid segased ning olukorras, kus hageja tööle ei ilmunud, siis kostja temaga ei arvestanud ega talle tähelepanu ei pööranud (vt TVK istungil ja kohtuistungil antud kostja selgitused). Seega on tööandja kahjunõue alusetu ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. III Kokkuvõte
52.Eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks TLS §100 lg 4 hüvitise brutosummas 1064 eurot. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
53.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
54.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud 26,33% ulatuses, mistõttu tuleb hagi menetlemisega seotud kulud jätta 26,33% ulatuses kostja kanda ning 73,67% ulatuses hageja kanda. Kohus on vastuhagi jätnud rahuldamata, mistõttu tuleb vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
55.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
56.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat
2-21-3132 ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.