X kaebus kohtutäituri Katrin Velleti 7. juuli 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 031/2009/4439
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Urb Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja) Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määrus muutmata.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
1(5)
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 16. juulil 2021 kaebuse Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (kohtutäitur) 7. juuli 2021 otsuse peale täiteasjas nr 031/2009/4439. Avaldaja palub tühista kohtutäituri 7. juuli 2021 otsuse tervikuna ja 8. juuni 2021 otsuse osas, milles avaldajalt mõisteti välja kohtutäituri põhitasu summas 1740 eurot. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, sissenõudja) avalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 17. juuni 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-7029 ja nõude sisuks solidaarne võlgnevus võlgniku ja Epran OÜ vastu summas 75 094,21 eurot. Avaldaja esitas kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ning kohtutäitur lõpetas 8. juuni 2021 otsusega täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Samuti mõistis kohtutäitur võlgnikult välja pool kohtutäituri põhitasust summas 1740 eurot (sh käibemaks 290 eurot) ning jätkas täitemenetlust kohtutäituri kasuks väljamõistetud summa osas. Täiteasjas oli täitmisel 75 094,21 euro suurune nõue, millest oli täitemenetluse lõpetamisel jäänud sisse nõudmata 74 645,35 eurot. Avaldaja esitas kohtutäituri 8. juuni 2021 otsuse peale kaebuse, milles palus tühistada otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise osas. Avaldaja leidis, et kohtutäituri seadus ei võimalda võlgnikult kaks korda ühes ja samas täiteasjas kohtutäituri põhitasu välja mõista. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu ei või kohtutäitur nõuda. Seadus ei sätesta sellist olukorda, et kohtutäitur võiks määrata uue põhitasu pooles ulatuses. Tegemist oleks ühe ja sama tasu topelt sissenõudmisega. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 7. juuli 2021 otsusega rahuldamata. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri otsuse ja leiab, et kohtutäitur on põhitasu välja mõistnud kaks korda. Kohtutäituri seadus ei võimalda võlgnikult kaks korda samas täiteasjas kohtutäituri põhitasu välja mõista. Kohtutäituri põhitasu on välja mõistetud 6. oktoobril 2009 ja 8. juunil 2021. Seadus ei reguleeri olukorda, kus kohtutäitur võiks määrata uue põhitasu pooles ulatuses. Kohtutäitur on oma otsuses käsitlenud 8. oktoobri 2009 otsust, mida avaldaja ei ole vaidlustanud. Avaldaja märgib, et kohtutäitur ei osalenud isiklikult 29. juunil 2021 kell 10.30 toimunud kaebuse läbivaatamisel, vaid kaebuse vaatas läbi büroo töötaja Q, kuid 7. juuli 2021 otsuse tegi kohtutäitur. Avaldajat sellest ei informeeritud. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur ei viibinud kaebuse läbivaatamise juures, siis ei ole kohtutäitur seaduses sätestatud korras kaebust läbi vaadanud.
2(5)
Puudutatud isikute seisukohad
2.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Õiguslik alus põhitasu väljamõistmiseks kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt tuleneb KTS §-st 412 koostoimes § 31 lg-ga 1 ja TMS § 2 lg 1 p-ga 16. Sissenõudja leiab, et täitemenetluse lõpetamise korral nõude täitmise aegumise tõttu muutub täitemenetluse alustamisel tehtud kohtutäituri otsus põhitasu sissenõudmise kohta edasiulatuvalt kehtetuks seaduse jõul.
3.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Aegumise kohaldamisel mõistetakse kohtutäituri tasu võlgnikult välja uuesti ning algse kohtutäituri tasu otsusega väljamõistetud tasu nõudmine lõpetatakse. Võlgnikul tekib tasu maksmise kohustus üksnes viimase otsuse alusel. Vastav selgitus on lisatud 8. juuni 2021 tasu väljamõistmise otsusele. Kohtutäituri abi Q oli pädev kohtutäituri asemel kaebust läbi vaadatama ja tegema ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. Ta võis kohtutäituri asemel teha toiminguid ilma kohtutäituri asendaja määramiseta tulenevalt KTS § 23 lg 3 teisest lausest. Kohtutäitur märkis 9. septembri 2021 vastuses, et avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäiturile esitatava kaebusega seda, et kohtutäituri abi vaatas avaldaja kaebuse läbi, kuigi otsuse tegi täitur. Kohtutäitur leiab, et otsuse sisu ei mõjuta asjaolu, kas kaebuse läbivaatamisel osales kohtutäitur isiklikult või kohtutäituri abi vahendusel. Kohtutäituri seaduse kohaselt on kohtutäituri abile selleks volitused antud ning kohtutäitur ei pea kaebust isiklikult läbi vaatama. Sisuliselt esindab kohtutäiturit toimingute juures kohtutäituri abi. Kohtutäitur ei lahendanud kaebust läbivaatamisel, vaid tegi kaebuse kohta otsuse 7. juulil 2021. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 21. septembri 2021. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 7. juuli 2021 otsusele rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Maakohus märkis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - sissenõudja kasuks oli jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud solidaarne võlgnevus avaldajalt ja Epran OÜ-lt ning lahendi täitmiseks toimus täitemenetlus; - avaldaja avalduse ja TMS § 481 lg 1 p 1 alusel lõpetas kohtutäitur 8. juunil 2021 täitemenetluse selle aegumise tõttu; - avaldaja ei ole vaidlustanud sisse nõudmata jäänud nõude suurust, mis oli 74 645,35 eurot. Maakohus leidis, et avaldaja seisukohad ei anna alust kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks, sest tasuotsus on tehtud kooskõlas seadusega. Kohtutäituri 8. juuni 2021 otsusest ja ka 7. juuli 2021 otsusest nähtub, et kohtutäitur on teinud täitemenetluse lõpetamisel uue tasuotsuse kooskõlas KTS §-ga 412. Võlgnik ei ole vaidlustanud sissenõudmata jäänud nõude suurust, mis oli 74 645,35 eurot. KTS § 35 lg 1 kohaselt on sissenõudmata jäänud nõudesummalt kuni 75 000 kohtutäituri tasu 2900 eurot, millele lisandub käibemaks, so 580 eurot. Kuna täitemenetlus lõpetati aegumise tõttu, siis tulenevalt KTS §-st 412 oli kohtutäituril õigus nõuda põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega pool sellest on 1740 eurot (sh käibemaksuga). Maakohus selgitas, et kuigi täitemenetluse algatamisel teeb kohtutäitur otsuse kohtutäituri tasu suuruse kohta, selgub tegelik kohtutäituri tasu suurus alles menetluse lõpus. Kohtutäitur ei nõua 3(5)
võlgnikult täitemenetluse alustamisel, so 6. oktoobril 2009 otsusega määratud täitmistasu, vaid täitemenetluse lõpetamisel tehtud uut tasu kooskõlas KTS §-ga 412. Tasu suurus sõltub sissenõudmata jäänud summast.
4.2.Maakohus leidis, et kohtutäituri abi oli pädev kaebust läbi vaatama. KTS § 7 lg 1 sätestab toimingud, mida kohtutäitur on kohustatud isiklikult tegema. Kaebust kohtutäituri tegevusele või otsusele ei ole pea kohtutäitur isiklikult läbi vaatama. KTS § 23 lg 3 kohaselt on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja tõi määruskaebuses välja maakohtus esitatud seisukohad. Kohtutäitur ei võinud teha uut põhitasu määramise otsust. Tasu sissenõudmine toimub esimese põhitasu määramise otsuse alusel. Kohtutäitur ei saa olla teiste isikutega võrreldes eelisseisundis ja omada oma tasu sissenõudmisel aegumistähtaega 20 aastat. Kuna avaldaja on kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise eest tasu seaduses ettenähtud määras tasunud, siis ei ole põhjendatud kohtutäituri põhitasu edasine nõudmine. Kohtutäituri poolt määratud põhitasu on aegunud sama moodi nagu aegus põhinõue. Kui kohtutäitur jätkab põhitasu sissenõudmist, siis tooks see kaasa täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Menetlusosaliste seisukohad
6.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Avaldaja on määruskaebuses avaldanud, et soovib asja lahendamist kohtuistungil. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Avaldaja ei ole põhjendanud kohtuistungi korraldamise vajadust. Kohtuistungi korraldamine ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Seetõttu jätab kolleegium rahuldamata avaldaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks.
10.Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei võinud teha uut põhitasu määramise otsust ja uue põhitasu otsuse tegemisel on kohtutäitur põhitasu välja mõistnud topelt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus teha uus põhitasu otsus ja mõista võlgnikult välja menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. 4(5)
Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel. KTS § 412 kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kolleegium selgitab, et esimene kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alustamisel. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lõike 1 alusel, siis arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 315 SE seletuskiri, lk 9, vt ka RKTKm asjas nr 32-1-77-15, p-d 14 ja 30 ja RKTKm asjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12, 13).
11.Avaldaja leiab, et kohtutäituri põhitasu on aegunud koos põhinõudega. Kolleegium märgib, et kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta on iseseisev täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 16). Sellest täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1). Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Kohtutäituri tasu suhtes on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust ka pärast seda, kui jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõue on aegunud. Kohtutäitur tegi uue tasu väljamõistmise otsuse 8. juunil 2021 ning see ei ole aegunud.
12.Avaldaja on tuginenud selle, et menetlusosaliste osavõtul vaatas kaebuse läbi kohtutäituri abi, kuid otsuse tegi kohtutäitur. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis tingiks kohtutäituri 7. juuli 2021 otsuse ja maakohtu määruse tühistamise. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid põhjendusi ega tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse kohtutäituri 7. juuli 2021 otsuse ja maakohtu määruse tühistamiseks.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.