Y hagi W ja Q vastu tagasivõitmise korras pärandvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y 5. oktoobri 2021. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Y (isikukood XXXXXXXXX), esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Helvia Räägel Kostja I W (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 20. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-11538 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja) esitas hagi W (kostja I) ja Q (kostja II) vastu tagasivõitmise korras kostja I ja kostja II vahel 4. juunil 2021. a sõlmitud pärandvara jagamise kokkuleppe, kinnistamisavalduse ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada tehingu tagasivõitmise tõttu kostjale I kuuluvaks 7. oktoobri 2020. a surnud D pärandvara ühisusest ühe kolmandiku suurune mõtteline osa; kohustada kostjat II andma kohtutäitur Kaire Põltsi käsutusse 4. juuni
2021. a pärandvara jagamise kokkuleppe alusel kostjalt I saadu koos vilja ja muu kasuga, s.o D pärandvara ühisus ühe kolmandiku mõttelises osas, täiteasjas nr 025/2010/3636 elatise nõude täitmiseks. Hageja palus jätta kõik asjas kujunevad menetluskulud kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt algatas hageja Harju Maakohtu 3. juuli 2009. a otsuse 2-08-53944 alusel täitemenetluse nr 025/2010/3636. Harju Maakohtu 3. juuli 2009. a otsusega mõisteti kostjalt I tütre Z kasuks välja igakuine elatis. Kostja I elatise võlg hageja ees on 13 252.85 eurot, täitemenetlus on kestnud üle kümne aasta, kostja I ei ole nõuet tasunud ning hoiab täitemenetlusest kõrval.
3.Kostja I on pärandaja D pärijaks 1/3 mõttelises osas. Kostja I võõrandas 4. juunil 2021. a tasuta temale kuuluva osa pärandvarast kostjale II, kes on tema ema. Tehtud tehinguga kahjustas kostja I teadlikult hageja kui sissenõudja huve ja ta on käitunud pahatahtlikult eesmärgiga kahjustada oma võlausaldajate huve. Kostja II kui kostja I ema teadis, et kostja I kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.
4.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus hagi tagamise korras arestida ja keelata kostjal II käsutada kostjale I kuuluvat osa 7. oktoobril 2020. a surnud D pärandvara ühisusest; käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge käesoleva tsiviilasja nõuete tagamiseks. Menetluse edasine käik
5.Harju Maakohus jättis 23. juuli 2021. a määrusega hageja hagi tagamise avalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Muuhulgas palus maakohus hagejal esile tuua, kas ta on kostja I suhtes toimuvas täitemenetluses sissenõudja, kellel saavad olla sellest tulenevad sissenõudja õigused.
6.Hageja täpsustas 27. juulil 2021. a hagi tagamise avaldust. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, nagu oleks PKS 1. juuli 2010. a muudatustest tulenevalt täiteasjas nr 025/2010/3636 sissenõudjaks laps, kuigi kohtuotsus on tehtud hageja kui lapsevanema kasuks. Hageja selgitas, et tsiviilasjas nr 2-08-53944, mille otsust täiteasjas nr 025/2010/3636 täidetakse, oli hagejaks Y. Täitemenetluses on sissenõudjaks hageja.
7.Harju Maakohus rahuldas 28. juuli 2021. a määrusega hageja 22. juuli 2021. a taotluse hagi tagamiseks. Maakohus keelas hagi tagamise korras kostjal II käsutada kostja I kuuluvat osa 7. oktoobril 2020. a surnud D pärandvara ühisuses; kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge käesoleva tsiviilasja nõuete tagamiseks; kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkus, et kinnistu suhtes on pooleli vaidlus tsiviilasjas nr 221-11538. Maakohus määras, et tühistab kostjate avalduse alusel käesoleva määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, asendades selle rahaga või pangagarantiiga, 13 252.85 euro tasumisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole või samas ulatuses pangagarantii esitamisel.
Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus keeldus 20. septembri 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning tühistas Harju Maakohtu 28. juuli 2021. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning määras kostjatele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
9.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel leides, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks – hageja ei saa teostada elatisenõude osas sissenõudja õigusi, kuivõrd teda ei saa lugeda sissenõudjaks.
10.Maakohus selgitas, et kuivõrd elatis Z-le on välja mõistetud enne 1. juulit 2010. a kehtinud seaduse järgi, siis alates 1. juulist 2010. a lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes tuleb õigustatud pooleks lugeda laps. Täiskasvanud lapsel on õigus tema alaealisuse ajal väljamõistetud elatis sisse nõuda kohustatult vanemalt. Seega tuleb ka täitemenetluses sissenõudjateks pidada last, mitte vanemat. Tagasivõitmise hagi saab TMS § 187 lg 1 järgi esitada üksnes sissenõudja ehk praegusel juhul Z. Maakohus juhtis tähelepanu, et Harju Maakohtu 25. septembri 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11785 muudeti Z hagi alusel elatise suurust TsMS § 459 lg 1 alusel. Otsuse jõustumisega on varasemat otsust muudetud ja sellele kui täitedokumendile ei saa hageja ema enam tugineda.
11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 hageja kanda. Kuivõrd kohtuasjast ei nähtu, et kostjad oleksid teinud menetlustoiminguid ja neil oleksid tekkinud menetluskulud, leidis maakohus, et kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad ja kohus määrab nende suuruseks 0 eurot.
12.Maakohus tühistas Harju Maakohtu 28. juuli 2021. a hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Määruskaebus
13.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada Harju Maakohtu 20. septembri 2021. a määruse ning teha uus määrus, millega võtta hageja hagi kostjate vastu pärandvara tagasivõitmiseks menetlusse.
14.Hageja selgitas, et täiteasi nr 025/2010/3636 on algatatud tsiviilasja nr 2-08-53944 otsuse täitmiseks. Nimetatud otsusega on kostjalt I välja mõistetud elatis lapse Z ülalpidamiseks hageja kasuks. Seega nähtub otsusest, et sissenõudjaks on hageja, mitte laps. Kuna täitemenetluses täidetakse kohtuotsuse resolutsiooni sellisena, nagu see otsuses kirjas on, siis ei saa kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt hakata ise sissenõudja isikut muutma. Hageja juhtis tähelepanu kohtutäituri seisukohale, et vaidlusaluses täiteasjas on sissenõudjaks Y, sest avaldust sissenõudja muutmiseks täiteasjas esitatud ei ole.
15.Hageja leidis, et maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-141-15 ei ole Riigikohus välistanud, et elatise võib pärast 1. juulit 2010. a PKS kehtima hakkamist kohustatud vanemalt sisse nõuda ka vanem, kelle kasuks on otsus tehtud. Riigikohtu otsuse järgi on lapsele jäetud võimalus pöörata otsus täitmisele juhul, kui kohtuotsusega õigustatud vanem seda ei tee. See ei tähenda, et vanem, kelle kasuks otsus on tehtud, ei saa ise olla täitemenetluses sissenõudja. Hageja asus seisukohale, et juba täitmisele antud otsuse osas on sissenõudjaks kohtuotsusega õigustatud vanem. Ei ole vahet, milline sissenõudjatest tagasivõitmise aluste esinemisel hagi esitab, kuna tagasivõidetav vara läheb TMS § 195 lg 1
alusel kohtutäituri käsutusse ja kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale.
16.Hageja hinnangul ei nähtu asjasse puutuvatest dokumentidest, et Harju Maakohtu 3. juuli 2009. a otsust oleks muudetud tagasiulatuvalt, ning otsus kehtib sellisena, nagu ta tegemise ajal oli. Kohtutäituri õiendist (hagi lisa 2) nähtuvalt ei ole Harju Maakohtu 25. septembri 2015. a kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-15-11785 täitmisele antud.
17.Hageja esitas vastuseks kohtunõudele menetluskulude nimekirja, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 275 eurot ning määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate seisukoht
18.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta määruskaebuse rahuldamata; sõltumata määruskaebuse lahendamise tulemusest palusid kostjad jätta jõusse maakohtu 20. septembri 2021. a määrus osas, millega kohus tühistas hagi tagamise abinõud. Kostjad palusid jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
19.Kostjad nõustusid maakohtu seisukohtadega ning leidsid, et hageja tõlgendus Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-141-15 kohta on meelevaldne. Kostjad leidsid, et maakohtu viide Harju Maakohtu 25. septembri 2015. a otsusele tsiviilasjas nr 2-15-11785 on asjakohane. Otsuse jõustumisega on varasemat otsust muudetud ja sellele kui täitedokumendile ei saa hageja enam tugineda. Kostjad märkisid, et jõustunud kohtulahendi, millega varasemat kohtulahendit muudeti, õigusjõudu ei mõjuta see, kas kohtulahend on pööratud sundtäitmisele või mitte. Kostjad tuginesid TsMS § 3 lg-le 1 ning leidsid, et hagejal puudub õigus pöörduda kohtusse Z eeldatava õiguse või huvi kaitseks, mistõttu on oluline, et hagi esitaks õige sissenõudja.
20.Kostjad märkisid, et hagiavaldus tuleks jätta menetlusse võtmata ka nõuete õigusliku perspektiivi puudumise tõttu ning sõltumata määruskaebuse lahendamise tulemusest palusid kostjad jätta jõusse maakohtu 20. septembri 2021. a määruse osas, millega kohus tühistas hagi tagamise abinõud.
21.Kostjad esitasid vastuseks kohtunõudele menetluskulude nimekirja, milles palusid mõista hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 1035 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel täielikult tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
23.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi täitemenetluses tehingu tagasivõitmiseks. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama sätte lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning
sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
24.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldatakse sisuliselt siis, kui hagi on õiguslikult perspektiivitu, st materiaalõiguslik alus nõude rahuldamiseks puudub. Seejuures peab kohus vaatamata hageja õiguslikule hinnangule hagi menetlusse võtmisest keeldumisel hindama, kas on olemas tsiviilasjas avaldatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks.
25.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hageja ei saa teostada sissenõudja õigusi vaatamata sellele, et ta on sissenõudja täiteasjas, mille raames tehingut tagasi võita soovitakse. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna PKS § 97 järgi on õigus elatist nõuda lapsel, mitte temaga koos elaval vanemal, on alates 1. juulist 2010. a igal juhul jõustunud lahendiga välja mõistetud elatisenõude täitmist õigustatud nõudma laps ja ta osaleb täitemenetluses sissenõudjana ka juhul, kui täitedokumendiga ei ole elatis välja mõistetud tema kasuks. Arvestades täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet alustab kohtutäitur üldjuhul täitemenetlust, kui TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt täidetud, st talle on esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument ning kohtutäitur ei lahenda küsimust, kas täitedokumendist nähtuvalt nõude sundtäitmiseks õigustatud isikut saab tegelikult sissenõudjaks pidada. Sellest, kelle avalduse alusel täitemenetlus on algatatud, sõltub, kes saab tagasivõitmise hagi TMS § 187 lg 1 järgi esitada. Kuna kohtu ette toodud asjaolude kohaselt alustati täitemenetlust hageja avalduse alusel, on hagejal võimalik esitada tehingu(te) tagasivõitmise hagi kostjate vastu (vrdl RKTKo nr 2-19-9679 p 12). Kui võlgnik leiab, et tegemist ei ole õige sissenõudjaga, on tal võimalik sellele tugineda eelkõige sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1 [RKTKo nr 2-19-12266 p 12]).
26.Ringkonnakohtu arvates on maakohtu määruses viidatud Riigikohtu praktika eesmärk selgitada, keda saab pidada alates 1. juulist 2010. a perekonnaseaduse kohaselt lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks ning on leitud, et kohus saab põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 15 ja nr 3-2-1-85-10, p 14). Seega tuleks kujundatud praktika kohaselt jälgida, et lapse olukord ei muutuks seaduse muudatuse tõttu halvemaks. Praegusel juhul ei ole hagiavalduse asjaoludel alust eeldada, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ning esindajal on esindusõigus. Erinevalt maakohtu arusaamast ei tulene kolleegiumi hinnangul Riigikohtu praktikast, et perekonnaseaduse muudatusest tulenev muutus alaealise lapse ja vanema ülalpidamissuhtes õigustatud isiku osas on kohaldatav ka täitemenetluses.
27.Asjakohatu on kolleegiumi arvates maakohtu järeldus, et kuivõrd Harju Maakohtu
25.septembri 2015. a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-11785 jõustumisega on Harju Maakohtu 3. juuli 2009. a otsust tsiviilasjas nr 2-08-53944 muudetud, siis ei saa hageja ema sellele kui täitedokumendile enam tugineda. Esmalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaoludel ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Käesolevas tsiviilasjas ei ole menetlusosalised Harju Maakohtu
25.septembri 2015. a otsusele tsiviilasjas nr 2-15-11785 kui täitedokumendile tuginenud, mistõttu ei saanud maakohus nimetatud otsusele viidata. Lisaks selgitab kolleegium, et maksete suuruse muutmisel ei muudeta jõustunud kohtuotsust ega selle alusel enne hagi esitamist makstud elatist, vaid edaspidi tasutava elatise suurust selliselt, et see vastaks kohtuotsuse tegemisel aluseks võetavatele elatise suurust mõjutavatele muutunud asjaoludele. Kohtulahend, millega elatis välja mõisteti, jääb täitedokumendiks varasemate maksete osas. Lahendit on võimalik muuta vaid tulevikku suunatud kohustuste osas, mitte tagasiulatuvalt. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlustatud maakohtu määruse punktis 4 esitatud järeldus ka sisuliselt õige.
28.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus ei saanud määrusest toodud põhjendustel hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuivõrd eeldades hagiavalduses esitatud väidete õigsust on olemas tsiviilasjas avaldatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks.
29.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
30.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.