J P hagi tahteavalduse asendamise ja kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J P (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: adv Indrek Kukk (e-post: [email protected]) Kostja: EBS Campus OÜ (registrikood 10934100, aadress: A. Lauteri 3, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: v/adv Katrin Sarap (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada EBS CAMPUS OÜ tuvastama, et J Pga (ik xxx) 30. jaanuaril 2017 toimunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõttes ja asendada vastavad EBS CAMPUS OÜ tahteavaldused kohtulahendiga.
3.Kohustada EBS Campus OÜ esitama Vabariigi Valitsuse määruse Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord lõikes 4-1 nimetatud raport Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist ja registreerima tööõnnetuse ja säilitama tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale ning asendada EBS CAMPUS OÜ vastav tahtevaladus kohtulahendiga.
4.Mõista EBS CAMPUS OÜ-lt J P kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 5 000 (viis tuhat) eurot.
5.Menetluskulud jätta EBS CAMPUS OÜ kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.J P esitas 06.01.2020 Harju maakohtule hagi EBS Campus OÜ vastu tahteavalduse asendamise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagi asjaolude kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 22.08.2014 tööleping nr. xxx, millise kohaselt asus hageja kostja juurde tööle kojamees-san.tehnikuna. Töölepingu punkt 1.2 kohaselt annab tööülesandeid ja nende täitmist kontrollib vahetult majandusabi või tegevdirektor. Hageja tööülesanneteks oli muuhulgas xxx kinnistu territooriumi korrashoidmine (prahist, lehtedest, lumest), talvel lume koristamine käsisahaga ja lumetraktoriga, talvel suurema lumekoguse korral lumekoristamise ja äraveo korraldamine koostöös tegevjuhi või majandusabiga.
3.30.01.2017 oli palju lund ning kolmandal korral lume lükkamisel tuli traktori ratta paremalt poolt rattal kett maha ja see hakkas takistama rattavedu. Hageja sõitis traktoriga aeglaselt garaaži, tõstis traktori üles ning pani traktori alla kanistri. Kui kett oli omale kohale tagasi pandud, tõstis hageja traktori üles, võttis kanistri ära ja kukkus selja peale maha.
4.Õnnetus fikseeriti Tööinspektsioonis 05.04.2017 OÜ xxx teatise alusel. Perearst Ü R koostas 05.04.2017 tööõnnetuse teatise, mille kohaselt 30.01.2017 kella 09.00-09.30 vahel tööl olles tõstis hageja lumetraktorit ja kukkus kanistri peale. Tekkis tugev seljavalu ja käis „raks seljast läbi“ (t/l 48). Samuti nähtub töövõimetuslehelt nr. 9009387, nr. 9009450 ja nr. 9009520, et töölt vabastamise põhjus on tööõnnetus (Lisa 1 töövõimetuslehed, epikriisid). Ka nähtub M AS-i saatekirjast, et hageja on suunatud ravitaktika planeerimiseks erialaarsti vastuvõtule. Kliiniliseks diagnoosiks on märgitud S22, s.o xxx murd (Lisa 2 saatekiri).
5.OÜ EBS Campus viis Tööinspektsiooni poolt saadetud tööõnnetuse teatise alusel läbi uurimise, mille lõpptulemusena koostati 07.04.2017 akt nr 122, kus tööandja jõudis järeldusele, et tegemist ei ole tööõnnetusega. J P esitas 17.04.2017 Tööinspektsioonile seoses tööõnnetusega avalduse tööõnnetuse ja töölepinguseaduse rikkumise kohta.
Tööinspektsiooni 17.05.2017 vastuse nr 3-6/3016/4 järgi ei pidanud Tööinspektsioon omapoolse uurimise algatamist vajalikuks.
6.J P esitas 19.06.2017 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-17-1300 kaebuse OÜ EBS Campus 07.04.2017 akti nr 122 ja Tööinspektsiooni 17.05.2017 vastuse nr 36/3016-4 tühistamiseks ning OÜ EBS Campus ja Tööinspektsiooni kohustamiseks asi uuesti läbi vaadata. 31.07.2018 jättis halduskohus hageja kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 31.07.2018 otsuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas Tööinspektsiooni 17.05.2017 vastuse nr 3-6/3016-4 ning kohustas Tööinspektsiooni J P 17.04.2017 taotluse uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14.05.2019 määrusega.
7.Paralleelselt halduskohtumenetlusega esitas J P esitas 08.08.2017 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-17-11858 hagi Osaühing EBS Campus vastu tuvastada, et 30.01.2017 J P’ga toimunud õnnetusjuhtumi puhul on tegemist tööõnnetusega TTOS § 22 lg 1 mõttes. 06.09.2018 otsusega maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et 30.01.2017 J P’ga toimunud õnnetusjuhtumi puhul on tegemist tööõnnetusega. Osaühing EBS Campus vaidlustas maakohtu otsuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.01.2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata, kuid osaliselt muutis ja täiendas kohtuotsuse põhjendusi. Osaühing EBS Campus vaidlustas ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus. 02.10.2019 otsusega Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2019 otsuse ja Harju Maakohtu 06.09.2018 otsuse ja jättis J P hagi Osaühingu EBS Campus vastu tööõnnetuse toimumise tuvastamiseks läbi vaatamata.
8.Hageja leiab kokkuvõtvalt, et nii maakohus, kui ka ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et J Pga juhtus tööõnnetus.
9.13.12.2019 otsuses (Lisa 7 Tööinspektsiooni otsus) leidis Tööinspektsioon, et uurimine tuleb lõpetada Vabariigi Valitsuse 03.04.2008. a määruse nr 75 "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" § 5 lg 7 alusel kannatanu J P õnnetusjuhtumi, kuna tegemist ei ole tööõnnetusega.
10.20.12.2019 esitas J P Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Tööinspektsiooni 13.12.2019 uurimise lõpetamise otsus nr 3-6/3016-5 ning kohustada Tööinspektsiooni J P 17.04.2017 taotluse uueks lahendamiseks (Lisa 8 e-toimiku kuvatõmmis).
11.Hagejale on eeltoodud asjaoludel tekitatud mittevaraline kahju VÕS § 128 lg-e 5 mõttes, mis hõlmab ennekõike kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kahju hüvitise määramisel tuleb võtta arvesse, et hagejale tekkisid traumad ja pikaajalised valud, mis kestavad tänase päevani. Hageja tarbib arsti näidustustel pikaajaliselt valuvaigisteid ning tema liikumine ja igapäevane toimetulek on suures ulatuses raskendatud (Lisa 1 töövõimetuslehed/epikriisid).
12.Hageja esitab kostja EBS Campus OÜ vastu alljärgnevad nõuded: 1) Kohustada EBS CAMPUS OÜ tuvastama, et J Pga 30. jaanuaril 2017 toimunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus TTOS § 22 lg 1 mõttes ja asendada vastav EBS CAMPUS OÜ tahteavaldused kohtulahendiga. 2) Kohustada EBS CAMPUS OÜ esitama Vabariigi Valitsuse määruse Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord lõikes 4-1 nimetatud raporti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist ja registreerima tööõnnetuse ja säilitama tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale ning asendada EBS CAMPUS OÜ vastav tahteavaldus kohtulahendiga. 3) Mõistja kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis (mittevaraline kahju) kohtu õiglasel äranägemisel; 4) Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA SEISUKOHT
13.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja on hagiavalduses õigesti viidanud, et poolte vahel on samas asjas olnud vaidlus, mis päädis Riigikohtu 02.10.2019 otsusega, mille kohaselt tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2019 otsuse ja jättis J P hagi EBS Campus vastu tööõnnetuse toimumise tuvastamiseks läbi vaatamata. Seega ei jõustunud Harju Maakohtu 6.09.2018 otsus ega Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2019 otsus.
14.Võttes arvesse eeltoodut ei ole õige hageja väide, mille kohaselt on maakohus ja ringkonnakohus õigesti tuvastanud, et J Pga juhtus tööõnnetus. Selline järeldus ei ole õige. Mõlema kohtu otsused ei jõustunud, sh kohtu poolt nendes otsusest tuvastatud või tuvastamata asjaolud ja järeldused. Seega ei ole nii Tööinspektsioon ega kohtud tuvastanud tööõnnetuse toimumist, mille alusel saaks hageja esitada kahjunõudeid.
15.Vale on hageja väide justkui Riigikohus ei ole ümber lükanud alamaastme kohtute poolt tööõnnetuse tuvastamist. Riigikohus ei ole analüüsinud J P väidetava tööõnnetuse juhtumise asjaolusid. Seega ei ole ükski kohus tuvastanud, et J Pga toimus 30.01.2017 tööõnnetus J P poolt kirjeldatud viisil. Võttes arvesse eeltoodut on poolte vahel olnud samas asjas vaidlus, mille osas on jõustunud 02.10.2019 Riigikohtu lahend.
16.EBS Campus OÜ ei saanud aprillis 2017 ega 2020 aastal uurida J Pga väidetavalt toimunud tööõnnetust. Hageja soovib, et kostja tuvastaks hagejaga toimunud tööõnnetuse, mis toimus 30.01.2017. Kostja märgib, et 30.01.2017 toimunud väidetavast juhtumist sai kostja teada alles aprillis 2017 ehk sisuliselt kaks kuud hiljem. Hageja ei teavitanud kostja tegevjuhtu ega juhatuse liiget väidetava tööõnnetuse toimumisest. Seega ei olnud kostja võimalik vahetult peale väidetava sündmuse toimumist viia läbi tööõnnetuse uurimist ega teavitada Tööinspektsiooni, sh fikseerida väidetava õnnetuse toimumise koht, küsida hagejalt küsimusi, teostada paikvaatlust ning teha muid vajalike toiminguid.
Tööinspektsioon sai hageja väidetavast kukkumisest teada OÜ xxx arstilt Ü Ri käest 05.04.2017. Seega ei saanud ka Tööinspektsioon viia läbi asjakohast uurimist TTOS § 24 lg 3 kohaselt kuivõrd väidetav sündmus toimus enam kui kaks kuud tagasi (Lisa 1).
17.Hageja on esitanud hagi lisana nr 6 Tööinspektsiooni varasema otsuse, millest tuleneb üheselt, et hageja väited ja tegevused on vasturääkivad. Näiteks pöördus hageja Dr A L poole alles 06.02.2019 ning ei teavitanud seal tööõnnetuse toimumist kuigi väidetav õnnetus juhtus juba 30.01.2017; hageja oli võimeline väidetava õnnetuse järgselt ise autoga koju sõitma kuigi hiljem esitatud tervisetõendite kohaselt tõenäoliselt selliste vigastuste tõttu see oleks võimalik. Tsiviilasja toimiku hulgas on Dr A L tõend, kelle vastuvõtul hageja 6. veebruaril 2017 pärast väidetavat õnnetust käis, kes on kinnitanud, et hageja ei öelnud, et õnnetus juhtus tööl. Seega on hageja väited vasturääkivad. Kostja on igati nõus Tööinspektsiooni varasema 13.12.2019 otsusega, mille kohaselt ei ole võimalik faktiliselt tuvastada hagejaga väidetava tööõnnetuse toimumist.
18.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tõendid väidetava õnnetusjuhtumi osas ei kinnita selle toimumist kostja territooriumil ja tööajal. Väidetavat intsidendi juures ei viibinud ühtegi isikut. Hageja ei ole kostjat teavitanud väidetavast 30.01.17 toimunud õnnetusest kostjat viisil, mis oleks kostjat kohustanud algatama võimaliku tööõnnetuse uurimist. Hageja kehaline hoiak ja käitumine vahetult peale väidetavat õnnetusjuhtumit ei olnud muutunud, see oli tavapärane. Kostja töötajate P J ja B K M seletuskirjade kohaselt ei olnud hageja kõnnakus midagi muutunud. Juhul, kui hageja vigastused olid 30.01.17 sellised, mille kohta hageja esitas tõendid, siis ei oleks hageja saanud liikuda oma tavapärasel viisil. Hageja ei teavitanud kostjat sellest, mis temaga väidetavalt 30.01.2017 juhtus – asjaolu, et hageja ütleb, et tegi seljale haiget, ei ole piisav. Hageja ei pöördunud EMO’sse ega teavitanud perearsti väidetava õnnetuse toimumise päeval. Hageja pöördus arsti poole alles 06.02.2017 ning ei teavitanud Dr A Li õnnetuse toimumisest töökohal. Juhul, kui hageja vigastused olid nii ulatuslikud nagu nähtud tõenditest, oleks mõistlik isik pöördunud viivitamata arsti poole. Hageja seda ei teinud. Seega ei saanud vigastused tekkida 30.01.17.
19.Kostjal ei olnud võimalik kolm kuud hiljem väidetava õnnetuse asjaolusid uurida kui hageja ei ole teavitanud, mis temaga juhtus ning keeldus kostja juhatust sellest teavitada. Hageja töövõimetuslehest sai kostja teada alles märtsis 2017. Hageja varjas väidetavat õnnetust. Hageja selgitused traktori ülestõstmise ja samaaegselt rattakettide tagasipanek/pingutamine ei ole usutav ega eluliselt võimalik. Traktor kaalub kuni 300kg. Töövõimetuslehtede nr 9009387 ja 9009450 kohaselt on hageja töövõimetuse põhjuseks olmevigastus. Kostja arvates ei ole TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused täidetud. Hagejaga väidetavalt toimunud juhtumit ei ole keegi pealt näinud. Hageja käitumine ja tõendid peale väidetava juhtumi toimumist ei tõenda hageja vigastuste tekkimust kostja territooriumil. Kohtud ei ole tuvastanud tööõnnetuse toimumist. Kostjal ega Tööinspektsioonil ei ole võimalik läbi viia
tööõnnetuse uurimist, mis toimus enam kui 3 aastat tagasi. Seega ei ole maakohtul võimalik asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga. Vastasel juhul oleks tahteavalduse asendamine võimalik suvalise hageja poolt kirjeldatud juhtumi kohta, mida keegi pealt ei näinud ning mille osas puuduvad tõendid. Hageja mittevaraline kahju ei ole põhjendatud. Kuna hagejaga ei ole toimunud tööõnnetust, siis ei ole hageja väidetavad kannatused seotud kostja tegevuse või tegevusetusega. Kostja ei ole mingil viisil hageja väidetavatele kannatustele andnud alust. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja võtab pikaajaliselt valuvaigisteid väidetava tööõnnetuse tõttu. Hagejal oli mitmeid terviseprobleeme ka töösuhte ajal. Seega ei ole teada, millise tervisliku olukorra tõttu hageja ravimeid tarvitab (ja kas üldse). Hageja on pensionär, kes saab riikliku pensioni. Seega on hagejal olemas sissetulek. Hageja väidab, et ei olnud traumast toibumise järgselt võimeline tegema tööd. Hageja viitab traumale esimest korda. Hageja ei viita väidetavale tööõnnetusele. Seega on arusaamatu, millise juhtumi tõttu ei saa hageja tööd teha. Hageja kahju hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata.
III KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, kuulanud ära poolte suuliselt esitatud seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka pole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on kohtumenetluse käigus tuvastanud ja poolte vahel vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle, mistõttu kohus saab lugeda need TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
20.J P varasemad menetlused seoses väidetava tööõnnetusjuhtumiga:
-
07.04.2017 akt nr 122, kus tööandja jõudis järeldusele, et tegemist ei ole tööõnnetusega. 17.04.2017 esitas J. P Tööinspektsioonile avalduse seoses tööõnnetusega avalduse tööõnnetuse ja töölepinguseaduse rikkumise kohta. 17.05.2017 Tööinspektsiooni vastuse nr 3-6/3016/4 järgi ei pidanud Tööinspektsioon omapoolse uurimise algatamist vajalikuks. 19.06.2017 esitas J P Tallinna Halduskohtule (haldusasjas nr 3-17-1300) kaebuse 07.04.2017 akti nr 122 ja Tööinspektsiooni 17.05.2017 vastuse nr 3-6/3016-4 tühistamiseks ning Tööinspektsiooni kohustamiseks asi uuesti läbi vaadata. 31.07.2018 jättis halduskohus hageja kaebuse rahuldamata. 15.11.2018 Tallinna Ringkonnakohus tühistas Halduskohtu 31.07.2018 otsuse ning kohustas Tööinspektsiooni J P 17.04.2017 taotluse uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14.05.2019 määrusega. Paralleelselt halduskohtuga J P esitas 08.08.2017 Harju Maakohtule (tsiviilasjas nr 217-11858) hagi Osaühing EBS Campus vastu tuvastada, et 30.01.2017 J P’ga toimunud õnnetusjuhtumi puhul on tegemist tööõnnetusega. 06.09.2018 otsusega maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et 30.01.2017 J P’ga toimunud õnnetusjuhtumi puhul on tegemist tööõnnetusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.01.2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata. 02.10.2019 Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2019 otsuse ja Harju Maakohtu 06.09.2018 otsuse ja jättis J P hagi Osaühingu EBS Campus vastu tööõnnetuse toimumise tuvastamiseks läbi vaatamata. Tööinspektsioon on 20.12.2021 tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes jõudnud järeldusele et hagejaga 30.01.2017 toiminud õnnetust tuleb käsitleda tööõnnetusena (II 3 jj).
21.Kohus selgitab, et hageja nõue kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks põhineb delikti üldkoosseisul põhineval vastutusel, mille kohaselt vastutab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitamise eest juhul, kui kahju tekitati õigusvastase süülise teoga (VÕS § 1043).
22.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isisk (kahju tekitaja) kahju hüvitama
23.Tõendamiskoormus on §-st 1043 tulenevate nõuete puhul jagatud järgmiselt: hageja peab tõendama objektiivse teokoosseisu (tegu või tegevusetus, mis põhjustas kannatanule kahju) ja õigusvastasuse ning kostja süü puudumist.
24.Maakohus on kohtumenetluse käigus tuvastanud ja poolte vahel vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle, mistõttu kohus saab lugeda need TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
25.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 2014 a tähtajatu tööleping ( 83 jj) , töölepingu p 1.1 leppisid pooled kokku : töötaja asub tööandja juures tööle kojamees - santehnikuna, töötamise kohaks on xxx kostjale kuuluv territoorium. Töölepingu punktis 1.2. lepiti kokku muuhulgas: tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult majandusabi või tegevdirektor. Lisaks eeltoodule ja mh talvel toimub lume koristamine käsisahaga ja lumetraktoriga ja järgmises punktis: talvel suurema lumekoguse korral lumekoristamise ja äraveo korraldamine koostöös tegevjuhi ja majandusabiga, töölepingu punktis 1.3 lepiti kokku – töötaja kohustub täitma tööülesandeid hoolikalt ning mitte tegelema tööajal kõrvalise tegevusega, sama lepingu punktis 1.4. - töötaja kohustub järgima kõiki talle teadaolevaid tööandja poolt töökorraldusele kehtestatud reegleid ning pühenduma erilist
hoolt ja tähelepanu tööohutust ja töötervishoidu puudutavate tööandja reeglite ja nõudmiste järgimisele, töölepingus punktis 1.5 leppisid pooled kokku, et töötaja täidab juhtkonna poolt antud ühekordseid tööülesandeid mis on seotud tema töövaldkonnaga.
26.Hageja on kohtule esitanud järgmised lõplikud hagi nõuded (t 84 p): 1. kohustada EBS CAMPUS OÜ tuvastama, et J P 30. jaanuaril 2017 toimunud õnnetusjuhtum on tööõnnetus TTOS § 22 lg 1 mõttes ja asendada vastav EBS CAMPUS OÜ tahteavaldused kohtulahendiga; 2. Kohustada EBS CAMPUS OÜ esitama Vabariigi Valitsuse määruse Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimine, teatamine ja uurimise kord lõikes 4-1 nimetatud raporti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale ning asendada EBS CAMPUS OÜ vastav tahteavaldus kohtulahendiga; 3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis (mittevaraline kahju) kohtu õiglasel äranägemisel; 4. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Õnnetusjuhtum vs tööõnnetus
27.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 22 lg 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.TTOS § 4 töökoht – lg 1 käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamise kohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
28.Vaidlus puudub, et 30.01.2017 aastal hommikul toimus hagejaga J Pga õnnetusjuhtum.
29.Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et maakohus ja ringkonnakohus on tuvastanud, et J Pga juhtus tööõnnetus. Riigikohus tühistas 02.10.2019 a lahendiga varasemad Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2019 ja Harju Maakohtu 06.09.2018 otsused tsiviilasjas nr 2-17-11858 ja jättis hagid läbi vaatamata. Maakohtu ja Ringkonnakohtu otsused seega ei jõustunud. Eelnev tähendab, et kohtud pole küsimuses - kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte – õiguslikku seisukohta võtnud. Kohtu ette toodud eluliste sündmuste kirjeldusi analüüsides ja hinnates dokumentaalseid tõendeid (TsMS § 272) saab teha järelduse hageja liikumise logistikast, päeva sündmustest ja teoimingute ahelast st eluliselt usutav ja tõendamist on leidnud, et 30.01.2017 aastal toimus hagejaga õnnetusjuhtum, mis leidis aset kostja territooriumil kostja ruumides (garaažis). Õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus. Kohus jõudis nimetatud järeldusele hinnates kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid (TsMS § 272, 251 lg 2, 269 lg 1) kogumis : tööõnnetuse uurimiskokkuvõte (II 3-9), töövõimetusleht (t 6-10, 9296), (MRT uuring t 11-12, 97-98), hageja kohtuistungil antud seletustega tuvastatu (t 6871), hageja kirjalikus selgitused Tööinspektsioonile (t 85), ambulatoorne epikriis (t 5 ; 91), e-kiri Meie Tervis OÜ -le ( t 99) saatekiri (t 100), majandusabi Piret Jõe seletuskiri (t 101,
106 p), valvelaua administraatori Birgit Kristiina Mikk seletuskiri (t 102; 107); 30.01.2017 a ilmastiku tingimuste ülevaade (t 103); ambulatoorne epikriis (t 108-109); Perearstikeskuse tõend (t 110), tsiviilasjas nr 2-17-11858 (vande all antud seletused t 112113); tööõnnetuse teatis (t 118), tunnistaja Piret Jõe ütlused 2-17-11858 (tegi lumesahka tõstes seljale haiget, t 122). Kohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates, et õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkis hagejal terviserike, hageja muutus pikemaks ajaks töövõimetuks. Hagejale määrati hiljem õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud tervisekahju alusel raske puue.
30.Vaidluse seisukohalt – kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte - ei oma tähendust hageja tööaja algus ega hageja liikumise logistika, kuigi pooled on tööaja osas töölepingu sõlmimisel kokkulepped sõlminud, kuid tuvastatud on et kostja pole neid nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud koostamata ja tutvustamata hagejale tööaja graafikud ning pole täitnud nn jooksvalt hageja tööaja arvestust, kohtule neid dokumente esitatud pole (töölepingu rikkumine, töölepingu seaduse rikkumine). Märkimist väärib fakt, et tuvastamata põhjustel pole säilinud kostja territooriumile paigaldatud videokaamerate salvestised, mille salvestised annaksid vastuse paljudele vaidlusalustele küsimustele. Salvestiste tagamine, säilimine ja esitamine selles menetluses on olnud kostja mõjusfääris.
31.Poolte vahel vaidlus puudub, et õnnetusjuhtumiga seonduvat traktorit hoiti OÜ EBS Campus garaazis kus hageja ka tegutses kui paigaldas 30.01.2017 a hommikul rattajääketti ja seal samas garaazis toimus ka õnnetusjuhtum. Hageja seletustega on tuvastatud, esitatud dokumentaalsete tõenditega on usutavaks tehtud, et õnnetusjuhtum toimus 30.01.2017 a hommikul hageja tööandja tööruumis paiknevas töötamise kohas. Samuti puudub vaidlus, et traktor kuulus kostjale ning traktorit kasutas hageja pikema ajajooksul tööülesannete täitmisel kostja territooriumil. Tõendatud on kostja tegevusetus hagejale ohutute töötingimuste loomisel, riskianalüüsi tutvustamata jätmise kohta, hageja juhendamata ja koolitamata jätmine traktori ekspluateerimisel sh traktori jääkettide paigaldamisel.
32.Vaidlust pole et hageja asus rattajääketti paigaldama põhjusel, et traktoriga töötamise ajal rattaketi eemaldumisega vedavalt tagumiselt rattalt seonduv takistas ühel hetkel kostja territooriumil hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööülesandeid täitmast, traktori rattaketi paigaldamise käigus toimunud õnnetus juhtus põhjusel, et hagejale polnud tutvustatud õigeid ja ohutuid töövõtteid, hageja oli jäetud koolitamata ja instrueerimata, õnnetus toimus tööajal ja töökohal seega tegemist oli vähemalt tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetusega. Õnnetuse käigus tekkis hagejale tervisekahjustus. Kohus järeldab eelnevast, et seega oli tegemist tööõnnetusega TTO mõttes.
33.Kohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut tuleb 30.01.2017 a hommikul OÜ EBS Campus territooriumil hagejaga toimunud tervisekahjustusega lõppenud õnnetusjuhtum lugeda tööõnnetuseks vastupidise kohta tõendeid kohtule esitatud pole.
34.Hageja on esitanud nõude – kohustada EBS Campus OÜ tuvastama, et J Pga 30.jaanuaril 2017 toimunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus TTOS § 22 lg 1 mõttes ja asendada vastav EBS Campus OÜ tahteavaldused kohtulahendiga.
35.Samade poolte vahel sama õnnetusjuhtumi kohta on Riigikohus tsiviilasjas nr 2-17-11858 mh selgitanud – .. /Hageja on hagis palunud tuvastada, et „hagejaga 30. jaanuaril toiminud õnnetus oli tööõnnetus“. Seega on hageja palunud kohtul tuvastada faktilised asjaolud, millest üksi ei teki ega mille alusel ei lõppe ükski õigussuhe. Seda aga TsMS § 368 lg 1 ei võimalda. Faktiliste asjaolude tuvastamist ei saa kohtus nõuda. Kuna faktiliste asjaolude tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata /..
36.Riigikohus on samas lahendis punktis 14 sedastanud – ../ Kolleegium märgib, et olukorras, kus töötajaga juhtub tööõnnetus ja tööandja leiab uurimise tulemusel, et tegu ei olnud tööõnnetusega, kuid töötaja ei nõustu sellega, ei ole iseenesest välistatud töötaja õigus esitada tööandja vastu kohustamishagi tööandja kohustamiseks tegema tööõnnetusega seotud töövõimetuse hüvitise saamiseks vajalikud toimingud, paludes ühtlasi asendada tööandja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga./..
37.Kohus leiab, et käesolevas lahendis on kohus hagi alusena tuvastanud hagejaga 30.01.2017 toiminud õnnetusjuhtumi asjaolusid ja leidnud, et tegemist oli tööõnnetusega.
38.Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ning TTOS § 24 lg 3, mis sätestab, et tööandja registreerib kõik tööõnnetused ja kutsehaigestumised ning teeb sellekohased andmed, sh uurimise tulemused teatavaks kannatanule, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajale. Vabariigi Valitsuse määruse Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise reguleerimise, teatamise ja uurimise kord § 4 – 6, mis sätestavad et tööandja esitab lõikes 4-1 nimetatud raporti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist ja tööandja registreerib tööõnnetuse ja säilitab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale.
39.TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema teatud kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahtevaldust andma.
40.Kohus kohustab käesoleva lahendiga tööandjat EBS Campus OÜ käsitlema 30.01.2017 toimunud õnnetusjuhtumit mis lõppes J P tervise kahjustamisega - tööõnnetusena ning asendama vastavad tööandja tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga. Sealhulgas kohustada kostjat koostama, muutma ja esitama tööõnnetusega seotud tööandja poolsed andmed tööõnnetuse korral ettenähtud töövõimetuse hüvitise saamiseks vajalikud toimingud.
41.Eelnevat silmaspidades kohustab käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kohus EBS Campus OÜ esitama raport Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul , registreerima 30.01.2017 a hagejaga juhtunud õnnetuse tööõnnetusena ja säilitama tööõnnetuse uurimise käigus kogutud andmed vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tähtajale ning asendama EBS Campus OÜ vastav tahtevaladus kohtulahendiga. Arvestades eeltoodut kostja kohustub tegutsema selliselt ja
viisil et 30.01.2017 a J Pga toimus tööõnnetus töösuhte ajal mil tööandjaks oli EBS Campus OÜ.
MITTEVARALINE KAHJU
42.VÕS § 128 lg 1 sätestab et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline kahju, lg 5 - mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isisku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.
43.Kohus leiab, et tööandja tegevusetuse tõttu tervise kahjustuse saanud töötaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud allpool esitatud põhjustel.
44.Mittevaralise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada nende asjaolude esinemist, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
45.Kohus leiab, et tööõnnetuse tõttu töötajal tekkinud tervisekahjustuse tekkimist töölepingu täitmise käigus saab lugeda lepingu täitmisega kaasnevaks sündmuseks, mille tekkimise võimaluse arvesse võtmist lepingupoolte poolt lepingu sõlmimisel saab mõistlikult eeldada. Tööandjal on lepingust ja seadusest tulenev otsene kohustus tagada ohutud töötingimused ja kaitsta töötaja tervist töökohustuste täitmisel.
46.VÕS § 1044 lg 3 sätestab - lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka käesolevas peatükis sätestatud alustel.
47.Kohus leib, et tööandja tegevusetuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja kahju hüvitamise nõude võib VÕS § 1044 lg 3 järgi rahuldada lepingu rikkumisele (st nõude alusena VÕS § 115 lg 1) või tööandja õigusvastasele teole (st VÕS § 1043) tuginedes. Nii lepingu- kui ka deliktiõigulikul alusel vastutuseks tuleb teha kindlaks töötaja kahju ja tööandja tegu/tegevusetus ning põhjuslik seos kahju ja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Deliktilise üldvastutuse korral vabaneb tööandja hüvitamiskohustusest, kui ta tõendab VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kohus peab poolte esitatud asjaoludest lähtudes kontrollima haginõuet küll mõlemal õiguslikul alusel v.a. kui ühel alusel saab nõude täielikult rahuldada (RK 3-2-1-15-16, 217-19464). Kohus lahendab käesoleva vaidluse deliktiõiguslikul alusel. Lepinguõigus kaitseb eelkõige ekvivalentsihuve. Töölepingu puhul on kokkulepitud, et töötaja müüb oma tööjõudu ja tööandja on kohustatud selle eest kokkulepitud tasu maksma (VÕS § 127 lg 2). Viimane on peamine poolte huvi töölepingu täitmise seisukohalt. Deliktiõigus kaitseb lepinguõigusest erinevaid huvisid. Deliktiõigus ei kaitse puhtmajandusliku huve, mis iseloomustab töösuhteid vastastikuste peamiste soorituste näol – tööjõu müük ka tasu, see pole hõlmatud deliktiõiguse kaitse-eesmärgiga. Samas selle üle ka ei vaielda käesolevas kaasuses. Deliktiõiguse peamiseks kaitse- eesmärgiks on isiku olemasolevate õigushüvede mh tervis – kaitsmine võimalike kahjustuste eest. Käesolevas kaasuses on tegemist tervisekahjuga tekitamisega töötajale, kes nõuab selle eest mittevaralist kahju. Kohus leiab, et töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eesmärk pole tervisekahju ärahoidmine. Tööandja kohustused tagada töölepingu täitmise ajal töötajale ohutud töötingimused tulenevad seadusest ja õigusaktidest. Deliktiõiguse üleandeks on seetõttu eelkõige kompenseerida kannatanule deliktiõiguslikult kaitstavate olemasolevate
õigushüvede (käesoleval juhul VÕS § 1045 lg 1 p 2 tervis) kahjustamisest tingitud kahjulikud tagajärjed. Kohus leiab, et hageja saab esitada tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju nõude VÕS § 1044 lg 3 alusel.
48.Maakohus on menetluse käigus tuvastanud ja on tõendatud, et kostja rikkus mitmeid töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid otseseid kohustusi, tema käitumist töösuhtes tuleb määratleda tegevusetusena, kostja käitus hageja suhtes tööandjana korduvalt pikema ajajooksul tööohutust tagamata jättes õigusvastaselt ning on hagejale tervisekahju tekitamises süüdi.
49.Kohus leiab, et esineb otsene põhjuslik seos kostja tegevusetuse (õigusvastane tegu ) ja hagejal tekkinud terviskahjustuse vahel.
50.Kohus leiab, et kui tööandja-kostja oleks järginud TTOS § 4 lg-d 2, 4-1, 4-4, § 5 lg 1-2, § 6 lg 2, § 9 lg 1, § 12-1 lg 2 p 12-14 , § 13 lg 1 p 1-3, 5-5-1, 6, 6-2, lg 8 sätestatud tööandja kohustusi poleks hagejal tervise kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Kostja pole esitanud kohtule tõendeid enda süüd välistavate asjaolude esinemise kohta (VÕS § 1045 lg 2).
51.Kohtu ette toodud eluliste sündmuste kirjeldusi analüüsides ja hinnates dokumentaalseid tõendeid (TsMS § 272) saab teha järelduse hageja liikumise logistikast, päeva sündmustest ja teoimingute ahelast st eluliselt usutav ja tõendamist on leidnud, et 30.01.2017 aastal toimus hagejaga õnnetusjuhtum, mis leidis aset kostja territooriumil kostja ruumides (garaažis). Õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus. Kohus jõudis nimetatud järeldusele hinnates kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid (TsMS § 272, 251 lg 2, 269 lg 1) kogumis : tööõnnetuse uurimiskokkuvõte (II 3-9), töövõimetusleht (t 6-10, 92-96), (MRT uuring t 11-12, 97-98), hageja kohtuistungil antud seletustega tuvastatu (t 68-71), hageja kirjalikus selgitused Tööinspektsioonile (t 85), ambulatoorne epikriis (t 5 ; 91), e-kiri Meie Tervis OÜ -le ( t 99) saatekiri (t 100), majandusabi Piret Jõe seletuskiri (t 101, 106 p), valvelaua administraatori Birgit Kristiina Mikk seletuskiri (t 102; 107); 30.01.2017 a ilmastiku tingimuste ülevaade (t 103); ambulatoorne epikriis (t 108-109); Perearstikeskuse tõend (t 110), tsiviilasjas nr 2-17-11858 (vande all antud seletused t 112-113); tööõnnetuse teatis (t 118), tunnistaja Piret Jõe ütlused 2-17-11858 (tegi lumesahka tõstes seljale haiget, t 122). Kohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates, et õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkis hagejal terviserike, hageja muutus pikemaks ajaks töövõimetuks. Hagejale määrati hiljem õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud tervisekahju alusel raske puue.
52.VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab – kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et tõendatud on kostja tegevusetus tõi kaasa hagejale tervisekahju, mis on õigusvastane.
53.Kostja pole esitanud mistahes tõendeid, et välistada tõsikindlalt hagejaga süü juhtunud õnnetuse tekkimisel (VÕS 1045 lg 2) võ et see juhtus väljaspool kostja territooriumit (I 164) või mõjusfääri. Kostja pole hageja sellekohaseid väiteid ega tõendid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
54.Vaidlus puudub, et hagejaga sõlmiti tööleping 22. augustil 2014 ja samast päevast asus hageja täitma töökohustusi. Hageja selgitustega kohtuistungil ja kostja esitatud traktori
Husqvarna kirjalike ohutusnõuete kaanel tehtud märkega on tuvastatud, et traktor on ostetud ja seda kasutati kostja juures alates novembrist 2012 (1 146 jj) seega enne hageja kostja juures tööle asumist. Samuti puudub vaidlus, et traktorit kasutati kojamehe poolt vaid talvisel perioodil lumekoristustööde teostamisel lisaks/täiendavalt lumelabidaga tööde teostamisele.
55.Vaidlust pole, et traktoriga lume koristamine oli ka hageja töökohustuseks talvisel vaid perioodil. Seega oli traktor koos lisavarustusega hageja üheks töövahendiks. Kohus märgib, et kostja pole esitanud kohtule tõendit, et hagejat oleks allkirja vastu tutvustatud ja läbiviidud väljaõpet traktori kui suurema ohu allika ohutu kasutamise eesmärgil, puuduvad ka tõendid et hagejat oleks tutvustatud kostja koostatud riskianalüüsiga (TTOS §§ 12-1, 13 ). Sellega on tööandja rikkunud määruse nr 80 töötervishoiu ja tööohutusealase väljaõppe ja täiendõppe korda § 8 lg 1, mille alusel sissejuhatavat, esma- ja täiendõppejuhendamist, väljaõpet ning töötaja iseseisvale tööle lubamist registreerinud sellekohases päevikus või andmebaasis.
56.Kohus leiab, et hageja teostatud jääketi paigaldamise tööd 30.01.2017 a traktori rattaketi (jääkett) vahetamisel olid iseenesest lubatatud ega oleks vajanud eeleneva väljaõppe läbimise korral eriteadmistega hooldusspetsialisti oskusi. Jääketi vahetus ei ole nn hooldustöö mida peab teostama tingimata vastav spetsialist. Üldteada on, et sõidukite jääketi vahetusega saab vastava juhendamise läbinud isik üldjuhul ise hakkama (lihtsam kui sõiduki rehvivahetus) ka trassil olles. Kohus on tuvastanud, et sõiduvahendi jääketid paigaldatakse mistahes sõidukitele neid sõidukeid üles tõstmata, paigaldatakse nn peale sõitmise teel (vt internetist erinevatele sõidukitele rattakettide paigaldamise kohta). Kohus leiab, et hageja poolt 2016 aastal ja uuesti 2017 aastal kirjeldatud ja teostatud lisatööd nt traadiga traktori jääketi pingutamisel kasutati valesid töövõtteid.
57.Hageja poolt kasutatud töövõtted jääketi paigaldamiseks polnud selgelt eeskirjapärased ei paigaldajale endale ega ümbritsevatele isikutele ohutud (TTOS § 12 lg 2 ). Traktori mille kaal jääb 200-300 kg vahele inimjõul tõstmine ja selle toestamine plastikanistri abil pole selgelt kohane töövõte ega ohutu tegevus.
58.Kohus on veendunud, et kui hageja oleks saanud tööandja poolt juhendatud või vastava väljaõppe (sh ohutuse ja riskianalüüsi tutvustamine) ja läbiviidud spetsiaalse erialaspetsialisti koolituse kuidas nimetatud traktorit kasutatakse sh kuidas milliste töövõtetega jääkette rattal vahetatakse või neid vajadusel pingutatakse - poleks hageja pidanud ise seda tööd ohtlikul ebakohasel viisil läbi viima ega oleks hagejale tervisekahju saanud tekkida (ahel, põhjuslik seos). Tööandja poolne pikaaegne tegevusetus passiivsus ohutuse tagamisel – hageja juhendamata jätmine, koolitamata jätmine, sisuline järelevalve puudumine ja tööohutuse tagamata jätmise ja selle korduvus on tuvastatud ka sellega, et hageja kasutas samu töövõtteid ka varsemalt juba 2016 aastal paigaldades pingutustraadid ja jääketid sama traktori teisele tagumisele rattale (TTOS § 12 lg 2, § 13 lg 1 p 12) aasta varem. Kohus leiab, et jääkettide pingutamine traadi paigaldamisega väljub ilmselt tavapärasest jääketi paigaldamisest traktori rattale. Kuna kostja töötaja tegevuse üle järelevalvet nõuetekohaselt ei teinud ja töötegemise takistus tuli uuesti 2017 a lahendada kasutas hageja sama töövõtet, mis polnud aga hagejale ega ümbritsevatele isikutele ohutud
(TTOS § 12 lg 2, § 13 lg 1 p 12) ega õiged. Traadiga jääkettide pingutamine oli hageja enda probleemi lahendus, mida ei näinud ette kasutusjuhend.
59.Töövahendite kasutamise, nende ohutuse ja nõuetekohase ekspluateerimise ja hoolduse eest vastutab tööandja ehk kostja (TTOS § 13 lg1 p 6-1). Kuna tööandja korraldab ettevõttes tööd, kindlustab töötajat töövahenditega tuleb tööandjal ehk kostjal tagada kõigile töötajatele ohutud töötingimused, tagada väjalik väljaõpe ja tagada nende tööde teostamise üle järelevalvet, koostada riskianalüüsid ning seda ka töötajale tutvustada (TTOS § 13 lg 1 p 3), seda nõuet kostja kahjuks pole täitnud. Vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tööandja on teinud kõik endast oleneva töötaja poolt töökohustuste täitmisel ohutuse tagamiseks st töötaja on läbinud selle tööprotsessi tegemiseks vastava koolituse ja saanud vastavad juhised, tutvustatud võimalike riske tööfunktsioonide täitmisel. Kostja sellekohaseid süüd välistavad tõendeid esitanud pole.
60.Kostja pole esitanud kohtule mistahes tõendit, et hageja oleks enne traktoriga töökohustuste täitmisele asumist läbinud mistahes väljaõppe, juhendamise või koolituse traktori kasutamiseks. Kohus on seisukohal, et töötaja juhendamist, praktilist koolitust või väljaõpet ei asenda hagejale kätte saadav kasutusjuhend.
61.Lisaks on kohus tuvastanud et nimetatud traktori kasutusjuhend ei sisalda mistahes praktilist vajaliku informatsiooni traktori kasutamiseks talvistes ilmaoludes (I 146, II 23 jj samane kasutuses oleva mudeliga YTH 224T, LT 151). Samuti ei asenda nõutavat reaalselt läbiviidud koolitust, väljaõpet ega juhendamist muud asutuse sisesed dokumendid (töösisekorraeeskirjad, ametijuhendid, tööleping jms) ega nende tutvustamine ega allkirjastamine reaalset juhendamist ja koolitust läbi tegemata.
62.Hageja on kinnitanud kohtule ja vaidlus puudub, et hageja on töid teostanud nimetatud traktorit kasutades alates tööle asumisest so 2014 augustist, nimetatud traktor oli hageja tööle asumisel juba kostjal töövahendina kasutusel alates 2012 aastast seega kostja mõjusfääris pikema ajajooksul selle soetamisest kuni õnnetusjuhtumi toimumiseni.
63.Kohus leiab, et 30.01.2017 aastaks (mil toimus õnnetusjuhtum) oli möödas igasugune mõistlik aeg hagejale vajaliku juhendamise ja koolituse läbiviimiseks, nimelt tuvastatud on et hageja töötas traktoriga lund koristades vähemalt neli eelnevat talve (2014-2017 k.a.) (TTOS § 12 lg 1 ja 2, § 12-1 lg 1 ja 2 ).
64.Kohus pole tuvastanud asjaolusid, et tekkinud olukord – kostja tegevusetus - oleks kostja jaoks kuidagi vabandatav. Kostja pole tõendanud süü puudumist.
65.Kohus teeb eelnevast järelduse, et ettevõttes oli kujunenud käitumistava (TsÜS § 2), et hageja kasutas pikema ajajooksul ohtlikke ebakohaseid töövõtteid selleks et ise tekkinud probleemile (töötakistusele) lahendust otsida. Töökorralduse reeglite p 6.4 ja 11.2 on võimalik tuletada, et kostja töötaja on kohustatud võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama töö takistused. Kohus leiab seda saab rakendada teatud piirini ja igaljuhul teostada ohutute ja õigete töövõtete ja töösooritustega.
66.TTOS sisu ja eesmärgist tuleneb, et tööandja peab alati tagama mistahes olukorras töötaja töökohustuste täitmisel vajalikus ulatuses järelevalve, juhendamise ja tagama töötajale ja ünbritesevale keskkonnale ohutud töövõtted. Tööandja oleks pidanud piiritlema ja
selgitama nt riskianalüüsi tutvustamisel hagejale millised tööd on lubatud teostada hagejal eelpool nimetatud töökorraldusreeglite alusel ja millised tööd väljuvad hageja töökohustustest ja teostatakse hooldust teostavate spetsialistide poolt (TTOS § 13 lg 1).
67.Kohus on veendunud, et kostja poolt hagejat juhendades ja koolitades oleks saanud hagejaga juhtunud õnnetust vältida, kui hagejal oleks olnud eelnevad teadmised, kuidas jääkette õigesti traktori tagamistele ratastele paigaldada, kuidas vajadusel jääkette õigesti pingutada või kelle poole vajadusel pöörduda oleks õnnetust saanud vältida ja hageja tervisekahjustust ärahoida.
68.Kohus märgib, et rattaketi vahetus ei vaja üldjuhul mistahes sõiduvahendi hooldusesse lähetamist. Hageja ei pidanud rattajääketi paigaldamiseks üldjuhul pöörduma hooldusesse, kui selleks tööandja selget korraldust pole andnud või hooldustöid teostav ettevõte seda ise kostjale ei soovitanud. Kohus selgitas eelpool, et üldteada on, et rattaketi vahetus toimub vastavalt olustikule (asukoha kliima, teeolud, pinnase reljeef), otsus tehakse paigaldamise vajaduse ajahetkel ja kohas ja ei eelda selleks hooldaja poole pöördumist.
69.Kohus leiab, et rattajääketi paigaldamine on sõiduvahendi sh traktori tavapärane ekspluateerimine, millega saab põhimõtteliselt hakkama igaüks, kes kasutab õigeid ja ohutuid töövõtteid, on eelnevalt vastava juhendamise ja koolituse läbinud. Hageja oli seda tööd omal algatusel teostanud juba 2016 talvel. Seetõttu ei ole põhjendatud ega saa otseselt ette heita hagejale tema soovi ja algatust ka 2017 ise see töö uuesti ette võtta.
70.Vaidlust pole et hageja asus rattajääketti paigaldama põhjusel, et traktoriga töötamise ajal rattaketi eemaldumisega vedavalt tagumiselt rattalt seonduv takistas ühel hetkel kostja territooriumil hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööülesandeid täitmast, traktori rattaketi paigaldamise käigus toimunud õnnetus juhtus põhjusel, et hagejale polnud tutvustatud õigeid ja ohutuid töövõtteid, hageja oli jäetud koolitamata ja instrueerimata, õnnetus toimus tööajal ja töökohal seega tegemist oli vähemalt tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetusega. Õnnetuse käigus tekkis hagejale tervisekahjustus. Tervisekahju
71.Kohus leiab, et tööõnnetuse käigus tekkinud tervisekahjustuse lõplik raskus võib selguda ajalise nihkega ka ahelana hiljem. Kohtumenetluses käigus on tuvastatud, et hageja tervisekahjustuse raskus muutus ajamöödudes ja tervise rike süvenes aja möödudes. Kohus märgib, et patsiendi tervise kohta vajalikud sissekanded sh tööõnnetuse kohta teeb raviarst vastavalt hageja ütlustele ja selgitustele. Raviarst või meditsiini teenust osutav asutus edastab vastava teatise võimaliku tööõnnetuse kohta Tööinspektsioonile, mis omakorda edastab vastava teate tööandjale. Õigusaktides pole piiritletud tähtaega, millise ajajooksul ei saa õnnetusjuhtumit enam lugeda tööõnnetuseks seega ei oma tähendust - et õnnetusjuhtumit ei käsitletud patsiendi tervist puudutavates dokumentides vahetult peale tööõnnetuse toimumist kohe tööõnnetusena ega menetletud seda protsessi tervikuna kui tööõnnetusega seonduvat.
72.Kohus möönab, et hageja ei pruugigi omada oma tervise seisundi kohta ega tööõnnetusena menetlemise kohta piisavat kohest informatsiooni ega omada õigeks tegutsemiseks
kogemusi ja vajalike hinnangute andmiseks eriteadmisi. Tuvastatud on, et kui teatud aja möödudes jõudis hagejani äratundmine ja teadmine, et tegemist oli tööõnnetuse sarnase olukorraga andis ta sellest oma raviarstile teada ning siis tehti vastavad parandused varasemates sissekannetes.
73.Kohus leiab, et neli kuud tööõnnetuse toimumisest ja perearsti poolt (05.04.2017) tööõnnetuse teatise koostamiseks ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Ka Tööinspektsioon on põhjalikult uurinud ja tuvastanud 30.01.2017 a õnnetusjuhtumi asjaolusid ja käsitlenud 30.01.2017 hagejale tervisekahjustuse tekitanud õnnetusjuhtumit tööõnnetusena (II 3 jj). Kohus ei ole küll seotud Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes märgitud järeldustega ega hinnangutega, kuid hindab Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtet dokumentaalse tõendina koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega.
74.Kohus leiab, et töösuhetes on tööandja suhte tugevam poolt, see arusaam kehtib ja omab tähendust ka töötervishoiu ja tööohutuse alastes suhetes töötaja ja tööandja vahel, sest see on osa nõuetekohaselt toimivast usaldusel ja lojaalsusel põhinevast töösuhtest. Kui töövahendiks on suurema ohu allikas - traktor - (TTOS § 5 ) siis on möödapääsematu läbi viia ennetavalt kas tööandjal endal või tema tellimusel vastaval spetsialistil töötajatele suunatud töövahendi ohutu ja õige kasutamise praktiline koolitus. Ohutud töövõtted ja traktori ohutu kasutamine on olulised nii vahetult hagejale/töötajale endale, teistele kaastöötajatele, kui ka kolmandatele isikutele avalikus ruumis, kus seda traktorit lumekoristus töödel kasutati. Tööandja/kostja kohustus on konkreetselt selgitada töötajale, millised tegevused/tööd traktoriga töötades jäävad töötaja tööülesanneteks ja millises olukorras millised tegevused ja toimingud väljuvad hageja kohustuste sfäärist nt vastava hoolduse valdkonda (TTOS § 12, § 12-1).
75.Kohus tuvastas, et 30.01.2017 a seisuga hagejale - töötajale nõutavat koolitust ega muid vajalikke selgitusi töötamiseks traktoriga läbi viidud polnud, tõendeid selle väite kohta esitatud pole.
76.Maakohus on menetluse käigus tuvastanud ja on tõendatud, et kostja rikkus mitmeid töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid otseseid kohustusi, tema käitumist töösuhtes tuleb määratleda tegevusetusena, kostja käitus hageja suhtes tööandjana korduvalt pikema ajajooksul tööohutust tagamata jättes õigusvastaselt ning on hagejale tervisekahju tekitamises süüdi.
77.Kohus leiab, et esineb otsene põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja hagejal tekkinud terviskahjustuse vahel.
78.Kohus leiab, et kui tööandja-kostja oleks järginud TTOS § 4 lg-d 2, 4-1, 4-4, § 5 lg 1-2, § 6 lg 2, § 9 lg 1, § 12-1 lg 2 p 12-14 , § 13 lg 1 p 1-3, 5-5-1, 6, 6-2, lg 8 sätestatud tööandja kohustusi poleks hagejal tervise kahju ilmselt tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Kostja pole esitanud kohtule tõendeid enda süüd välistavate asjaolude esinemise kohta (VÕS § 1045 lg 2). Mittevaralise kahjuhüvitise suurus
79.Vaidlus puudub, et hageja tegutses tööõnnetuse toimumise ajal kostja kasutuses oleval territooriumil kostja ülesandel viimase huvides töölepingus kokkulepitud töökohustusi täites.
80.Kohus leiab, et tööõnnetuse tagajärjel tervise kahjustuse ärahoidmine otsene kohustus töölepingust tulenevalt puudus, pigem on tegemist lepingulise kõrval kohustusega. Samuti ei tulene töölepingust kostjale lepingulise kohustuse eesmärgina kaitsta hagejat/kannatanut just nimelt mittevaralise kahju tekkimise eest. Töölepingu puhul ei ole teise poole mittevaralise kahju vältimine lepingu eesmärk, siin peab võlausaldaja arvestama lepingurikkumise võimalusega ning selleks psüühiliselt valmis olema. Seega pole üldjuhul töölepingu puhul (va TLS § 109 lg 1) kohustus suunatud mittevaralise huvi järgimisele VÕS § 134 lg 1 mõttes.
81.Kohus leiab, et töösuhetest lähtuvalt töölepingu alusel saab töötajale/hagejale tervisekahju tekitamisel mittevaralise kahju välja mõistmisel rakendada VÕS § 134 lg 2.
82.VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahjuhüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik summa. Tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju st füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle tervisekahjustuse tekitamise eest.
83.Mittevaralise kahju hüvitise suurus oleneb tervisekahjustuse raskusest. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule st tema eeldatavat „valu suurust “.
84.Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohus 3-2-1-85-08).
85.Kohus leiab, et eelpool esitatuga on veenvalt tõendatud asjaolud, mille esinemisega saab siduda mittevaralise kahju nõude.
86.Hageja on hagiavalduses esitanud nõudena : mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis (mittevaraline kahju) kohtu õiglasel äranägemisel ( I 3 p).
87.Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha välja mõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise laadi ja intensiivsust.
88.Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad ( Riigikohus 3-2-1-85-08).
89.Mittevaralise kahju hüvitise mõistab kohus välja kindla rahasummana. Mittevaralise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada seda, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlusest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet,
kannatanu enda osa kahju tekitamises jt asjaolusid, mille arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
90.Kohus on eespool tuvastanud, et hagejaga 30.01.2017 a hommikul kostja huvides tegutsedes toimus tööõnnetus mis tõi kaasa osaliselt kohese tervisekahjustuse (hageja kukkus ja lamas valu tõttu mõned minutid maas) ja ahelana hilisemad seotud ja progresseeruvad tervisekahjustused, mis koheselt ei ilmnenud, kuid mis olid seotud nimetatud tööõnnetusjuhtumiga.
91.Kohus tuvastas, et 30.01.2017 toimunud õnnetusjuhtumi puhul oli tegemist tööõnnetusega. Tööõnnetuse tagajärjel sai hageja tervisekahjustuse. Kohus tuvastas, et kostja oli eelpool nimetatud TTOS seadusest tulenevaid mitmeid kohustusi rikkunud – mh jätnud pikema ajajooksul (2014-2017) tagamata ohutud töövõtted, jätnud hageja juhendamata ja koolitamata suuremaohu allikaga (traktor) töötamisel/kasutamisel töökohustuste täitmisel, jätnud tutvustamata riskianalüüsi tulemused.
92.Kohus leiab, et kostja tegevusetus mis seisnes TTOS tulenevate mitmete tööandja kohustuste täitmata jätmisega tekitas olukorra kus hageja tegutsedes kostja huvides kasutas ohtlikke, ebaõigeid ja ebakohaseid töövõtteid, mis tõi kaasa õnnetuse mille käigus tekkis hagejal koheselt tervisekahjustus ja hiljem täiendavad progresseeruvad tervisekahjustused. Kohus on eespool sedastanud, et kostja oleks saanud hageja tervisekahjustust vältida, kui kostja oleks järginud kõikki TTOS sätestatud tööandja otseseid kohustusi mh hagejat koolitanud/juhendanud ohutute ja õigete töövõtete kasutamiseks tööks traktoriga sh jääkettide vahetamisel.
93.Seega on kohus tuvastanud ja on tõendatud kohtumenetluse käigus asjaolud, mille esinemisega seob kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtule esitatud väiteid hageja terviskahjustuse iseloomu kohta tõendavad hageja esitatud tõendid ( I t 5-12, 91100, 108-110, 118, 151, II 17-18, 21-22, 116-118, 131- 135). Kohus hindab neid kogumis.
94.Kohus märgib, et jätab tähelepanuta hageja kaastöötajate seisukohad, arvamused ja hinnangud osas mis puudutavad hageja tervisliku seisundit vahetult peale õnnetust, kui ka hilisema perioodi kohta, kuna nimetatud isikutel puuduvad hageja tervise hindamiseks vajalikud meditsiinilised erialased teadmised (I 101-102, 106 p - 107).
95.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on ise oma passiivsusega tegevusetusega raskendanud hageja terviskahjustuse tõendamisel ja tuvastamisel enda vastuväidete esitamise võimalusi. Direktor M K 25.11.2021 antud ütlustest selgub, et J P pole töösuhte ajal aastatel 2014-2017 tuvastamata põhjustel kordagi tööandja poolt suunatud tervisekontrolli, mida väidetavalt kõigi teiste kostja töötajatega on siiski tehtud. Seega on tööandja ise rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 6-2 nõudeid ja tekitanud endale olukorra kus tal pole võimalik esitada põhistatud vastuväiteid nt hageja tervisliku seisundi kohta enne tööõnnetuse toimumist ning tervisliku seisundi kohta peale õnnetust ja tervise rikete vahelist põhjuslikku seost. Seega oleks TTOS § 13 lg 1 sätestatud kohustus töötaja tervisekontrolli nõuete järgimine ka tööandja huvides olukorras kus tööandjal tekib vajadus võimalike vaidluste korral enda seisukohti tõendada ja esitada vastuväiteid töötaja tervisrikete tekkimise põhjuste ja aja kohta.
96.Kohtumenetluse käigus on hageja kohutule esitanud piisavalt andmeid ja tõendeid hageja tervise seisundi kohta sh meditsiiniliste eriteadmistega isikute poolt, et kohus saaks hageja tervisekahjustusega seonduvat hinnata ja määrata õiglase mittevaralise kahju hüvitise suuruse.
97.Vaidlust pole, et peale tööõnnetust on hagejale 30.11.2020 Sotsiaalkindlustusameti poolt vastava otsusega määratud 24.11.2020- 23.11.2025 raske puue ( I 127-128) (üldteada puuete raskusastnmed on : kerge, raske ja sügav puue). Seega on hagejale määratud keskmise raskusega puue.
98.Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagejale on tekitatud õnnetusjuhtumiga seonduvalt mittevaraline kahju VÕS § 128 mõttes, mis hõlmab ennekõike kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, hagejal tekkisid pikaajalised valud, mis kestavad tänase päevani. Hageja tarbib arsti näidustusel pikaajaliselt tänaspäevani valuvaigisteid ning tema liikumine ja igapäevane toimetulek on suures ulatuses raskendatud. Hageja ei ole trauma järgselt võimeline tegema enam tööd.
99.Hageja tervisekahjutus seisneb järgmistes : hagejale avati perearsti poolt vahetult pärast õnnetusjuhtumit 31.01.2017 töövõimetusleht, mida on korduvalt pikendatud vähemalt kuni 31.08.2017 (I 92-96). Kohus leiab, et 7 kuu pikkune järjestikune töövõimetus iseloomustab ja tõendab tõsise tervisekahjustuse olemasolu, mis on toonud kaasa pikaaegse töövõimetuse.
100.Vaidlust pole et vaatamata hageja pensionieale hageja töötas igapäevaselt ning oli huvitatud töötegemisest ka peale õnnetusjuhtumit. Hagejale väljastati 23.02.2017 MRT uuringuks saatekiri lülisamba nimmeosa uuringu läbiviimiseks (I 97 ), mis sisaldab mh hageja kliiniliseid andmeid:mh patsiendil valud 3 nädalat - eelnevalt tekkinud traumatõstis raskust.
101.Kohus leiab, et usutavalt on põhistatud hagejal esinevad pikema perioodi jooksul füüsilised valud - Hageja terviseuuringu ühe leiuna on mh tuvastatud lülisamba nimmeosa luumurd, luuturse ka intensiivsem kontrasteerumine murru piirkonnas.
102.Üldteada ja kõigile kättesaadav informatsioon kinnitab lülisamba elutähtsat funktsiooni inimesele: mh keerulise ehitusega lülisammas peab täitma inimese normaalseks eluks mitmesuguseid funktsioone mh toetab pead ja muudab skeleti jäigaks, teeb võimalikuks inimese püstise asendi, kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed, on kinnituskohaks lihastele ja roietele, pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator, teeb võimalikuks keha erinevad liikumised. Hagejal on ka ortopeediaalaste uuringute tulemusena tuvastatud - xxx. Hageja on pöördunud arsti poole mais 2017 ning kurdab kestvat füüsilist valu paremas õlas, millele ta õnnetusjuhtumi tagajärjel kukkus.
103.Kohus leiab, et arvestades õnnetusjuhtumi asjaolusid ja eelpool kirjeldatud lülisamba funktsoone ja nende tähtust pole kahtlust, et lülisamba vigastusega seonduvad valud on kestvalt seotud 31.01.2017 a toimunud tööõnnetusega. Valu eeldatavat tugevust saab hinnata selle kestvusega ning pideva meditsiinilise sekkumise vajadusega, valuvaigistid ei aita alati valu ka vähendada, hageja on saanud perioodilist taastusravi, saanud valuravi,
saanud lokaalset süste valuravi ( I 108-110). Kohtule pole esitatud tõendeid, et enne tööõnnetusjuhtumist 31.01.2017 oleks hageja tervise tõttu valuvaigisteid tarvitanud ( I 89). Kohus leiab, et eelnevaga on 31.01.2017 a tööõnnetuse tagajärjel hagejal tekkinud tervisekahjustusest tulenevalt füüsiline valu esinemine hagejal usutav.
104.Hingelise valu esinemine on alati seotud seda liiki õnnetujuhtumiga kaasnev tavapärane seisund – hageja oli pensioniealine, kuid tundis vajadust igapäevaselt jätkata töötegemist (hageja väidetel polnud ta aastaid puhanud, puhkusel viibinud, kuigi teadis õigusest puhata, hageja tundis vajadust ennast realiseerida tööd tehes, tööl käimine oli hageja jaoks olulise tähendusega vaatamata tema vanusele ja püsiva lisa sissetulekuna pensioni saamisele. Ka veel 31.07.2017 tööõnnetuse hommikul pärast tööõnnetuse toimumist töölt koju liikudes teatas hageja tööandja esindajale valmisoleksut esimesel võimalusel tööle naasmisest, et täna kahjuks enam tööd teha tervis ei võimalda, kuid väljendas selget tahet juba järgmisel päeval jätkata tööülesannete täitmist. Kohtu hinnangul esinevad hagejal usustavalt hingelised kannatused võimatuses kokkulepitud töökohustusi täita, hagejal on tahe ja valmisolek töösuhtesse panustada olemas, kuid tervislik seisund seda pärast tööõnnetust enam ei võimalda, mis usustavalt tõi kaasa hagejale ilmselgelt hingelise valu. Hageja poolt menetluse käigus antud selgitustega saab tuvastada, et hageja pikema ajalised kannatused, mis kestavad käesoleva ajani seisnevad hagejal füüsilise valu esinemisel ja valu talumisel ja eelpool kirjeldatud hingelise valu esinemise tõttu. Hageja elu kvaliteet tema hinnangul on halvenenud, pole enam endine, ei saa enam tööl käia – hageja tarbib pikaajaliselt valuvaigisteid, tema liikumine ja igapäevane toimetulek on suures ulatuses eeltoodud põhjustel raskendatud. Kohus leiab, et menetluse käigus kogutud meditsiinidokumentidega on tõendatud et hageja liikumine on pärast õnnetusjuhtumit raskendatud ja ta pole enam töövõimeline, mis ei võimalda jätkata töötamist ega täiendava sissetuleku hankimist, mis vaieldamatult koosmõjus mõjutab hageja igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.
105.Kohus leiab eelnevat silmas pidades, et hageja mittevaraline kahju nõue on põhjendatud ja kahju on otses põhjuslikus seoses 31.01.2017 toimunud tööõnnetusega. Kohus möönab, et mittevaralise kahju nõudmiseks piisab õnnetusjuhtumi toimumise tõendamisest, mis tõi kaasa tervisekahju, kuid kuna hageja on eakas ja vanusega võivad kaasneda erinevad tervisega seonduvad probleemid pidas kohus vajalikuks käsitleda õnnetusjuhtumi ja terviserikete (kahju) vahelist põhjusliku seost. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramine (VÕS § 134 lg 5)
106.VÕS § 134 lg 5 järgi arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
107.Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha välja mõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (3-2-1-80-13 p 20).
108.Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilimiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.
109.Eelnevat silmas pidades arvestab kohus, et kostja oli jätnud täitmata seadusest tuleneva selge otsese kohustuse tagada ohutud töötingimused ettevõttes : juhendada ja tutvustada hagejat võimalikest tööohutuse riskidest, jättis töötaja koolitamata, juhendamata töötamisel traktoriga, ei teostanud järelevalvet töötaja tegevuse üle töövõtete rakendamisel olukorras kus ettevõttes tegutses otseselt töökeskkonna eest vastutav töötaja, kelle ettevalmistus eriteadmised ja tööülesanded oleksid saanud ära hoida 31.01.2017 toimunud tööõnnetuse. Õigusakte millest ohutu töökeskkonna tagamisel lähtuda on üksikud, need on piisavalt selge järgitava sisuga, tagatud on Tööinspektsiooni igakülgne toetus õigusaktide sisu ja eesmärgi selgitamisel nii tööandjatele kui ka töötajatele. Olemas on pikaajaline praktika mil viisil TTOS seaduse norme rakendada, seadus ise kehtib juba aastast 1999 seega üle 20 aasta.
110.Lisaks eelnevale arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel ka kostja tegevusetusega kaasuvate rikkumiste ärahoidmiseks - hageja vanust ja tema tööfunktsioone ning tööandja valikulist suhtumist oma töötajatesse (preventiivne mõju) tööandja ei lähetanud hagejat tervisekontrolli (aastatel 2014-2017 pikema perioodi jooksul), hagejal kõrge vanus. Eesti Vabariigis kehtivad ka normid raskuste teisaldamisega tööfuntsioonide täitmise kohta, mida samuti polnud järgitud ega tutvustatud ettevõtte töötajatele. Kostja ei võtnud midagi ette ega teinud järeldusi varasemalt 2016 aastal toiminud (teise traktoriratta jääketi vahetuse episood) sarnase ebakohase ja ohtliku töövõtte teostamise tagajärjel hagejale õigete ja ohutumate töövõtete rakendamiseks.
111.Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel kostja käitumist ka pärast õnnetusjuhtumit – hageja suhtes tõrjuvat hoiakut õnnetusjuhtumi asjaolude objektiivsel väljaselgitamisel, kostja passiivset käitumist ka õnnetujuhtumi asjaolude hilisema menetluse ajal - kostja eitavat suhtumist tööõnnetuse toimumise osas algusest alates hagejalt tööõnnetuse kohta teada saamisest kuni käesoleva ajani (kostja seadis kahtluse alla kõik hageja väited õnnetusjuhtumi asjaolude kohta), hagejaga koostöö puudumist olukorras kus kostja jättis täitmata ilmselged ja otsese seadusest tulenevad kohustused ohutute töötingimuste tagamiseks, õnnetusjuhtum sai võimalikuks hageja suhtes ebapiisava järelevalve teostamise tõttu õigete ohutute töövõtete rakendamiseks, kostja käitumine õppehoone värava juures oleva kaamera salvestuste säilitamise osas tõe tuvastamise eesmärgil (kohus leiab, et kaamera pildi salvestamise ja selle säilitamisega oleks koheselt viivitamatult vaieldamatult võimalik tuvastada enamus õnnetusjuhtumiga seotud vaidlusaluseid sündmusi: hageja liikumine, kellaajad, ilmastikutingimused jpt). Kostja ei pakkunud töötajale vaatamata kas tegemist oli ametlikult tuvastatud tööõnnetusega või mitte mõistliku hüvitust või muud abi tervisekahjustuse tekkimise eest näidates sellega hoolimatust ja emapaatia puudumist töötaja vastu kes oli lojaalselt aastaid tööandjasse suhtunud ja oma töökosutsusi nõuetekohaselt täitnud.
112.Viimastel aastatel on sarnastes kohtuasjades mittevaralise kahju hüvitiseks kohus sarnaste tööõnnetuse asjaolude puhul määranud 9 000 eurot.
113.Viidatud kaasuse puhul oli tegemist samuti tööõnnetusega, kus töötajal tuvastati töövigastusest tulenev tervise kahju, mis seisnes püsivas töövõime kaotuses ja määrati samuti keskmine (raske) puue, tuvastati vastavalt liikumis – ja kopsufunktsiooni kõrvalekalle. Kergemate kehavigastuste puhul on kohtupraktika mittevaralise kahjuhüvitise suurus jäänud seni 1 000 kuni 2 000 euro vahemikku.
114.Kohus leiab, et arvestades käesoleva kaasuse asjaolusid sh tööõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud tervisekahju iseloomu ja kogumis kõike eelpool käsitletut - leiab kohus et sarnaselt varasemale kohtupraktikale tuleks esialgseks õiglaseks kahju hüvitiseks lugeda 7 000 eurot.
115.Kohtu poolt esile toodud kaasus on sarnane käesoleva kaasuse asjaoludega va käesoleval juhul puudub hagejal kopsufunktsiooni kõrvalekalle. Kopsufuktsiooni tähtsus inimese tervisele ja elu kvaliteedile ja toimetulekule on ülioluline.
116.Sarnasused siiski on eelpool nimetatud kaasusega – hagejal esinev püsiv töövõime kaotus, raske puue seonduvalt liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega (käesoleval juhul kestev valu ja jäikus paremas õlaliigeses ja lülisamba murd). Lisaks on kohus arvestanud kõige eelpool tooduga seonduvalt kostja tegevusetusega õnnetusjuhtumis ärahoidmisel ja tegevusetusega pärast õnnetusjuhtumit nii asjaolude väljaselgitamiseks, kui ka koostöö puudumist ja suhtumist hagejasse ning preventiivset argumenti, kostja maksevõimekust.
117.Lisaks eeltoodule peab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestama ka kannatanu enda osaga (käitumisega) kahju tekitamises: nimelt oli hageja õnnetusjuhtumi toimumise ajal 31.01.2017 aastal (s 01.10.1941) 75 aastane tervemõistusega elukogenud suure töökogemusega meesterahvas. Mõistlik elukogenud eakas inimene mõistab et olles ise 75 aastane peab suutma mõista ja hinnata tekkinud olukorda ja vastu võtta otsustusi ja suutma kaaluda ohutuid lahendusi (töövõtteid) mis arvestavad isiku enda füüsist, kõike teda ümbritsevat, sh tegevusega kaasnevaid võimalike ohuriske ja tagajärgi ning hinnata õigesti enda teadmiseid ja kehalisi võimeid planeeritava tööfunktsiooni teostamiseks.
118.Tegemist polnud päästetöödele omase vältimatu iseloomuga tööfunktsiooniga kus vahel vajadus ärahoida suurem oht ja kõrvaldada takistus kaalub üles riski enda ja teiste isikute tervisele. Tegemist oli tavapärase töötakistuse kõrvaldamist vajava olukorraga, mis kohtu hinnangul ei vajanud ega väärinud hagejapoolset kohest käitumist, kuid millega pandi ohtu nii hageja enda kui ka teiste tervis. Suure töökogemisega xxx a mõistlik meesterahvas mõistab, et 200 - 300 kg kaaluva raskuse (traktori) inimjõul ilma spetsiaalseid tõstemehhanisme või muud kõrval abi kasutamata sellise suure raskuse tõstmine toob kaasa üldjuhul reaalse ohu iga inimese tervisele, olenemata isiku vanusest ja füüsisest.
119.Samuti pidi hageja mõistma, et traktori ülestõstmisel selle fikseerimine plastikkanistri abil on otsene oht nii hagejale enda kui ka kõrvaliste isikute ohtu seadmine, millega võib kaasneda ka tööandja vara ohustamine (nt kahjustused traktorile või ümbritsevale).
120.Vabandatav pole kohtu hinnangul ka väide et 2016 aastal samasid tööfunktsioone kasutades sai traktori teise tagumise ratta jääkett vahetatud probleemideta. Sisuliselt pani
hageja selle töö korduva teostamisega enda tervise ja elu ohtu korduvalt st nii 2016 kui ka 2017 aastal. Tervisekahjustus tekkis traktori mille raskus on 200-300 kg tõstmisel (käis seljast läbi raksatus).
121.Mõistlik inimene käitub sellises olukorras järelemõtlevalt kaalutletult ja võimalike riske hinnates ning loobub tööde teostamisest ega võta riske.
122.Kohus leiab, et hageja õige käitumine olukorras oleks olnud: teavitamine tööandjale töötegemist takistavast asjaolust, hinnata kooskõlastada tööandja esindajaga takistuse kõrvaldamise võimalused ja viisid, kokkuleppel tööandjaga asuda takistust kõrvaldama (kas ise õigeid ohutuid töövõtteid kasutades või suunates traktori hooldusesse või kutsudes hooldaja garaaži kohale, kes oleks õigeid ohutuid töövõtteid kasutades ilmselt probleemi lahendanud, tööandja poleks saanud mistahes etteheiteid hagejale töökohustuste täitmisega seonduvalt teha, sest töökohustuste täitmine oli mõjuvatel põhjustel takistatud töövahendi rikke tõttu).
123.Kohus on tuvastanud, et hageja kahjuks selliselt olukorda ei kaalunud ega ei käitunud vaid asus ise omal jõul töötakistust kõrvaldama mis ei olnud neil asjaoludel mõistlik lahendus ja mis kohtu arvates aitas kaasa õnnetusjuhtumi toimumisele ja on seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse tekkimisega.
124.Kohus peab hagejale mittevaralise kahju eest hüvitise suuruse määramisel kõige sellega arvestama, kaaluma ja vähendama hüvitise suurust kannatanu enda osa arvestama kahju tekitanud sündmuse põhjustamisel.
125.Kohus vähendab mittevaralise kahju hüvitise suurust eelpool nimetatud põhjustel ning leiab, et mõistlik ja õiglane mittevaralise kahju hüvitise lõplik suurus on seega 5 000 eurot.
126.Kohus leiab, et rahvusvahelise tuntusega õppeasutusena edukalt tegutseva ettevõtte rahaline ja majanduslik võimekus võimaldab tasuda mõistliku suurusega 5 000 euro suurust kahju hüvitist. Vastupidise kohta väiteid esitatud pole.
127.Hageja on leidnud, et õiglane mittevaralise kahju hüvitise suurus oleks 22 000 eurot ning seob selle seni kantud menetluskuludega erinevates (nii haldus kui ka tsiviilasjades) kohtuvaidlustes. Kohus märgib, et hageja nimetatud hüvitise summa (22 000 eurot) pole kooskõlas tuvastatud asjaoludega, senise kohtupraktikaga mittevaralise kahju välja mõistmise vaidlustes ega saa olla seotud mistahes menetluskulutustega teistes erinevat liiki kohtuasjades.
128.Kohus leiab, et on käesolevas kohtuasjas esile toonud kõik tähtsust omavad asjaolud mida kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel kaalub kohaldades diskretsiooniõigust ega kohus pole väljunud diskretsiooni piiridest.
IV MENETLUSKULUD
129.Tulenevalt TsMS § 162 (menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti – kuna hagi rahuldati, kannab poolte menetluskulud kostja.
130.Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse eraldi kohtulahendis (TsMS § 174).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.