Tühistada Harju Maakohtu 03.detsembri 2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
2-19-10559
5.Tagastada Y pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank pool apellatsioonkaebuse ja hagi tagamise avalduse esitamisel 10.jaanuaril 2022.a ja 26.jaanuaril 2022.a tasutud riigilõivudest, s.o 630 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 15.juulil 2019.a Harju Maakohtule hagiavalduse Luminor Bank AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2019/3547 ja nr 022/2019/3548.
2.Harju Maakohus jättis hagi 13.augusti 2021.a otsusega rahuldamata, tühistas Harju Maakohtu 03.detsembri 2019.a kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega on peatatud täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud täiteasjades nr 022/2019/3547 ja 022/2019/3548 kuni tsiviilasjas nr 2-19-10559 tehtud lahendi jõustumiseni ning menetluskulud 50 % ulatuses Y kanda ja 50 % ulatuses X kanda.
3.Hagejad esitasid Harju Maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule 11.jaanuaril 2022.a apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine täiteasjades 022/2019/3547 ja 022/2019/3548 lubamatuks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Koos kaebusega esitasid hagejad ka hagi tagamise avalduse.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.jaanuari 2022.a määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata ning võttis apellatsioonkaebuse pärast sellel esinenud puuduste kõrvaldamist ja täiendava riigilõivu tasumist menetlusse 27.jaanuari 2022.a määrusega.
5.Hagejad esitasid 16.veebruaril 2022.a Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks, maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt § 423 lg 2 p 2 alusel, apellatsioonkaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu summas 1260 eurot tagastamiseks ning kõigi menetluskulude jätmiseks menetlusosaliste endi kanda, mida täpsustasid 21.veebruaril 2022.a. Taotluse kohaselt edastas vastustaja apellantidele nende suhtes alustatud täitemenetluste nr 022/2019/3547 ja nr 022/2019/3548 lõpetamise otsused, mille täitmise lubamatuks tunnistamine on käesoleva tsiviilasja esemeks. Sellest tulenevalt langes ära apellantide huvi käesoleva kohtumenetluse jätkamiseks.
2-19-10559
6.Vastustaja teatas 21.veebruaril 2022.a ringkonnakohtule, et kuivõrd poolte vahel puudub käesolevaks hetkeks tsiviilasjas nr 2-19-10559 vaidlus ning täitemenetlused on lõpetatud, siis ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hagejate taotlusega, leiab, et hagejate loobumine Harju Maakohtule 15.juulil 2019.a esitatud hagiavaldusest tuleb vastu võtta ning tsiviilasja nr 2-19-10559 menetlus lõpetada. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.augusti 2021.a otsuse ja 03.detsembri 2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit teatab kohus TsMS § 429 lg 3 järgi enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
9.Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist.
10.Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 järgi pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
12.Kuna hagejad loobusid hagist, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, siis tuleb maakohtu 03.detsembri 2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu samuti tühistada.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
14.Hagejad on palunud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning kinnitanud, et ei soovi esitada menetluskulude nimekirja ja taotlust õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja ei ole menetluskuludega seonduvalt hagejate taotluse osas vastu vaielnud.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hagist loobumise korral on TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud menetluskulude jaotamiseks eriregulatsioon, tuleb käesolevas asjas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt Riigikohtu 28.septembri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14 ning
2-19-10559 04.aprilli 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud ja õiglane lahendus on jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda, kuna hagejate nõude aluseks olevad põhilised asjaolud (täitemenetluste algatamine) on kostja tegevuse tulemusel ära langenud.
16.Hagejad on palunud tagastada nii apellatsioonkaebuselt kui hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt.
17.Hagejate apellatsioonkaebus on võetud 27.jaanuari 2022.a määrusega menetlusse, hagi tagamise avalduse jättis ringkonnakohus 12.jaanuari 2022.a määrusega rahuldamata. Arvestades, et TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse juhul, kui hageja loobub hagist, pool menetluses tasutud riigilõivust, tuleb hagejatele tagastada pool nii apellatsioonkaebuse kui hagi tagamise avalduse esitamisel 10.jaanuaril 2022.a ja 26.jaanuaril 2022.a tasutud riigilõivudest, s.o 630 eurot. Hagejate 21.veebruari 2022.a täpsustuste kohaselt tuleb riigilõiv tagastada menetlusvälisele isikule Y, kes tasus riigilõivud nende eest, tema pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank.
18.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 ning § 178 lg-st 1.