YY ja XX hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2019/3547 ja nr 022/2019/3548
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.08.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse YY ja XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja I (määruskaebuse esitaja I): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) esindajad Hageja II (määruskaebuse esitaja II): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepingulised esindajad Jevgeni Andrijanov (epost:XXX) ja Jüri Asari (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): Luminor Bank AS (registrikood 11315936, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, 10145), volitatud esindaja Marjel Mõis (e-post: XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.YY ja XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15.08.2019 määrus osas, milles maakohus jättis YY ja XX hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 022/2019/3547 ja 022/2019/3548 menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 1) ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning määras, et kostjal esitada soovi korral menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (resolutsiooni punkt 3) ning saata hagiavaldus tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-10559 Asjaolud
1.15.07.2019 esitasid YY (hageja I) ja XX (hageja II) Harju Maakohtule hagiavalduse Luminor Bank AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2019/3547 ja nr 022/2019/3548, mida täiendasid 09.08.2019.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis QQ (hagejate poeg) kostjaga laenulepingu. Laenukohustuse täitmise tagamiseks oli seatud ühishüpoteek nii temale kuulunud korterile asukohaga XXX kui ka hagejate korterile asukohaga KKK, Tallinn. Kuna QQ ei täitnud laenulepingut, müüdi kostjale kuuluv korteriomand enampakkumisel. Kuna enampakkumisteatel puudus märge selle kohta, et pärast enampakkumist jääb kehtima ühishüpoteek, arvasid hagejad, et kehtima jääb ainult üks hüpoteek XXX korteril.
3.20.06.2019 toimetati hagejatele kohtutäitur Elin Villipuse 30.05.2019 koostatud täitmisteade võlgnikule täiteasjas nr 022/2019/3548, mille kohaselt kostja on esitanud 25.05.2019 täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Võlgnikeks olid nimetatud hagejad. Nõude sisu oli hüpoteegiga tagatud nõue summas 76 115,71 eurot seisuga 27.05.2019 solidaarselt. Täitedokumendiks on Tallinna notar Ants Ainsoni 19.04.2007 notariaalne dokument nr 3136 ja Tallinna notar Ants Ainsoni 26.03.2015 notariaalne dokument nr 1011.
4.Hagejad täitmisteadet ei tunnista, sest leiavad, et kostja ees peab eeskätt vastutama hüpoteegiga koormatud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omandaja OÜ S&S. Hagejad leiavad, et hea usu põhimõtte vastane on see, et kostja ees ei pea vastutama OÜ S&S, kuna XXX, Tallinn osas kinnistusraamatu neljandasse jakku on kande nr 3 all märgitud: „kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks“.
5.Hagejad paluvad kohtul tunnistada sundtäitmine Luminor Bank AS 27.05.2019 täitmisavalduse alusel lubamatuks ja leiavad, et korteriomandile KKK, Tallinn seatud hüpoteek on üle läinud koos enampakkumisel müüdud korteriomandiga XXX, Tallinn enampakkumise võitjale - OÜ S&S. Hagejad leiavad, et hea usu põhimõtte vastane on kostja suhtumine, et kostja on soovinud täitmist hagejatele kuuluva vara arvelt. OÜ S&S omandas korteri hinnaga 6561,00 eurot, kuid kostja on soovinud täitmist hagejatele kuuluva vara arvelt. Enampakkumisel pandud korter on hagejate ainukeseks eluasemeks. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus keeldus 15.08.2019 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis hagejate 09.08.2019 esitatud taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
7.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Hagejad paluvad kohtul tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjades 022/2019/3547 ja 022/2019/3548 põhjusel, et kostja oleks pidanud hüpoteegi realiseerima enampakkumisel müüdud korteriomandi arvelt ning kostja tegevus, et kostja realiseeris hüpoteegi hagejatele kuuluvalt kinnisvara arvelt, on hea usu põhimõtte vastane.
9.TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-10559 kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumendi puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
10.Täiteasjas nr 022/2019/3548 on võlgnikuks YY ja täitedokumendiks on Tallinna notari Ants Ainson 19.04.2007 notariaalne dokument nr 3136 ja Tallinna notar Ants Ainsoni 26.03.2015 notariaalne dokument nr 1011. Täiteasjas 022/2019/3548 on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 76 115,71 eurot seisuga 27.05.2019 solidaarselt.
11.Täiteasjas nr 022/2019/3547 on võlgnikuks XX ja täitedokumendiks on Tallinna notari Ants Ainson 19.04.2007 notariaalne dokument nr. 3136 Täiteasjas 022/2019/3547 on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 76 115,71 eurot seisuga 27.05.2019 solidaarselt koos YY-ga.
12.Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hagejad leiavad, et sundtäitmine on lubamatu, sest kostja tegevus, et kostja realiseeris esmalt hüpoteegi just hagejatele kuuluva kinnisasja arvelt, mitte enampakkumisel müüdud kinnisasja arvelt, on hea usu põhimõtte vastane.
13.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et ühishüpoteeki asuti täitemenetluses realiseerima esmalt hagejatele kuuluva kinnisasja arvelt, ei saa muuta sundtäitmist lubamatuks. AÕS § 359 lg 1 kohaselt võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Vastavalt AÕS § 360 lg-tele 1 ja 2 on hüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates kindlaks, millises ulatuses iga kinnisasi hüpoteegi eest vastutab. Seega lähtudes asjaõigusseaduses sätestatust, ei saa muuta asjaolu, et kostja realiseeris esmalt hüpoteegi just hagejatele kuuluva kinnisasja arvelt, sundtäitmist lubamatuks. Hagejad ei ole tuginenud esitatud avalduses ka väidetele, et ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenev nõue oleks rahuldatud, nõuet ei ole või nõue ei kehti. Hagejad ei ole tuginenud ka väitele, et ühishüpoteegi realiseerimiseks algatatud sundtäitmine iseenesest oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Määruskaebus
14.Hagejad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks otsustamiseks esimese astme kohtule, tagada hagi ja peatada täitemenetlused nr 022/2019/3547 ja nr 022/2019/3548 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
15.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hagejad määruse põhjendustega ja leiavad, et kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma ja rahuldama hagi tagamise taotluse.
16.Kohus ei võtnud arvesse hagejate seisukohta, et enampakkumisel korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omandas OÜ S&S hinnaga 6561,00 eurot ja sellele seatud hüpoteek jäi kehtima. Hagejad toonitasid, et hea usu põhimõtte vastane on see, et kostja ees ei pea vastutama OÜ S&S kuna XXX, Tallinn osas kinnistusraamatu neljandasse jakku on kande nr 3 all märgitud: „kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks“.
17.Täitemenetluse jätkamisel hagejate vara arvelt rahuldatakse kostja nõue ning sellega kaasneb hüpoteegi kustutamine ka OÜ S&S korteriomandilt. Lõppkokkuvõttes kostjad jäävad ilma oma eluasemest aga OÜ S&S jääb XXX, Tallinn omanikuks soetamisväärtusega 6561,00 eurot.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-10559
18.Kostja suhtumine on hea usu põhimõtte vastane, arusaamatu ja hagejate huvisid raskelt kahjustav. Hageja YY saab pensioni mille suurus oli 2019 augustis 315,84 €/kuus, mida tema tõendas panga konto väljavõttega. Hageja XX töötab lasteaias X ja tema netto palk jääb vahemiku 467,00 - 639,00 €. Taoliste sissetulekutega neil on võimatu isegi üürida endale väga tagasihoidliku eluaset.
19.Hagejad on asunud seisukohale, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib esitada AÕS § 279 lg-s 7 sätestatud vastuväiteid ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (vt ka Riigikohtu on 27. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1153-09, p 25). Asjaolu, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi.
20.Kui isegi kostjal on õigus valida, kelle vara arvelt rahuldada oma nõue, sellega ei tohi kuritarvitada ja tegutseda teadlikult hagejate huvisid kahjustaval viisil.
21.Kohus määruse tegemisel ei arvestanud Riigikohtu juhistega, mille kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel piisab hageja omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (vt Riigikohtu 29.mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).
22.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on võlgniku jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjalt sellele seisukohta.
24.Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et nii kaebus kui selle tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud hagejate kanda. Hagejad ei ole määruskaebuses välja toonud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb. Maakohus on määruses asunud põhjendatult seisukohale, et kuivõrd hagejad ei ole tuginenud oma hagiavalduses väidetele, et ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenev nõue oleks rahuldatud, nõuet ei ole või nõue ei kehti, siis ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kuivõrd kostja on kasutanud oma õiguseid kooskõlas AÕS-ga siis ei ole põhjendatud väide, et kostja suhtumine on hea usu põhimõtte vastane. Lisaks eelnevale peab kostja oluliseks märkida, et ühestki õigusaktist ei tule kostjale lisakohustust kontrollida oma õiguste realiseerimisel võlgnike materiaalset seisundit, seega määruskaebuse p-s 3.6 esitatud asjaolud hagejate kehva materiaalse olukorra kohta ei ole asjakohased.
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse ja taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata ning saatis määruskaebuse vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ja määras, et kostjal esitada soovi korral menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-10559 jõustumisest arvates (resolutsiooni punkt 3) ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
27.Vaidlustatud määruses on maakohus hagi menetlusse võtmata jätmist muuhulgas põhjendanud sellega, et hagejad ei ole tuginenud väitele, et ühishüpoteegi realiseerimiseks algatatud sundtäitmine iseenesest oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelnevat järeldades eksinud, jättes tähelepanuta, et hagejad on nii maakohtule 15.07.2019 esitatud hagiavalduses, kui ka selle 09.08.2019 täienduses läbivalt tuginenud sellele, et kostjaks oleva krediidiasutuse suhtumine (ja seeläbi sundtäitemenetluse algatamine hagejate suhtes) on hea usu põhimõtte vastane. Hagiavalduse täiendusest nähtuvalt on hagejate hinnangul hea usu põhimõtte vastaseks see, et kostja ees ei pea vastutama kaaskoormatud korteriomandi XXX, Tallinn omandanud isik OÜ S &S ning kostja nõuab sundtäitmist ainult hagejatele kuuluva ja nende ainsaks eluasemeks oleva korteriomandi arvelt. Sisuliselt väidavad hagejad seda, et sundtäitemenetluse algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on oma õigusi kasutanud ebaproportsionaalselt ning hagejate huve arvestamata.
29.Asjaolu, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 kohalduvad ka hüpoteegipidaja ja pantija vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevate hüpoteegipidaja õiguste teostamisele. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-9391, p 16.1.). Õiguste piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.11.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 23-2-1-102-07, p 16).
30.Esile toodud asjaolude pinnalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik nõustuda maakohtu seisukohaga hagiavalduse perspektiivitusest. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu keeldumine hagiavalduse menetlusse võtmisest olnud põhjendamatu. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja väiteid kostja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest koos seda kinnitavate tõenditega saab maakohus hinnata ainult hagiavalduse sisulisel menetlemisel, mitte hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
31.Riigikohtu praktika kohaselt saab TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10). Kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9).
32.Arvestades hagejate määruskaebuses esitatud viidet Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus võlgniku jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida ja väidet, et kostja on teadlikult tegutsenud hagejate huvisid kahjustaval viisil, võiks maakohus hagiavalduse edasisel menetlusse võtmise otsustamisel kaaluda hagejatele hagiavalduse täpsustamise võimaluse andmist.
33.Kuna maakohus on määruskaebuse tagamise taotluse lahendanud 16.09.2019 määrusega, ringkonnakohus seda taotlust uuesti ei lahenda. Maakohus saab hagi
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-10559 tagamise võimalikkust uuesti hinnata juhul, kui hagejad vastavasisulise taotluse esitavad.
34.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on ekslikult andnud edasikaebeõiguse vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2 sisalduva hagejate 09.08.2019 esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise osas. TsMS §-st 390 ei tulene õigust vaidlustada määrust, millega kohus hagi tagamata jättis. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määrust kontrollida resolutsiooni punkti 2 seaduslikkuse osas.
35.TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.