Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
23. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-15684
Tsiviilasi
Viljandi kohtutäituri Janek Pooli avaldus võlgniku K.R. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.R. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Viljandi kohtutäitur Janek Pool Puudutatud isik (võlgnik, määruskaebuse esitaja): K.R. (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja B.B.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Võlgnik vastust avalduse kohta ei esitanud.
Sissenõudja vastust avalduse kohta ei esitanud.
võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise;
▪ ▪ ▪
sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või elatise maksmise kohustus on lõppenud.
Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Määruse kohaselt ei ole võlgnik ülalpidamiskohustust sissenõudja ees täitnud. Tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Elatise võlg on 6. oktoobri 2021. a seisuga 18 051 eurot 40 senti ja elatisabi võlg 5100 eurot 87 senti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg 1 p 2 järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Kui kohus piirab TMS § 1772 alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega (TMS § 1772 lg 2). Võlgnikul on mootorsõiduki juhiluba, mis on välja antud 4. aprillil 2019. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisest. Võlgnik ei ole reageerinud kohtutäituri hoiatusele ega täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Võlgnik ei ole ka käesolevas asjas kohtutäituri esitatud avaldusele vastanud. Kohtule ei ole teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Elatise eesmärk on kindlustada lapsele pidev ja vajalik ülalpidamine. Võlgniku õiguste piiramise eesmärk ei ole võlgnikku karistada elatise tasumata jätmise eest, vaid tegemist on meetmega, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kuna senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, tuleb elatise sissenõudmiseks kohaldada täiendavaid abinõusid. Kohus lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise TMS §-d 1775 sätestatud tingimustel.
Võlgnik sai kohtutäituri kirja septembris kätte, kuid ei saanud dokumenti avada. Kohtutäiturit ta dokumendi avamise võimatusest ei teavitanud. Võlgnik ei vastanud ka kohtu kirjale, kuna arvas, et asi vaadatakse läbi istungil. Võlgniku vanemad ja vend on aastate jooksul teinud korduvaid ülekandeid sissenõudja kontole, kuna ei teadnud, et võivad tasuda ise kohtutäiturile. Võlgnik elas lapse emaga koos vahelduva eduga 2011. a-st kuni 2019. a aprillini. Kooselu ajal pidas võlgnik peret ülal. Võlgnikul tekkis lapse emaga suurem tüli 2014. a-l ning siis nõudis ema elatist, pöördudes kohtutäituri poole. Kui võlgnik ja ema koos elasid, siis menetlust ei peatatud ega lõpetatud. Seejuures on ema lapse kasuks makstud elatise võlgnikule tagasi kandnud.
Täitur ei nõustu määruskaebusega ning palub avalduse rahuldada.
Võlgnik on esile toonud üldise põhjenduse juhtimisõiguse peatamise ebaõigluse kohta, kuid see ei tulene võlgnikust endast. Võlgnikul on võimalik leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma lapse ees olevat kohustust. Juhtimisõiguse puudumine küll ahendab töö leidmise võimalusi, kuid see ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või keeldub loovutamast osa töötasust lapse elatise katteks (töötasu ei kanta kontole, võlgnik töötab mitteametlikult ega anna kohtutäiturile teada, kes talle töötasu maksab), ei pea kohtutäitur arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õigust või luba töö tegemiseks. Täiteasi on kestnud alates 26. novembrist 2014. Selle aja jooksul on võlgnik töötanud neljas erinevas äriühingus, kuhu edastati ka töötasu arestimise aktid. Pooltel juhtudel lahkus võlgnik töölt pärast esimest sissetulekust kinnipidamist ning teistel juhtudel ei jõutud kinnipidamist teostada. Võlgniku käitumise tõttu ei saa optimistlikult suhtuda tema lubadusse hakata tasuma igakuist elatist ning võlgnevust.
Lapse ema arvates on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine põhjendatud.
Võlgnik on küll töötanud, kuid ta ei ole sel ajal lapsele elatist maksnud. Lisaks ei ole ta suuteline tööl käima. Ta tarvitab alkoholi ja kangeid rahusteid. Teda on ka mitmel korral karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lapse vanaema ja võlgniku vend on kandnud lapsele raha kingituseks või taskurahaks. Tegemist ei olnud elatisega.
elektroonilise kirja sisust aru saama, et kohtutäitur hoiatab teda mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisest. Lisaks oleks võlgnik pidanud ise kohtutäiturile dokumentide avanemise võimatusest teada andma. Samuti on võlgnik kätte saanud maakohtu 8. oktoobri 2021. a määruse avalduse menetlusse võtmise kohta, milles anti võlgnikule tähtaeg avalduse kohta kirjaliku seisukoha esitamiseks. Samas ei saanud võlgnik sellest määrusest järeldada, et saab esitada avalduse kohta seisukohti ja vastuväiteid istungil, kuna maakohus on samas määruses märkinud, et asi (määruses ekslikult nimetatud kaebus) vaadatakse läbi ja lahendatakse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (tl 14). Samuti on maakohus nimetatud määruses võlgnikule selgitanud tema tõendamiskoormist. Seega olid võlgnikule menetluslikud õigused enda huvide kaitseks tagatud. Eeltoodust tulenevalt võttis võlgnik riski, et tema juhtimisõigust võidakse piirata, kui ta jätab oma seisukohad ja tõendid esitamata. Arvestades maakohtu selgitusi, ei saanud võlgnikule jääda ka tema tõendamiskoormis ebaselgeks. Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluses on kohtu roll tõendite kogumisel küll aktiivsem kui hagimenetluses, kuid uurimispõhimõte (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt ka Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2).
kehtivuse peatamine ja selle andmise keelamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.