lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-13412/6

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-13412/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-25-13412

Kohtuasi

O.D (O.D) avaldus täisealisele isikule X.U-le (X.U) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.D 16.09.2025 (täiendatud 19.09.2025 ja 24.09.2025) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja O.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Puudutatud isik X.U (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 15.09.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud O.D kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.O.D (avaldaja) esitas 18.08.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles X.U üle isikuhooldusõigust.

2-25-13412

2.Avalduse kohaselt on avaldaja X.U sugulane, s.o X.U on avaldaja lapse vanaema. X.U vajab abi, sest tema tütar viskas ta kodust välja ning tal puudub praegu elukoht. Avaldaja viibib praegu Tartu Vanglas, kuid vanglast vabastamisel tekib avaldajal hõive, töö, tegevus ja elu mõte, milleks on X.U aitamine ja kaitsmine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Harju Maakohus keeldus 15.09.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avalduse esitanud X.U O.D lapse vanaema, s.o O.D on X.U lapselapse isa, kellele seadusega vastava avalduse esitamise õigust antud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 võimaldab kohtul algatada eestkoste seadmise menetlust ka omal algatusel, kuid praegusel juhul seda põhistavaid asjaolusid avaldusest ei nähtu. Avaldusest ei nähtu andmeid X.U tervisliku seisundi kohta ega muid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et X.U ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
5.Maakohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et esitatud avaldust ei saa menetlusse võtta ega läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Hagiavalduse vormis esitatud hagita menetluse avaldus on ka oluliste vormipuudustega (asjaolud, riigilõiv), mida kohus ei käsitle, kuna avaldust ei saaks ka nende puuduste kõrvaldamisel menetlusse võtta. Avaldus on oma sisult perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Seetõttu ei vaadanud kohus läbi ka avaldaja menetlusabi taotlust ega taotlust riigi õigusabi saamiseks.
6.Maakohus selgitas avaldajale võimalust pöörduda X.U elukohajärgse linnavalitsuse poole, kes saab kontrollida, kas X.U vajab eestkostet või muid sotsiaalhoolekandelisi abinõusid.
7.Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning võimaldada avaldajale isikuhooldusõigus X.U üle.
9.Määruskaebuse kohaselt ei ole X.U-le tehtud psühhiaatrilist ekspertiisi. Samas, kui X.U ei ole süüdimatu, siis miks ta viibib vanadekodus. Avaldaja usub, et tütar mõnitas oma ema nii palju, et võib-olla isik võib muutuda süüdimatuks. X.U-l olid avaldaja hinnangul vist kerged psühhiaatrilised kõrvalekalded siis, kui avaldaja oli abielus tema tütrega (2007–2011). Praegu on X.U üksi, tal puuduvad sõbrad ja abistajad.

Menetluse edasine käik

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2

2-25-13412

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Avaldaja välja toodud asjaolud ei anna alust ka ringkonnakohtul asuda seisukohale, et maakohus oleks pidanud algatama siinsel juhul eestkoste seadmise menetluse X.U üle omal algatusel. Ainuüksi X.U viibimine hooldekodus, avaldaja hinnang suhtele tütrega või oletus X.U vaimse tervise kohta varasemal perioodil ei viita X.U eestkostevajadusele. Avalduses puuduvad asjaolud, mis viitaksid X.U suutmatusele vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohus selgitab, et ka juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik vaatamata sellele eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu (PKS § 203 lg 2). Maakohus on avaldajale õigesti selgitanud võimalust pöörduda X.U elukohajärgse linnavalitsuse poole, kellel on võimalik kontrollida eestkostevajadust või muude sotsiaalhoolekandeliste abinõude vajadust. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ning maakohus on õigesti avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud.
13.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
14.Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium