Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
8. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-17273
Tsiviilasi
Roodevälja Terminal OÜ hagi MV Finantseeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roodevälja Terminal OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Roodevälja Terminal OÜ (registrikood 10970745), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): MV Finantseeringud OÜ (registrikood 14256743), esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi Maris Vutt
RESOLUTSIOON
1.Jätta Roodevälja Terminal OÜ määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
3.augusti 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Roodevälja Terminal OÜ kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Roodevälja Terminal OÜ (hageja) esitas 3. novembril 2021 Viru Maakohtule hagi MV Finantseeringud OÜ (kostja, sissenõudja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691. Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes sissenõudja täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu
26.veebruari 2019. a tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691. Hageja oli seisukohal, et täiteasi nr 072/2019/691 on lubamatu, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud läbi teadlike valeütluste andmise (asjaosaliste suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr 21740000007) ning täitmine seetõttu hageja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11 p-le 11, kus kohus on leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse ja palus hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetluse täiteasjas nr 072/2019/691 ja keelata toimingute tegemine täitemenetluses, sh hagejale kuuluva vara võõrandamine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas.
2.Viru Maakohus rahuldas 1. detsembri 2021. määrusega hagi tagamise taotluse, peatas hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 072/2019/691 ning keelas täitetoimingute tegemise kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
11.veebruari 2022. a määrusega määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 jj alusel ning hagis kirjeldatud asjaoludel ei ole seadusandja näinud õiguskaitsevahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ja seda hagi ei saa ka tagada.
3.Kostja leidis vastuses hagiavaldusele, et hagi on ekslikult menetlusse võetud, hagi on perspektiivitu ning esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Kostja leidis, et hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik esitatud hagiga saavutada. Kriminaalmenetluse alustamine seoses tsiviilasjas nr 2-17-10142 antud tunnistaja(te) väidetavate valeütlustega ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Alternatiivselt leidis kostja, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hagis toodud asjaolud ei võimalda jõuda tulemini, et sundtäitmine täiteasjas nr 072/2019/691 tuleb lubamatuks tunnistada.
4.Hageja ei nõustunud kostja taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagiavaldusest on võimalik tuvastada hageja õiguste rikkumine ning hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ning huvide kaitseks. Käesoleval juhul on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks asjaolu, et kostja tegevusega seotud isikute suhtes on alustatud kriminaalmenetlust nr 217400007. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus, mis tähendab hageja jaoks täiendavat
varalist kahju ja õiguste rikkumist. Hageja eesmärk on täiendava varalise kahju vältimine, sest kahju on hagejale tekitatud läbi ebaseadusliku täitedokumendi.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 3. augusti 2022. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et esitatud hagi on perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul on hageja eesmärk ära hoida tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtuotsuse täitmine. Kohus oli seisukohal, et väidetav kohtuotsuse seadusevastasus (sh pooleliolev kriminaalmenetlus) ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus TMS § 221 lg-te 1 ja 2 järgi, küll aga võib kohtuotsuse seadusevastasus olla teistmise aluseks tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 4 ja lg-st 3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei muuda tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust (selle kehtivust ega õigusjõudu), ka kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust ega saa seetõttu olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Kohus nõustus kostjaga selles, et Viru Maakohtu 12. septembri 2018. a otsusest tsiviilasjas nr 2-17-10142 (I kd tl 160 jj) ja Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019. a. otsusest (I kd tl 148 jj) ei tulene, et kohtud oleksid oma lõppjärelduses tuginenud T.T. väidetavalt antud valeütlustele. Käesoleval ajal ei ole kohus kriminaalasjas jõustunud lahendiga tuvastanud T.T. tunnistajana valeütluste andmist ega grupiviisilise kelmuse toimepanemist ja sellega kohtutele tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomist, mis viis ebaõige lahendini tsiviilasjas 2-17-10142. TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb tsiviilõigusi teostada heas usus, õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju. Käesoleval juhul ei ole hagejal tuvastatud kohustuse puudumist (sh täitedokumendi saamist ebaseaduslikul viisil), millest tulenevalt saaks jaatada täitmise alusetust ja hea usu põhimõtte vastasust. Isegi kui kriminaalasi päädib süüdimõistva otsusega, on kohtu hinnangul määrava tähtsusega see, et need asjaolud on mõjutanud kohtulahendi (tsiviilasjas 2-17-10142) tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Seadusandja on hagiavalduses kirjeldatud olukorra puhul näinud ette õiguskaitsevahendina teistmismenetluse TsMS § 702 jj, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Ebaõige kohtulahendi tegemise põhjustanud asjaolu peab olema tuvastatud kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus märkis, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata asi tagasi maakohtule menetlemiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Antud hetkel on hagejalt võetud kõik võimalused end õiguslikult kaitsta. Teistmisavaldust saab esitada peale kohtuotsuse jõustumist, mida pole tänaseni toimunud. Täitemenetlus tuleb peatada, vastasel juhul müüakse hageja vara ja seda pole võimalik tagasi pöörata. Antud kaasus näitab, et Eesti õigussüsteem vajab pretsedenti. Hageja taotleb täitemenetluse peatamist kuni kriminaalasja nr 21740000007 kohtuotsuse tegemiseni, kuna see on ainus viis kaitsta hageja huve.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja esitatud asjaoludel ei ole võimalik tema nõuet rahuldada. Hageja alusetust väitest, et täitedokument (s.o kohtuotsus) on ebaausa kohtumenetluse tulem, ei saa järeldada sisulist materiaalõiguslikku vaidlust kostjale kuuluva kohtumenetluses kinnitust leidnud nõude üle. Asjakohane ei ole hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-78-11 p-le 11. Tegemist ei ole olukorraga, kus isegi teoreetiliselt faktiliste asjaolude põhjal saaks sundtäitmise tunnistada lubamatuks. Teistmismenetluse algatamise takistus ei võimalda järeldada, et teistmise asemel saaks kohaldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi läbi vaatamata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada.
10.Hageja on TMS § 221 lg 1 alusel esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691 põhjusel, et täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud teadlike valeütluste andmise teel (asjaosaliste suhtes on alustatud kriminaalasi nr 21740000007) ja täitmine on hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Seetõttu saab jõustunud kohtulahendi sundtäitmist vaidlustada üldjuhul piiratult, st eelkõige siis, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg-d 1 ja 2). TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud
vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt Riigikohtu on 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p 10). Praeguses asjas ei ole hageja selliseid väiteid esitanud, mis viitaksid kostja materiaalõigusliku nõude äralangemisele asjaoludel, mis tekkisid pärast kohtuotsuse tegemist, vaid on tuginenud asjaolule, et täitedokumendiks olev kohtulahend on saavutatud kuriteoga. Samas ei ole kriminaalasjas, millele hageja tugineb, tehtud asjaosaliste suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Kriminaalmenetlus on antud asjas pooleli. Asjaolu, et T.T. on andnud valeütlusi, ei ole tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Põhiseaduse § 22 lõikes 1 on sätestatud süütuse presumptsioon, mis keelab pidada kedagi kuriteos süüdiolevaks enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hageja ei saa tugineda kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele enne, kui tehtud on süüdimõistev kohtuotsus, mis on jõustunud.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et valeütluste andmise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks teistmine TsMS § 702 lg 2 p 4 alusel pärast valeütluste andmise tuvastamist jõustunud kohtuotsusega. Seega ei oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sobiv õiguskaitsevahend isegi juhul, kui valeütluste andmine kriminaalmenetluses jõustunud kohtuotsusega tuvastatakse. Sel juhul tuleks hagejal esitada teistmisavaldus.
12.Eeltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada määruskaebuses esitatud taotlust täitemenetluse peatamiseks. Vastuseks hageja väidetele selle kohta, et tema õigused jäävad kaitseta ja talle tekib täitemenetluse jätkudes kahju, märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul kaalub õiguskindluse põhimõte ja sellest tulenev jõustunud kohtulahendi õigusjõu põhimõte üles hageja õiguste võimaliku riive (vt ka Riigikohtu Üldkogu 10. aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-2-211, p 66). Seadusandja on sätestanud hageja õiguste kaitseks teistmise juhul, kui tehakse süüdimõistev kohtuotsus. Ringkonnakohus leiab, et nõue, et kohtulahendi ebaseaduslikkuse tinginud valeütluste andmine peab olema tuvastatud kriminaalasjas tehtud jõustunud süüdimõistva otsusega, on proportsionaalne, arvestades eelmainitud süütuse presumptsiooni ja õiguskindluse põhimõtet.
13.Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.