1.Roodevälja Terminal OÜ esitas Viru Maakohtule hagi MV Finantseeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691. Hagiavalduse kohaselt on Roodevälja Terminal OÜ suhtes sissenõudja MV Finantseeringud OÜ täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019.a. tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud otsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691. Hageja on seisukohal täiteasjas nr 072/2019/691 on lubamatu, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud läbi teadlike valeütluste andmise (asjaosaliste suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr 21740000007) ning täitmine seetõttu hageja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11 p 11, kus kohus on leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 nimetamata asjaoludel. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse ja palus hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 072/2019/691 kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Hageja leidis, et täitemenetlus tuleb peatada, kuna täitemenetlus on põhjustanud juba käesolevaks hetkeks Roodevälja Terminal OÜ ́le alusetult pöördumatuid kahjustusi. Täitemenetluse toimingute jätkumine suurendaks veelgi RoodeväljaTerminal OÜ-le tekitatud kahju. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt on avaldanud täitemenetluses enampakkumise teate. Arvestades hagis kirjeldatud ning kriminaalmeneluse nr 2174000007 asjaolusid, palus hageja hagi tagamisena peatada täitemenetlus ning keelata toimingute tegemine täitemenetluses sh hagejale kuuluva vara võõrandamine kuni kohtulahendi jõustumiseni sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas.
2.Viru Maakohus rahuldas 01.12.2021. määrusega Roodevälja Terminal OÜ hagi tagamise taotluse, peatas hagi tagamise koras täitemenetluse täiteasjas nr 072/2019/691 ning keelas täitetoimingute tegemise kuni kohtulahendi jüustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Maakohus leidis, et täitemenetluse peatamine on hageja õigustatud huvi silmas pidades põhjendatud. MV Finantseeringud OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 11.02.2022.a. määrusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus MV Finantseerinud OÜ määruskaebuse, tühistas Maakohtu 01.12.2021.a määruse ja tegi asjas uue määruse, millega jättis Roodevälja Terminal OÜ 08.11.2021.a hagi tagamise taotluse rahuldmaata. Ringkonnakohus leidis, et jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel ning hagis kirjeldatud asjaoludel ei ole seadusandja näinud õiguskaitsevahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ja seda hagi ei saa ka tagada.
3.Hagiavaldusele esitatud vastuses leidis kostja, et hagi on ekslikult menetlusse võetud, hagi on perspektiivitu ning esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. MV Finantseeringud OÜ leiab, et hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik esitatud hagiga saavutada. Kriminaalmenetluse alustamine seoses tsiviilasjas nr 2-17-10142 antud tunnistaja(te) väidetavate valeütlustega ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsus ei ole käesoleva tsiviilasja raames muudetav ja kriminaalasjas nr 21740000007 esitatud kahtlustus ei saa juba põhimõtteliselt muuta tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust. Alternatiivselt leiab kostja, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hagis toodud asjaolud ei võimalda jõuda tulemini, et sundtäitmine täiteasjas nr 072/2019/691 tuleb lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg 1 teine lause, sätestab, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast 2 (8)
täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine. Hageja käesolevas asjas esitatud väidetav uus asjaolu ja vastuväide on see, et hageja hinnangul võib täitedokumendiks olev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 olla tehtud, toetudes tunnistaja poolt antud valeütlustele. Esimese ja teise astme kohtulahendite analüüsil selgub, et esimese ja teise astme kohtu otsused ei tugine tunnistaja ütlustele, rääkimata kohtuotsuse lõppjärelduses või määravas osas ütlustele tuginemisest. Samas ei ole kohtud tsiviilasjas nr 2-17-10142 leidnud, et tunnistaja ütlused oleksid olnud ebausaldusväärsed, Lisaks eeltoodule ei ole kohus kriminaalasjas jõustunud lahendiga tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-17-10142 oleks tunnistaja andnud valeütluseid, veel vähem, et need oleksid mõjutanud tsiviilasja 2-17-10142 lahendust. Hageja ei ole alustanud ka teistmismenetlust. Objektiivsed alused teistmismenetluseks ka puuduvad, sest isegi kui kriminaalmenetluses tunnistaja valeütluste andmise süüdistuses süüdi mõistetakse (millega kostja ei nõustu), puudub õiguslik alus kohtulahendi teistmiseks. Seega on hageja hagi kostja vastu perspektiivitu ja tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud kohtuotsuses (26.02.2019 Tartu Ringkonnakohtu otsus) põhines lahendi tulem sellel, et kohus (varasemalt ka maakohus) tuvastas, et X OÜ poolt hagejale antud laenu puhul eksisteeris tagasimaksmise kohustus. Kohus leidis, et laenu tagasimaksmise kohustus eksisteeris sõltumata asjaolust, kui palju ja kas üldse M. M. O. L.ile kinnistute soetamise eest tasus. Seega analüüsis kohus seda, kas laenuleping oli näilik ja kas selle alusel üleantu kuulus tagastamisele. Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2019 toimunud kohtuistungil, palus ringkonnakohus M. M.lt kui toonase kostja seaduslikult esindajalt, et viidatud tsiviilasja kostja esitaks tõendid, mis tõendavad laenu tagastamise kohustuse puudumist, kuid selliseid tõendeid kohtule ei esitatud ning selliseid tõendeid ei ole leitud ka kriminaalmenetluse käigus. Ka Viru Maakohus leidis oma 12.09.2018 otsuses, et isegi kui M. M. maksis O. L.ile sularahas 350 000 eurot, ei välista see tagasimaksmise kohustust, sest tehinguid M. M. isikliku rahaga ei saa pidada hageja tehinguteks. Kohtud asusid tsiviilasjas nr 2-17-10142 põhjendatult seisukohale, et Roodevälja Terminal OÜ-l on kohustus käesoleva menetluse kostja MV Finantseerinud OÜ ees. Jõustunud kohtuotsusel põhinev nõue ei põhine käesoleva menetluse välise isiku poolt tsiviilasjas nr 2-17-10142 antud ütlustel. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnevad need erandlikud asjaolud, mis õigustaksid käesoleva hagi esitamist ja menetlemist TMS § 221 lg 1 alusel olukorras, kus kostja täidab hageja suhtes jõustunud kohtulahendit. Kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud ei ole seaduse järgi aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kriminaalmenetluse tulemil ei ole käesoleval juhul täitedokumendiks olevale tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtulahendile mingit õiguslikku mõju ja kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ei anna kostja hinnangul ka alust sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Kostja märgib, et ka Tartu Ringkonnakohus on oma 11.02.2022 määruses selgitanud, et seadusandja ei ole sellises olukorras näinud ette õiguskaitsevahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Tartu Ringkonnakohus on andnud maakohtule juhise, mille kohaselt tuleb maakohtul võtta hagi läbi vaatamata jätmise osas seisukoht. Kostja hinnangul on ringkonnakohus oma lahendiga andnud maakohtule selge juhise jätta hageja hagi läbi vaatamata. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10142 on tuvastatud, et kostjal on nõue hageja vastu. Samuti ei ole küsimust kostja nõude täidetavuses. Hageja alusetust väitest, et täitedokument (s.o kohtuotsus) on ebaausa kohtumenetluse tulem, ei saa järeldada sisulist materiaalõiguslikku vaidlust kostjale kuuluva kohtumenetluses kinnitust leidnud nõude üle. Seega on hageja haginõue alusetu ning vastuolus TMS § 221 lg 2 eesmärgiga, kuna hageja püüab ilma õigusliku aluseta uuesti avada õigusvaidlust, mille osas on jõustunud kohtulahend. Nendel põhjustel on hageja nõue ilmselgelt perspektiivitu.
3 (8)
Hageja viidatud asjaolud, isegi kui need oleksid õiged (mida kostja eitab!), ei saaks Riigikohtu praktika kohaselt olla aluseks kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses ning seetõttu on TMS § 221 lg 2 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hageja poolt viidatud väidetavad asjaolud on olemas olnud kohtumenetluse ajal, s.o enne kohtulahendi jõustumist asjas nr 2-17-10142. Ka sel põhjusel on hagi õiguslikult täiesti perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata Tartu Ringkonnakohus on oma 11.02.2022 määruses selgitanud, et hagejal oleks teoreetiliselt võimalik alustada teistmismenetlust TsMS § 702 jj alusel, kui kriminaalasjas oleks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlused ning et tema valitud õiguskaitsevahendit ei ole seadusandja tema olukorra jaoks ette näinud. Kostja toob siinkohal täiendavalt esile, et TsMS § 702 lg 2 p 4 ja lg 3 ei oleks tunnistaja poolt kriminaalmenetluses jõustunud lahendiga tuvastatud valeütluste andmine (mida antud juhul ei esine!) ikkagi teistmise aluseks juhul, kui need ütlused ei mõjutanud tsiviilasjas kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Hageja teistmisavaldus oleks seega perspektiivitu. Hageja on väitnud, et hagi rahuldamist õigustab Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-78-11, mille kohaselt võib sundtäitmise lõpetamist õigustada hea usu põhimõte. Viidatud Riigikohtu lahendis leidis kohus, et hea usu põhimõttega vastuolus on nõuda täitemenetluses elatise maksmist isikult, kellel ei ole ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võiksid olla analoogsed või vähemalgi määral võrreldavad viidatud Riigikohtu seisukohaga. Kostja on üksnes väitnud, et hageja käitub eesmärgiga kahjustada hageja äritegevust. Milles seisneb täpsemalt kostja pahausksus, hageja ei selgita. Kostja on algatanud täitemenetluse jõustunud kohtulahendi täitmiseks, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse. Sellist käitumist ei saa lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
4.Hageja ei nõustu kostja hagi läbivaatamata jätmise taotlusega. Roodevälja Terminal OÜ leiab, et hagi on võetud õigesti menetlusse ja tuleb rahuldada. TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 sätestatud aluseid hagi läbivaatamata jätmiseks hageja hinnangul ei esine. Hagiavaldusest on võimalik tuvastada hageja õiguste rikkumine ning hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ning huvide kaitseks. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691. Täitedokumendiks on Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2017.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142. Seadusandja on näinud ette, et oma õiguste ja huvide kaitseks saab isik esitada TsMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus on leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel. Seega on asjakohatu ka kostja väide, et kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud ei ole seaduse järgi aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks asjaolu, et kostja tegevusega seotud isikute suhtes on alustatud kriminaalmenetlust nr 217400007. Kostja ja sellega seotud isikud on aastaid käitunud ebaseaduslikul viisil, eesmärgiga kahjustada hageja äritegevust. Sealhulgas on ka Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2017.a otsus saavutatud läbi ebaseaduslike tegevuste. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus, mis tähendab hageja jaoks täiendavat varalist kahju ja õiguste rikkumist. Hageja eesmärk on täiendava varalise kahju vältimine, sest kahju on hagejale tekitatud läbi ebaseadusliku täitedokumendi. Kostja on üritanud jätta muljet nagu tsiviilasja nr 2-17-10142 kohtuotsus poleks rajatud tunnistajate valeütluste põhjal ning seega puudub igasugune seos alustatud kriminaalasja ning tsiviilasja nr 2-17-10142 kohtuotsuse vahel. Hageja rõhutab, et kostja on tegutsenud aastaid kaasosalistega hageja vastu, eesmärgiga takistada hageja äritegevust. Kriminaalasja materjalid tõendavad, et kostja on oma eesmärgi saavutamiseks kasutanud äärmuslike meetmeid, sh valeütluste andmine, dokumentide võltsimine, kelmus ja pettus. 4 (8)
Kriminaalmenetluse aluseks olevad asjaolud on viinud olukorda kus hagejale on tekitatud äärmiselt suurt varalist kahju. Sealjuures on kostja saavutanud läbi kuritegelike käitumismudelite ebaseaduslikult täitedokumendiks oleva kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-1710142. Hageja rõhutab, et valeütluste andmine on kõigest üks asjaolu kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks teadlike valeütluste andmisele KarS § 209 lg 3,4 alusel on käitutud kelmuse süüteokoosseisule vastavalt KarS § 320 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja materjalidest nähtub selgelt, et kahtlustus kätkeb endas tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtu eksimusse viimist. Tänaseks on koostatud süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-22-2637. Tegemist ei ole pelgalt kriminaalasja alustamise ja kahtlustuse esitamisega. Tegemist on tõsise kriminaalasjaga, mille raames on koostatud süüdistusakt ning asjas on määratud ka eelistung 09.08.2022. Süüdistusaktis on piisava põhjalikkusega kirjeldatud asjaolusid, mis on viinud valeütluste, dokumentide võltsimise ja kasutamise kaudu ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni tsiviilasjas nr 2-17-10142. Süüdistusaktist nähtub, et süüdistatavad, sh kostja ja tema seaduslik esindaja varjasid kohtu eest tegelikke asjaolusid. Kuritegude toimepanemise eesmärk on ühene, saada materiaalset kasu ja põhjustada hagejale kahju. Käesolevaks hetkeks on tekkimas olukord kus eelmainitud eesmärk saavutatakse läbi täitemenetluse ja realiseeritakse hagejale kuuluv vara. Roodevälja Terminal OÜ ja M. M. saavad korvamatut kahju mida ei ole enam kunagi võimalik täita tagasi. Antud juhul on pidurdamatult asutud hagejale kahju tekitama. Mõistetamatu on kohtutäitur Risto Kütti ja sissenõudja MV Finantseeringud OÜ tegevus. MV Finantseeringud eesmärk on pöörata õigusvastaselt saavutatud kohtulahendi tulemusena sissenõue OÜ Roodevälja Terminal kinnisasjadele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega, tsiviilasja nr 2-17-10142 lahenditega ja kriminaalasja 1-22-2637 süüdisatusakti ning kohtu alla andmise määrusega, on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga on perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. OÜ Roodevälja Terminal taotleb hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 072/2019/691. Täitemenetlus täiteasjas nr 072/2019/691 on algatatud sissenõudja MV Finantseeringud täitmisavalduse ja tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud otsuse (Tartu Ringkonnakohtu otsuse) alusel. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on lubamatu, kuna kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1710142 saavutati läbi kriminaalse tegevuse (sh tunnistaja valeütluste andmine, pettuse, kelmuse). Sissenõudja eesmärk on ja on olnud isikliku kasu saamine ja hagejale materiaalse kahju põhjustamine ning sellise kohtuotsuse täitmine on vastuolus hea usu põhimõttega.
7.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt saavad lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 5 (8)
Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud (Riigikohtu 21.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6417, p 10). TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (Riigikohtu 04.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-19-13236/44 p-d 10.1)
8.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat (Riigikohtu 14.11.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 13; 17.03.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-6362/57 p 17.1). Käesoleval juhul on hageja eesmärk ära hoida tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtuotsuse täitmine. Hageja väitel on kohtuotsus saadud kostjaga seotud isikute kuritegeliku tegevuse tulemusena ning selle täitmine vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Kohus on seisukohal, et väidetav kohtuotsuse seadusevastasus (sh pooleliolev kriminaalmenetlus) ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus TMS § 221 lg 1 ja 2 järgi, küll aga võib kohtuotsuse seadusevastasus olla teistmise aluseks tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p 4 ja lg 3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei muuda tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust (selle kehtivust ega õigusjõudu), ka kriminaalasjas esitatud süüdistus ei muuda tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtuotsust ega saa seetõttu olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel.
9.Hageja rõhutab, et kostja on tegutsenud aastaid kaasosalistega hageja vastu, eesmärgiga takistada hageja äritegevust. Kriminaalasja materjalid tõendavad, et kostja on oma eesmärgi saavutamiseks kasutanud äärmuslike meetmeid, sh valeütluste andmine, dokumentide võltsimine, kelmus ja pettus, läbi kuritegelike käitumismudelite on kostja saavutanud ebaseaduslikult täitedokumendiks oleva kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-10142. Kohus nõustub kostjaga selles, et Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-1710142 (I kd tl 160 jj) ja Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019.a. otsusest (I kd tl 148 jj) ei tulene, et kohtud oleksid oma lõppjärelduses tuginenud T. T.e väidetavalt antud valeütlustele. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 (MV Finantseerinugd OÜ hagi M. M. ja OÜ Roodevälja Terminal vastu) tugines OÜ Roodevälja Terminal oma vastuväidetes X OÜ ja Roodevälja Terminal vahel 23.07.2012 sõlmitud laenulepingu näilisusele ja seetõttu tühisusele ning sellest tulenevalt kohustuse puudumisele MV Finantseerinug OÜ ees (MV Finantseering omandas nõude X OÜ-lt loovutamisega). Ringkonakohus leidis tuginedes Roodevälja Terminal OÜ väidetele, et Roodevälja Terminal oli variisikuks (otsuse p 17 2. ja 3. lõik) ning selgitas variisikuga sõlmitud lepinguga kaasnevat õiguslikku tulemust, samuti kohustuse täitmist nii välissuhtes kui variisiku ning tema “selja taga” oleva isiku sisesuhtes (I kd tl 157). Ringkonnakohus ei ole lahendi lõppjärelduses tugnenud maakohtus tunnistajana üle kuulatud T. T.e ütlustele.
6 (8)
Maakohus leidis 12.09.2018 tehtud otsuses, et tõendamata on asjaolud, mille järgi saaks järeldada, et 23.07.2012 sõlmitud laenuleping on näilik. Tõendamata on Roodevälja Terminal OÜ-l tagasimaksmise kohustuse puudumine. Kohus viitas 31.12.2013 saldokinnitusele, millega Roodevälja Terminal on tunnistanud kohustust 326 350,04 eurot ja saadud laenust 95 000 euro tasumist. Vastuväiteid 95 000 euro tagastamisele Roodevälja Terminal OÜ ei esitanud (I kd tl 174). Seega ka maakohus ei ole oma järelduses tuginenud T. T. väidetavalt valeütlustele, mis mõjutasid kohtu lahendit.
10.Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-22-2637, milles on esitatud süüdistus K. N.ile KarS § 3001lg 2, § 345 lg 1, T. T. KarS § 320 (tunnistajana teadvalt valeütluste andmine) ning K. N.ile, T. T. ja K. K.ile KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi (kelmuse toimepanemises grupis). Esitatud süüdistuse kohaselt muuhulgas lõid K. N., T. T. ja K. K. teadlikult ebaõige ettekujutuse Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile (kohtunikele Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke), esitades näilise nõude (mille X esitas MV Finantseeringud OÜ-le) ning põhjustades sellise käitumisega Roodevälja Terminal OÜ-le kahju. Süüdistuse sisu kohaselt on süüdistatavatele inkrimineeritavaks teoks nn kolmnurkkelmuse toimepanemine. Käesoleval ajal ei ole kohus kriminaalasjas jõustunud lahendiga tuvastanud T. T.e tunnistajana valeütluste andmist ega grupiviisilise kelmuse toimepanemist ja sellega kohtutele tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomist, mis viis ebaõige lahendini tsiviilasjas 2-1710142.
11.Hageja leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemist ja rahuldamist õigustab Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11, mille kohaselt võib sundtäitmise lõpetamist õigustada erandjuhtudel hea usu põhimõte. TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb tsiviilõigusi teostada heas usus, õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju. Viidatud Riigikohtu lahendis leidis kohus, et hea usu põhimõttega vastuolus on nõuda täitemenetluses elatise maksmist isikult, kellel ei ole ülalpidamiskohustust. Samas leidis kohus, et elatise maksmisest vabastamise nõuet saab pidada sundtäitmise lõpetamise nõudeks juhul, kui hageja ei ole lapse isa (ehk kohustust ei ole ja nimetatud asjaolu on tuvastatud). Käesoleval juhul ei ole tuvastatud hagejal kohustuse puudumist (sh täitedokumendi saamist ebaseaduslikul viisil), millest tulenevalt saaks jaatada täitmise alusetust ja hea usu põhimõtte vastasust. Isegi kui kriminaalasi päädib süüdimõistva otsusega, on kohtu hinnangul määrava tähtsusega see, et need asjaolud on mõjutanud kohtulahendi (tsiviilasjas 2-17-10142) tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Käesoleval ajal on täitmisel jõustunud ning kehtiv kohtulahend, mis on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Hagis kirjeldatud asjaolud on esialgu hageja väited, mis ei ole jõustunud kohtulahendiga kinnitust leidnud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas täitmine täiteasjas nr 072/2019/691 võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet lahendada. Seadusandja on hagiavalduses kirjeldatud olukorra puhul näinud ette õiguskaitsevahendina teistmismenetluse TsMS § 702 jj, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Vastavalt TsMS § 702 lg 1 võib jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja
7 (8)
lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 p 4 kohaselt on teistmise aluseks muuhulgas kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest. Ebaõige kohtulahendi tegemise põhjustanud asjaolu peab olema tuvastatud kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga. TsMS § 702 lg 3 sätestab, et § 702 lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.
12.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2, kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.