2-21-17273
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Roodevälja Terminal OÜ hagi MV Finatseeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
august 2022, Jõhvi
nende Hageja:
Roodevälja Terminal OÜ (RK 10970745, asukoht: Terminali tee 12, 44207 Roodevälja küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
Hageja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Tarmo Pilv, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid (e-post: [email protected], tel 484 4000)
Kostja:
MV Finantseeringud OÜ (RK 14256743, asukoht: Lossi tn 18-13, Tallinn, 12616, e-post: [email protected])
Kostja lepingulised esindajad:
Vandeadvokaat Peeter Viirsalu, Advokaat Maris Vutt (Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: [email protected])
Jätta menetluskulud hageja OÜ Roodevälja Terminal kanda.
Kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest.
täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine. Hageja käesolevas asjas esitatud väidetav uus asjaolu ja vastuväide on see, et hageja hinnangul võib täitedokumendiks olev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 olla tehtud, toetudes tunnistaja poolt antud valeütlustele. Esimese ja teise astme kohtulahendite analüüsil selgub, et esimese ja teise astme kohtu otsused ei tugine tunnistaja ütlustele, rääkimata kohtuotsuse lõppjärelduses või määravas osas ütlustele tuginemisest. Samas ei ole kohtud tsiviilasjas nr 2-17-10142 leidnud, et tunnistaja ütlused oleksid olnud ebausaldusväärsed, Lisaks eeltoodule ei ole kohus kriminaalasjas jõustunud lahendiga tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-17-10142 oleks tunnistaja andnud valeütluseid, veel vähem, et need oleksid mõjutanud tsiviilasja 2-17-10142 lahendust. Hageja ei ole alustanud ka teistmismenetlust. Objektiivsed alused teistmismenetluseks ka puuduvad, sest isegi kui kriminaalmenetluses tunnistaja valeütluste andmise süüdistuses süüdi mõistetakse (millega kostja ei nõustu), puudub õiguslik alus kohtulahendi teistmiseks. Seega on hageja hagi kostja vastu perspektiivitu ja tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud kohtuotsuses (26.02.2019 Tartu Ringkonnakohtu otsus) põhines lahendi tulem sellel, et kohus (varasemalt ka maakohus) tuvastas, et X OÜ poolt hagejale antud laenu puhul eksisteeris tagasimaksmise kohustus. Kohus leidis, et laenu tagasimaksmise kohustus eksisteeris sõltumata asjaolust, kui palju ja kas üldse M. M. O. L.ile kinnistute soetamise eest tasus. Seega analüüsis kohus seda, kas laenuleping oli näilik ja kas selle alusel üleantu kuulus tagastamisele. Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2019 toimunud kohtuistungil, palus ringkonnakohus M. M.lt kui toonase kostja seaduslikult esindajalt, et viidatud tsiviilasja kostja esitaks tõendid, mis tõendavad laenu tagastamise kohustuse puudumist, kuid selliseid tõendeid kohtule ei esitatud ning selliseid tõendeid ei ole leitud ka kriminaalmenetluse käigus. Ka Viru Maakohus leidis oma 12.09.2018 otsuses, et isegi kui M. M. maksis O. L.ile sularahas 350 000 eurot, ei välista see tagasimaksmise kohustust, sest tehinguid M. M. isikliku rahaga ei saa pidada hageja tehinguteks. Kohtud asusid tsiviilasjas nr 2-17-10142 põhjendatult seisukohale, et Roodevälja Terminal OÜ-l on kohustus käesoleva menetluse kostja MV Finantseerinud OÜ ees. Jõustunud kohtuotsusel põhinev nõue ei põhine käesoleva menetluse välise isiku poolt tsiviilasjas nr 2-17-10142 antud ütlustel. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnevad need erandlikud asjaolud, mis õigustaksid käesoleva hagi esitamist ja menetlemist TMS § 221 lg 1 alusel olukorras, kus kostja täidab hageja suhtes jõustunud kohtulahendit. Kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud ei ole seaduse järgi aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kriminaalmenetluse tulemil ei ole käesoleval juhul täitedokumendiks olevale tsiviilasjas nr 2-17-10142 tehtud kohtulahendile mingit õiguslikku mõju ja kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ei anna kostja hinnangul ka alust sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Kostja märgib, et ka Tartu Ringkonnakohus on oma 11.02.2022 määruses selgitanud, et seadusandja ei ole sellises olukorras näinud ette õiguskaitsevahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Tartu Ringkonnakohus on andnud maakohtule juhise, mille kohaselt tuleb maakohtul võtta hagi läbi vaatamata jätmise osas seisukoht. Kostja hinnangul on ringkonnakohus oma lahendiga andnud maakohtule selge juhise jätta hageja hagi läbi vaatamata. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10142 on tuvastatud, et kostjal on nõue hageja vastu. Samuti ei ole küsimust kostja nõude täidetavuses. Hageja alusetust väitest, et täitedokument (s.o kohtuotsus) on ebaausa kohtumenetluse tulem, ei saa järeldada sisulist materiaalõiguslikku vaidlust kostjale kuuluva kohtumenetluses kinnitust leidnud nõude üle. Seega on hageja haginõue alusetu ning vastuolus TMS § 221 lg 2 eesmärgiga, kuna hageja püüab ilma õigusliku aluseta uuesti avada õigusvaidlust, mille osas on jõustunud kohtulahend. Nendel põhjustel on hageja nõue ilmselgelt perspektiivitu.
3 (8)
Hageja viidatud asjaolud, isegi kui need oleksid õiged (mida kostja eitab!), ei saaks Riigikohtu praktika kohaselt olla aluseks kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses ning seetõttu on TMS § 221 lg 2 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hageja poolt viidatud väidetavad asjaolud on olemas olnud kohtumenetluse ajal, s.o enne kohtulahendi jõustumist asjas nr 2-17-10142. Ka sel põhjusel on hagi õiguslikult täiesti perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata Tartu Ringkonnakohus on oma 11.02.2022 määruses selgitanud, et hagejal oleks teoreetiliselt võimalik alustada teistmismenetlust TsMS § 702 jj alusel, kui kriminaalasjas oleks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlused ning et tema valitud õiguskaitsevahendit ei ole seadusandja tema olukorra jaoks ette näinud. Kostja toob siinkohal täiendavalt esile, et TsMS § 702 lg 2 p 4 ja lg 3 ei oleks tunnistaja poolt kriminaalmenetluses jõustunud lahendiga tuvastatud valeütluste andmine (mida antud juhul ei esine!) ikkagi teistmise aluseks juhul, kui need ütlused ei mõjutanud tsiviilasjas kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Hageja teistmisavaldus oleks seega perspektiivitu. Hageja on väitnud, et hagi rahuldamist õigustab Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-78-11, mille kohaselt võib sundtäitmise lõpetamist õigustada hea usu põhimõte. Viidatud Riigikohtu lahendis leidis kohus, et hea usu põhimõttega vastuolus on nõuda täitemenetluses elatise maksmist isikult, kellel ei ole ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võiksid olla analoogsed või vähemalgi määral võrreldavad viidatud Riigikohtu seisukohaga. Kostja on üksnes väitnud, et hageja käitub eesmärgiga kahjustada hageja äritegevust. Milles seisneb täpsemalt kostja pahausksus, hageja ei selgita. Kostja on algatanud täitemenetluse jõustunud kohtulahendi täitmiseks, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse. Sellist käitumist ei saa lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
Kriminaalmenetluse aluseks olevad asjaolud on viinud olukorda kus hagejale on tekitatud äärmiselt suurt varalist kahju. Sealjuures on kostja saavutanud läbi kuritegelike käitumismudelite ebaseaduslikult täitedokumendiks oleva kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-1710142. Hageja rõhutab, et valeütluste andmine on kõigest üks asjaolu kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks teadlike valeütluste andmisele KarS § 209 lg 3,4 alusel on käitutud kelmuse süüteokoosseisule vastavalt KarS § 320 lg 1 tunnustel. Kriminaalasja materjalidest nähtub selgelt, et kahtlustus kätkeb endas tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtu eksimusse viimist. Tänaseks on koostatud süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-22-2637. Tegemist ei ole pelgalt kriminaalasja alustamise ja kahtlustuse esitamisega. Tegemist on tõsise kriminaalasjaga, mille raames on koostatud süüdistusakt ning asjas on määratud ka eelistung 09.08.2022. Süüdistusaktis on piisava põhjalikkusega kirjeldatud asjaolusid, mis on viinud valeütluste, dokumentide võltsimise ja kasutamise kaudu ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni tsiviilasjas nr 2-17-10142. Süüdistusaktist nähtub, et süüdistatavad, sh kostja ja tema seaduslik esindaja varjasid kohtu eest tegelikke asjaolusid. Kuritegude toimepanemise eesmärk on ühene, saada materiaalset kasu ja põhjustada hagejale kahju. Käesolevaks hetkeks on tekkimas olukord kus eelmainitud eesmärk saavutatakse läbi täitemenetluse ja realiseeritakse hagejale kuuluv vara. Roodevälja Terminal OÜ ja M. M. saavad korvamatut kahju mida ei ole enam kunagi võimalik täita tagasi. Antud juhul on pidurdamatult asutud hagejale kahju tekitama. Mõistetamatu on kohtutäitur Risto Kütti ja sissenõudja MV Finantseeringud OÜ tegevus. MV Finantseeringud eesmärk on pöörata õigusvastaselt saavutatud kohtulahendi tulemusena sissenõue OÜ Roodevälja Terminal kinnisasjadele.
Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud (Riigikohtu 21.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6417, p 10). TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (Riigikohtu 04.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-19-13236/44 p-d 10.1)
6 (8)
Maakohus leidis 12.09.2018 tehtud otsuses, et tõendamata on asjaolud, mille järgi saaks järeldada, et 23.07.2012 sõlmitud laenuleping on näilik. Tõendamata on Roodevälja Terminal OÜ-l tagasimaksmise kohustuse puudumine. Kohus viitas 31.12.2013 saldokinnitusele, millega Roodevälja Terminal on tunnistanud kohustust 326 350,04 eurot ja saadud laenust 95 000 euro tasumist. Vastuväiteid 95 000 euro tagastamisele Roodevälja Terminal OÜ ei esitanud (I kd tl 174). Seega ka maakohus ei ole oma järelduses tuginenud T. T. väidetavalt valeütlustele, mis mõjutasid kohtu lahendit.
7 (8)
lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 p 4 kohaselt on teistmise aluseks muuhulgas kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest. Ebaõige kohtulahendi tegemise põhjustanud asjaolu peab olema tuvastatud kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga. TsMS § 702 lg 3 sätestab, et § 702 lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.