Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Roodevälja Terminal OÜ (hageja) esitas 3. novembril 2021 Viru Maakohtule hagi MV Finantseeringud OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2019/691. Viru Maakohus jättis 3. augusti 2022. a määrusega hagi läbi vaatamata ning poolte menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2022. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 22. detsembril 2022.
2.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskulud kokku 11 064 eurot 80 senti (koos käibemaksuga), millest 50 eurot on riigilõiv, 6 eurot registriväljavõtetega seonduv kulu ning 11 008 eurot 80 senti õigusabikulud. Taotluse kohaselt on õigusteenust osutatud kokku 52,4 töötundi keskmise tunnihinnaga 175 eurot 8 senti (käibemaksuta). Kostja lepingulised esindajad ei ole tööd dubleerinud.
3.Hageja leidis, et kostja kulu on ülepaisutatud ning menetluskuludega tekitatakse niigi ebaseaduslikust täitemenetlusest kannatada saanud hagejale veelgi rohkem kahju. Kostjal on olnud kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat, samas hagejal oli kogu menetluse kestel ainult üks vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 2-17-13164 tehtud lahendi p-s 11, et ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Selleks saab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 6 alusel määrata menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Seejärel tuleb kohtul hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus. Kostja lepingulised esindajad osutasid õigusteenust erinevate tunnihindadega ning menetluskulude lõplik summa kujunes kaalutud keskmisest tunnihinnast, mis ei ole põhjendatud. Kuna kostja menetluskuludele on lisatud detailne ülevaade teostatud toimingutest ning iga toimingu juures märgitud ka tunnihind, on kohtul võimalik määrata vajalikud ja mõistlikud kulutused iga toimingu eest. Mõned kostja kulud on laialivalguva selgitusega ega anna täpset ülevaadet tehtud toimingust.
Puhtalt analüüsile ja büroosiseste tegevuste planeerimisele kulutas kostja üle poole menetluskuludes märgitust ajast, mis on põhjendamatu. Käesoleva tsiviilasja keerukus ei ole niivõrd suur ning tsiviilasi kui selline ei ole niivõrd mahukas, et selle analüüsimisele oleks põhjendatud kulutada 24,5 tundi kahe vandeadvokaadist esindaja poolt. Kostja kulutas menetlusdokumentide koostamisele ja täiendamisele kokku 16,1 tundi, seega on menetlusega sisuliselt seotud ainult 16,1 tundi, kusjuures 24,5 on kulutatud analüüsile ja büroosisesele tegevusele ning 6,4 tundi kulutas kostja tsiviilasjaga mitteseonduvale tegevusele.
16.detsembri 2022. a määruskaebuse koostamiseks, mis on koos esilehega 4 lehekülge pikk, kulutasid kaks vandeadvokaadist kostja esindajat 7,9 tundi. 16. detsembril 2022 esitatud vastusele kulutasid kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat veel 4,7 tundi, samas vastus koosneb 3-st leheküljest koos esilehega. Lisaks kulutasid kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat kokku 10,7 tundi kolme dokumendi koostamisele, mille kogumaht on 7,5 lehekülge koos esilehtedega. Kostja põhjendatud kuluks võib lugeda umbes 12 tundi. Kostja taotletud 52,4 tundi kogu menetluse eest on äärmiselt ülepaisutatud ning ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 30. mai 2023. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5472 eurot (käibemaksuga) ning sellelt viivise vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatutule alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p-i 1 mõttes. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Kohtul tuleb hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 11). Kokku on kostja esindajad esitanud kohtule kuus sisulist menetlusdokumenti kogumahuga umbes 10,5 lehekülge. Kostja lepingulised esindajad osalesid kohtuistungil 21. juulil 2022 (kestus 0,5 tundi). Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt mõista välja lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike
menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas 2-17-13164, p 9). Maakohus leidis, et kostja menetluskulu on ülepaisutatud. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu on põhjendamatult suur, arvestades seejuures nii toimingute eeldatavat töömahtu, kui esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadist lepingulised esindajad). Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr oli sõltuvalt toimingust erinev 140–220 eurot (käibemaksuta). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Riigikohus on pidanud tsiviilkohtumenetluses põhjendatuks tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Kostja kulude aruande kohaselt on suurima töötunni hinnaga (220 eurot) märgitud sellised toimingud nagu kohtumised kliendiga, büroosisesed nõupidamised, kirjavahetused kliendiga, suhtlus kliendiga, kliendi sisendi ja õigusliku olukorra analüüs, menetlusdokumendi analüüs ja täiendamine. Käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama ja mahukama tsiviilasjaga. Poolte vahel on mitmeid varasemaid menetlusi, mistõttu nende mõju hindamine õiguslikule olukorrale käesolevas vaidluses on asjakohane ja põhjendatud, kuid eeltoodu ei mõjuta käesoleva vaidluse keerukust ega mahtu. Aruandes kõrgeima töötunni hinnaga märgitud toimingute (analüüsid, nõupidamised) sisu ega mahtu ei ole võimalik hinnata ega kontrollida, mistõttu on 220 eurot töötunni eest loetletud toimingute eest põhjendamatult suur. Kokku on aruande kohaselt kulutatud kogu menetluse vältel kliendiga suhtlusele, büroosisestele nõupidamistele ja analüüsile umbes 22,1 töötundi, sellest 200–220 euro suuruse töötunni hinnaga suhtlusele/nõupidamistele/analüüsile umbes 12 töötundi. Arvestades tsiviilasja keerukust, esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadid), menetluse staadiumi (lõppes läbivaatamata jätmisega, sisulist arutamist ei toimunud), on maakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kliendiga suhtlusele, analüüsile, nõupidamistele kokku 10 töötundi tunnihinnaga 160 eurot (aruandes märgitud enamuse toimingute tunnihind). Kostja esitas 16. detsembril 2021 määruskaebuse maakohtu 1. detsembri 2021. a määruse peale. Määruskaebuse põhjenduste osa on 2,5 lehekülge, kuid kulude aruande kohaselt on kostja esindajad kulutanud määruskaebuse koostamisele kokku 7,5 töötundi tunnihinnaga 160 eurot. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 3 tundi (3 x 160). Kulu aruande kohaselt on kostja menetlusdokumendi koostamisele ja täiendamisele kulutanud juulis 2022. a kokku 4,6 tundi tunnihinnaga 140 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 2 töötundi (2 x 140). Kostja 12. septembri 2022. a seisukoht määruskaebusele kordab faktiliselt 12. juulil 2022 esitatud seisukohas toodut. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 1 tund (taotletud 3,5 tunni asemel) tunnihinnaga 180 eurot.
Kostja esindaja on märkinud kulu aruandes 20. juuli 2022. a kohtuistungiks valmistumist 1,5 tundi tunnihinnaga 180 eurot, 21. juulil 2011 kohtuistungil osalemist, ülevaadet kliendile 0,7 tunnihinnaga 180 eurot ning 21. juulil 2022 uuesti valmistumist istungiks, esindamist istungil 1 tund tunnihinnaga 220 eurot. Kohtuistung kestis 34 minutit. Põhjendatud ajakulu istungiks valmistumisel ja isatungil osalemisel on 2 töötundi tunnihinnaga 180 eurot. Kohtumääruses nimetamata kostja kuluaruandes märgitud toimingud, neile kulutatud aeg ja töötunni hind on maakohtu hinnangul põhjendatud kokku 1660 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindajate kulu 4560 eurot käibemaksuta (1600 + 480 + 280 + 180 + 360 + 1660), s.o 5472 eurot koos käibemaksuga. Õigusabikulule lisandub riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 6 eurot (2 x 3 eurot).
MÄÄRUSKAEBUS
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks täielikult ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 11 064 eurot 80 senti. Määruskaebuse kohaselt viitas maakohus 2017. aasta algusest pärinevale Riigikohtu seisukohale, milles Riigikohus pidas põhjendatuks esindaja tunnihinda 170 eurot (käibemaksuta). Tänaseks on Eestis elukallidus märkimisväärselt tõusnud, kuid raha väärtus langenud. Nii on näiteks juba 2019. aastal Tallinna Ringkonnakohus pidanud põhjendatuks lepingulise esindaja tunnihinda 220 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-14589, p-d 13–14). Kui lepingulise esindaja tunnihind 220 eurot oli õigustatud 2019. aasta majanduslikus seisus, on see seda enam õigustatud 2023. aasta seisuga. Käesolev tsiviilasi on seotud mitme teise menetlusega, nii tsiviil-, kriminaal- kui ka täitemenetlusega. Kui õigusliku strateegia kujundamisel ja elluviimisel peab lepinguline esindaja arvestama mitme teise paralleelselt kulgeva menetlusega ning tagama esindatava parimad huvid, muudab see tsiviilasja nii keerulisemaks, kui ka mahukamaks. Käesolev tsiviilasi on keskmisest keerulisem ka seetõttu, et maakohus pidas hagi niivõrd perspektiivikaks, et otsustas selle tagamise kostja seisukohta küsimata, kuid ringkonnakohus pidas hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebust lahendades hagi perspektiivituks ja andis maakohtule suunise käsitada veelkord sisuliselt hagi läbi vaatamata jätmise küsimust. Maakohus on põhjendamatult vähendanud õiguslikule analüüsile ja nõupidamistele kulunud ajakulu ja tunnitöötasu. Tsiviilasjas lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud ülesanded ei piirdu üksnes menetlusdokumendi koostamisega, mille sisulehekülgi on võimalik kokku lugeda, või istungil viibimisega, mille ajalist kestust on võimalik määrata. Mitme ning erinevate õigusharude normidel põhinevates menetlustes esindamisel on esindaja ülesanne kujundada tugevat menetlusstrateegiat, seda koordineerida ja kliendiga arutada. Seetõttu on põhjendamatu määruses väidetu, et kuivõrd nõupidamiste ja analüüside sisu ega mahtu ei ole võimalik hinnata ega kontrollida, on töötunnihind 220–220 eurot põhjendamatult suur ning 22,1 töötunnist on õigustatud üksnes 10 tundi tunnihinnaga 160 eurot. Maakohus pidas ebaõigesti analüüsi ja nõupidamiste eest kuulunud aja vähendamiseks õigustavaks asjaoluks seda, et asi lõppes hagi läbi vaatamata jätmisega. Hagi läbivaatamata jätmisele eelnes mitu poolte esitatud seisukohta, toimus eelistung, rahuldati määruskaebus hagi tagamise osas. Menetlus ei olnud lühike, hagiavaldus esitati enam kui poolteist aastat tagasi. Seega ei saa menetluse kulg olla väiksemat ajakulu õigustav faktor. Maakohus on õiguslikule analüüsile kulunud ajakulu ja tunnitöötasu hindamisel lähtunud valedest eeldustest, tegemist on olulise kaalutlusveaga.
Maakohus ei arvestanud, et menetlus on veninud hageja tegevuse tõttu. Ringkonnakohus on
11.veebruari 2022. a määruse p-des 6 ja 9 viidanud, et hagi on perspektiivitu, kostja tugines sellele juba hagivastuses, ent vaatamata sellele jätkas kohus hagi menetlemist ja hageja põhjendamatute kaebuste ja väidete esitamist, millele kostja pidi reageerima. Menetlusdokumendi lehekülgede arv ei saa olla vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel määrav. Käesolevas tsiviilasjas eeldab menetlusdokumendi koostamine ulatuslikku õiguslikku analüüsi, mille põhjustas vastuoluline kohtupraktika ning mitme õigusharu normide ja mitme menetluste arvestamine. Kohus ei peaks menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma sellest, et pikem dokument õigustab suuremat ajakulu ning lühem dokument tähendab vähemat tööd.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai 2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).
9.Kostja leiab määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult pidanud kostja lepinguliste esindajate tunnihinda 200–220 eurot liiga kõrgeks, tegemist on praktikas tavapärase tunnimääraga. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja lepinguliste esindajate tunnitasud vahemikus 140–220 eurot olenevalt toimingu sisust. Kõrgeim tunnitasu määr 220 eurot on märgitud selliste kostja esindajate toimingute eest, nagu kohtumised kliendiga, büroosisesed nõupidamised, kirjavahetused kliendiga, suhtlus kliendiga, kliendi sisendi ja õigusliku olukorra analüüs, menetlusdokumendi analüüs ja täiendamine. Kostjat esindas menetluses kaks vandeadvokaadist esindajat. Menetlusosalisel võib olla mitu esindajat, lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus.
Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul saab iseenesest esindaja tunnitasu kuni 220 eurot pidada käesoleval ajal tavapäraseks, tegemist ei ole ilmselgelt kõrge vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määraga. Sellele vaatamata tuleb sellist tunnitasu määra pidada põhjendatud ja õigustatuks sisuliste ja tsiviilasja lahendamiseks vajalike toimingute tegemisel, mille väljundiks saab olla eelkõige kohtule esitatav menetlusdokument. Kuigi büroosisesed nõupidamised ja suhtlus kliendiga võivad omada menetlusdokumendi koostamisel tähtsust, ei ole tegemist selliste toimingutega, milledel oleks õigustatud esindaja kõrgeim tunnitasu määr. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastavate toimingute põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks saab pidada 160 eurot. Maakohus põhjendas valitud tunnitasu suurust leides, et tegemist on aruandes märgitud enamuse toimingute tunnihinnaga. Tegemist ei ole ka madalaima kostja esindajate tunnitasu määraga. Kostja esindajate tunnitasud sisuliste dokumentide koostamisel on kõrgeimast tunnitasust väiksemad ning maakohus ei ole neid tunnitasumäärasid vähendanud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja esindajate tunnitasu määra. Ringkonnakohtu hinnangul vähendas maakohus põhjendatult nõupidamistele ja analüüsile kulunud aega 10 tunnile. Kostja esindajate kulude aruande kohaselt on kostja esindajad kulutanud neile toimingutele üle 20 tunni, s.o ligi poole kogu ajakulust. Arvestades, et menetlusosalised jõudsid kogu menetluse jooksul vahetada vaid mõned sisult mitte väga mahukad menetlusdokumendid, on taotletud ajakulu ilmselgelt ülepaisutatud.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et tegemist oli ilmselgelt tavapärasest mahukama ja keerulisema vaidlusega, mis õigustaks suuremate kulude hüvitamist. Asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas käsitleti muuhulgas ka kriminaalmenetluses toimunut, ei anna teistsugusele seisukohale asumiseks alust. Tartu Ringkonnakohus andis juba 11. veebruari 2022. a määruses, s.o kolm kuud pärast hagi esitamist, selged suunised hagi perspektiivikuse osas. Maakohus jättis hagi läbivaatamata
3.augustil 2022, menetlus kuni hagi läbivaatamata jätmiseni maakohtu poolt on kestnud vähem kui aasta. Kostja leiab, et hageja on ise põhjustanud menetluskulusid esitades erinevaid seisukohti ja kaebusi, millele kostja pidi reageerima. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et kostja esindaja esitas 12. juulil 2022 hageja menetlusdokumendi suhtes seisukoha, mille esitamist kohus ei ole kostjalt nõudnud, ei anna alust väitmaks, et tegemist oleks hageja tegevusega tekitatud kuluga. Maakohus määras 22. juunil 2022 poolte ärakuulamise aja, s.o 21. juuli 2022. a. Kuigi esindaja peab oma esindatava huvides tegema vajalikud toimingud, puudus kostja esindajal vajadus 12. juulil 2022 seisukoha esitamiseks, kostja esindajad võisid esitada vastuväited hageja menetlusdokumendile ärakuulamisel. Hageja kasutas oma menetlusõigust hagi läbivaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamisel. Kas esitatud kaebus on põhjendatud või mitte, hindab kohus kaebuse lahendamisel. Kaebuse rahuldamata jätmine ei anna alust vastaspoole menetluskulude täies ulatuses väljamõistmiseks. Kohus mõistab üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud ning maakohus on kostja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust hageja määruskaebustele vastuste koostamisel hinnanud.
Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et menetlusdokumendi lehekülgede arv ei saa olla vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel määrav. Maakohus ei ole aga vähendanud menetluskulusid ainuüksi seetõttu, et kostja esindajate menetlusdokumendid ei olnud väga mahukad. Maakohus andis hinnangu nii dokumentide sisule, nendes sisalduvatele kordustele ja kogu tsiviilasja keerukusele ja mahukusele.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.