3. veebruar 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-752
Tsiviilasi
M.P.i hagi M.T.e ja L.S. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks M.T.e ja L.S. vastuhagi M.P.i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks
Lisada algusega kell 01:25:56 K.Klaaseni selgitusele juurde lause „Kostja selgitas ka 11.11.2021 menetlusdokumendis, et prügi põletamine ei ole õigusaktide kohaselt lubatud“ (lk 11). Jätta rahuldamata M.P.i hagi kaasomandi lõpetamiseks taotletud viisidel.
Rahuldada M.T.e ja L.S. vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja jagada kaasomandis olev kinnistu korteriomanditeks vastavalt elamute senisele kasutusele.
Kohustada M.P.it andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) korteriomandite loomisega selliselt, et 27.05.1993
Tsiviilasi nr 2-19-752 koostatud inventariseerimise plaani alusel M.P.i eriomandi eseme hulka arvatakse ruumid nr 1-26 , M.T.e eriomandi eseme hulka ruumid nr 27-31 ja L.S. eriomandi eseme hulka ruumid nr 32-36. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks.
Kohustada M.P.it andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu kohta avatud registriosa nr xxxxxxxxxxx sulgemiseks ja uute registriosade avamiseks, millega kantakse uue moodustatava korteriomandi (eriomandi ese eluruum üldpinnaga ca 357,6 m2 ) omanikuna kinnistusraamatusse M.P., uue moodustatava korteriomandi (eriomandi ese eluruum üldpinnaga ca 34,6 m2) omanikuna kinnistusraamatusse M.T. ja uue moodustatava korteriomandi (eriomandi ese eluruum üldpinnaga ca 35,1 m2) omanikuna kinnistusraamatusse
L.S..
Kohtuotsus asendab otsuse p-des 4 ja 5 märgitud M.P.i tahteavaldusi.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.M.P. (hageja) esitas 16.01.2029 M.T. (kostja I) ja L.S. (kostja II) vastu hagi, milles palub lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnisasjale Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx, edaspidi ka kinnistu) selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja maksab kummalegi kostjale hüvitist 40 000 eurot. Hageja palub kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatust kostjate omandiõiguse kannete kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sisse kandmiseks ning asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja nii menetluskulud, kui ka menetluskuludelt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Hageja 08.04.2019 tõstis hüvitise suuruse 50 000 euroni ning täiendas oma hagi alternatiivse jagamise viisiga. Hageja taotles alternatiivselt müüa kinnisasi kohtutäituri korraldatava kaasomanike omavahelise enampakkumise teel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele. 11.11.2021 hageja täiendas oma hagi kolmanda alternatiivse jagamise viisiga. Hageja taotles müüa kinnisasi kohtutäituri korraldatava avaliku enampakkumise teel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurusele. Hageja 14.01.2022 2 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 kohtuistungil avaldas, et esmane nõue oleks, et kinnistu jääks hageja ainuomandisse, järgmine oleks avalik enampakkumine ja kolmas viis kaasomanike vaheline enampakkumine.
1.2.Esitatud asjaoludel on hageja ja kostjad kinnistu kaasomanikud. Hagejale kuulub kinnistust 1⁄2 kaasomandi osa, kostjale I 1⁄4 kaasomandiosa ja kostjale II 1⁄4 kaasomandiosa. Asjaolu tõendamiseks esitas hageja registriosa nr xxxxxxxxxxx väljatrüki (I kd tl 7). Hageja kasutab kinnistul asuvat elamut ehitisealuse pindalaga 181m2 (ehitisregistri kood 103036542) ja kuuri ehitisealuse pindalaga 21m2 (ehitisregistri kood 103036545). Kostjad kasutavad ühiselt elamut pindalaga 90m2 (ehitisregistri kood 103036544). Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja väljatrükid ehitisregistrist (I kd tl 8-11). Hageja kasutuse oleva elamu esimene korrus ja kelder on antud Himalaya AS käsutusse arhiivina.
1.3.Hageja tegi 31.05.2018 kostjatele ettepaneku lõpetada kaasomand kohtuväliselt nii, et hageja omandaks kostjatele kuuluvad kinnistu mõttelised osad, tasudes omandiõiguse eest mõlemale kaasomanikule hüvitisena 40 000 eurot. Asjaolu tõendamiseks esitas hageja 31.05.2018 koostatud nõude kaasomandi lõpetamiseks (I kd tl 12). Hageja ettepanekule ei ole sisulist arutelu järgnenud ning pakutud hüvitise suurusele vastuväiteid esitatud. Hageja kirjale on vastanud kostja I, küsides võimaluse kohta omandada hageja osa, kuid on seejärel edasisest suhtlusest hoidunud. Antud asjaolu kohta esitas hageja kostja I 14.06.2018 vastuskirja (I kd tl 13).
1.4.Arvestades kinnistu faktilist kasutuskorda, sh asjaolu, et kinnistut ja sellel asuvat elamut kasutab osaliselt arhiivina äriühing Himalaya AS, samuti hagejale kuuluva osa suurust ning asjaolu, et teised kaasomanikud ei ole näidanud üles valmisolekut hagejale kuuluva kaasomandi osa eest hüvitise tasumiseks, on hageja poolt välja pakutud kaasomandi lõpetamise viis kõige õiglasem ja optimaalsem lahendus kõigi kaasomanike seisukohast.
1.5.Hageja ei nõustu kostjate taotletud kaasomandi lõpetamise viisiga põhjusel, et see ei lahendaks täna olemasolevaid probleeme eluruumidest väljapoole jääva ning korteriomandite moodustamisel jätkuvalt kaasomandisse jääva osas, millega seonduvate probleemide lahendamiseks kõik osapooled täna kaasomandi lõpetamist vajalikuks peavad. Kõik, mis jääb väljapoole reaalosadeks olevaid eluruume, oleks ka korteriomandite moodustamisel jätkuvalt kaasomandis (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1), sh jääks kaasomandisse kinnistu ise koos hoovi, piirdeaia, sissesõidutee, trasside ja muude rajatistega, aga ka eluruumist väljapoole jääv osa hoonetest ning hoone konstruktsioonid (KrtS § 4 lg-d 1 ja 3). Kaasomandi lõpetamise vajaduse tingibki aga just eluruumidest väljapoole jääva omandiosaga seonduv. Korteriomandite moodustamine tähendaks vajadust kaasomandisse jääva osa suhtes väga detailse ja selge kasutuskorra ning vastutusalade määramist, mida saaks teoreetiliselt teha kehtiva kaasomandi vormi puhul, ometi kaasomanikud seda probleemide lahendusena seni näinud ega vastavaid kokkuleppeid saavutanud ei ole.
1.6.Hageja on seisukohal, et korteriomandite moodustamine tähendaks sisuliselt kaasomandiga seonduvate vaidluste edasilükkamist ning reaalset lahendust see tegelikkuses ei paku. Kaasomandi lõpetamise vajaduse tingib just asjaolu, et kinnistu eripärasid arvestades ei ole selle kaasomandina haldamine mõistlikult teostatavaks osutunud. Hageja ja kostjate isiklikus kasutuses on täiesti erinevad hooned, mistõttu kaasomandi ulatumine kinnisasjale (sh hoonetele) tervikuna segab normaalset elukorraldust – kostjatel puudub huvi isiklikus kasutuses olevatest hoonetest väljapoole jäävate ühiskasutatavate alade parendamise ja korrashoiu, aga ka kulude kandmise vastu. Problemaatiliseks on kujunenud hoovialaga seonduvad küsimused – kostjad ei tunne huvi ühiselt kasutatava aiapiirde ja värava korrastamise vastu (ehkki tegemist on tänavapoolse küljega ning tegemist on selgelt ühiskasutatava alaga), samuti ühiskasutuses oleva juurdepääsutee ja hooviala heakorrastamise vastu (lumekoristus, muru niitmine, haljastuse korrastamine, millega kostjad ei tegele). Probleeme on tekitanud ka juurdepääsutee kasutamisega seonduv – hageja kulul rajatud paekivist laotud sõidutee lasi kostja I hagejaga 3 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 kooskõlastamata enda eluruume teenindava kanalisatsioonitrassi rajamiseks üles kaevata ega taastanud seda, mis tõi kaasa vee valgumise hageja kasutuses oleva hoone keldrisse.
1.7.Hageja ei nõustu kostjate väitega, et kaasomanike suhted ei ole halvad. Ühiselt kasutatavate alade korrashoiu ja nendega seotud kulude kandmise osas ei ole pooltel õnnestunud ühisele arusaamisele jõuda ning aastaid tegeles ühises vastutusalas oleva hoovi, aia, sissesõidututee jms korrastamisega vaid hageja (kuni hageja kostjate huvi puuduse tõttu samuti panustamise lõpetas ning ühised alad ongi selle tulemusena räämas ja vajavad parandamist-korrastamist). Asjaolu, et poolte suhted ei ole vaenulikud, ei tähenda, et kaasomand omandivormina siiski problemaatiline ei ole. Kaasomandi kasutamisega seotud küsimused on tegelikkuses igapäevane lahendamata probleem ning pooltel on selles osas lahkarvamused, mida ilma kaasomandi lõpetamiseta lahendada ei õnnestuks. Arvestades kaasomandiga paratamatult kaasnevaid probleeme on hageja lihtsalt vältinud otsesesse konflikti laskumist.
1.8.Hageja viitab ka sellele, et õiglane ei ole olukord, kus kostjad küll väidavad endal olevat ületamatu tahte säilitada kinnisasja omandiõigus, kuid kinnistu tervikuna enda ainuomandisse jätmise nõuet siiski ei esita, taotledes kaasomandi lõpetamist hoopis asjaolusid arvestades kõige asjakohatumal ning ebamõistlikumal viisil, mis hageja huvidega vähemalgi määral kooskõlas ei ole.
1.9.Kostjate väide, justkui hagejal ei oleks kinnisasjaga mingisugust isiklikku laadi puutumust ning et hagejale kinnisasi seetõttu sentimentaalselt mingisugust väärtust ei oma, on ebaõige. Hageja omandas kinnisasjal lagunenud hoone ning rajas sinna täna tema n-ö ainukasutuses oleva eluhoone 1980-ndate aastate lõpus. Kuni 2015. aastani oli Xxxxxxxxxxx hageja püsiv elukoht ning tema pere kodu, kus on üles kasvanud hageja lapsed. Sealjuures ehitas ja rajas elamu enda perekonna koduks hageja isiklikult. Hageja soovib rõhutada, et vaatamata asjaolule, et hageja täna seal püsivalt ei ela (seal siiski sageli viibides), on tegemist hageja pikaaegse ja hagejale väga olulise hageja enda rajatud elukohaga, millest väljakolimine toimus ajendatuna just aina süvenevatest kaasomandi kasutamisega seotud probleemidest, mis kodus viibimise tegid ja teevad ka täna hagejale ebamugavaks.
1.10.Hageja ei nõustu, et poolte vahel on suuline kasutuskorra kokkulepe. Nii ühiselt kasutatav (just kostjate eluruumidele ligipääsu võimaldav) sissesõidutee, haljastuse hooldamine kaasomanike taraga piiratud mururibades väljapoole jääval alal, piirdeaia ja värava rajamine, parandamine ja hooldamine on läbi aegade ning on ka täna osapooltele lahendamatuks probleemiks. Hageja on nimetatud sissesõidu tee ise ja enda kulul rajanud ning elamus püsivalt elamise perioodil (s.o üle 25 aasta, kuni aastani 2015) sissesõidu ees ainuisikuliselt hoolitsenud. Ka kõik muud n-ö ühiskasutatavad objektid, nende rajamine ja hooldamine, on toimunud hageja poolt: hageja on rajanud enda kulul aia ja värava, neid aastate jooksul korduvalt ise parandanud, hoolitsenud kogu elamus püsivalt elamise perioodi vältel ainuisikuliselt haljastuse ja sissesõidutee eest hooldamise eest, sh muru niitmise, lumekoristuse jms elementaarse ja igapäevase, ometi kõigi kaasomanike huvides ühiskasutatava ala heakorra ja kasutatavuse tagamiseks vajaliku eest.
1.11.Hagejale väljakolimise tõuke andis arusaamatus seoses kostja I poolt enda eluruumidesse kanalisatsiooni rajamisel, mille käigus kostja I hagejaga kooskõlastamata lasi üles kaevata kogu hageja poolt paekivist rajatud sissesõidutee, kusjuures selle käigus veeti minema ka hageja poolt rajatud tee väärtuslik ja kvaliteetne paekivi materjal ning tee jäigi taastamata. Hageja väljakolimise järgselt on haljastus kinnistul hooldamata, samuti ei ole parandatud järjest lagunevat väravat ja kivimüüri Xxxxxxxxxxx kinnistu vahel, mis on tänaseks kokku kukkumas ja vajaks kohest taastamist, kuid millesse hageja üksinda panustada ei soovi. Samuti on otseselt kaasomandiga seonduvaks probleemiks ka kostjate poolt vastuhagis viidatud kuuriga seonduv, mida kostjad täiesti valelikult hageja ainukasutuses väidavad olevat. Viidatud hoone on aga tuleohtlik, ohustades seeläbi ka hageja omandit, kuid selle 4 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 lammutamine/ümberehitamine/nõuetele vastavuse tagamine eeldaks kaasomanikelt ühiseid jõupingutusi (hageja ei pea seda omal kulul tegema), mille osas kokkuleppe saavutamise tõenäosust peab hageja olematuks. Hagejal puudub hageja eluhoonega tervikut moodustav hooviala (mis kostjate eluruumise juures on).
1.12.Kostja II ei kasuta kinnistut enda elukohana. Kostjale II kuulub Pärnu linnas lisaks kinnistu kaasomandile veel kaks korterit. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja kinnistusraamaatu väljavõtte (I kd tl 104). Kuivõrd kostja II korteris ei toimunud 2021 suvel mingit liikumist ning kinnisasi on kinni kasvanud ja hooldamata, ei ole kostja II emotsionaalne side kinnisasjaga tugevam kui hagejal. Kostja II huvi puudumise osas esitas hageja tõendamiseks fotod (II kd tl 52-54).
1.13.Kõrvalkinnistule, Xxxxxxxxxxx, on tehtud detailplaneering, mille kohaselt kavatsetakse kõrvalkinnistul asuv olemasolev amortiseerunud hoonestus lammutada ja kõrghaljastus likvideerida. Antud asjaolu nähtub Xxxxxxxxxxx // Xxxxxxxxxxx // xxxxxxxxxxx kinnistu detailplaneeringust (II kd tl 59). Kõrvalkinnistule ehitatakse kõrge hoone, mistõttu kavandatav tegevus vähendab kinnisasja väärtust ja elanike heaolu. Seega eriomandi müümisel saavad pooled tulevikus vähem kasu. Kinnisvarabuumi tõttu on kinnisvara hinnad hetkel erakordselt kõrged ning majanduslikus mõttes oleks kostjatele kasulikum müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel.
2.Kostjate poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostjad on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid mitte hageja taotletud viisil. Kostjad ei nõustu sellega, et olukorras, mil nad jääksid rahalise hüvitise vastu ilma oma pikaaegsest kodust, oleks õiglane üksnes seetõttu, et hagejale kuulub kostjatest eraldiseisvana suurem kaasomandi mõtteline osa. Kostjatele ühiselt kuulub täpselt sama suur osa. Kostjate hinnangul on palju primaarsem kaaluda siinjuhul asjaolusid, et nii kostja I kui kostja II perekonna omandisse on kaasomand kuulunud vastavalt juba enam kui 47 aastat ning 39 aastat. Antud asjaolu tõendamiseks esitasid kostjad 25.05.1972 (I kd tl 56-58) ja 26.09.1980 sõlmitud ostumüügi lepingud (I kd tl 59-61). Kostja I näol on tegemist xxxxxxxxxxx. Kostjad on kinnisajal ise üles kasvanud ning seda on pärandatud perekonniti põlvest põlve. Just selle asjaolu tõttu asetseb kinnisasjal sentimentaalse väärtusega esemeid (nagu kümneid aastaid hooldatud peenrad, põõsad, viljapuud, aiad), mis kolmandale isikule väliselt majanduslikku kasu ei paku, ent mida kostjate jaoks raha näol asendada ei saa. Sama kehtib eluhoone enese kohta, milles on teinud aastate vältel remont- ja parendustöid kostjate jaoks olulised inimesed, keda meie seas enam ei ole, ent kes on endast maha jätnud tööga panustatud mälestusi, mida kinnisasjalt ilma seda kahjustamata kaasa võtta poleks võimalik (valatud erilised trepimademed, paigaldatud laudised). Mõlemal kostjal on väga tihedad emotsionaalsed sidemed kinnisasjaga ning selle erilise tähenduse väärtust pole võimalik korvata pelga turuhinnaga samaväärse hoone eest, sh iseäranis olukorras, kus kaasomand on võimalik jagada selliselt, et ükski kaasomanik oma sidemeid sedavõrd pikaaegse koduga kaotama ei peakski.
2.2.Kostjatele kuuluva kaasomandi mõtteline osa on liitunud vee ja reovee ärajuhtimise (kanalisatsioon) süsteemiga ning elektrisüsteemi võrguga, hoone on igapäevases ekspluatatsioonis. Kinnistul asuvad eluhooned on täna juba teineteisest eraldatud ning kaasomanike vahel on kokkulepitud suuline kord ühise sissesõidutee, hoovi ja kõrvalhoonete kasutamiseks. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja Maa-ameti graafiline kaardi Xxxxxxxxxxx kinnistu hoonetest (I kd tl 62). Kumbki kostjatest kaasomanik vajab kaasomandi mõttelist osa igapäevaseks elamiseks ning tegemist on nende aastatepikkuse koduga, mh perekondlikke miljööväärtusi kandva omandiga. Kumbki kostja ei soovi oma omandist loobuda hüvitise vastu, sest see oleks nende suhtes ebaõiglane ning sunniks neid põhjendamatult otsima uut eluaset, mis on iseäranis kostja I jaoks kõrge ea tõttu eriliselt raskendatud ning teda üleliigselt koormav. Ka kostja II ei soovi kaasomandisse kuuluvast omandiõigusest hüvitise 5 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 vastu loobuda ega pea seda põlvkondi samas eluasemes elanuna õiglaseks, sest mälestusi ja emotsionaalset väärtust ei saa asendada.
2.3.Hageja perekonna omandis on kaasomandi osa olnud vähemalt poole võrra lühemat aega kui kostjate ning hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kaasomandi mõttelise osa keldrikorrus ja esimene korrus antud äriühingu Himalya AS kasutusse. Kostjatel on aimdus, et hageja soov kinnisasja tema ainuomandisse andmiseks võib olla seotud eeskätt tema majanduslike või äriliste huvidega ja nendega seonduvate eesmärkide täitmisega, mistõttu pole kaasomandi kasutamine terviklikult hagejale isiklikult vajalik. Hageja kinnistul alaliselt ei ela, mida kinnitab nii hageja enda poolt hagiavalduses märgitud aadress, kui ka rahvastikuregistri väljavõte, millisest nähtub, et hageja elukoht on alates 28.08.2015 Tallinnas (I kd tl 81). Kostjate hinnangul külastab hageja kinnistut korra või kaks kahe kuu jooksul, tema aed on täielikult hooldamata (muru niitmata, lumi lükkamata, puud hoolitsemata). Maa, sh ühist sissesõiduteed, mida kasutab ka hageja, hooldavad (suvel muru niitmine, talvel lume lükkamine) kostjad, Hageja pole sellest kunagi osa võtnud. Kui kostjad teed ei hooldaks, ei pääseks Hageja talviti oma krundile isegi ligi, kui viimane seda külastamas käib. Kõik need asjaolud kogumis on kostjate hinnangul ilmsed, et hageja kinnisasjal ei ela ega vaja seda oma püsivaks eluasemeks, ning nad on vajaduse ilmnemisel valmis seda vande all antavate ütlustega kinnitama. Ühtlasi nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et hagejale kuulub lisaks Xxxxxxxxxxx kaasomandile hulganisti muid kinnisasju (kokku 13), mh ka tema rahvastikuregistris elukohaks märgitud Xxxxxxxxxxx elamu (I kd tl 82). Kostjate hinnangul tõendab seegi, et hageja ei vaja just Xxxxxxxxxxx kinnisasja sedavõrd märkimisväärselt, et see õigustaks aastakümneid kinnisasjas elanud kostjate kodust ilma jätmist.
2.4.Hageja on teinud kostjatele ettepaneku osta nende osa välja selliselt, et kummalegi kostjale makstakse hüvitiseks omandi kaotamise eest 40 000 eurot. Seega võib järeldada, et hageja hinnangul on kinnitu hinnaks kokku 160 000 eurot. Kompromissläbirääkimistes on hageja summat suurendanud ning pakkunud hüvitiseks 50 000 eurot kummalegi kostjale, s.t et kinnistu tinglik väärtus võiks olla 200 000 eurot. Kostjate hinnangul ei vasta see aga reaalsusele, sest tegemist on Pärnu kesklinnas asuva ulatusliku krundiga, millel asuvad kaks eluhoonet, mh kostjate ühiskasutuses olev Xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, mis on sisuliselt nn paarismaja (kummalgi kostjal on oma sissekäik, köök, tualettruumid jmt, I kd tl 79 pöördel). Hageja on avaldanud, et on hinna kujunemisel lähtunud samaväärsetest piirkonnas asetsevate hoonete turuväärtustest, ent need väited on paljasõnalised. Avalike kinnisvaraportaalide andmete alusel on keskmine kinnisvara ruutmeetrihind Pärnu linnas ainuüksi krundile 55,4€/m2 (mh võib see kesklinna piirkonnas asuva krundi puhul olla kõrgemgi) ning kuivõrd 1251m2 suurusest krundist kuulub 1⁄4 kummalegi Kostjale, tähendab see nende mõttelise osa suurusena kummalegi vähemalt 312,75 m2. Kostjad ei taha asuda ise omaalgatuslikult vara hindama ega spekuleerima selle tegeliku väärtuse üle, ent avalike andmete põhjal on ilmne, et hageja nägemus kostjate krundi turuväärtusest ei ole väärt ka 1/3 sellest, milliseks turuhind täna kujunenud on. Riigikohtu suuniste kohaselt ei moodusta kaasomandist ilma jäävale kaasomanikule õiglane hüvitis mitte ainult selle mõttelise osa turuhinna hüvitamist, vaid selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja sellest lähtuvalt arvestada tema mõttelise osa suuruse alusel välja kaasomaniku osa rahas. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2005. a otsus nr 3-2-1-102-05, p 16). Kostjad on seisukohal, et ei 40 000 ega 50 000 euro suuruse hüvitise eest ole neil Pärnu kesklinnas võimalik osta asemele isegi mitte krunti, rääkimata elumajast.
2.5.Kostjad esitasid vastuhagi, kus paluvad kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnisasi jagatakse vastavalt kaasomanike mõttelise osa suurustele reaalosadeks, mille alusel moodustatakse kolm eraldiseisvat korteriomandit. Kostjad paluvad kohustada hagejat andma nõusolek 6 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 kinnistusraamatus vastavate kannete kustutamiseks, muutmiseks ja uute kannete kinnistusregistrisse sissekandmiseks Xxxxxxxxxxx kaasomandi reaalosadeks jagamiseks KRS § 341 lg 8 tähenduses ning asendada need kohtuotsusega. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja nii menetluskulud, kui ka menetluskuludelt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras.
2.6.Kinnisasja kaasomandit on kostjate poolt taotletud viisil võimalik jagada ka Pärnu Linnavalitsuse seisukohast lähtuvalt, milline nähtub Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna vastusest 05.04.2019 nr 8-17/3530-2 (I kd tl 74-75). Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve insener M.R. on vastuskirjas 05.04.2019 nr 8-17/3530-1 selgitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnisasja jagamine reaalosadeks korteriomandite moodustamise näol on võimalik ning Pärnu Linnavalitsus saab selleks väljastada tarvilikud inventariseerimise plaanid (I kd tl 76-80). Samas on M.R. selgitanud, et 09.03.2016 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ametnike poolt teostatud paikse ülevaatuse akti kohaselt on kinnistul paiknevat kuuri nr 3 omavoliliselt laiendatud ja Xxxxxxxxxxxx poolse aia äärde omavoliliselt püstitatud garaaž, mis ehitisregistri andmetes puudub. Kostjad selgitavad siinkohal kohtule, et kõnealused hooned on hageja ainukasutuses ning tema poolt ehitatud ning need ei ole jagatavate eluhoonetega otseselt seotud, ent näitlikustab hageja senist isetegevust tema poolt kasutataval mõttelisel osal, millega ta on eiranud kõrvalhoonete ehitamisega seadusenõudeid ega pole sellesse ka teisi kaasomanikke kaasanud. Hageja on püüdnud jätta kohtule muljet nagu pooltel esineksid hoovi kasutamise võimalikkusest erimeelsused, mh on viidatud sellele ka kirjalikes läbirääkimistes, ent reaalsuses on kogu mõtteline osa ka hoovi kasutamise näol juba aastaid jagatud, mh eraldab hageja osa kostjate omast traataed. Seega kasutavad juba täna kõik enda mõttelisi osi kokkuleppeliselt vastavalt seatud piiridele ning teineteise maad ei kasutata, va ühine sissesõidutee. Seetõttu ongi hageja ehitanud oma mõttelisele osale, mida eraldab kostjatest selgepiiriline traataed, ise kõrvalhooneid, mille seadusele mittevastavusest said kostjad teadlikuks alles käesoleva menetluse kestel.
3.Pooled on menetluse jooksul pidanud kompromissläbirääkimisi, kuid tulemusteta. Hageja on seisukohal, et asjas ei ole võimalik kokkulepet saavutada kostjate soovimatusest lahendada ohtliku kiviaia lammutamise, sissesõidutee taastamise ja piiride lahendamise küsimused. Kostjad hageja väidet õigeks ei võta. Kompromissläbirääkimiste pidamise osas on pooled esitanud kohtule kirjavahetused perioodist 25.03.2019-15.04.2019 (I kd tl 72-73), 14.04.202013.07.2020 (II kd tl 4-16) ja 11.02.2021-06.08.2021 (II kd tl 86-97). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et kaasomandi lõpetamise hagi tuleb rahuldada kostjate taotletud viisil. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
6.1.Pooltele kuulub Pärnu linnas, Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu kaasomand selliselt, et hageja omandis on 1⁄2 kaasomandi mõttelisest osast, kostja I omandis 1⁄4 kaasomandi mõttelisest osast ja kostja II omandis 1⁄4 kaasomandi mõttelisest osast (I kd tl 3 p 1, tl 7, tl 52 p 2.1.); 7 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752
6.2.Hageja ainukasutab kinnistul asuvatest hoonetest elamut pindalaga 181m2 (ehitisregistri kood 103036542, I kd tl 8, 62) ja Xxxxxxxxxxxx poolse aia ääres olevat garaaži (tl 62), kostjate ühiskasutuses on elamu pindlaga 90m2 (ehitisregistri kood 103036544, I kd tl 9-10, 62) ja kostja II ainukasutuses kuur (ehitisregistri kood 103036545, I kd tl 11, 62, 78, 100 p 2.8.);
6.3.Poolte kasutuses ei ole ühiselt kasutatavaid ning läbikäidavaid ruume (I kd tl 70 p 2.14, tl 79 pöördel, tl 85 p 1.5);
6.4.Hageja ei ela kinnistul püsivalt (I kd tl 102 p 2.22);
6.5.Kinnistul elab püsivalt kostja I ning kuni koroona pandeemia alguseni elas kinnistul püsivalt kostja II ema (I kd tl 114, 118).
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 tulenevalt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Pooled ei vaidle kaasomandi lõpetamise üle, kuid on erinevatel seisukohtadel kaasomandi lõpetamise viisis. Hageja soovib kaasomandi lõpetada selliselt, et anda kaasomand temale, pannes kohustuse maksta kostjatele välja nende osa rahas või müüa asi kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osas suurusele. Kostjad soovivad kaasomandi jagada reaalosadeks, mille alusel moodustatakse korteriomandid. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et kostjate taotletud kaasomandi lõpetamise viis jagada kinnistul asuvad hooned korteriomanditeks, ei paku tegelikule olukorrale lahendust – kostjatel puudub igasugune huvi kaasomandis oleva osa parendamiseks ja korrashoiuks, mistõttu ei ole kostjate taotletud viis hageja huvidega vähemalgi määral kooskõlas. Kostjad on seisukohal, et hageja majanduslik huvi ei kaalu üle kostjate emotsionaalset sidet enda kasutuses oleva kaasomandi osaga – pikaajaline elukohana kasutamine mitme põlvkonna vältel, aastate vältel kostjate jaoks oluliste siitilmast lahkunud inimeste poolt tehtud remont- ja parendustööd, hooldatud puud ja põõsad jne.
8.AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendi 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Käesolevas asjas on kaasomandi lõpetamise nõue esitatud nii hagis kui ka vastuhagis.
9.Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus selgitab, et kuigi kaasomandi lõpetamise viisi valik on kohtu kaalutlusotsus, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19).
10.Esmalt tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas kostjate taotletud viisil on võimalik kaasomand lõpetada. Kostjad soovivad kaasomandi jagada reaalosadeks korteriomandi moodustamise teel. Kostjad on kohtule 20.02.2019 hagivastuses selgitanud, et hageja hoone on kostjate omast täiesti eraldiseisev ning kostjate hoone näol on tegemist sisuliselt paarismajaga, s.t et neil on kummalgi oma sissekäik, veevarustus, köök, tualetid jmt. Seega ei takista kinnisasja reaalosadeks jagamist selle kasutusotstarve realiseerimine, kuivõrd hoonete komplekssus ja kasutamine eraldiseisvate majapidamistena oleks eranditult tagatud. Pärnu Linnavalitsus on kostjatele kinnitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnisasja kaasomandi lõpetamise saab lahendada kinnisasja jaotamisega korteriomanditeks (I kd tl 75 pöördel) ja väljastanud reaalosadeks jagamiseks krundil paiknevate elamu nr 1 (hageja ainukasutuses) ja elamu nr 2 8 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 (kostjate ühiskasutuses) kohta 27.05.1993 koostatud inventariseerimise plaanid (I kd tl 77-80). Kohus tuvastab, et kaasomandi lõpetamine kostjate taotletud viisil on võimalik.
11.Järgmiseks tuleb kohtul kaaluda kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja II ei kasuta kinnistut ja selle asuvaid hooneid enda elukohana. Kuni koroona pandeemia alguseni kasutas kostja II omandis olevat kaasomandiosa kostja II ema, kes oli varasemalt kaasomandiosa omanik.
12.Hageja põhiline vastuväide kostjate kaasomandi jagamise viisile on see, et taotletud viis ei erineks ega lõpetaks olemasoleva olukorra – korteriomanditest väljapoole asetsev, sh hooned kui sellised koos oma konstruktsioonidega ja ka hoov, sissesõidutee, piirdeaiad, trassid ning muud rajatised, jääksid vastavalt KrtS § 1 lg-le 1 jätkuvalt kaasomandisse.
13.Kohtu hinnangul ei kaalu hageja vastuväide üle kostjate huvi säilitada vaidlusaluse kinnistu omandit. Riigikohus on leidnud, et kinnistu kaasomanikud saavad kokkuleppel korraldada õigussuhteid nii asjaõigusseadusest (AÕS) kui ka korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (KrtS) sätestatust erinevalt (vt RKTKm 2-18-15391/41, p 11-13, RKTKm 2-19-5506/43 p 14). Ka vaidlusaluse kinnistuga seonduvalt on kaasomanike kokkuleppega võimalik otsustada, et hooned (sh konstruktsioonid), mille piiridesse eriomandi ese jääb, on selle kaasomaniku või kaasomanike hooldada ja remontida, samuti võib kokku leppida ka trasside korrashoiu ainult nende kaasomanike kohustuseks, kelle eriomandiosa kommunikatsioon teenindab. Kohtu hinnangul ei välista märgitud kokkulepete sõlmimist ka käesolev kohtuotsus.
14.Hageja on läbivalt rõhutanud seda, et elukeskkonna eest on panustanud üksi hageja. Kostjad on hageja väitele vastu vaielnud ning ka kohtu hinnangul ei vasta hageja väide tegelikule olukorrale. Kohus vaatlusega tuvastas, et poolte ainukasutuses olevatest maa-aladest oli korrastatud ainult kostja I osa. Hageja on enda ainukasutuses olevale maa-alale ehitanud omavoliliselt garaaži (I kd tl 77) ja selle ala ka traataiaga kostjate ainukasutuses olevast maaalast eraldanud (II kd tl 168). Märgitust tulenevalt ei ole hageja väide selle kohta, et poolte vahel igasugune kasutuskorra kokkulepe puudub, kohtule ka usutav.
15.Kinnistul paiknev juurdepääsutee võiks poolte kokkuleppel paikneda Xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx kinnistute piiri vahetus läheduses. Selliselt tekiks hageja ainukasutuses oleva hoone juurde ala, mida hageja saaks kasutada vastavalt enda vajadustele kas muruplatsina või parkimisala jne. Sellega oleks lahendatud ka väidetav ebaõiglus juurdepääsuteega eraldatud hoovinurga osas. Märkimata ei saa jätta, et juurdepääsutee viib ka hageja ainukasutuses oleva garaažini, seega on ka hageja enda huvides.
16.Hageja väide, et õiglane on ainuomand jätta temale kui kaasomandi suurema osa omanikule (I kd tl 4 p 5) ning kostjaid tuleb käsitleda iseseisvalt ning nende omandiosade n-ö liitmine ei ole asjakohane (I kd tl 102 p 2.20), ei ole kohtu hinnangul asja tervikuna lahendades kohane väide. Asjaolu, et hagejale kuulub suurem osa kinnistust, ei taga hageja suuremat huvi omandi säilimise vastu. Kinnistul on kolm kaasomanikku ning kohus peab huvide kaalumisel arvestama kõigi kaasomanike huvidega olenemata nende kaasomandi suurusest. Sealjuures ei saa kohus jätta tähelepanuta fakti, et kaks kaasomanikku kolmest ei soovi kaotada õigust kinnistut omada, sealjuures ühe kaasomaniku puhul eeldab kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ka kinnistut enda elukohana kasutamise lõpetamist. Kostjad on menetluses avaldanud, et nende majanduslik võimekus ei ole sarnane hageja seisundile, mistõttu ilmselgelt ei ole kostjad võimelised kinnistut omandama ka kaasomanike omavahelisel enampakkumisel ning milline jagamise viis päädib kostjate suhtes kinnistu kaasomandi ja kasutuse kaotusega.
17.Hageja on põhjendanud kaasomandi lõpetamist hageja taotletud viisil ka sellega, et pooled ei ole olnud võimelised kinnistu hooldamise ja korrashoiu osas kokkuleppeid saavutama. Kohus on seisukohal, et kaasomanike omavahelised ületamatud erimeelsused saavad olla asjaoluks otsustamaks kaasomandi lõpetamist viisil, mille tulemusena kaasomand lõpeb, kuid käesolevas 9 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 vaidluses ei ole selliseid asjaolusid esile toodud. Kohtu hinnangul ei ole pooled kahe aasta jooksul jõudnud lõplikule konsensusele mitte seetõttu, et kostjad ei oleks valmis ühist keelt leidmast, vaid pigem hageja tungivast soovist korraldada kaasomandiga seonduvat korrastustööd haldusfirma vahendusel. Kohus on seisukohal, et kaasomandis oleva kinnistu ühisalas olevad korrastustööd on võimalik kokku leppida ka teisiti, nt nädalate kaupa ning iga kaasomanik otsustab ise, kuidas ta märgitud ajal oma kohustust täidab, kas teeb vajalikud korrastustööd (lume rookimine, lehtede riisumine, muru niitmine) ise või tellib teenusena. Vaatlusel kohus tuvastas, et lisaks väidetavalt ühisala korrastamatusele, olid ka kostja II ja hageja enda ainukasutuses olevad alad hooldamata.
18.Hageja on enda taotletud kaasomandi lõpetamise viise põhjendanud samuti emotsionaalse seotusega, nagu kostjad. Kohtu hinnangul on kõige tugevamalt seotud kinnistuga kostja I ning kostja II ema, kes on kaasomandi varasem omanik. Erinevalt hagejast, ei ole kostja I kinnistult mujale elama asunud ning ka kostja II ema elab oma tütre juures tervislikust seisundist tulenevalt, seega olude sunnil.
19.Kohus ei ole tuvastanud, et kinnistu hooldamine ja haldamine peaks olema väga kulukas, nagu väidab hageja. Kohus punktis ? selgitas, et hoonete konstruktsioonid ja nende teenindamiseks vajaminevad kommunikatsioonid ning trassid saavad kaasomanike kokkuleppel jääda selle korteriomaniku ainuhooldada, kes seda faktiliselt ainuisikuliselt kasutab või kaaskasutavad, st et hageja ainukasutuses oleva elamu tarbeks rajatud trassid on hageja ainuhooldada ja kostjate ühiskasutuses oleva hoone konstruktsioonid ja selle teenindamiseks rajatud trassid jäävad kostjate ainuhooldada. Kinnistul olevad kõrvalhooned on samuti võimalik eriomandina määratleda korteriomaniku omandisse ja kasutusse ning analoogselt elamuks kasutatava hoonega saab jätta kõrvalhoone korrashoiuga kaasnevad kulud selle korteriomaniku kanda, kes seda faktiliselt kasutab. Ühiselt hooldatavaks alaks jääks sellisel juhul sissesõidutee ja kinnistut piirnev aed. Kohtu hinnangul ei ole nende korrashoiu näol tegemist ülemäärase kuluga. Kuna kohtu menetluse nõudeks on kaasomandi lõpetamine, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kõiki vaidlusaluseid küsimusi, vaid peatus nendel, millised haakusid enim huvide kaalumisega poolte erimeelsuste osas.
20.Lisaks peab kohus vajalikuks hagejale selgitada, et kostjad ei ole „täiesti valelikult“ hageja ainukasutusse väitnud kostja II ainukasutuses olevat kuuri (I kd tl 100 p 2.8). Hageja on ise esitanud hagis väite, et kasutab kinnistul asuvat elamut ehitisealuse pindalaga 181m2 (ehitisregistri kood 103036542) ja kuuri ehitisealuse pindalaga 21m2 (ehitisregistri kood 103036545) (I d tl 4 esimene lõik). Kohtule ei ole usutav hageja väide, et kuna kostja I poolt rajatud kanalisatsioonitrassil puudub tänaseni kasutusluba, ei ole välistatud, et hageja keldrisse valguv vesi on tingitud kanalisatsioonitrassi rajamisest. Ka hageja ainukasutuses oleval elamul puudub kasutusluba (II kd tl 85).
21.Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kostjate pakutud viisil kaasomandi lõpetamine on õiglasem, kui hageja pakutud viisid, mille kõigi kolme tagajärjel jääksid kostjad ilma oma kaasomandi osast.
22.Riigikohus on selgitanud (vt lahend nr 3-2-1-104-05), et üksnes kohtuotsuse alusel ei saa kinnistut jagada ka kinnistusamet. Kui kohus on teinud otsuse kaasomandi jagamise ja selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile kinnistu jagamiseks esitada, sätestab kinnistusraamatuseadus. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile, ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkiga tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välitatud. Järelikult ei saa kaasomandi lõpetamise otsusega kaasomandi lõpetamisel ja korteriomanditeks jagamisel määrata kohus kindlaks moodustatavate eriomandite lõplikud suurused. Kohus võtab aluseks 27.05.1993 koostatud inventariseerimise plaanid (I kd tl 78-80), mis on aluseks järgnevas 10 (11)
Tsiviilasi nr 2-19-752 menetluses, lõplikud eriomandi suurused selguvad korteriomandite moodustamisel. Kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341 lg-ga 8 saab kohtuotsus üksnes asendada kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostjate soovitud viisil.
23.TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid kostjate tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Seega tuleb kohtuotsuse resolutsiooni märkida, et kostjad on kohustatud andma nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.
24.Hageja esitas 26.01.2022 kohtule taotluse protokolli parandamiseks ja täiendamiseks. Kostjad ei ole hageja parandustele vastu. Kuigi protokolli parandamise taotlus on esitatud hilinenult, ei mõjuta see asja lahendamist. Kohus nõustub taotlusega ja teeb protokollis parandused. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui kostjad taotlenud kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamine toimub eelduslikult kõigi poolte huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kaasomand lõpetati kostjate taotletud viisil. Seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12-07). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 27.04.2023 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 3. veebruari 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta M.P.i apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 28.01.2019. a kohtumäärusega rakendatud hagi tagamine.
4.Jätta menetluskulud maakohtus poolte enda kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta M.P.i kanda.
5.Rahuldada hageja M.T.e ja L.S. taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 885,98 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõista see summa M.P.ilt M.T.e ja L.S. kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjatele alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.