Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-16049
X hagi HLÜ Geldex Eesti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/2877 Hagihind hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (Renovum OÜ, Rävala pst 8, Tallinn 10143, telefon 51992651, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: HLÜ Geldex Eesti (registrikood 14103465, Narva mnt 13, Tallinn 10151, telefon 5511225, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Aase Sammelselg (OÜ Sambla Kapital, e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/2877 lubamatuks 2260,80 (kahe tuhande kahesaja kuuekümne euro ja 80 sendi) euro suuruses osas. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta jõusse 03.11.2020 hagi tagamise määrus. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud 88,4% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) kostja HLÜ Geldex Eesti (registrikood 14103465) kasuks menetluskuludena välja 3138,20 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 20 senti) eurot.
Mõista hagejalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) kostja HLÜ Geldex Eesti (registrikood 14103465) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3138,20 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/2877. Hagiavalduse kohaselt viib kostja HLÜ Geldex Eesti nõude alusel kohtutäitur Elin Vilippus hageja suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas 022/2019/2877. Täitemenetluse toimumist tõendavad Ametlikes Teadaannetes avaldatud kordusenampakkumise teade ja kordusenampakkumise akt. Hageja on täiteasjas võlgnik. Täitemenetluses nõutaks hagejalt kahest tarbijakrediidilepingust tulenevat väidetavat võlga, millega hageja ei nõustu. Hagejal ei ole kostja ees võlga või alternatiivselt võlg on ebaselge ega ole nii suur, kui kostja täitemenetluses nõuab. Ebaselge on, kas võlg on muutunud sissenõutavaks. Kostja nõuet ei ole kohtud kontrollinud.
2.Kostja on algatanud hageja suhtes täitemenetluse hageja ja kostja vahel 04.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr L70904-1, mille juurde kuulub lepingu lisas 1 toodud maksegraafik ja 04.10.2017 sõlmitud laenulepingust nr L71004-2, mille juurde kuulub lepingu lisas 1 toodud maksegraafik, tuleneva võla sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on hageja ja kostja vahel 04.09.2019 sõlmitud notariaalne hüpoteegileping nr 3058 ja 04.10.2017 sõlmitud notariaalne hüpoteegi ja hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise leping nr 2331, mille alusel algset seati hagejale kuuluvale kinnistule kaks hüpoteeki hüpoteegisummadega 15000 ja 5000 eurot. Hiljem suurendati hüpoteegisummat 35000 euroni. Lõpptulemusena kanti kostja kasuks kinnistusraamatusse kaks hüpoteeki hüpoteegisummadega 35000 ja 5000 eurot.
3.04.09.2017 notariaalse lepingu nr 3058 punktides 2.3.-2.3.1. sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt tagavad mõlemad hüpoteegid 04.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr L70904-1 tulenevaid nõudeid, 04.10.2017 notariaalse lepingu nr 2331 punktides 4.2.-4.2.2. ja 5.1.-5.1.2. sisalduva tagatiskokkuleppe muutmise kokkuleppe kohaselt tagab suurem hüpoteek 35000 eurot mõlemast kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid.
4.Täitemenetluses on kohtutäitur kordusenampakkumisel laenude tagatiseks olnud hagejale kuulunud kinnistu müünud hinnaga 35 600 eurot . Kordusenampakkumine lõppes 20.10.2020 ja kordusenampakkumise akt koostati 22.10.2020. Hagejal ei ole andmeid, kas enampakkumise ostaja on ostuhinna tasunud või millal kavatseb täitur kostjale kostja nõude välja maksta. Kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise teadet hagejale edastanud ei ole, järelikult täitemenetlus hagi esitamise ajal kestab ja kostja saab selle lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 ja 11
alusel esitada.
5.Hageja leidis, et kostja täitmisel esitatud nõue on ebaselge ja võlgnevuse kujunemine ei ole kontrollitav. Osaliselt on ilmselt nõue põhjendamatu. Täitmisavalduses ja selle lisaks olevast võlaarvestusest nähtub, et kostja nõuab hagejalt mõlema lepingu alusel põhivõlga, erinevaid kõrvalnõudeid ja sissenõudmiskulusid. Ühegi summa kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav, matemaatilist arvestuskäiku ei ole kostja nõude arvestuses esitanud. Ebaselge või olematu võla sissenõudmine ei ole lubatud.
6.Põhiosa nõue ei ole kummagi leping alusel õige. Kostja on lepingu täitmiseks hulgaliselt tehtud maksete arvelt lugenud põhjendamatuid summasid intressi. Kõik alusetult kõrvalnõuetena või muude nõuetena liigitatud tasutud summad oleksid pidanud põhiosa vähendama. Kostja õige põhiosa jääk peab olema väiksem kui täitmisavalduses nõutud. Lisaks ei ole kostja hagejale põhiosa täielikult välja maksnud. Kostja kontole on laekunud laenusummadest laenulepingu L70904-1 alusel 9077,58 eurot ja laenulepingu L71004-2 alusel 4354,03 eurot.
7.Poolte vahel sõlmitud laenulepingute p-de 1.13 kohaselt kuulus lepingute eest tasumisele lepingutasu 3 % laenusummast ehk minimaalselt 200 eurot, kui laenusaaja taganeb lepingust vähem kui 6 kuu jooksul. Hageja lepingutest ei taganenud, seega ei pidanud hageja lepingutasu maksma, kuid kostja pidas lepingutasud 300 eurot ja 250 eurot hagejalt kinni juba laenu välja makstes ja lasi need notari deposiidist teenustasu nimetuse all kostjaga seotud Rewako Baltic OÜ-le kanda. Lisaks pidas kostja kinni alusetult selgitustega osamakse ja sisseastumistasu hagejalt kinni 506 eurot ja 250 eurot.
8.Mõlemas laenulepingus (p 1.10.) oli kokku lepitud intressimäär 0,03 % päevas, 0,93 % kuus ehk 11,17 % aastas + Eurobor. Punkti 3.4. kohaselt loeti Euribori negatiivse väärtuse korral Euribor 0-ks. Laenulepingute kehtivuse ajal oli Euribor negatiivne, seega võis kostja arvestada maksegraafikus intressi vastavalt eespool toodud numbrilistele väärtustele. Hageja tasumisele kuulunud igakuised põhiosast ja intressist koosnevad maksed olid märgitud maksegraafikutes. Mõlema lepingu maksete intressiosa on maksegraafikus ca 1,55 – 1,6 korda suurem kui see poolte intressikokkuleppest tuleneda võiks.
9.Laenulepingu L70904-1 esimese makse intressiosana on maksegraafikus 197,55 eurot. Kuna leping sõlmiti 04.09.2017 ja esimene makse pidi toimuma 15.10.2017, oli esimese makse intress arvestatud laenusummalt 10 000 eurolt 41 päeva eest. Õige arvestuse kohaselt oleks tasumisele pidanud kuuluma 123 eurot (10000 x 41 x 0,03 % = 123 eurot; 10000 x 41 x 11,17 % / 365 = 125,47 eurot; kuivõrd päeva- või aastamäära järgi arvestades tulevad erinevad tulemused, tuleb in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt hageja kui laenusuhtes kohustatud isiku ja tarbija suhtes kohaldada soodsaimat varianti). Seega esimeses makses nõuti ja hageja tasus intressi 74,55 eurot rohkem, kui oleks pidanud.
10.Järgmises, s.o 15.11.2017 makses on arvestuse aluseks kirjas põhiosa jääk 9968,55 eurot, ehkki eelmise makse eest enam tasutud intressisumma võrra peaks see olema väiksem. Makse intressiosana on kirjas 144,10 eurot, kuid intressikokkuleppe kohaselt tulnuks maksegraafikus kirjutatud põhiosalt tasuda intressi 92,71 eurot (9968,55 x 31 x 0,03 % = 92,71 €). Seega teises makses tasus hageja 51,39 eurot rohkem, kui oleks pidanud. Kuna õige põhiosa pidi liigselt tasutud intressi võrra väiksem olema, pidi tegelikult veelgi vähem intressi tasuma. Sama viga jätkub maksegraafiku lõpuni. Hageja on petta saanud vähemalt 500-600 euroga ja selle summa võrra peaks põhiosa jääk olema väiksem. Viga intressi arvestuses kasvas iga kuuga.
11.Sama viga oli ka teise laenulepingu maksegraafikus. Laenulepingu L71004-2 esimese makse intressiosana on maksegraafikus 99,28 eurot. Kuna leping sõlmiti 04.10.2017 ja esimene makse pidi toimuma 15.11.2017, oli esimese makse intress arvestatud laenusummalt 5000 eurot 42 päeva eest. Õige arvestuse kohaselt oleks tasumisele pidanud kuuluma 63 eurot (5000 x 42 x 0,03 % = 63 eurot; 5000 x 42 x 11,17 % / 365 = 64,27 eurot; taas in dubio pro reo!). Seega esimeses makses nõuti ja hageja tasus intressi 36,28 eurot rohkem, kui oleks pidanud.
12.Järgmises 15.12.2017 makses on arvestuse aluseks kirjas põhiosa jääk 4984,28 eurot, kuigi eelmise makse enamtasutud intressisumma võrra peaks see olema väiksem. Makse intressiosana on kirjas 72,05 eurot, kuid intressikokkuleppe kohaselt tulnuks maksegraafikus kirjutatud põhiosalt tasuda intressi 44,86 eurot (4984,28 x 30 x 0,03 % = 44,86 eurot). Seega teises makses tasus hageja 27,19 eurot rohkem, kui oleks pidanud. Kuna õige põhiosa pidi liigselt tasutud intressi võrra väiksem olema, pidi tegelikult veelgi vähem intressi tasuma. Sama viga jätkub maksegraafiku lõpuni. Kuna täitmisavalduses on lepingu L71004-2 alusel nõutud põhiosa jäägina märgitud 4850,04 eurot, mis on maksegraafiku põhiosa jääk pärast 9. makset, on kostja tasutuks lugenud 9 hageja makset. Hageja on selle lepingu alusel petta saanud ligi 300 euroga ja vähemalt samavõrra peaks õige põhiosa jääk väiksem olema.
13.Kostja pettis hagejat tahtlikult. Lepingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kuna lepingud on tühised, ei ole nendest tulenevaid kohustusi tekkinud. Kostjal ei ole laenulepingutest tulenevaid tagatud nõudeid.
14.Kostja nõuab mõlema laenulepingu punktide 7.5. alusel kahjuhüvitist intressi tasumata jätmise eest ja punktide 9.3 alusel kahjuhüvitist lepingu ülesütlemise eest. Hageja hinnangul ei ole kahjuhüvitiste nõuded õiguspärased ega põhjendatud. Mingi kahju tekkimisest ei ole kostja hagejat teavitanud ega kahju olemust ega suurust tõendanud. Kahju tekkimine viidatud alustel ei ole hageja arvates võimalik. Kuna kostja pettis intressidega, ei ole intresside tasumata jätmine tõendatud. VÕS § 113 lg 6 alusel ei või intressi tasumisega viivitamise eest viivist nõuda. VÕS § 415 lg 1 alusel on kostja leppetrahvinõuded tühised. Samuti on kostja kahjuhüvitise nõue vastuolus VÕS § 416 lõikega 3, mis ei näe ette võimalust nõuda kahju hüvitist. Laenulepingute punktid 9.3. on tühised VÕS § 421 alusel, sest rikuvad VÕS § 416 lõikes 3 toodud piirangut.
15.Kostja on mõlema lepingu alusel esitanud nõuded võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks (50 eurot) ja kirjalike teadete saatmise eest (45 eurot). Hageja hinnangul on tegemist kattuvate mõistetega, mistõttu kostja nõuab hagejalt tasu sama toimingu eest mitmekordselt. Lisaks ei ole selge, milliseid sissenõudmisega seotud kulusid kostja on kandnud või milliseid toiminguid sissenõudmiseks teinud.
16.Laenulepingute punktides 7.6. on pooled viivise määraks kokku leppinud 0,25 % päevas. Tarbijaga sõlmitud lepingutes on tühine viivisemäär, mis ületab seadusjärgset kolm korda. Kokku lepitud viivise määr ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra 11,4 korda. Kuivõrd kokkulepe viivise määra osas on tühine, võib kostja viivist nõuda ainult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjal tuleb põhistada ja tõendada oma viivisearvestuse kõiki elemente. Lisaks soovib kostja edasiulatuvat viivist ilma summalise piiranguta tühise viivisemäära alusel.
17.Kostja laenulepingutest tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Formaalsed ülesütlemise nõuded on täitmata ja hagejale ei ole teada, mis alusel kostja lepingud üles ütles. Hagejal ei olnud kostja ees võlgnevust kolme kuu maksete ulatuses. Arvestades intressi pettust, on hageja teinud tegeliku kohustusega võrreldes ettemakseid. Maksegraafiku maksed koosnesid
4/5 ulatuses intressist ja 1/5 ulatuses põhiosast. Kui intressimäär oli 0% aastas, ei olnud hagejal muud kohustust kui põhiosa tagastada. Sel juhul tuleb kõik hageja maksed lugeda põhivõla tagastamiseks. Täitmisavalduse esitamise seisuga (25.04.2019) pidi hagejal laenulepingu L70904-1 alusel olema tasutud põhiosa kokku 681,93,95 eurot, laenulepingu L71004-2 alusel 320,61 eurot. Lisaks on hageja teinud kostjale makseid veel 28.06.2019 mõlema lepingu eest kokku 1500 eurot ja kohtutäiturile 06.03.2020 455 eurot ning 11.04.2020 455 eurot. Kostja on esitanud alusetult täitmisavalduse.
18.Kostjal ei pruugi kõrvalnõudeid üldse olla tekkinud. Kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hagejal ei olnud laenu taotlemise ajal piisavat sissetulekut, et lepingutest tulenevaid kohustusi täita. Hagejal olid makseraskused, tal oli mitmeid maksehäireid ja tema vastu oli algatatud mitmeid täitemenetlusi. Kostja ei kontrollinud piisava põhjalikkusega hageja krediidikõlbulikkust ja rikkus sellega oma kohustusi vastutustundliku laenamise osas.
19.Kui kohtu arvates on lepingud kehtivad, ei tekkinud hagejal kohustust tasuda intressi suuremas summas kui 0%. Laenulepingutes nimelt puudub teave krediidi kulukuse määra ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate summade kohta. Laenulepingutes on mitu arusaamatut väljendit „laenu kulukusemäär“. Ainuüksi väljendi muutmine rikub seaduses toodud kohustust, sest tarbijale ei ole selge, kas avaldatu on krediidi kulukuse määr või mingi muu suurus. Laenu kulukuse määr on kirjas tehtena, mille üks liidetav ehk Euribor on tarbijale avaldamata ja ajas muutuv. Seaduse järgi peab krediidi kulukuse kogumäär olema kirjas aastase protsendimäärana. Puuduvad ka andmed krediidi kogukulu kohta.
20.Laenulepingute punktis 1.18. kajastatud „Laenu brutosumma“ oli lepingute sõlmimise ajal määratlemata sisuga. Hagejale ei ole selge, kas „laenu brutosumma“ sisaldab kõiki VÕS § 4031 lg 1 p-s 7 ja lg-s 3 ning § 404 lg 2 p-s imperatiivselt nõutud tarbija poolt tasumisele kuuluvaid summasid. Lepingutes ei ole vastuolus VÕS §-ga 404 kirjas krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutatud andmeid ja eeldusi. Lepingud on tühised VÕS § 408 lg 1 alusel.
21.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõustus, et ta oli sõlminud hüpoteekide seadmise lepingud, kuid see ei õigusta temalt alusetute summade nõudmist. Täitemenetlus on alusetu, sest kostja täitmisavalduses puudus põhi- ja kõrvalnõuete selge arvestus. Seda puudust ei saa kohtumenetluses kõrvaldada.
22.Enne lepingute sõlmimist ei esitanud kostja hagejale nõuetekohaseid Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehti, mis on nõutud VÕS § 4031 alusel. Kui kostja oleks hagejat nõuetekohaselt teavitanud, ei oleks hageja lepinguid sõlminud. Hageja arusaamise kohaselt pidi lepingus kokkulepitu tähendama intressi arvestust laenujäägilt ja maksete tasumist annuiteetgraafiku alusel.
23.Hageja tasaarvestab kõik oma kahju nõuded kostja nõuetega tema vastu. Ebaõiged on kostja väited laenu summade väljamaksmise kohta. Notari ametikontolt ei tehtud makseid hageja korraldusel või poolte palvel. Ebaõige on kostja väide, et notari ametikontole raha kandmisega lõppes kostja võimalus raha käsutada. Kostja oli faktiliselt osaline notari deposiidist tehtud maksete käsutamisel.
24.Maksete tegemise notariaalsetes lepingutes näidatud viisil kirjutas kostja hagejale tingimusena ette ja kontrollis täideviimist viimase hetkeni. Mingit teenust Rewaco Baltic OÜ-lt kostja tegelikult ei saanud. Notari deposiidist tehtud maksetega nõustudes arvas hageja, et maksab laenulepingu tasusid. Kostja vilunud professionaalina kasutas hageja asjatundmatust ära
ja pettis hagejat. Notari ametikontolt Rewaco Baltic OÜ-le tasutud summad 300 + 250 eurot tuleb lugeda mitte kättesaaduks või alternatiivselt ilma õigusliku aluseta mitte tekkinud lepingutasu kohustuse täitmisena kostjale tasutuks. Viimasel juhul tuleb need summad ümber arvestada laenu tagastamiseks. Tegelikult on tegu alusetult nõutud tasuga laenulepingu sõlmimise eest. Hagejal ei ole kontakti Rewaco Baltic OÜ-ga.
25.Rewaco Baltic OÜ on kostjaga seotud. Ettevõtte võtmeisikuks on Y, kes on kostja nõukogu liige. Tema volitused algasid 29.07.2016 ehk enne kostja registrisse kandmist 26.08.2016. Äriregistri andmetel oli Y 17.10.2018 – 21.07.2020 kostja tegelik kasusaaja. Y on Rewaco Baltic OÜ asutaja ja ainuosanik, samuti juhatuse liige alates osaühingu registrisse kandmisest. Lepingute sõlmimise ajal oli kostjal ja Rewaco Baltic OÜ-l sama aadress Narva mnt 13, Tallinn. Hageja tasus mitte teenuse, vaid ebaseadusliku ja varjatud lepingutasu eest. Neid summasid ei ole hageja laenuna kätte saanud. Alternatiivselt on tegu hageja kahjuga, mis tuleb kostja nõudega tasaarvestada.
26.Hageja leidis, et intressi kohustus sai tuleneda lepingust, mitte selle alusel koostatud maksegraafikust. Maksegraafik ei ole lepingu osaks. Seetõttu ei ole õige kostja väide, et pooled leppisid esimese laenulepingu alusel kokku maksetes 229 eurot ja 176 eurot ning teise laenulepingu alusel maksetes 115 eurot ja 88 eurot. Need summad on kostja kirjutanud maksegraafikusse laenulepingus sisalduvat kokkulepet eirates. Hageja kohustus intressi maksta saab tuleneda ainult laenulepingu tekstist.
27.Laenulepingu punkt 1.10 ei näe ette sellist intressi arvestust, nagu väitis kostja. Kostja selgitusest tuleneb, et algselt väljastatud laenusummalt tuli arvestada enam kui kümne aasta intress ja saadud summa arusaamatu põhimõtte alusel 120 ebavõrdseks osaks jagada. Hageja leiab, et annuiteedi põhimõttega on kooskõlas igakuised intressist ja põhiosas koosnevad võrdsed maksed, kus intressisumma on arvestatud tasumise tähtpäeva laenujäägilt. Lepingute punkti 1.10 tekst on grammatiliselt vigane ega võimalda aru saada, milles pooled tegelikult kokku leppisid. Olulised andmed ei ole esitatud selgelt ja kokkulepet ei saa tõlgendada hageja kahjuks. Väljend „kasutusse võetav laenusumma“ pidi tähendama laenujääki, sest ainult laenujääk oli kostja kasutuses. Seadus aga ei luba arvestada intressi tarbija tagasi makstud summalt.
28.Kui lepingutes toodud intressi arvestus oleks õige, ei oleks omanud tähtsust intressi osana kokku lepitud 12 kuu Euribor. Euribor muutub ajas ja järelikult leppisid pooled kokku fikseerimata intressimäära. Fikseerimata intressimäära korral on mõeldamatu arvestada lepingu sõlmimisel intressisumma enam kui 10 aasta peale ette. Kostja kasutatud väljend „laenu brutosumma“ on samuti määratlemata sisuga väljend, mida lepingute sõlmimise ajal seadus ei reguleerinud. VÕS § 4031 lg 1 p 8 kohaselt oleks tulnud lepingusse märkida intressi määr aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Laenulepingutes oli märgitud intressimäär aasta, kuu ja päeva kohta, kuid puudusid andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta. Lepingud on tühised või alternatiivselt on tühised intressikokkulepped ning VÕS § 94 alusel kuulub kohaldamisele intressi määr 0%.
29.Viivise määr on tühine tüüptingimusena tarbijat liigselt kahjustava iseloomu tõttu VÕS § 42 lg 1 ja 3 p 5 alusel, VÕS § 415 lg 1 sätestatud selgesõnalise keelu tõttu nõuda tarbijalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist ja VÕS § 408 lg-st 10 tulenevalt, kuna laenulepingutes ei ole viivise määra avaldatud aasta- ja päevamäärana. Seega võib viivise määrana kõne alla tulla ainult VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäär.
30.Kostja ei ole maksete liigitamisel kinni pidanud VÕS § 415 lg 2 nõuetest. Kui kohaldamisele
kuulub intressimäär 0 %, tuleb kõik maksed põhiosaks ümber arvestada. Kostja arvestuses ei ole õiged põhiosa võla jääkide arvestus, viivituses oldud päevade arv ega viivise suurus.
31.18.06.2021 seisukohtades leidis hageja, et hagi rahuldamiseks piisab tema selgitustest, miks on täitemenetlus lubamatu ja kostjal ei ole nõuet. Kostja ei ole nõuet veenvalt tõendanud. Hageja jäi varasemate väidete juurde. Ekslik on kohtu seisukoht, et hageja peab tõendama kostja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist. Kohustuse täitmist peab tõendama kostja, mida ta teinud ei ole.
32.Creditinfo maksehäirete raportist nähtub, et avalikus maksehäireregistris oli avalikustatud hageja maksehäire seoses Bigbank AS laenuga perioodil 01.12.2015 kuni 09.11.2017, s.o kahe aasta jooksul enne lepingute sõlmimist ja lepingute sõlmimise järgselt. Kostja poleks tohtinud sõlmida laenulepinguid hagejaga, kes polnud kahe aasta jooksul suutnud oma võlga tasuda. Maksehäirete raportist nähtub hulk pärast laenulepingute sõlmimist avaldatud maksehäireid (02.08.2018, 21.04.2018 ja 20.05.2018), mis samuti viitavad hageja makseraskustele. Kostja oleks pidanud nende kohta andmeid koguma ja neist õiged järeldused tegema.
33.Samuti oli laenulepingute sõlmimise ajal hageja suhtes käimas kaks täitemenetlust. 09.06.2016 alustati täitemenetlust nr 022/2016/4904 ja 02.05.2016 nr 022/2016/2249. Nende kohta oleks kostja pidanud teavet koguma ja nendega arvestama, kuid ei teinud seda. Kostjal oli võimalik vastav teave kätte saada, kui ta oleks palunud hagejal vastavad andmed esitada või võtnud hagejalt volituse nende andmete küsimiseks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojast. Hageja ei mäleta, mis andmeid ta ise kostajel esitas, kuid midagi tahtlikult ta ei varjanud ning valeandmeid ei esitanud. Kostja nõutud küsimustele hageja vastas. Tõendid peab esitama kostja.
34.Laenulepingud on tühised ja kui need on tühised, ei saa hüpoteegid tagada ka kostja alusetu rikastumise nõudeid hageja vastu. Alternatiivselt on kostjal õigus nõuda intressi vaid VÕS §-s 94 toodud määras ehk 0% aastas. Sellise intressimäära kohaldamisel tuleb kõik hageja tasutud summad lugeda põhivõla tasumise makseteks. Täitemenetlus on seetõttu lubamatu.
35.Laenulepinguid ei ole nõuetekohaselt üles öeldud ning kostja nõuded ei ole muutunud sissenõutavateks. Laenulepingud sõlmiti tähtajaga kuni 15.09.2027 (L70904-1) ja 15.10.2027 (71004-2). Hagejale ei ole teada, et oleks toimunud laenu tagastamise tähtaega muutev õigusmuudatus. Kostja peab tõendama lepingute kehtivat ülesütlemist. Hageja ei saa negatiivset asjaolu tõendada. Kostja ei saanudki lepinguid õiguspäraselt üles öelda, sest kui oleks kehtinud intressimäär 0%, ei oleks hagejal olnud jooksvate maksete osas võlga.
36.Täitmisavaldus on täiturile esitatud 25.04.2019. Selles on täitmisele esitatud nõude arvestamise seisuna märgitud 21.03.2019, mida kostja tõenäoliselt käsitleb lepingute ülesütlemise kuupäevana. Sel kuupäeval oli põhiosa maksete seis sama, mis 25.04.2019. Laenulepingu nr L70904-1 maksegraafiku alusel pidi olema tasutud põhiosa 681,93 eurot, hageja oli tasunud vähemalt 1813 eurot. Laenulepingu nr L71004-2 maksegraafiku alusel pidi olema tasutud põhiosa 320,61 eurot, kuid hageja oli tasunud vähemalt 765 eurot. Kui lepingud ei ole nõuetekohaselt üles öeldud, ei ole kostja nõuded muutunud sissenõutavateks ja täitemenetlus on lubamatu.
37.Laenulepingute maksegraafikus on hagejale tasumiseks ette kirjutatud suuremad intressisummad kui laenulepingute põhitingimuste punktis 1.10 sisalduv intressimäära kokkulepe ette näeb. Laenulepingus lepiti kokku fikseerimata intressimäär. See on kirjas laenulepingute punktis 1.2. Kuivõrd intressimäär koosneb kahest osast, oli intressimäär oma olemuselt iga 12
kuu järel muutuv. Sellest tulenevalt ei ole lepingu punktis 1.10. sisalduvat intressikokkulepet järgides võimalik kokkulepitud intressimäära alusel enam kui kümne aasta peale ette hageja intressikohustust välja arvutada. Lepingute maksegraafikutes on seda tehtud, lepingu punktis 1.10 sisalduvat intressikokkulepet eirates. VÕS § 411 ja 416 lg 3 keelavad nõuda tarbijalt intressi, kui tarbija enam laenu kasutada ei saa. Hagejaga sõlmitud lepingutes on selle põhimõttega vastuollu mindud. Hageja arvas, et intressi arvestatakse põhivõla jäägilt. Keskmisele mõistlikule inimesele ei ole kostja lepingu tõlgendus arusaadav. Annuiteetgraafiku sõlmimine tarbijaga on lubatud vaid siis, kui intressi arvestatakse põhivõla jäägilt.
38.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostja ei ole laenulepingute sõlmimise eel hageja maksevõimet hinnanud, vaid üksnes arvestas, et saab laenud koos kõrvalnõuetega tagasi tagatise arvelt. Kostja pole esitanud enne laenulepingute sõlmimist teostatud maksevõime analüüse. Seega kostja hageja krediidikõlbulikkust tegelikult ei hinnanud. VÕS § 4034 lg 2 viimase lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel lähtuma KAVS §-s 49 lg-tes 1-3 ja 7 sätestatust. Kostja oleks pidanud arvestama hageja varalist seisundit, sissetulekute suurust, varalisi kohustusi ja varasemaid maksekohustusi. Kostja pole esitanud oma sise-eeskirju krediidivõimelisuse hindamise kohta ega selgitanud oma metoodikat.
39.Kostja sai küll hageja pangakonto väljavõtte, kuid ei analüüsinud seda sisuliselt. Enne teise laenulepingu sõlmimist kostja pangakonto väljavõtet ei küsinud. Kostja nõudis konto väljavõtet enne esimese lepingu sõlmimist, kuid ei analüüsinud seda sisuliselt. Kuue kuu konto väljavõte ei andnud kostjale piisavat teavet maksejõulisuse kohta. Seega on kostja vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud. Kostja ei analüüsinud hagejale laekunud summade sisu. Hageja selgitas kohtuistungil, et lõviosa laekunud maksetest on hagejale makstud Qle ostetud ehitusmaterjalide hüvitisena. Hageja aitas tuttaval maja ehitada, ostis talle selleks materjale ja sai materjalide ostmiseks raha või ostetud materjalide eest hüvitist. Need maksed ei olnud regulaarsed, vaid juhuslikud. Ükski hagejale laekunud makse ei olnud makstud tööandja poolt.
40.Hageja laenutaotlused olid koostatud trükituna kostja poolt ja antud hagejale allkirjastamiseks. Kostja on sinna kandnud hagejat puudutavaid andmeid viisil, mis talle endale kasulik tundus ja võiks õigustada vastutustundlikku laenamist. Kostja oleks pidanud konto väljavõttest aru saama, et hagejal oli veel finantskohustusi ja ta oleks pidanud hagejalt selle kohta küsimusi küsima, kuid ta ei teinud seda. Hagejal oli AS-ga Bigbank seotud maksehäire mõlema lepingu sõlmimise ajal.
41.Ebaõige on kostja väide, et hageja avaldas laenu taotlemisel, et maksehäire on lõppenud. Vastutustundlik laenuandja oleks nõudnud hagejalt maksehäire kandesse paranduse tegemist. Tegelikult kostja ei tundnud hageja maksehäirete vastu huvi ega küsinud täitemenetluste kohta. Maksehäirete registri väljavõte oli tehtud 29.09.2017 ehk 5 päeva enne teise laenulepingu sõlmimist. Seega kostja enne esimese laenulepingu sõlmimist hageja maksehäireid ei kontrollinud.
42.Hageja konto väljavõttelt nähtuvad 11.04.2017 ja 08.05.2017 laenumaksed 450 eurot kuus DNB Pank AS-le. Kostjale pidi see kohustus teada olema, kuid ta ei tundnud huvi, mis on saanud sellest laenust. 03.03.2017 maksis hageja makse 140 eurot inkassofirmale Julianus Inkasso OÜ selgitusega “X. Eesti AGA arve eest maksmine.“ See on viide hageja makseraskustele, kuid kostja sellest õigeid järeldusi ei teinud.
43.Teises 29.09.2017 laenutaotluses on IPF Digital OÜ kohustusele lisandunud kostjaga sõlmitud esimesest laenulepingust tulenev kohustus. Muid finantskohustusi pole märgitud, kuigi
konto väljavõttel need kajastuvad. Möödunud 1 kuu ja 4 päeva jooksul oleks pidanud IPF Digital OÜ kohustus olema esimese laenutaotlusega võrreldes vähenenud. Kostja ei ole teinud mingit järeldust sellest, et IPF Digital OÜ kohustus pole muutunud, st et hageja ei täitnud oma varasemat finantskohustust. Kostja oleks pidanud aru saama, et hageja kohustused on suuremad, kui on märgitud laenu taotluses.
44.Ainuüksi IPF Digital laenuga seonduvast pidi kostjale selge olema, et laenutaotlusse märgitud sissetulekust 336,90 eurost jääb hagejale elamiseks ja pere ülalpidamiseks väheks. Taotluse kohaselt pidas hageja üksinda ülal 4-liikmelist perekonda. Laenutaotluses on hageja sissetulek märgitud ebaõigesti. Kompensatsioonid ja hüvitised ei ole tulu, mida kostja oleks saanud arvestada. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja selgituste kohaselt laekus kogu sissetulek sularahas.
45.Enne laenulepingute sõlmimist oli hageja kontojääk pidevalt nulli lähedal. Hageja elas laenudest, sh kiirlaenust ja tuttavatelt saadud laenudest. Seisuga 01.06.2017 oli hageja kontojääk 0,63 eurot. See muutus hetkeks 06.07.2017, kui hagejale laekus kiirlaen 750 eurot IPF Digital Estonia AS-lt. Laenu võttis hageja kohe välja sularahas ja kasutas elamiskuludeks. Kostjale pidid hageja probleemid olema arusaadavad.
46.Laenutaotluste küsimustik oli ebaselge ja sellest ei nähtunud, millise ajavahemiku kohta peaks laenutaotleja andmeid esitama. Keskmise kuu sissetulekuna teatas hageja kostjale summa, mida lootis edaspidi saada. Kostja ei võinud laenuotsust rajada hageja lootusele. Kostjale pidi hageja konto väljavõttest teada olema, et hagejal polnud mingit sissetulekut. Palgana märgitud 336,90 polnud laekunud ja ei olnud piisav lepingutega võetud kohustuste täitmiseks. Jooksvad kulud ületasid palgatulu. Kui hageja esitatud andmetes oli ebatäpsusi, soodustas kostja ise puudulike andmete esitamist.
47.Hageja ainsaks varaks oli suvila, mille elamuks ümberehitamiseks ta laenu taotles. Hageja vajas suvilat endale ja oma perele elamiseks. Kostja on 26.07.2021 seisukohas kinnitanud, et oli teadlik hageja soovist suvila elamuks kohandada. Seega oli tagatiseks pandud suvila näol tegemist varaga, mida hageja otseselt vajas elamiseks, mistõttu ei oleks kostja võinud vara väärtusega arvestada hageja krediidivõime hindamisel. Vara väärtuseks määras kostja ise 20 000 eurot, millest ei piisanud kõigi kohustuste täitmiseks.
48.Kostja ei ole nõuetekohaselt lepinguid üles öelnud. Kostja 07.02.2019 hoiatuskirjad sisaldavad tasumata võlasummat, palvet tasuda see 14 päeva jooksul, kuid ei sisalda pakkumist läbirääkimisteks. Seega ei ole kostja täitnud lepingu ülesütlemise eelseid formaalseid nõudeid ja ülesütlemine on seetõttu tühine. Kostja on esitanud ülesütlemise avaldused, mis ei ole allkirjastatud ega vasta seetõttu kirjalikule vorminõudele. Laenulepingute punkti 18.3 kohaselt jõustuvad laenulepingu muudatused ja täiendused poolte poolt allkirjastamise hetkest, kui lepingu tingimused ei sätesta teisti. Lepingu ülesütlemise avalduse kohta leping teistsugust vorminõuet ei kehtesta. Hageja ei ole ülesütlemisavaldusi kätte saanud. Kostja on tõendanud avalduste välja saatmist, aga mitte kätte saamist.
49.Hageja on saanud reaalselt laenuna laenulepingu L70904-1 alusel 9077,58 eurot ja laenulepingu L71004-2 alusel 4354,03 eurot, kokku 13431,61 eurot. 0%-lise intressi kohaldamisel ei ole hagejal muud kohustust kui saadud summad tagastada. Hagejal ei olnud kostja ees sisenõutavaks muutunud võlga lepingute ülesütlemisavalduse tegemise ajal ega täitmisavalduse esitamise ajal. Seega tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks ja hagi täielikult rahuldada. Kui kohus loeb laenusummad täies ulatuses kättesaaduks, on hageja kohustuste jääk
50.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud. Hageja tasus hagilt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu kokku 475 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 31,5 tunni ulatuses. Tunnitasu oli 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad 25.11.2021 seisuga kokku 3780 eurot. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 475 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3780 eurot, kokku 4255 eurot. Summa ei sisalda käibemaksu. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
51.Kostja menetluskulusid pidas hageja põhjendamatuteks, sest kostja oleks saanud ilma sisse ostetud õigusabiteenuseta ise õigusi kohtumenetluses teostada. Kostja on professionaalne krediidiandja, kelle igapäevane majandustegevus on mõeldamatu ilma tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete üle seisukohti avaldada suutva juristita. Seetõttu on kostja poolt tasulise juristi teenuse kasutamine põhjendamatu. Arusaamatu on, miks kostja poolt väljastpoolt leitud jurist peaks parem olema, kui kostja enda jurist.
52.Kohtuvaidlus ei olnud kostja jaoks keeruline, sest vaidluse sisu puudutas kostja igapäevast majandustegevust. Kostja on menetlust venitanud, millega ta on kulusid suurendanud. Menetluskulud on üle paisutatud. Hageja palus kostja menetluskulusid oluliselt vähendada või jätta taotlus täiesti rahuldamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
53.Kostja vaidles hagile vastu. Sundtäitmine ei ole lubamatu, kuivõrd kostjal oli täitmisavalduse esitamise ajal hüpoteegiga tagatud nõue võlgniku vastu. Hageja on võtnud enesele kohustuse taluda hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimist. Sundtäitmise põhjuseks oli võlgniku võetud kohustuste korduv ja oluline rikkumine. Hageja nõustus notariaalselt sõlmitud lepinguga seadma laenusaaja kohustuste täitmiseks temale kuuluvale kinnisasjale (registriosa 4893702) hüpoteegid ja kohustus alluma hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Hageja on lihtkirjalikus vormis ja notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud lepingutes tunnistanud laenulepingutest tekkinud kohustusi kostja ees.
54.Kostja ei nõustunud, et on laekunud makseid arvestanud ebaõigesti. Kõik hagejalt laekunud summad on arvestatud hageja kohustuste katteks lähtudes lepingute sisust ja ühistu liikmelisusest. Kostja lisas täitmisavaldusele avalduse nõuete suuruse kohta. Täiendavaid arvestusi ei nõudnud kostjalt kohtutäitur ega hageja.
55.Täitmisavalduse esitamise põhjuseks oli lepingu rikkumine ja korduvalt antud lubaduste täitmata jätmine. Kostja nõuded on jätkuvalt rahuldamata. Isegi kui kohtutäiturile esitatud arvestuses ilmnevad mõned inimliku eksimusena hinnatavad vead, ei ole see aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele.
56.Lepingute sõlmimise eel küsis kostja hagejalt nõutavaid andmeid ning lähtus hageja vastustest. Hageja suhtes on läbi viidud nõutavad taustauuringud ja hagejale on saadetud ettenähtud andmetega teabelehed. Hageja sai seaduses nõutud selgitused ning kinnitas nendest arusaamist.
57.20.01.2021 seisukohas ei nõustunud kostja, et hageja ei ole lepingute alusel kogu laenu saanud. 4. septembril 2017 sõlmitud laenulepinguga L70904-1 võttis laenuandja kohustuse kanda notar Kaata Kartau ametikontole 10 000 eurot. Laenusumma väljamaksmine toimus pärast samal päeval notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Kostja kandis notari kontole kokkulepitud summa, mida tõendab lepingu p 2.4 ja 5. septembri 2017 maksekorraldus. Summa kandmisega notari ametikontole ja lepingu allkirjastamisega lõppes kostja võimalus käsutada laenusummat kogu ulatuses, so summas 10 000 eurot. Väljamakseid ametikontolt tegi notar hageja korralduste alusel. Lepingu p-s 2.4.1. sisalduv hageja korraldus on kooskõlas hageja avaldusega, kostja põhikirja punktidega 2.7 ja 3.6 ning hoiu-laenuühistu seadusega. Nimelt tasus hageja kostja liikmelisusest tulenevate õiguste saamiseks põhikirjas ettenähtud sissemaksu 6 eurot ja osamaksu 500 eurot. Osamaks ühistus on hageja vara põhikirja punktide 3.6.5 ja 10.4 järgi. Lepingu punktis 2.4.2 sisaldub hageja korraldus kanda 300 eurot Rewaco Baltic OÜ kontole. Hageja oli õigustatud laenusummat käsutama.
58.Lepingu punktis 2.4.3. ettenähtud tasud olid kogusummas 116,42 (75,16 eurot + 23 eurot + 18,26 eurot) eurot. Kostja kandis notari ametikonto kaudu hageja käsutusse 10 000 eurot, mille arvel hageja tasus kostjale sisseastumismaksu 6 eurot, omandas varalise õiguse ehk kostja osamaksu 500 eurot, tasus OÜ-le Rewaco Baltic teenuse eest 300 eurot, tasus notarile teenuse eest 93,42 eurot ja tasus riigilõivu 23 eurot. Saadud laenust ülejäänud summa 9 077,58 (10 000 – 922,42) eurot kandis notar hageja nimetatud maksekontole. Makse selgituses on viidatud lepingu p-le 2.4.4. Hageja võttis laenatud raha kasutusse ega esitanud ainsatki pretensiooni kontole laekunud summa suurusele.
59.4. oktoobril 2017 sõlmitud laenulepinguga L70904-2 võttis laenuandja kohustuse kanda notar Maive Otase ametikontole 5 000 eurot (p-d 1.1. ja 1.14). Laenusumma väljamaksmine laenusaajale toimus pärast samal päeval notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud hüpoteegi muutmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Kostja kandis notari kontole kokkulepitud summa, mida tõendab lepingu p 3.1. ja
9.oktoobri 2017 maksekorraldus. Summa kandmisega notari ametikontole ja lepingu allkirjastamisega lõppes kostja võimalus käsutada laenusummat kogu ulatuses. Väljamaksed ametikontolt tegi notar hageja korralduste alusel. Lepingu p-s 3.1.1. sisalduv hageja korraldus on kooskõlas hageja avaldusega, kostja põhikirja punktidega 2.7 ja 3.6 ja hoiu-laenuühistu seadusega. Nimelt tasus hageja kostjale osamaksu 250 eurot. Osamaks ühistus on hageja vara (põhikirja p 3.6.5. ja 10.4). Lepingu p-s 3.1.2. sisaldub hageja korraldus kanda 250 eurot osaühingu Rewaco Baltic maksekontole makse selgitusega „X - teenustasu”. Hageja oli õigustatud laenusummat käsutama. Kostjal ei ole alust seada kahtluse alla teenuse saamist ja hageja maksekohustust.
60.Teise lepingu punktis 3.1.3. ettenähtud tasud olid kogusummas 145,97 eurot (112,07 eurot + 14,50 eurot + 19,40 eurot) eurot. Kostja andis notari ametikonto kaudu hageja käsutusse 5 000 eurot, mille arvel hageja omandas varalise õiguse ehk kostja osamaksu 250 eurot, tasus OÜ-le Rewaco Baltic teenuse eest 250 eurot, tasus notarile teenuse eest 131,47 eurot ja tasus riigilõivu 14,50 eurot. Saadud laenust ülejäänud summa 4 354,03 eurot (5 000 eurot – 645,97 eurot) eurot kandis notar hageja nimetatud maksekontole. Hageja võttis laenatud raha kasutusse ega esitanud ainsatki pretensiooni kontole laekunud summa suurusele.
61.Lepingus 1 nägid pooled ette laenu tagastamise igakuiste maksetega alates 15. oktoobrist 2017 kuni 15. septembrini 2027. Esimese makse summa pidi kokkuleppe järgi olema 229 eurot ja esialgse maksegraafiku järgi kõik järgnevad maksed 176 eurot. Lepingus 2 nägid pooled ette
laenu tagastamise igakuiste maksetega alates 15. novembrist 2017 kuni 15. oktoobrini 2027. Esimese makse summa pidi kokkuleppe järgi olema 115 eurot ja esialgse maksegraafiku järgi kõik järgnevad maksed 88 eurot. Hageja kokku lepitud kohustusi ei täitnud. Hageja maksekäitumine muutus korratuks kohe pärast lepingute sõlmimist. Hageja tegi ise vaid kaks makset ehk tasus 31.10.2017 229 eurot ja 08.03.2018 176 eurot. Muud maksed on hageja eest teinud C.
62.Pärast täitemenetluse alustamist laekus kostjale 1 500 eurot ning kohtutäituri vahendusel
21.novembril 2019 366,64 eurot, 16. märtsil 2020 417,05 eurot ja 20.aprillil 2020 417,05 eurot. Kostja luges laekumiste arvel täidetuks hageja laenu tagastamise kohustuse mõlemas lepingus proportsionaalselt laenusummadega. Kostja esitas nõude täpse arvestuse. Kostja ei nõustunud, et hagejal ei olnud õigust lepingut üles öelda.
63.Lepinguga 1 võttis hageja kohustuse tasuda laenuandjale liitintressi ehk kokkulepitud määraga intressi arvestusega 11,173% aastas kasutusse võetavast laenusummast, millele lisandus 12 kuu baasil arvestatava Euribori määr (p 1.10). Hagejale on arvestatud ja hagejalt nõutud üksnes kokkulepitud määras intressi. Lepingu p-s 1.1 sisaldub poolte kokkulepe kasutusse võetavas laenusummas, mis oli 10 000 eurot. Seega võttis hageja enesele kohustuse tasuda laenuintressi iga aasta kohta 1 117 eurot; kogu lepingu perioodi kohta 11 173 eurot. Lepingu p-s 1.18 on kajastatud laenu brutosumma 21 173,00 eurot. Kuna mõlemale poolele sobis lepingu täitmine võrdsete igakuiste maksetega (va esimene makse) annuiteedi põhimõttel, koostati selle põhimõtte järgi laenu tagastamise graafik. Hageja on lepingu sõlmimisele eelnevalt ja lepingu dokumentides saanud selgelt kogu teabe intressi arvestamise ja laenu brutosumma kohta.
64.Lepinguga 2 võttis hageja enesele kohustuse tasuda laenuandjale liitintressi ehk kokkulepitud määraga intressi arvestusega 11,17% aastas kasutusse võetavast laenusummast, millele lisandus 12 kuu baasil arvestatava Euribori määr (p 1.10). Hagejale on arvestatud üksnes kokkulepitud määras intressi. Lepingu p-s 1.1 sisaldub poolte kokkulepe kasutusse võetavas laenusummas, mis oli 5 000 eurot. Seega võttis hageja enesele kohustuse tasuda laenuintressi iga aasta kohta 558,50 eurot ja kogu lepingu perioodi kohta 5 585 eurot. Lepingu p-s 1.18 on kajastatud laenu brutosumma 10 587 eurot. Kuna mõlemale poolele sobis lepingu täitmine võrdsete igakuiste maksetega (va esimene makse) annuiteedi põhimõttel, koostati selle põhimõtte järgi laenu tagastamise graafik.
65.Hageja väited intressiga petmise kohta on ebaõiged. Lepingust tekkinud kohustused olid hagejale lepingu sõlmimisel selged. Arusaadavalt on välja toodud igakuised maksed ja laenu ning intresside kogusumma. Hageja väidetest ei selgu, milliseid asjaolusid tema eest varjati või millega on teda eksitatud. Seadusandja ei ole keelanud erinevaid kokkuleppeid intresside arvestamise aluses ja maksegraafikute kujundamisel. Küll on seadusandja ja ka kohtupraktika piiranud ebamõistlikult kuluka laenu andmist, mida hinnatakse krediidi kulukuse määra kaudu. Kõnealustes lepingutes ettenähtud krediidi kulukuse määr (18,80%) on samas suurusjärgus sama perioodi tarbimislaenude keskmise krediidikulukuse määraga.
66.Lepingute punktis 7 sisaldub muu hulgas poolte kokkulepe lepingu rikkumisega kaasneva vastutuses. Pooled on kokku leppinud, et laenu tagastamisega viivitamise korral kohustub laenusaaja tasuma viivitusintressi (viivist) arvestusega 0,25% viivituses olevast maksekohustusest (va viivised ja intressid). Lepingu kestuse ajal laekunud summadest luges kostja täidetuks laenu tagastamise kohustuse ja intresside tasumise kohustuse. Muude kohustuste täitmiseks ei olnud laekunud maksed piisavad. Lepingu ülesütlemise seisuga oli hagejal kogunenud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku 217,90 (leping 1 - 146,52 + leping 2 12
71,38) eurot. Vastuse koostamise seisuga on kostjal viivitusintresside nõue hageja vastu kogusummas 21 297,08 (14 155,91 + 7 141,17) eurot.
67.Kostja esitas kohtule üksikasjaliku ülevaate lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest, tuues eraldi välja põhiosa ja intressi ning viivitatud päevade arvu. Vastuse koostamise seisuga oli kostjal lepingu 1 alusel tekkinud hageja vastu laenu tagastamise nõue summas 7 863,81 eurot, intressi tasumise nõue summas 1 129,55 eurot ja viivitusintresside nõue 14 155,91 eurot, so kokku 23 149,27 eurot. Kostja esitas detailse arvestuse ka teise laenulepingu alusel. Kostjal on tekkinud lepingu 2 alusel hageja vastu laenu tagastamise nõue 3 939,56 eurot, intressi tasumise nõue 621,01 eurot ja viivise nõue 7 141,17 eurot ehk kokku 11 701,74 eurot.
68.26.07.2021 seisukohtades leidis kostja, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on selleks välja töötanud protseduurireeglid, mis on kooskõlas seadustega ja Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendiga. Arvestades laenu summat ja taotleja esitatud teavet, on kostja läbiviidud toimingud asjakohased ja proportsionaalsed. Hageja esitas kostjale kaks laenutaotlust 25. augustil 2017 ja 29. septembril 2017. Taotlused on täidetud kostja väljatöötatud vormil.
69.Hageja kinnitas kostjale, et saab töötasu OÜ-st Y ja esitas seda kinnitava töölepingu. Töölepingu järgi oli hageja netotöötasu 336,90 eurot, millele lisanduvad tulemustest sõltuv preemia, sõiduki kasutamise kompensatsioon 60 eurot ja lähetuskulu hüvitis arvestusega 32 eurot päevas. Töölepingu järgi makstakse tasud välja sularahas. Hageja selgituste järgi viibis ta lähetuses sageli, sh välismaal. Hageja selgitus oli kooskõlas töö iseloomuga (puhastustööde kvaliteedi kontroll), mis eeldabki tööülesannete täitmiseks pidevaid väljasõite. Lepingu järgi on töö tegemise kohaks Tallinn ja Helsingi.
70.Hageja selgituste ja lepingu tingimuste põhjal järeldas kostja, et hageja igakuine tasu on märkimisväärselt suurem, kui tööandjaga kokkulepitud netopalk. Muude sissetulekutena märkis hageja igakuiseks laekumiseks ca 2 000 eurot, mis hageja selgituste järgi kogunes isikliku sõiduki kasutamise kompensatsioonist, lähetuskulu hüvitisest ja välismaal töötamise tasust. Hageja on oma igakuise sissetuleku suuruse märkinud mõlemas taotluses kahel korral ehk esimeses alajaotuses 336,90 + 2 000 eurot ja viiendas alajaotuses kokku 2 336,90 eurot. Mõlemal taotluse mõlemal lehel on allkiri. Teisel lehel on see koos kinnitusega, et avalduses esitatud andmed on õiged ja täielikud. Kui esitatud andmed ei olnud õiged, on tegemist tahtlikult esitatud ebaõige teabega.
71.Ainsa finantskohustusena on hageja märkinud laenu OÜ-lt IPF Digital jäägiga 561 eurot, igakuise maksega 39 eurot tähtajaga juulis 2018. Hageja esitas kostja nõudmisel oma maksekonto (SEB) väljavõtte perioodidest 24. veebruarist 2017 kuni 24. augustist 2017, millega on tõendatud, et hageja maksekontole laekus kuue kuu kestel kokku 26 248 eurot, mis igakuises arvestuses on keskmiselt 3 749,71 eurot. Makseid hageja kontole on tehtud sularaha sissemaksetena ja ülekannetena. Maksekontol ei lasunud kohtutäiturite areste. Deebetkäive viitas tavapärasele majapidamisele; perioodiliselt on tehtud kulutusi toidule kütusele, ehitustarvetele.
72.Hageja selgitas kostjaga toimunud kohtumistel, et saab sissetulekuid valdavalt sularahas, mida peresiseselt jaotatakse ja millest osa maksete tegemise vajadusel kontole kantakse.
25.augustil 2017 teatas hageja, et kontole märkimisväärses ulatuses sissemakseid teinud Q maksab kontole hageja välismaal saadud sissetulekuid. Hageja selgitused olid kooskõlas väljavõtte kirjetega.
73.Hageja selgituste järgi oli maksehäirete registris kajastatud info ebaõige ehk tema kohustus oli juba täidetud, kuid kanne veel kustutamata. Kostja ei tea, kas sellekohane selgitus vastas tõele. Kostja analüüsi tulemusena olid hageja maksekontole laekunud vahendid piisavad ka selleks, et registris kajastatud kohustus probleemideta täita. Hageja selgituste õigsusele viitab asjaolu, et häire lõppemise kanne on tehtud 9. novembril 2017. Kostja tegi päringu portaali „Ametlikud Teadaanded”, milles ei kajastunud infot hageja suhtes kestvate täitemenetluste kohta.
74.Kostja hindas hageja isikuomadusi, sh asjaolu, et hageja omas kesk-eriharidust ja oskusi puhastusteenuse kvaliteedikontrolli valdkonnas. Teadaolevaid tervisehäireid või muid asjaolusid, mis vähendanuks hageja töövõimet, ei esinenud. Kostja kaalus hageja perioodilisi sissetulekuid ja samasse perioodi jäänud väljaminekuid aga ka tema tarbimisharjumusi, mis ei tekitanud kahtlusi kohustuste täitmises. Laenu teenindamiseks planeeritav igakuine maksekohustus jäi esimese lepingu puhul ca 7% ja teise lepingu lisandumisel ca 11% piiresse taotluses deklareeritud sissetulekust. VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt ei saa krediidiandjale ette heita ebaõiget hinnangut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata õigeid andmeid sisalduva teabe või andmeid võltsinud.
75.Kostja saatis 7. veebruaril 2019 hagejale lepingute ülesütlemise hoiatused. Lepingute ülesütlemise avaldused on kostja kätte saanud 4. aprillil 2019. Mõlemad teated on saadetud dubleerivalt, so hageja poolt antud elukoha aadressile tähitud kirjaga ja pooltevahelises suhtlemises kasutatud e-aadressile. Hageja oli lepingute ülesütlemisest teadlik, mida kinnitab tema vastus ja edasised toimingud. Hageja on vastanud ülesütlemise avaldustele 4. aprilli 2019 ekirjas, milles muu hulgas kinnitab, et maksab täiturile 14. aprillil 2019 1000 eurot ja 20. aprillil 2019 600-700,00 eurot. Välismaal teenitava sissetuleku arvel saab ta maksta 5 000 eurot. Samuti kinnitas hageja, et on saanud kõigist lepingute sõlmimisega võetud kohustustest aru.
76.Kostja on täitmisavalduses formuleerinud nõude selgusega, mis oli täitemenetluse alustamiseks piisav. Notariaalse täitedokumendi korral peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks. Kohtutäiturile esitatavaid andmeid peab olema võimalik kontrollida kohtumenetluses. Kostja on täitmisavalduses nimetanud ja lisadena esitanud täitedokumendid, laenulepingud, ülesütlemise teated ja sideasutuse kinnituse ning sissenõutavaks muutunud nõude kirjelduse nõuete liikide kaupa. Sellega on täidetud tõendamiskohustus määral, mis võimaldas kohtutäituril hinnata sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu ja selle tagatust hüpoteegiga.
77.Kostja on nõuet selgitanud 20.01.2021 menetlusdokumendis. Kostja vastusega tutvumine on hageja õigus, mida kostja mõjutada ei saa. Hageja esitatud tõendid ja väited ei lükka ümber, et kostja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ainsat laenutaotluste menetlemise ajal kehtinud häiret on kostja analüüsinud ja taotluse menetlemisel hinnanud. Hageja kontol ei lasunud kohtutäituri areste, samuti ei nähtunud sealt ülekandeid kohtutäituritele. Täitemenetluste olemasolu ei nähtunud portaalist AmetlikudTeadaanded.ee. Hageja esitatud tõendis kajastatud menetlustest oli enne laenutaotluste menetlemist avatud kaks menetlust (022/2016/2249 ja 022/2016/4904). Mõlema menetluse kohta oli tehtud märge lõpetatud. Kuivõrd maksekontolt viiteid suhetele kohtutäituritega ei leidunud, oli ja on kostjal põhjust eeldada, et hageja oli oma kohustused laenude taotlemise ajaks juba täitnud.
78.Lepingu täitmisel tuleb eelkõige lähtuda lepingu tekstist. Kostja hinnangul on lepingu tekst intressi kokkuleppe kohta selge ja üheselt arusaadav. Kui siiski eeldada, et tekstis esinevad
ebaselgused, tuleb tõlgendamisel lähtuda tahteavaldustest, mida pooled enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal teineteisele avaldasid. Hageja ei ole kunagi avaldanud kostjale teistsugust tahet, kui on lepingu tingimustes väljendatud. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest pidanuks kostja aru saama, et hageja tahe erineb kirjalikult väljendatud avaldustest.
79.Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et laenulepingutes esitatud teave oli puudulik. Lepingutes on märgitud kõik laenusaaja tehtavad maksed, laenu tagasimakse graafik allkirjastati koos lepingutega ning selles on maksekohustust kirjeldatud detailsena, nii krediidi kulukuse määr kui ka krediidi kogukulu (brutosumma)sisaldub lepingutes ja teabelehtedes. Kostjale jääb arusaamatuks, milliseid võimalikke andmeid hageja veel vajas ja ootas. Kostja esitas täiendavalt euroopa standardinfo teabelehed, milles sisalduvad kostja selgitused hagejale. Teabelehed on samuti hageja poolt allkirjastatud. Krediidi kulukuse määra arvestatakse eeldusel, et laenusaaja täidab lepingut nõuetekohaselt.
80.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja on oma majandustegevuses järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on selleks välja töötanud protseduurireeglid, mis on kooskõlas seadustega ja Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendiga. Arvestades taotletud laenu summat ja taotleja poolt esitatud teavet, on kostja läbiviidud toimingud asjakohased ja proportsionaalsed. Kostja on analüüsinud hageja allkirjastatud laenutaotlustes ja hageja esitatud dokumentides sisalduvat teavet ning kontrollinud enda võimaluste piires teabe õigsust. Analüüsi tulemusena tuvastati hageja võime täita lepinguga võetavaid kohustusi.
81.Kostja analüüs on tehtud kooskõlas hoiu-laenuühistu seadusega (§ 28 lg 3). Kostja tegevus vastab hoiulaenuühistule ja vastutustundlikule laenamisele esitatud nõuetele. Hageja on kostja liige ja omab võimalust osaleda kostja tegevuse korraldamises hoiu-laenuühistu seaduses ja põhikirjas ettenähtud ulatuses (§ 2 lg 2 ja § 32). Muu hulgas on hagejal ühistu liikmena olnud võimalus taotleda juhatuselt teade andmist, millist õigust hageja ei ole kasutanud.
82.HLÜ tegevust kontrollivad seaduses ettenähtud ulatuses revisjonikomisjon (§ 39) ja audiitor (§ 41). Seaduse alusel kontrollib ja hindab audiitor muu hulgas ühistu tegevust hoiu-laenuühistu seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete järgimise kohta. Kostja aastaaruanded (kõnealusel juhul omab tähendust 2017. aasta majandusaasta aruanne) on audiitorite poolt üle vaadatud ning kooskõlastatud märkusteta. Tegemist on avaliku teabega, mida on võimalik äriregistris kontrollida. Kuna hageja uus väide kostja poolt kostja enese kehtestatud protseduuride rikkumise toimepanemises on konkretiseerimata, puudub kostjal võimalus sellele täpsemalt vastata. Tegu on hageja oletusliku ja tõendamata väitega, millele kohus otsust rajada ei saa. Kohus ei saa tsiviilasjas raames läbi viia üldist kostja tegevuse järelevalvet.
83.Hageja on kostjale ette heitnud nende enda väidete tõendamata jätmist, milliseid hageja ise eelmenetluses ei esitanud. Protseduurireeglite rikkumisele hakkas hageja viitama alles pärast eelmenetluse lõppemist lõplikes seisukohtades. Eelnevat kokku võttes on hageja hilinemisega esitatud etteheide protseduuride rikkumises oletuslik, umbmäärane ja tõenditega kinnitamata. Hageja varasemad väited on kostja esitatud tõenditega ümber lükatud.
84.Kostja ei nõustunud, et enne teise lepingu sõlmimist hagejalt uuesti konto väljavõtte nõudmata jätmine muudab mõlemad lepingud tühisteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgi peab igakordne teabe kogumine ja analüüs olema proportsionaalne taotletava laenu ja laenusaaja riskisusega. Kõnealusel juhul on teine leping sõlmitud kuu aega peale esimese lepingu
sõlmimist täiendavale summale 5 000 eurot. Esimese ja teise taotluse analüüsi aluseks olev teave ja tõendid olid piisavad, et hinnata hageja maksevõimet täiendava laenu taotluse kontekstis. Mõlema lepingu sõlmimise eel kontrollis kostja registriandmeid.
85.Alusetu on hageja etteheide, et talle tööandja laekumisi ei teinud. Hageja esitas kostjale töölepingu, mille kohaselt makstakse töötajale tasu välja sularahas, mis on õiguspärane tegevus. Töötasule lisandus lepingu järgi tulemustasu, sõiduki kompensatsioon ja lähetuskulu hüvitis, millised sisalduvad tuluna taotluste esimesel leheküljel. Kostjal puudub õigus kohustada hagejat arveldama tööandjaga krediidiandja vahendusel. Kostjal puudus lepingueelsel perioodil alus kahtlustada hagejat kostja eksitamises või petmises.
86.Hageja kinnitas lepingueelsetel läbirääkimistel kostjale, et saab lisaks töölepingule tasu Soomes osutatavate teenuste eest. Hageja väidet kinnitas maksekonto väljavõte. Kostja arvates ei oma määravat tähendust, kas Q ülekanded on hinnatavad müügituluna, teenustasuna või hageja poolt Soomes teenitud palga/preemia ülekandmisena (hagejal ei pruukinud olla Soome pankades kontot), kuivõrd kõik tegevused on õiguspärased ja saadav tulu on hinnatav sissetulekuna. Maksekonto kanded ei kinnita hageja esitatud kulutuste hüvitamise versiooni, kuna puuduvad mistahes tõendid ehitusmaterjalide ostmise ja makse teinud isikule üleandmise kohta.
87.Kuna hageja esitas laenutaotlused üksinda, tagatisvara (renoveeritav suvila) kuulus samuti vaid hagejale ning hageja sissetulek oli taotletavat laenu arvestades laenu teenindamiseks piisav, ei pidanudki kostja hageja maksevõime analüüsimisel arvesse võtma teise pereliikme sissetulekut. Sellest ei saa järeldada, et laste ema ei panustanud üldse enese ja laste ülalpidamise kulude kandmisesse. Hageja ei ole tõendanud, et tema finantskohustused olid tegelikult märkimisväärselt suuremad. Arvestades kõiki teadaolevaid hageja kohustusi ja hageja kinnitatud sissetulekuid, jäi laenudest tekkiv maksekoormus kontole laekuva sissetulekuga võrreldes 7-11% piiresse, mis on laenu teenindamiseks aktsepteeritavast koormusest keskmisest märkimisväärselt väiksem osakaal. Hageja väide kiirlaenudest elamise kohta on tõendamata ja seda ei saa lugeda tõendatuks ainult konto jäägi alusel.
88.Hageja viidatud õigusnormist (VÕS § 416 lg 2) ei tulene tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tühisust põhjusel, et tarbijale ei ole pakutud võimalusi läbirääkimisteks. TsÜS § 87 järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine vaid juhul, kui seadusega on sellekohane tagajärg ettenähtud. Nii on VÕS §-s 416 lg 1 ettenähtud ülesütlemise tühisus tulenevalt teate esitamiseks ettenähtud vormi nõuete rikkumisest. Sama seaduse teises lõikes aga sarnast tagajärge ette ei ole nähtud. Kostja järgis lepingute ülesütlemisel seadusest tulenevat vorminõuet. Lepingute ülesütlemise avaldused on hageja kätte saanud 4. aprillil 2019 ja vastas neile.
89.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi tunnitasuga 100 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamiseks kulus kokku 3550 eurot, mille kostja palus hagejalt välja mõista. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
90.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
91.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:
1) hageja suhtes viiakse läbi täitemenetlust nr 022/2019/2877, milles sissenõudjaks on kostja; 2) hageja ja kostja sõlmisid 04.09.2019 laenulepingu nr L70904-1 ja 04.10.2017 nr L710042, milliste alusel andis kostja hagejale laenu; 3) hageja ja kostja sõlmisid 04.09.2017 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu a 04.10.2017 hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu, milliste alusel seati hagejale kuuluvale kinnistule hüpoteek kogusummas 35 000 eurot; 4) hageja jättis nõuetekohaselt täitmata laenulepingutest tulenevad kohustused.
92.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on lubatu, sest kostja on teinud hagejale makstavast laenust alusetuid kinnipidamisi, nõude arvestus on ebaselge, intress ja viivis on ebaõigesti arvestatud ning kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
93.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel tugines hageja esmalt sellele, et kostja on sissenõudjana jätnud täitemenetluse alustamise avalduses nõude piisava detailsusega kirjeldamata ning on jätnud järgimata VÕS § 415 lg 2. VÕS § 415 lg 2 reguleerib nimelt seda, millised järjekorras arvestatakse tarbija tehtud makseid juhul, kui need kõiki kulusid ei kata. Hageja leidis, et sellega rikuti TMS § 23 lõikes 41 toodud nõude detailse esitamise nõuet. TMS § 23 lg 41 sätestab, et kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, tuleb lisaks lepingutele ja nõuete alusele esitada kohtutäiturile nõude detailne arvestus.
94.Kohus leiab, et hageja etteheited on alusetud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kohtutäitur saatis hagejale täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate (toimiku lk 8), millest nähtub, et enampakkumine toimus keelumärke ja hüpoteekidega tagatud nõude rahuldamiseks. 22.10.2020 koostas kohtutäitur koostanud kordusenampakkumise akti (toimiku lk 9-12). Seega viiakse hageja suhtes läbi kostja avalduse alusel täitemenetlust, mille üle pooled ei vaidle.
95.25.04.2019 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse (toimiku lk 36-39), millele oli lisatud hageja võlgnevuse arvestus. Avalduse kohaselt oli kostja nõue hageja vastu seisuga 21.03.2019 19 384,69 eurot. Esimese lepingu järgi oli võlgnevus 12 517,37 eurot ja teise järgi 6 867,32 eurot. Võlgnevuse arvestuses olid eraldi märgitud tasumata põhisumma, intressid, kahjuhüvitised ja viivised. Seda, et kostja oleks võlgnevuse arvestamisel kuidagi ebaõigesti kohaldanud VÕS § 415 lg 2, esitatud tõenditest järeldada ei saa. Menetluse kestel esitas kostja arvestuse, milles tõi välja hagejalt laekunud summad ja tekkinud võlgnevuse arvestuse, millele hageja vastuväiteid ei esitanud.
96.Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud TMS § 23 lg 41, sest ta on esitanud võlgnevuse detailse arvestuse. Ainuüksi asjaolust, et hageja arvates ei olnud arvestus korrektne, ei saa järeldada, et sundtäitmine on koheselt tervikuna lubamatu. Seda, millisel viisil oli arvestus ebaõige ega arvestanud hageja teinud makseid, ei ole hageja ise põhjendanud. Lisaks nõustub kohus kostja väitega, et kui hageja hinnangul alustas kohtutäitur täitemenetlust nõuetele mittevastava avalduse alusel, oleks hagejal tulnud esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita eeltoodud lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Riigikohus on kinnitanud, et võimalikud
etteheited täitemenetluse alustamise kohta tuleb esitada kohtutäituri tegevusele esitatavas kaebuses (RK TKo 2-19-6362, p 11.3). Kuna hageja õigeaegselt kaebust ei esitanud, on ta käesoleva kohtumenetluse ajaks kaotanud õiguse esitada vastuväiteid tulenevalt täitemenetluse ebaõigest alustamisest.
97.Hageja väitis, et täitemenetlus on lubamatu, sest vaidlusalustes laenulepingute alusel on kostja ebaõigesti arvestanud intressi. Maksegraafikutes on intress 1,55 kuni 1,6 korda suurem, kui lepingu alusel olla võis. Intressi kohustus sai tuleneda ainult lepingust, mitte maksegraafikust, mis ei olnud lepingu osaks. Hageja leidis, et igakuistes tagasimaksetes oleksid pidanud laenu põhiosa ja intressi maksed olema võrdsed. Laenulepingu punkt 1.10 on ebaselge.
98.Kostja leidis, et laenulepingus oli intressi arvestus selgelt välja toodud ja ainult kokku lepitud intressi on hagejalt nõutud. Kuna mõlemale poolele sobis tagasimaksmine igakuiste maksetega annuiteedi põhimõttel, koostati selle alusel graafik. Seadusandja ei ole keelanud erinevaid kokkuleppeid intresside arvestamise aluses ja maksegraafikute kujundamisel. Kostja nõutud intress ei olnud ebamõistlikult suur, sest antud krediidi kulukuse määr 18,80% vastas sama perioodi tarbimislaenude keskmise krediidikulukuse määrale.
99.Kohus leiab, et hageja väited ebaõige intressi arvestamise kohta on meelevaldsed ja vastuolus poolte vahel sõlmitud lepinguga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud, milliste alusel oli kostjal õigus nõuda hagejalt intressi.
100.Õigusaktid ei reguleeri seda, millises konkreetses määras võib krediidiandja tarbijalt intressi nõuda ja kuidas täpselt seda tuleb arvestada. VÕS § 4062 lg 1 üksnes sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
101.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.09.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr L70904-1 (toimiku lk 13-18), mille osaks oli laenu tagasimaksmise graafik. Laenulepingu punkti
1.1.järgi oli kasutusse võetav laenu summa 10 000 eurot. Laenu liigiks oli punkti 1.2 järgi hüpoteegiga tagatud laen fikseerimata intressimääraga. Laenusumma tagastamise kuupäevaks oli lepingu järgi 15.09.2027. Lepingu punkt 1.7 nägi ette, et laenu tagastamise graafiku koostamise tingimuseks on üks kord kuud tehtavad laenu põhiosa tagasimakse ja igakuised intressimaksed. Lepingu punkt 1.9. nägi selgelt ette, et laensumma ja laenu intressi tagasimaksete summa ja arv on toodud laensumma tagastamise graafikus, mis on lepingu lahutamatuks osaks. Seega leppisid pooled kokku, et laenu tagastamise graafik on lepingu osaks. Alusetud on hageja väited, et tema lepingulised kohustused said tuleneda ainult lepingu tekstist, mitte aga selle osaks olevast graafikust.
102.Lepingu punkt 1.10 nägi ette, et intressimäär on 0,03% päevas ehk 0,93% kuus ehk 11,17% aastas kasutusse võetavast laenusummast, millele lisandub 12 kuu Euribor tingimusel, et lepingu
kestus on 120 kuud ja 11 päeva. Lepingu punktis 1.11 oli märgitud, et laenu kulukuse määr on 18,80% aastas, millele lisandub 12 kuu Euribor. Lisaks on lepingu punktis 1.18 toodud välja, et laenu brutosumma on 21 173 eurot.
103.Lepingu punktis 1.12 oli toodud, et Euribori intressimäär oli lepingu sõlmimise seisuga 0%. Lepingu alaosas 2, kus olid selgitatud lepingus kasutatavad mõisted, oli ka selgitatud väljendi „Euribor“ sisu. Samuti oli seal selgitatud mõisteid „laenu kulukuse määr“ ja „krediidi kogukulu“ ning „annuiteetgraafik“. Viimase osas on lepingus selgitatud, et annuiteetgraafik on selline graafik, mille puhul iga kuu tasumisele kuuluv makse on kuni laenusumma tagastamiseni võrdne, välja arvatud esimene makse. Eeltoodust lähtudes leppisid pooled selgesõnaliselt kokku, kuidas laenu tagastamise toimub.
104.Lepingu punkt 3.4 nägi ette, et Euribori intressimäär on fikseeritud lepingu paragrahvis 1 ning intressimäära muutumine toimub iga 12 kuu tagant lepingu kestuse jooksul. Sama punkt nägi ette, et kui Euribor on negatiivne, loetakse intressimäära määramisel see võrdseks nulliga. Lepingule lisatud ja poolte allkirjastatud laenu tagasimakse graafikust nähtub, et hageja pidi tegema igakuiseid makseid, mis olid samas summas ehk 201,36 eurot (välja arvatud esimene makse). Graafikus oli igakuiselt märgitud, milline summa tuleb tasuda põhiosana ja milline intressina.
105.Kuu aega hiljem ehk 04.10.2017 sõlmisid hageja ja kostja teise laenulepingu nr L71004-2 (koos lisadega toimiku lk 19-24). Selle lepingu alusel sai hageja laenu 5000 eurot. Laenu tingimused, sealhulgas intressi määr, olid analoogilised võrreldes esimese laenulepinguga. Laenu kulukuse määr oli 18,80% aastas + 12 kuu Euribor. Laenu brutosumma oli lepingu punkti 1.18 järgi 10 587 eurot. Sarnaselt esimese lepinguga oli lepingu osaks maksegraafik, milles olid ära toodud igakuiseid maksed. Hageja pidi igakuiselt tagasi maksma sama summa, kuid graafikus oli märgitud, millise osas tasutavast summast moodustab intress ja millise põhiosa.
106.Kostja esitas kohtule hageja allkirjastatud taotlused, millised ta esitas laenu taotlemisel (toimiku lk 130-131). Mõlemas taotluses soovis hageja saada laenu annuiteedi alusel. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates peab kohus hageja etteheiteid intressi ebaõige arvestamise kohta alusetuteks. Pooled leppisid selgelt kokku laenu tagasimaksmises annuiteedi põhimõtte alusel ning sellisel juhul on tagasi makstav summa igakuiselt võrdne. Hagejal puudub õigus ühepoolselt ja ilma kostjaga kokku leppimata asuda nõudma intressi arvestamist mõnel muul, ainuüksi tema enda määratletud viisil. Hageja ei ole esile toonud ühtegi õigusnormi, milliste kohaselt ei oleks tarbijakrediidilepingutes lubatav laenu tagasimaksmine annuiteedi põhimõtte alusel.
107.Kostja esitas kohtule väljatrüki Eesti Panga kodulehelt (toimiku lk 84), mille kohaselt oli eraisikutele antavate tarbimislaenude krediidi kulukuse määr seisuga 31.05.2017 18,92%, mis arvestati kuue kuu keskmisena. Kuna vaidlusalustes laenulepingutes oli krediidi kulukuse määr 18,80%, ei ületanud see keskmist ning kostja ei ole nõudnud hagejalt ülemäärast intressi. Seega ei saa kohus pidada sundtäitmist lubamatuks põhjusel, et hageja arvates on laenulepingutele lisatud maksegraafikutes intressi ebaõigesti arvestatud.
108.Hageja samuti leidis, et lepingutes ei olnud märgitud krediidi kulukuse kogumäära, sest lepingutes oli kasutatud selleks ebaõiget väljendit „laenu kulukusemäär“. Ainuüksi ebaõige väljendi kasutamine rikub seaduses toodud kohustust, sest tarbijale ei ole selge, millega on tegemist. Seetõttu on leping tühine. Samuti ei esitanud kostja hagejale enne lepingute nõuetekohaseid Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehti. Kostja pidas hageja väiteid alusetuteks, sest krediidi kulukuse määr oli lepingutes märgitud ja teabelehed esitatud.
109.VÕS § 406 lg 1 sätestab, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Vaidlusaluste lepingute punktides 1.11 oli märgitud, et laenu kulukuse määr on 18,80% aastas, millele lisandub 12 kuu Euribor. Lisaks on esimese lepingu punktis 1.18 toodud välja, et laenu brutosumma on 21 173 eurot ja teise lepingu punktis 1.18, et see on 10 587 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja on lepingutes avaldanud seadusega kooskõlas oleval viisil krediidi kulukuse määra. Alusetu on hageja väide, et kuna lepingutes kasutati sõna „krediidi“ asemel tavatarbijale lihtsamini mõistetavat väljendit „laen“, oli kogu selgitus arusaamatu ja seaduses toodud nõuded täitmata.
110.Krediidi kulukuse määra märkimine lepingusse on oluline selleks, et tarbija mõistaks, milline kulu tal laenu võtmisega kaasneb. Selle teabe on kostja hagejale selgelt avaldanud. Lisaks on lepingu punktis 2 avatud „laenu kulukuse määra“ ja „krediidi kogukulu“ mõisted, mistõttu ei saanud hagejale midagi jääda selgusetuks. Poolte vahel sõlmitud lepingud ei ole kohtu hinnangul tühised hageja väidetud põhjustel. Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja esitas hagejale Euroopa standardinfo teabelehed (toimiku lk 155-158), millistega tutvumise kohta on hageja andnud oma allkirja.
111.Järgmisena leidis hageja, et sundtäitmine on tema suhtes lubamatu, sest kostja on teinud laenusummadest alusetuid kinnipidamisi. Lepingust hageja ei taganenud, seetõttu ei pidanud ta maksma lepingutasu, kuid notari kontolt on kantud üle erinevaid lepingutasusid kostjale ja Rewako Baltic OÜ-le. Kostja pidas alusetult kinni ühe lepingu alusel 506 eurot ja teise alusel 250 eurot. Kostja selgitas, et kuna ta on laenu-hoiuühistu, pidi hageja tasuma osamaksu ühistus. Summad notari kontolt kanti üle hageja enda korralduse alusel. Rewaco Baltic OÜ-le tasus hageja teenuse eest.
112.Hoiu-laenuühistu seaduse § 5 lg 1 järgi tegutseb hoiu-laenuühistu liikmelisuse alusel. HLÜS § 6 lg 1 p 2 järgi on hoiu -laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega muuhulgas tarbijakrediidi lepingute sõlmimine. HLÜS § 16 lg 1 sätestab, et iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 6 eurot. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et hageja saaks kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmida, tuli tal astuda kostja liikmeks ja tasuda liikmemaks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tasus liikmemaksu kostja põhikirjas märgitust suuremas summas.
113.Kostja esitas kohtule hageja 01.09.2017 ja 04.10.2017 kuupäevaga avaldused kostja liikmeks astumise kohta (toimiku lk 82-83). Mõlemas avalduses on hageja teinud kinnituse, et tasub liikmemaksu. Seega on hageja ise teinud selge tahteavalduse liikmeks astumise ja liikmemaksu tasumise kohta.
114.04.09.2017 sõlmisid hageja, tema abikaasa ja kostja hüpoteekide seadmise ja asjaõiguslepingud (toimiku lk 25-29), millega seati kostja kasuks hüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule. Hüpoteegiga tagati kostja nõuded laenulepingust nr L70904-1. Lepingu punktis 2.4. oli märgitud, et kostja on hagejale väljastatava laenu arvelt hoiustanud 10 000 eurot notarikontole. Pooled leppisid kokku, et notar edastab hageja soovil hoiustatud rahast 506 eurot kostja kontole selgitusega „X osamaks ja sisseastumismaks“. 300 eurot tuli kanda hageja soovil OÜ-le Rewaco Baltic selgitusega „X – teenustasu“. Samuti tuli hoiustatud summa arvelt tasuda notari tasu ja riigilõiv. Ülejäänud summa pidi notar kandma hageja kontole.
115.04.10.2017 sõlmisid hageja ja kostja teise notariaalselt tõestatud lepingu hüpoteegi muutmiseks ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmiseks (toimiku lk 30-35). Hüpoteegi summat suurendati 35 000 euroni ning sellega tagati ka teisest laenulepingust tulenevad kostja nõuded hageja vastu. Analoogiliselt eelmise lepinguga kandis kostja 5000 eurot notarikontole, millest notar pidi kandma 250 eurot kostjale selgitusega „X osamaks 250 eurot“ ning 250 eurot OÜ-le Rewaco Baltic selgitusega „X teenustasu“. Hageja esitatud notarite maksekorraldustest nähtub, et üks notar kandis hagejale notarikontolt üle 9077,58 eurot (toimiku lk 47) ja teine 4354,03 eurot (toimiku lk 48).
116.Eeltoodust nähtub, et hageja väited kostja poolt millegi kinnipidamise kohta on alusetud. Hageja enda korraldusel on notar teinud saadud laenurahast makseid kostjale endale liikmemaksu tasumiseks ning OÜ-le Rewaco Baltic teenustasu maksmiseks. Tegemist ei olnud lepingutasudega, mida oleks pidanud tasuma siis, kui hageja oleks laenulepingust taganenud. Rewaco Baltic OÜ ei ole laenulepingu pooleks. Kostja ei ole teinud ühtegi kinnipidamist, vaid kõik ülekanded on tehtud hageja enda korraldusel. Seega ei saa sundtäitmine olla lubamatu põhjusel, et hageja ei ole enda arvates saanud kogu laenusummat mõlema lepingu alusel.
117.Hageja leidis, et kostja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest hagejal olid makseraskused ja häired, tema vastu oli algatatud mitu täitemenetlust ning ta elas laenudest. Seda, et kostja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevat kohustust, peab tõendama kostja. Lisaks leidis hageja, et kostja ei ole enne lepingute sõlmimist teinud hageja maksevõime analüüsi. Hageja laenutaotlused koostas tegelikult kostja ja esitas need hagejale allkirjastamiseks. Kostja pidi aru saama, et hageja sissetulekust ei piisa elamiseks ja pere ülalpidamiseks. Kuna kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kohaldab 0%line intressimäär.
118.Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Hageja esitas ise andmed laenutaotlustes, samuti esitas ta oma töölepingu ja konto väljavõtte. Hageja väidete kohaselt viibis ta töö tõttu sageli lähetuses, mistõttu oli tema igakuine tasu netopalgast oluliselt suurem. Hageja märkis igakuiseks lisasissetulekuks ca 2000 eurot. Kui hageja esitatud andmed ei olnud õiged, on ta tahtlikult valeandmeid esitanud. Laekumised nähtuvad hageja konto väljavõttest ja tema kulud olid seotud tavapärase igapäevase majandamisega. Enne lepingute sõlmimist oli hageja suhtes avaldatud üks maksehäire, mille osas selgitas hageja, et tema kohustus on tegelikult täidetud, kuid kanne kustutamata. Kohtutäiturite areste hageja kontole seatud ei olnud ja täitemenetluste olemasolu ei nähtunud Ametlikest Teadaannetest. Varasemad täitemenetlused olid lõpetatud. Kostja tegi hageja maksevõime analüüsi kooskõlas HLÜS § 28 lõikega 3 ning protseduurireeglite rikkumise väite esitas hageja alles pärast eelmenetluse lõppemist.
119.Esmalt nõustub kohus kostja väidetega, et hageja asus esitama uusi väiteid ja nõudma kostjalt nende tõendamist pärast eelmenetluse lõppemist. 15.11.2021 istungil lõpetas kohus eelmenetluse ja andis pooltele täiendavalt aega üksnes lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks. 06.12.2021 lõplikus seisukohas esitas hageja esimest korda väite, et kostja oleks pidanud kehtestama krediidivõimelisuse hindamise metoodika, kuid kostja ei ole kohtule esitanud metoodikat ega eeskirja. Kohus leiab, et tegu on hilinemisega esitatud uue väitega, mille tõendamata jätmist ei saa hageja kostjale ette heita. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem
esitada. Hageja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud väidet esitada enne eelmenetluse lõppemist.
120.TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhistanud hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning väite menetlemine tooks kaasa menetluse viibimise, sest kohus peaks andma kostjale täiendava tähtaja uute tõendite esitamiseks. Eeltoodut arvestades ei menetle kohus hageja uut väidet, mis on esitatud lõplikes seisukohtades 06.12.2021.
121.Lisaks on hageja ebaõigesti mõistnud poolte tõendamiskoormuse jaotust. Hageja on Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15 teinud ebaõige järelduse, et mistahes tema käesolevas menetluses esitatud väidete täielik tõendamiskoormus lasub kostjal. Kuigi TsMS § 4034 lg 13 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja, ei tulene sellest krediidiandjale ulatuslikku kohustust tõendada negatiivseid asjaolusid ehk seda, et hageja väidetud olukorda (laenulepingute sõlmimise ajal sissetuleku puudumine, laenulepingute sõlmimise ajal täitemenetluste ja maksehäirete puudumine) ei eksisteerinud. Objektiivseid asjaolusid, milliste esinemisele hageja tugines, tuli tõendada hagejal. Kohus selgitas seda hagejale 19.05.2021 eelistungil.
122.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisus. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Samast sättest tuleneb, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
123.VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut aga ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
124.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ei järeldu, et kostja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui hageja hinnangul ei olnud tema tegelik igakuine sissetulek ligikaudu 2300 eurot, ta elatus erinevatest laenudest ning tal oli mitmeid maksehäireid, on hageja järelikult esitanud kostjale tahtlikult ebaõigeid andmeid ja on tegelikku teavet varjanud, mistõttu ei saa hageja käesolevas asjas VÕS § 4034 lõikele 7 tuginedes nõuda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära kohaldamist.
125.Hageja esitas kohtule enda kui eraisiku maksehäire raporti seisuga 02.11.2020 (toimiku lk 45). Selle kohaselt oli hagejal tekkinud üks maksehäire pärast lepingute sõlmimist. Samuti nähtub sellest, et üks maksehäire Bigbank AS ees oli hagejal tekkinud 01.12.2015, kuid selle lõppemise ajaks on märgitud 09.11.2017 ehk ligi kuu pärast teise laenulepingu sõlmimist. Eeltoodust saab järeldada, et vaatamata kostjaga laenulepingute sõlmimisele täitis hageja oma kohustused teise võlausaldaja ees. Ka kostja esitas maksehäireregistri raporti hageja kohta, mis oli tehtud seisuga 29.09.2017 (toimiku lk 146) ja millest nähtus, et selle kuupäeva seisuga oli hagejal üks lõpetamata maksehäire AS Bigbank ees. Kuna hageja maksehäire lõpetamise kanne tehti lühikese aja jooksul pärast lepingute sõlmimist, loeb kohus usutavaks kostja väite, mille kohaselt oli hageja enda sõnul kohustus enne lepingute sõlmimist juba täidetud ning vaid formaalselt oli kanne jäänud muutmata. Kokkuvõttes ei saa esitatud tõenditest järeldada, et hagejal oleks olnud enne lepingute sõlmimist mitmeid täitmata maksekohustusi.
126.Hageja esitas kohtule seisuga 02.11.2020 koostatud loetelu täitemenetlustest (toimiku lk 46), milliste kohaselt oli tema suhtes 2016. aastal läbi viidud kaks täitemenetlust, kuid need oli lõpetatud. Lepingute sõlmimise aastal 2017 täitemenetlusi tema suhtes läbi ei viidud. Seega on alusetud hageja väiteid, et kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei arvestanud tema suhtes toimuvaid täitemenetlusi. Ühtegi täitemenetlust hageja suhtes lepingute sõlmimisele vahetult eelneval ajal läbi ei viidud.
127.Kostja esitas kohtule hageja allkirjastatud taotlused, millised viimane esitas laenu taotlemisel (toimiku lk 130-131). Taotluste kohaselt töötas hageja ettevõttes Y OÜ kvaliteedi järelevalvajana. Tema keskmiseks sissetulekuks oli 336,90 eurot, millele lisandus taotluste kohaselt 2000 eurot isikliku sõiduki kasutamise kompensatsioonina, lähetuskuludena ja töötamise eest välismaal). Ainsa varasema kohustusena on ta välja toonud kohustuse IPD Digital OÜ ees. Oma perekonna igakuiste väljaminekute suuruseks on ta märkinud 420 eurot. Mõlemas avalduses on hageja andnud kinnituse, et esitatud andmed on õiged ja täielikud. Kohus osundab, et ka laenulepingute punktis 7.4 andis hageja kinnituse, et ta vastutab täielikult ja tingimusteta kõigi laenuandjale esitatud dokumentide õigsuse eest. Hageja väitis istungil, et avaldustes märgitud andmed kandis tegelikult sisse kostja, kuid see väide on paljasõnaline. Hageja on taotlustes kinnitanud, et ta esitas kostjale tõesed andmed. Laenutaotlustes sisalduvate andmete alusel ei saa järeldada, et hagejal oleks esinenud makseraskusi ja tema sissetulek ei olnud piisav isegi tema enda ning perekonna ülalpidamiseks.
128.Lisaks esitas hageja kostjale töölepingu Y OÜ-ga (toimiku lk 132-135), mille kohaselt oli hageja igakuine töötasu 336,90 eurot, kuid sellele lisandusid isikliku sõiduki kasutamise kompensatsioon ja komandeeringu tasud. Seega ei vasta tõele hageja menetluses esitatud väide, et hagejal puudusid piisavad sissetulekud.
129.Hageja esitas kostjale oma konto väljavõtte ajavahemikust 24.02.2017 kuni 24.08.2017 (toimiku lk 136-145). Konto väljavõttest ei nähtu, et konto oleks olnud arestitud mõne täitemenetluse tõttu. Konto väljavõttest nähtub, et hagejale on teinud ülekandeid mitmed eraisikud. Asjaolu, et hageja oleks elanud vaid kiirlaenudest, konto väljavõttest järeldada ei saa. Hageja väitis, et kuna konto väljavõtte järgi tasus ta 11.04.2017 ja 08.05.2017 DNB Pank AS-le 450 eurot, oleks kostja pidanud huvi tundma, mis on saanud sellest laenust. Kohus osundab, et konto väljavõttest ei saa järeldada, et tegemist oli hageja laenukohustusega, mida ta täitis. Makse selgituse järgi oli tegu „osamaksega“. Mis põhjusel see tehti, ei ole hageja käesolevas menetluses selgitanud ega tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli enne kostjaga laenulepingute sõlmimist täitmata laenukohustus DNB Pank AS ees. Vastava kohustuse olemasolu ei märkinud hageja laenutaotlustes, kuigi vastav lahter oli taotluses olemas. Juhul, kui hageja jättis kohustuse
kohta andmed kostjale esitamata, on tegemist olukorraga, kus ta esitas krediidiandjale teadlikult ebaõigeid andmeid.
130.Lisaks viitas hageja, et konto väljavõttest nähtus 03.03.2017 140 euro suurune makse Julianus Inkasso OÜ-le, millest tulenevalt esinesid hagejal makseraskused, mida kostja ei arvestanud. Kohus osundab, et konto väljavõtte järgi tasus hageja 03.03.2017 140 eurot selgitusega „Eesti AGA arve eest maksmine“. Ainuüksi asjaolust, et makse tehti Julianus Inkasso OÜ-le, ei saa teha järeldust, et tegu oli nimelt hageja enda kohustusega. Asjaolu, et pärast makse tegemist oli hagejal jätkuvalt maksekohustus Julianus Inkasso OÜ ees, ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Kui hagejal selline kohustus oli, ei märkinud ta seda laenutaotlustesse, jättes teadlikult õiged andmed esitamata.
131.Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Arvestades hageja enda esitatud andmeid ja avalikult kättesaadavaid andmeid ei saanud kostja järeldada, et hagejal puudub igakuine sissetulek enda väidetud ulatuses ning hagejal on mitmeid täitmata maksekohustusi ning tema suhtes viiakse läbi täitemenetlusi. Kui hagejal olid enne laenulepingute sõlmimist veel täitmata maksekohustused DNB Pank AS ja Julianus Inkasso OÜ ees, on hageja ise esitanud kostjale teadlikult valeandmeid. Kuna kostja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole võimalik hageja suhtes kohaldada VÕS §-s 94 märgitud intressimäära, vaid kohaldub lepingus kokku lepitud intressi määr.
132.Hageja leidis, et kostja ei ole laenulepinguid nõuetekohaselt üles öelnud, sest ta ei pakkunud hagejale võimalust nõuete osas läbi rääkida. Lisaks ei olnud kostja ülesütlemise avaldused nõuetekohaselt allkirjastatud, mistõttu on ülesütlemine tühine. Kostja leidis, et ta on lepingud nõuetekohaselt üles öelnud ja hageja oli ülesütlemisest teadlik. VÕS § 416 lõikest 2 ei tulene ülesütlemise tühisust põhjusel, et krediidiandja ei pidanud tarbijaga läbirääkimisi.
133.VÕS § 416 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Riigikohus on leidnud, et krediidiandja peab pakkuma läbirääkimiste pidamise võimalust selgelt, kuid sellise ettepaneku tegemata jätmine ja VÕS § 416 lõikes 2 sätestatud nõude rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust.
134.Poolte vahel sõlmitud laenulepingute (toimiku lk 13-18, lk 19-24) punktide 9.1.2 järgi oli laenuandjal õigus leping üle öelda ja nõuda kogu varalise kohustuse tasumist 14 päeva jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva lepingujärgse tagasimaksega ning laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2 nädala pikkuse täiendava tähtaja maksete tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist. Lepingute punkt 17.1 nägi ette, et kõik tekkinud vaidlused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Lepingute punkt 18.4 nägi ette, et üldjuhul peavad lepingu alusel teisele poolele saadetud teated olema kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Eeltoodust lähtuvalt on ebaõige hageja väide, et lepingute ülesütlemise avaldused pidid kindlasti olema allkirjastatud vormis ning kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei vastanud lepingutele.
135.Hageja esitas kohtule maksekorraldused ja pangakontode väljavõtted (toimiku lk 40-44), millest nähtuvad tema ja tema abikaasa tehtud maksed kostjale. Kaks makset on tehtud juba täitemenetluse raames kohtutäiturile. Hageja esitatud tõenditest võib järeldada, et ta ei täitnud nõuetekohaselt ehk lepingutes toodud aegadel ja summades lepingututest tulenevaid rahalisi kohustusi. Kostja esitas kohtule arvestuse hageja tehtud maksetest (toimiku lk 80-81) ning hageja
tasumisi puudutavatele andmetele vastuväiteid ei esitanud. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja jättis nõuetekohaselt täitmata laenulepingutest tulenevad kohustused.
136.07.02.2019 saatis kostja hagejale kaks meeldetuletust ja lepingu ülesütlemise hoiatust (toimiku lk 147-148). Nende kohaselt oli hageja võlgnevus esimese laenulepingu alusel 1056 eurot ja teise alusel 582 eurot ilma viiviseid arvestamata. Hagejal paluti võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul ning selgitati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb kostja lepingud üles. Selget ettepanekut läbirääkimiste pidamiseks teadetest ei nähtu. Teateid sooviti hagejale saata posti teel, kuid see ei õnnestunud (toimiku lk 149).
137.21.03.2019 saatis kostja hagejale lepingute ülesütlemise avaldused (toimiku lk 150-151), millega teatati lepingute ülesütlemisest ja nõuti hagejalt tervikuna lepinguliste kohustuste täitmist. Hagejale teatati ülesütlemisest ka venekeelse täiendava selgituskirjaga e-posti teel, millele avaldused olid lisatud (toimiku lk 152). Samad kirjad saadeti ka tähitult (toimiku lk 153). Hageja sai teated kätte, sest vastas neile e-posti teel 04.04.2019 (toimiku lk 154). Ülesütlemise avaldustes ei teinud kostja ettepanekut pidada läbirääkimisi. Seega ei täitnud kostja otseselt kohustust pakkuda hagejale võimalust läbirääkimisteks, kuid see ei toonud kaasa ülesütlemise tühistust. VÕS § 416 lõikest 2 ei tulene krediidiandjale keeldu leping üles öelda, kui ta läbirääkimiste võimalust ei paku. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingud nõuetekohaselt üles öelnud.
138.Viimaks leidis hageja, et sundtäitmine on lubamatu, kuna kostja nõuab temalt kahjuhüvitisi intressi tasumata jätmise ja lepingu ülesütlemise eest, kuigi mingit kahju kostjal ei tekkinud ja selle suurust ei ole kostja tõendanud. Võla sissenõudmisega seotud kulusid nõuab kostja mitmekordselt. Lepingutes on kokku lepitud viivise määr 0,25% päevas on tühine, sest ületab seadusjärgset viivist kolm korda. Kostja nendele väidetele otseseid vastuväiteid ei esitanud.
139.Täitemenetluses esitatud võla arvestusest nähtub, et kostja nõudis hagejalt üle lepingu alusel viivist summas 145,36 eurot ja teise alusel 72,27 eurot, viidates lepingute punktile 3.6. Tegemist on iseenesest ebaõige viitega, sest mõlema lepingu punkt 3.6 reguleerib maksepuhkuse saamist. Lepingute punkt 7.6. nägi ette, et viivise määraks on 0,25% päevas, 7,5% kuus või 90% aastas. Kostja esitas kohtule nõude arvestuse (toimiku lk 80-81), millest nähtub, et viivise nõuete suuruse arvestamisel on lähtutud lepingus märgitud viivise määrast.
140.VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Eeltoodust lähtuvalt on poolte vahel sõlmitud lepingute punktid 7.6. tühised, sest seadus võimaldab tarbijalt nõuda viivist üksnes seadusjärgses määras. Kostja viivisenõue avalduses märgitud ulatuses on alusetu.
141.Lisaks nähtub täitemenetluses esitatud võlgnevuse arvestusest, et kostja nõudis hagejalt esimese lepingu alusel kahju hüvitist laenuintressi tasumata jätmise eest summas 733,17 eurot, viidates lepingu punktile 7.5 ning kahju hüvitist 750 eurot lepingu ülesütlemise eest, viidates lepingu punktile 9.3. Teise lepingu alusel nõudis kostja hagejalt kahju hüvitist 480 eurot laenuintressi tasumata jätmise eest lepingu punkti 7.5. alusel ning kahju hüvitist 750 eurot lepingu ülesütlemise eest lepingu punkti 9.3. alusel.
142.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud eelviidatud summades
kahju tekkimist. Poolte vahel sõlmitud lepingute punkt 7.5 ei reguleeri kahju hüvitamise nõude esitamist. Antud säte reguleerib vaid seda, millal on krediidiandjal õigus nõuda viivist ja kuidas seda arvestatakse. Lepingute punkt 7.7. annab krediidiandjale õiguse nõuda lisaks viivisele ka kahju hüvitamist, kuid ei reguleeri, millist kahju on silmas peetud ja kuidas seda arvestatakse. Kostja ei ole täiendavalt selgitanud ega tõendanud, millest tulenes tema õigus nõuda laenuintresside tasumata jätmise eest kahju 733,17 eurot ühe lepingu alusel ja 480 eurot teise lepingu alusel. Seega ei ole nõue põhjendatud.
143.Poolte vahel sõlmitud lepingute punkt 9.3. järgi kohustus hageja lepingute ülesütlemisel tasuma laenuandja nõudmisel ühekordse hüvitise HLÜ Geldex osamaksu suuruses. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja tasus esimese lepingu sõlmimisel osamaksu 500 eurot ja teise lepingu puhul 250 eurot ehk kokku 750 eurot. Seega on kostja nõudnud hagejalt kahju hüvitist ilma aluseta kahekordses ulatuses. Kostja kahju hüvitis on põhjendatud mitte kokku 1500 euro ulatuses, vaid 750 euro ulatuses.
144.Kahju arvestuses on kostja nõudnud hagejalt mõlema lepingu alusel veel tasu kirjalike teadete eest summas 45 eurot ehk kokku 90 euro ulatuses lepingute punkti 7.7. alusel. Poolte vahel sõlmitud lepingute punkt 7.7. ei reguleeri tasu maksmist kirjalike teadete eest. Lepingute punkt 7.10 näeb ette, et laenuandja ühe meeldetuletuskirja hind on 5 eurot. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale mõlema lepingu alusel ühe meeldetuletuskirja ehk kokku on tal õigus nõuda hagejalt kahe meeldetuletuskirja saatmise eest 10 eurot.
145.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ning seda ulatuses, milles kostja viivisenõue, kahjunõuded ja meeldetuletuskirjade tasunõuded ei olnud põhjendatud ega tõendatud. Sundtäitmine ei ole hageja suhtes lubatav lepingujärgse määra alusel arvestatud viivisenõuetes summas 145,36 eurot ja 72,27 eurot, kahju hüvitise nõuetes summas 733,17 eurot, 480 eurot ning 750 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu nõudes summas 80 eurot ehk kokku summas 2260,80 eurot. Sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/2877 tuleb tunnistada lubamatuks 2260,80 euro suuruse nõude ulatuses. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata ja ülejäänud osas on sundtäitmine lubatav.
146.Menetluse käigus teatas hageja samuti, et tasaarvestab oma kahju nõuded kostja nõuetega. Hageja pidas oma kahju nõueteks Rewaco Baltic OÜ-le tasutud nõudeid. Hageja ei ole põhistanud, miks on antud summade osas tegemist talle tekkinud kahjuga, miks ei olnud nendel maksetel alust või miks vastutab kahju tekkimise eest kostja. Kuna hageja ei ole oma nõudeid põhistanud, ei ole tema tasaarvestuse avaldus põhjendatud. Kohus ei saa hageja eest ise tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid otsida.
147.03.11.2020 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2019/2877 kuni käesoleva tsiviilasja lõppemiseni jõustunud lahendiga. Kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuldamisele tuleb hagi tagamise määrus jätta jõusse. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt ja kumbki pool ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Seetõttu tuleb hagi tagamise määrus jätta jõusse.
148.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude osaliselt. Arvestades sundtäitmiseks esitatud nõude suurust, rahuldas kohus nõude 11,6% ulatuses ja jättis rahuldamata 88,4% ulatuses. Kohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 88,4%.
149.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
150.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi tunnitasuga 100 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamiseks kulus kokku 3550 eurot, mille kostja palus hagejalt välja mõista. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja pidas kulusid alusetuteks ja leidis, et professionaalne krediidiandja oleks pidanud ise end esindama. Lisaks leidis hageja, et kostja menetluskulud on üle paisutatud ja kostja on menetlust venitanud.
151.Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja on professionaalne krediidiandja, pidi tal endal olema jurist, kes teda kohtus esindab. Asjaolu, et kostja on krediidiandja, ei kohusta teda alaliselt tööle võtma juriidilise haridusega inimest, kes on pädev ka kohtuvaidlustes. Kostjal oli tema tegevuse laadist sõltumata õigus kasutada pädevat õigusabi. Alusetud on hageja väited, et kostja on menetlust venitanud ning tema kulud on ülepaisutatud. Kostja ei ole teinud ühtegi toimingut hilinemisega ning kostja esindaja menetlusdokumentide koostamiseks ja istungitel osalemiseks kulunud aeg on kooskõlas dokumentide sisu ja mahuga ning istungite kestvusega. Kohus osundab, et kostja lepingulise esindaja kulud on hageja esindaja kuludest väiksemad. Kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kokkuvõttes loeb kohus kostja menetluskulud põhjendatuks 3550 euro ulatuses, millest hagejalt tuleb välja mõista 88,4% ehk 3138,20 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 3138,20 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023. a otsusega nr 2-2016049.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.