ENveron OÜ hagi Paternoster OÜ ja Tallinna kohtutäituri Katrin Vellet vastu nõude tunnustamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Kostja 1 vastu esitatud nõuded 122 031,54 eurot Kostja 2 vastu esitatud nõuded 69 800,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ENveron OÜ (registrikood 11340727), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liisi Kents ja Eerik Entsik Kostja 1 Paternoster OÜ (registrikood 11492963), lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas Kostja 2 Kohtutäitur Katrin Vellet (registrikood 12624119), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada ENveron hagis Paternoster OÜ vastu.
2.Tunnustada ENveron OÜ nõuet Paternoster OÜ vastu summas 96 240,28 eurot, mis moodustub põhinõudest 70 661 eurot, intressist 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivistest 21 339,62 eurot.
3.Mõista Paternoster OÜ-lt välja ENveron OÜ kasuks 96 240,28 eurot, sh põhinõue 70 661 eurot, intress 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivised 21 339,62 eurot.
Mõista Paternoster OÜ-lt välja ENveron OÜ kasuks viivis 0,1% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuselt (70 661 eurot) alates 21.02.2020 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Jätta ENveron OÜ hagi Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti vastu kahju hüvitamise ja viivisenõudes rahuldamata.
6.Jätta rahuldamata ENveron OÜ taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.
Menetluskulude jaotus
7.Jätta ENveron OÜ hagis Paternoster OÜ vastu menetluskulud Paternoster OÜ kanda.
8.Jätta ENveron OÜ hagis Tallinna menetluskulud ENveron OÜ kanda.
kohtutäituri
Katrin
Vellet
vastu
9.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.ENveron OÜ (hageja) ja Paternoster OÜ (kostja 1) sõlmisid 18.12.2008 laenulepingu, 18.12.2013 laenulepingu lisa ja 23.04.2018 notariaalse kokkuleppe (võlatunnistus), mille alusel sai kostja 1 hagejalt laenu ja kostja 1 pidi laenu koos intressiga tagastama 23.04.2019. Kostja 1 tähtaegselt laenu ei tagastanud ning kostjal 1 tekkis hageja ees võlgnevus 74 900,66, milles 70 661,00 eurot on põhivõlg ja 4239,66 eurot intressivõlgnevus. Nõuet tagas kostja 1 kinnisasjale seatud kolmanda järjekoha hüpoteek summas 90 000,00 eurot.
2.SCANDB OÜ avalduse alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet (kostja 2) kostja 1 suhtes 09.07.2019 täitemenetluse. Täitemenetluse läbiviimiseks pööras kostja 2 sissenõude kostjale 1 kuuluvale kinnisasjale ning kuulutas välja kinnisasja enampakkumise. Kinnisasi müüdi hinnaga 122 000 eurot SCANDB OÜ-le. Kostja 2 teavitas hagejat 04.02.2020, et kinnisasja enampakkumisest saadud tulem makstakse välja 11.02.2020, kui kinnisasja koormavate hüpoteekide omanikud, sh hageja ei esita hüvitise avaldust ja õigust tõendavaid dokumente hiljemalt 11.02.2020. Hageja esitas avalduse ja vajalikud dokumendid. Kinnisasja enampakkumisel müügi seisuga oli hageja nõue kostja 1 vastu 95 109,71 eurot, sh viivis 20 209,05 eurot. Kostja 1 vaidles hageja nõudele vastu.
3.Kohtutäitur selgitas hagejale õigust pöörduda nõude tunnustamiseks kohtusse ja maksis tulemi välja SCANDB OÜ-le ja ülejäänud osas kostjale 1. Hageja esitab kostja 1 vastu nõude tunnustamise nõude TMS § 108 lg 7 alusel, kostja 1 vastu laenulepingu täitmise ja viivisenõude ning kostja 2 vastu ametikohustuste (TMS § 106 lg 1, § 105 lg 2 ja § 109 lg 3) süülisest rikkumisest tuleneva kahjunõude summas 69 800,00 eurot.
4.Hageja palub kohtul: 1) Tunnustada hageja nõuet kostja 1 vastu summas 96 240,28 eurot, mis moodustub põhinõudest summas 70 661 eurot, intressist summas 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivistest summas 21 339,62 eurot; 2) Mõista kostjalt 1 hageja kasuks 96 240,28 eurot, mis moodustub põhinõudest summas 70 661 eurot, intressist summas 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivistest summas 21 339,62 eurot; 3) Mõista kostjalt 1 hageja kasuks alates 21.02.2020 viivis laenulepingus kokkulepitud määras 0,1% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuse summalt (70 661 eurot) alates 21.02.2020 kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni; 4) Mõista kostjalt 2 välja hageja kasuks kahju hüvitis summas, mida ei ole võimalik kostjalt 1 kätte saada, kuid mitte üle 69 800 euro. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning
kehtestada, et kohtuotsus tuleb täita esmalt kostja 1 kohta tehtud otsust puudutavas osas ning kostja 2 kohta tehtud kohtuotsus tuleb täita osas, milles kohtuotsust ei õnnestu täita kostja 1 osas, kuid mitte enam kui summas 69 800 eurot; 5) Mõista kostjalt 2 välja hageja kasuks viivis seaduses sätestatud määras alates 21.02.2020 protsendina kahju hüvitise põhisummalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt välja ENveron OÜ kasuks kõik menetluskulud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja 1 palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 leiab, et hageja nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja 1 poolt lepingu allkirjastanud isikul esindusõigust. Juhatuse liikmeks oli K. S.. Lepingu allkirjastas E. N.. Esindusõiguse puudumisel on tehing TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Kostja 1 vaidles vastu kõikidele asjaoludele, millega ta pole selgesõnaliselt nõustunud.
6.Kostja 1 arvates on hageja TMS § 108 lg 7 olevat nõuet ebaõigesti mõistnud. Hageja peab täitemenetluse tulemist osa saamiseks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks. TMS § 108 lg 7 ei võimalda esitada seda nõuet otse kostja 1 kui võlgniku vastu.
7.Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata või vähendada hageja võimalikku kahjuhüvitist VÕS § 139 lõike 1 alusel nullini. Kostja 2 teatas hagejale 09.12.2019 kostjale 1 kuuluva ja hageja kasuks kolmanda järgu hüpoteegiga koormatud kinnisasja arestimisest. 02.01.2020 teatas kostja 2 hagejale, et hüpoteegiga kaasnevad õigused lõpevad kinnisasja müügiga enampakkumisel, ning selgitas hagejale, et hagejal on võimalik esitada hüvitise saamiseks avaldus kuni 30.01.2020. Hageja tähtaegselt kostjale 2 avaldust ega nõuet tõendavaid dokumente ei esitanud. Kostja 2 edastas enampakkumise akti 04.02.2020 hagejale ja selgitas veelkord, et hagejal on võimalik esitada hüvitise nõue ning võlgniku või sissenõudja vastuväidete korral tuleb pöörduda nõudega kohtusse. Kostja 2 teatas hagejale, et kostja 1 esitas vastuväite hageja 11.02.2020 hüvitise avaldusele ning seetõttu pole kostjal 2 võimalik hüvitise avaldust rahuldada.
8.Kostja 2 ei rikkunud tulemit kostjale 1 välja makstes ametikohustusi. Kohtutäituril ei olnud kohustust koostada jaotuskava. TMS § 106 lg 1 järgi on jaotuskava koostamise kohustus üksnes juhul, kui täitemenetluses on mitu sissenõudjat. Hageja ei olnud sissenõudjaks. Täitemenetluses oli ainult üks sissenõudja. Seega ei pidanud kohtutäitur koostama jaotuskava ning samuti puudus tal alus TMS § 105 lg 2 alusel hagejale tulemi välja maksmiseks. Hageja ei esitanud õigeaegselt hüvitise avaldust ja kostja 1 vaidles avaldusele vastu. Seetõttu puudus kohtutäituril õiguslik alus tulemist hagejale raha kandmiseks.
9.Hageja ei tõendanud kahju tekkimist, selle suurust ega põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja 2 tegevuse vahel. Hageja panustas ise kahju tekkimisse ja seetõttu poleks kahju kostjalt 2 välja mõistmine põhjendatud. Kostja 2 selgitas hagejale võimalust täitemenetlusega ühineda, mis oleks muutnud hageja täitemenetluses sissenõudjaks. Selliselt oleks hageja saanud nõuda tulemist enda nõude täitmist. Samuti oleks hageja saanud pöörduda kohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega, et peatada kohtutäituri poolt tulemi välja maksmine, mis oleks andnud kohtutäiturile õigusliku aluse tulemi väljamaksmisest keeldumiseks. TMS § 57 lg 3 alusel maksis kohtutäitur seadusest tulenevalt kostjale 1 välja vara enampakkumisest pärast täitemenetluses esitatud nõuete täitmist ülejäänud raha.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldab hageja nõude kostja 1 vastu täielikult. Kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu.
11.Kohus täitis 05.02.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 140-143).
12.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 18.12.2008 laenulepingu, 18.12.2013 laenulepingu lisa ja 23.04.2018 notariaalse kokkuleppe, mille alusel sai kostja 1 hagejalt laenu ja kostja 1 pidi laenu koos intressiga tagastama 23.04.2019 (I kd 34-39). Hageja nõuet tagas kostja 1 kinnisasjale seatud kolmanda järjekoha hüpoteek summas 90 000,00 eurot. Kostja 2 algatas SCANDB OÜ avalduse alusel kostja 1 suhtes 09.07.2019 täitemenetluse summas 49 850 eurot (I kd tl 10-11). Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notari Gunnar Savisaar poolt 22.05.2019 koostatud notariaalne dokument nr 1866 ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (I kd, tl 12-14). SCANDB OÜ omandas nõude kostja 1 vastu 18.03.2019 AAkinnisvaralaen OÜ ja SCANDB OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel AAkinnisvaralaen OÜ-lt tasu summas 525 eurot eest (I kd, tl 17-18). Vastavalt AAkinnisvaralaen OÜ ja SCANDB OÜ vahelisele 02.04.2019 hüpoteegi loovutamise kokkuleppele loovutati AAkinnisvaralaen OÜ poolt nõuet tagav Majaka kinnisasja koormav hüpoteek hüpoteegisummaga 52 200 eurot SCANDB OÜ-le tasuta (I kd, tl 19 ja 19 pöördel). Paternoster OÜ omandisse kuulus nimetatud ajal kinnisasi nimetusega Majaka ja sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, pindalaga 5,51 ha (I kd, tl 20). Paternoster OÜ omandisse kuulunud Majaka kinnisasi oli koormatud 1. järjekoha hüpoteegiga hüpoteegisummaga 52 200 eurot SCANDB OÜ kasuks, 2. järjekoha kohtuliku hüpoteegiga hüpoteegisummaga 109 413 eurot Eesti Vabariik kasuks ning 3. järjekoha hüpoteegiga hüpoteegisummaga 90 000 eurot hageja kasuks (I kd, tl 20 ja 20 pöördel). Kostja 2 pööras sissenõude kostjale 1 kuuluvale kinnisasjale ning kuulutas välja kinnisasja enampakkumise (I kd, tl 21-28). Kinnisasi müüdi hinnaga 122 000 eurot SCANDB OÜ-le. Kostja 2 teavitas hagejat 04.02.2020, et kinnisasja enampakkumisest saadud tulem makstakse välja 11.02.2020, kui kinnisasja koormavate hüpoteekide omanikud, sh hageja ei esita hüvitise avaldust ja õigust tõendavaid dokumente hiljemalt 11.02.2020 (I kd, tl 29). Hageja esitas 11.02.2020 avalduse Majaka kinnisasja müügi tulemist hüvitise saamiseks summas 90 000 eurot (I kd, tl 30-31). Kostja 1 esitas vastuväite hageja hüvitise avaldusele (I kd, tl 44).
13.Kohus lahendab esmalt hageja nõude tunnustamise hagi. Nimetatud nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustik (TMS) § 108 lg 7. Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest (TMS § 108 lg 7). Kohtutäitur selgitas hagejale seoses täitemenetluses võlgniku (kostja 1) vastuväitega hüpoteegipidaja TMS § 108 lg-st 7 tulenevat õigust esitada hagi nõude tunnustamiseks (I kd, tl 44) ja hageja on seda praeguse hagiga teinud. TMS § 108 lg 7 ei reguleeri, kelle vastu tuleb hagi esitada. Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast (TMS § 108 lg 6). Kostja 1 (võlgnik) vaidles hageja nõudele vastu, seega on hageja õigustatud esitama hagi kostja 1 vastu. Vastavalt on kostja 1 kohtu hinnangul kohane kostja.
14.Kohus võtab seisukoha, kas 23.04.2018 dokument on laenuleping või deklaratiivne võlatunnistus. Pooltel oli võimalik esitada oma põhjendused, miks kohus peaks dokumenti käsitlema lepingu või võlatunnistusena. Hageja leidis, et 23.04.2018 sõlmitud kokkulepet saab käsitada deklaratiivse võlatunnistusena. Kostja 1 vaidles hageja nõudele vastu põhjusel, et nõude aluseks olev laenuleping on tühine esindusõiguse puudumise tõttu.
15.Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). Esitatud asjaoludel andis hageja kostjale 1 laenu ning kostja kohustus tasuma sellelt intressi ning laenu tagastama. Hageja ja kostja 1 vaheline võlasuhe vastab laenulepingu tunnustele.
Laenulepingule tugineva nõude puhul peab hageja tõendama lepingu olemasolu, kohustust, mida kostja rikkus, ja rikkumist. Kostja peab tõendama, et ta ei vastuta rikkumise eest. Leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1). Deklaratiivse võlatunnistuse alusel nõude lahendamisel peab hageja tõendama võlatunnistuse olemasolu. Kostja peab tõendama, et võlatunnistuse aluseks olevat võlga ei ole olemas.
16.Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (TsÜS § 129 lg 1). Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1). Esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) (VÕS § 117 lg 2). Kostja 1 poolt välja toodud asjaoludel puudus lepingu kostja 1 nimel allkirjastanud isikul seadusjärgne ja ka tehinguline esindusõigus. Hageja peab tõendama võlasuhet, sh selle kehtivust. Seetõttu peab hageja tõendama kostja vastuväite korral ka tehingus osalenud kostja 1 esindaja esindusõiguse olemasolu.
17.Kohus on seisukohal, et OÜ Enliven ja kostja 1 vahel 18.12.2008 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on kehtiv, kuna kostja 1 on selle TsÜS § 129 lg 1 mõttes korduvalt heakskiitnud. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus on seisukohal, et 18.12.2008 sõlmitud laenuleping on kostja 1 poolt TsÜS § 129 lg 1 mõttes heakskiidetud, kuna kostja 1 on võlgnevust kinnitatud 18.12.2013 laenulepingu lisaga. Nimetatud laenulepingu lisaga pikendati 18.12.2008 lepingu alusel saadud laenu tagastamise tähtaega ning lisa on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja E. N.a. Samuti on kostja 1 tunnistanud 18.12.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevat võlgnevust hageja (endine OÜ Home-ID) ja kostja 1 vahel 23.04.2018 sõlmitud kokkuleppega.
18.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud kokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30). Võlatunnistus võib olla deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RKTKo nr 2-13-34922, p 12).
19.Kohus leiab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, kuna võlatunnistusega kostja kinnitas olemasolevat võlgnevust hageja ees. 23.04.2018 sõlmitud kokkuleppega kinnitas kostja 1, et tal on hageja ees tasumata põhivõlgnevus 53 852 eurot ja intressid 16 809 eurot. 23.04.2018 sõlmitud kokkuleppe punktis 1 leppisid pooled kokku, et kostja 1 võlgneb nimetatud lepingu lisa allkirjastamise seisuga hagejale 1 põhivõlana 70 661 eurot (I kd, tl 42). Kokkuleppe on allkirjastanud kostja 1 seaduslik esindaja E. N.a. Riigikohus on selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldubki esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt RKTKo nr 3-2-1-69-06, p 13).
20.Võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik (osaliselt või täielikult) tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest, millega lihtsustatakse võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut (RKTKo nr 3-2-1-149-14, 12). Deklaratiivne võlatunnistus jagab ümber tõendamiskoormuse ning võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (RKTKo nr 3-2-1-124-14, p 23). Seega piisab hagejal enda nõudeõiguse tõendamiseks hageja (endise ärinimega OÜ Home-ID) ja kostja 1 vahel 23.04.2018 sõlmitud kokkuleppe kui deklaratiivse võlatunnistuse esitamisest. Deklaratiivse võlatunnistuse alusel nõude lahendamisel peab hageja tõendama võlatunnistuse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, et võlatunnistuse aluseks olevat võlga ei ole olemas. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega on tuvastamist leidnud, et kostja 1 on võlasuhtest tuleneva kohustust rikkunud ja kostja vastutab rikkumise
eest. Seega on kostjal 1 põhivõlgnevus hageja ees summas 70 661 eurot.
21.Hageja esitas kostja 1 vastu ka intressinõude summas 4239,66 eurot ja seisuga 20.02.2020 viviisenõude summas 21 339,62 eurot. Kohus tuvastas, et kostja 1 rikkusid maksekohustust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Kostja 1 intressinõudele ja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja 1 oli kohustatud laenusumma tagastama hiljemalt 23.04.2019 (I kd, tl 42). Intressinõue on 23.04.2018 kokkuleppe kohaselt 23.04.2018 seisuga 4239,66 eurot. Hageja on arvestanud kostjale 1 perioodi 24.04.2019 kuni 20.02.2020 eest viivist 21 339,62 eurot. Pooled leppisid 23.04.2018 kokku viivisemääras 0,1% päevas. Seega on põhjendatud ka intressi- ja viivisenõue.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnustada hageja nõuet kostja 1 vastu summas 96 240,28 eurot, mis moodustub põhinõudest 70 661 eurot, intressist 4239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivistest 21 339,62 eurot.
23.Hageja esitas kostja vastu ka täitmisnõude. Hageja põhinõue kostja 1 vastu on 70 661,00 eurot. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Täitmisnõude lahendamiseks peab kohus tuvastama võlasuhte, võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise ja kostja vastutuse rikkumise eest. Samad asjaolud pidi kohus tuvastama ka nõude tunnustamise nõude lahendamisel. Kohus tuvastas, et hagejal on kostja 1 vastu tunnustatud nõue summas 96 240,28 eurot, mis moodustub põhinõudest 70 661 eurot, intressist 4239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivistest 21 339,62 eurot.
24.Hagejal on kostja 1 vastu täitedokument, so hüpoteegi seadmise kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud dokument - notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks). Kuna kohus tunnistas nõuet, siis võimaldab see hagejal täita enda nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasjast saadud raha arvel. Tegu on spetsiifilise täitedokumendiga, mis ei võimalda enda nõudeid täita võlgniku (kostja 1) muu vara arvel. Kuivõrd hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadu on kostjale 1 tagastatud ja ei ole teada, kas see on säilinud, siis on hagejal huvi, et kohus mõistaks tema nõude ulatuses raha välja. See võimaldab tal saada täitedokumendi, mida täitur saab täita ka kostja muu vara arvel (raha, asjad jms). Seega kuulub rahuldamisele ka hageja täitmisnõue kostja 1 vastu.
25.Hageja esitas kostja 1 vastu tulevikus tekkiva viivisenõude pärast hagi esitamisest, so alates 21.02.2020. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Lepingu p 1.5 kohaselt kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt (tl 5 pöördel). Kohus rahuldab täitmisnõude raames hageja nõude kostja 1 vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivisenõue 0,1% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuselt (70 661 eurot) alates 21.02.2020 kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni.
26.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja täitmisnõude kostja 1 vastu ja mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja 96 240,28 eurot, sh põhinõue 70 661 eurot, intress 4 239,66 eurot ning seisuga 20.02.2020 viivised 21 339,62 eurot.
Kostja 2 vastu esitatud kahjuhüvitamise nõue
27.Hageja esitas kostja 2 vastu kohtutäituri ametikohustuse süülisest rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude juhul, kui hagejal ei ole võimalik oma nõuet rahuldada kostja 1 suhtes, kuid mitte üle 69 800 euro.
28.Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 9 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada (RVastS § 7 lg 1). Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lg 4).
29.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane mh, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kohus selgitas, et hageja peab tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.
30.Hageja tugines kahju tekitamise alusena TMS §-ide 106 rikkumisele, sest kohtutäitur ei koostanud jaotuskava, ei toimetanud seda sissenõudjatele kätte, ei võimaldanud esitada hagi jaotuskava muutmiseks ning maksis tulemi välja enne, kui oli jaotuskava kinnitatud. Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel (TMS § 106 lg 1). Kohtutäitur toimetab jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks (TMS § 106 lg 4). TMS § 106 kohaldamise eelduseks on, et menetluses on mitu sissenõudjat ning sissenõudjad ei jõua tulemi jaotamises kokkuleppele. Sissenõudja on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (TMS § 5 lg 1). Hageja tugineb TMS § 106 rikkumisele. Seetõttu peab hageja tõendama TMS § 106 kohaldamise eelduste esinemist, sh et täiteasjas oli mitu sissenõudjat ja sissenõudjad ei saanud tulemise jaotamises kokkuleppele. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et täitemenetluses oli mitu sissenõudjat. Seega ei olnud kohtutäituril kohustust koostada jaotuskava ning jaotuskava koostamata jätmine ei saanud rikkuda hageja õigusi.
31.Alternatiivselt leidis hageja, et juhul kui jaotuskava koostamise kohustust ei olnud, siis oleks kohtutäitur TMS § 109 lg 3 analoogia korras kohaldades võinud tulemi välja maksta alles siis, kui 20 päeva jooksul ei ole talle teatatud nõude tunnustamise hagi esitamisest. Kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel (TMS § 105 lg 1). Kohtutäitur kannab raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest (TMS § 105 lg 2). Kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi välja (TMS § 109 lg 3).
32.Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega (TMS § 158 lg 3). Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib õiguse omaja tulemist nõuda hüvitist kustutatud õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale (TMS § 176 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib kustutatava hüpoteegipidaja nõuete esitamist TMS § 108 lg 2. Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb, lõppenud õiguse eest
hüvitist tulemist (TMS § 108 lg 2). Sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab kohtutäitur arvesse kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast (TMS § 108 lg 5 ls 1). Riigikohtu seisukohtade kohaselt võib hüpoteegipidaja esitada taotluse ka pärast asja müügi TMS § 108 lg 1 ja § 137 koostoimes (RKTKo 3-2-1-6011, p 19).
33.Kohtutäitur edastab kolmanda isiku avalduse koos õigust tõendavate dokumentidega võlgnikule ja sissenõudjatele (TMS § 108 lg 3). Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast (TMS § 108 lg 6). Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks (TMS § 108 lg 7). TMS ei sätesta, et nõude tunnustamise hagi esitamisel võib keelduda kohtutäitur tulemi välja maksmisest sissenõudjatele või et nõude tunnustamisega kohtu poolt saab kohtutäitur üle minna sissenõudja või võlgniku esitatud vastu vaidlemisest. Seetõttu on seadusest tulenevalt ebaselge, mida kohtutäitur peaks tegema olukorras, kus sissenõudja või võlgnik vaidleb hüvitise taotlusele vastu. Hageja arvates tuleks sellises olukorras analoogia korras kohaldada jaotuskava vaidlustamisega seotud norme. Kostja 2 on seisukohal, et hageja kui pandipidaja valis ise täitemenetluses oma nõude maksma panemise viisi. Tal oli võimalus esitada täitmisavaldus ja asuda menetlusse sissenõudjana või nõuda tulemist väljamaksmist kolmanda isikuna. Hageja sissenõudja staatust õigeaegselt ei soovinud ning seetõttu jäi menetlusse üks sissenõudja ning jaotuskava puudutavad normid käesoleval juhul ei kohaldu, kuna nende kohaldamise eelduseks on vähemalt kahe sissnõudja olemasolu täitemenetluses.
34.Kohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et käesoleval juhul ei kohaldu jaotuskava puudutavad normid, kuna nende kohaldamise eelduseks on vähemalt kahe sissenõudja olemasolu täitemenetluses. Seega on nõude realiseerimisest üle jääv raha võlgniku raha. Kohtutäituril puudus kohustus jaotuskava koostada ning seetõttu tuli kohtutäituril raha võlgnikule üle anda. Kohus on seisukohal, et kostjal 2 ei olnud õigust ega kohustust kostja 1 raha kinni hoida. Täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest (TMS § 57). Hageja valis ise oma nõude realiseerimise viisi. Hagejal oli võimalus realiseerida ena nõue täitemenetluses sissenõudjana.
35.Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada (TMS § 9 lg 5). Hageja tugines eelnimetatud sättele põhistamaks samaaegselt nõude esitamist nii täitemenetluse võlgniku kui ka kohtutäituri vastu. Kohtu hinnangul ei ole viidatud norm asjakohane, sest hagi aluseks ei ole kahjunõue täitemenetluse võlgniku ja kohtutäituri vastu. Hagi aluseks on täitmisnõue täitemenetluse võlgniku vastu ning kahjunõue kohtutäituri vastu. Ka juhul, kui kohus rahuldab täitmisnõude ja kostja 1 ei täida seda või ebaõnnestub täitemenetluses võlgnevuse sissenõudmine, ei muutu täitmata täitmisnõue automaatselt kahjunõudeks. Seetõttu ei kohaldu käesoleval juhul TMS § 9 lg 5. Hageja viitas samal ajal ka TsMS §-ile 365, mis võimaldab kohustuse täitmise nõude võimatuse korral minna üle kahjunõudele, kuid hageja pole vastavasisulist taotlust menetluses esitanud.
36.Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kohtutäitur ei ole rikkunud oma ametikohustusi ning on võlgnikule õiguspäraselt raha tagasi kandnud. Sellest tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Vastavalt hageja kahjunõue kostja 2 vastu rahuldamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt ei tule ka lahendada hageja viivisenõuet kostja 2 vastu.
37.Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja 2 vastu, ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.
MENETLUSKULUD
38.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Vastavalt tuleb kostja 1 vastu esitatud hagis jätta kõik menetluskulud kostja 1 kanda. Kostja 2 vastu esitatud hagis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
39.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
40.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.01.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.