Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine

(üheksakümmend neli) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

sõlmimise asjaolude olulisel muutumisel oleks välistatud. Hageja leiab, et puudub mõistlik põhjus, millest johtuvalt tuleks pärimislepingu sõlminud pärandajat kohelda oluliselt erinevalt testaatorist, kellel on igal ajal õigus juba tehtud testamenti muuta. Testamendi puhul on tegemist ühepoolse tehinguga, ent nii testamendi kui pärimislepingu sõlmise tagajärg on sisult identne – pärandaja määrab ära pärija. Peamiste tingimuste osas on testament ja pärimisleping väga sarnased. Pärimislepingu sõlminud isikul peab olema võimalik sõlmitud lepingust vabaneda ka siis, kui puuduvad lepingu tühistamise või lepingust taganemise asjaolud, ent lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud. Selline võimalus on antud abikaasade vastastikuste testamendi tegijatele. Hageja on seisukohal, et kui pärimislepingu sõlmimise aluseks olnud mitteabieluline kooselu on lõppenud, on pärimislepingu sõlminud pärandajal õigus nõuda pärijaks nimetatud isikult tahteavaldust pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimiseks. Pärast kooselu lõppu ei pea hageja põhjendatuks, et kostja oleks tema pärija, ent olukorra muutmiseks pärimisseadus expressis verbis võimalust ette ei näe. Pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmise nõudmise õiguse välistamine tooks kaasa pärija omandiõiguse olulise riive. Kuigi pärija on vaba käsutama oma vara, sh seda vara, mida on käsitletud pärimislepingus, jääb kostjale võimalus mistahes varaga tehtavaid tehinguid vaidlustada PärS § 96 lg 3 kohaselt. Tegemist oleks põhiseadusest tuleneva omandipõhiõiguse põhjendamatu riivega. Seetõttu on kostja TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt kohustatud andma nõusoleku pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna Kostja ei ole andnud nõusolekut pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimiseks kohtuväliselt, taotleb hageja, et kohus kohustaks hagi rahuldamise korral Kostjat andma kümne (10) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vajaliku nõusoleku. Kui kostja ei ole kohtulahendi jõustumisest käesolevas tsiviilasjas kümne (10) päeva jooksul andnud pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimiseks, palub hageja märkida, et vajalikku nõusolekut asendab käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtulahend (11.03.2020 hagiavaldus). E. V.ile ja kostjale kuuluv äriühing OÜ R ei oma vaidluse eset silmas pidades mingisugust tähtsust, seega tuleb kostja poolne käsitlus jätta tähelepanuta. Hageja ei eita, et ta nimetas 22.01.2008 testamendiga kostja võrdsetes osades koos E. V.i ja E. V.iga (praegu M.) oma pärijaks. Testamendi ja pärimislepingu muutmine on aga reguleeritud erinevalt, seega ei oma tähendust asjaolu, et hageja nimetas kostja 2008. aastal testamendiga oma pärijaks. Initsiatiiv pärimislepingu sõlmimiseks tuli kostjalt. Hagejal puudus vajadus muuta testamenti, millega kostja oli pärijaks nimetatud. Kostja ei ole oma seisukohtades järjepidev, sest kostja on väitnud, et pärimislepingu sõlmimise initsiatiiv tuli hagejalt ning samuti on kostja väitnud, et sellise ettepaneku tegi pärimislepingu tõestanud notar. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja soovis pärimislepingut sõlmida. Küll aga nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja oli aktiivne nii pärimislepingu sõlmimisel kui pärimislepingu tühistamiseks vajaliku kokkuleppe tingimuste läbirääkimistel. Väide poolte vahel saavutatud kokkuleppest on vale. Hageja tegi kostjale pakkumise, millega kostja nõus ei olnud, nõudes suuremat rahalist toetust ja täiendavaid hüvesid, mida aga hageja mõistlikuks ei pidanud. Seega ei ole pooled milleski kokku leppinud. Kostjal ei olnud mistahes õiguslikku alust kasutada pärast poolte kooselu lõppemist hageja emale kuuluvat elamispinda. Seega oli hageja palve eluruum vabastada mõistetav. Xxxx asuva eluruumi aadressiga Xxxx valduse ülevõtmise tingis aga kostja käitumine, kes lisaks temale kuulnud esemetele eemaldas korterist ka esemeid, mille oli soetanud hageja ning mille korterist äraviimiseks ei olnud hageja luba andnud. Hageja ei ole oma nõudes tuginenud kostja poolsele survestamisele pärimislepingu sõlmimiseks, vaid pärimislepingu sõlmimise ajal esinenud asjaolude olulisele muutumisele, so poolte kooselu lõppemisele. Kui pärimislepingu sõlmimise aluseks olnud mitteabieluline kooselu on lõppenud, on pärimislepingu sõlminud pärandajal õigus nõuda pärijaks nimetatud isikult tahteavaldust pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja hinnangul tuleb selline kohustus kostjale hea usu põhimõttest. Hageja ei soovi kostjat nimetada oma pärijaks ja seda põhjusel, et pooled ei ole enam elukaaslased. Seadusest tulenevat sõnaselget võimalust pärimisleping ühepoolselt tühistada ei ole. Taganemise võimalust pärimisleping ei sisalda. Puudub mõistlik põhjendus, mille tõttu peaks hageja pärast kostjaga mitteabielulise kooselu lõppemist oma vara, mille koosseis võib enne pärandi avanemist oluliselt muutuda, siiski kostjale 3 (10)

pärandama. Hagejal on alanejad sugulased, kellele hageja tegelikkuses soovib oma vara jätta. Pärimisleping ei saa olla sui generis instituut, mis seisab seadusest kõrgemal ning mida pärast sõlmimist ei ole võimalik asjaolude muutumisel lõpetada. Mitteabielulise kooselu lõppemine on selliseks aluseks, mis õigustab ka pärimislepingu ühepoolset lõpetamist. Asjakohatu on kostja toodud paralleel kinkelepinguga. Kinkelepingu õiguslik tagajärg saabub koheselt ning kinkijale on teada kõik vajalik asjaolud otsustamaks, kas kinkeleping sõlmida või mitte. Seetõttu on ka kinkelepingust taganemine pärast selle täitmist muudetud seadusandja poolt põhjendatult keerukaks. Ent ka kinkelepingu puhul sellised asjaolud siiski esinevad. Pärimislepingu puhul oleks kostja positsiooni kohaselt lepingust taganemine või selle tühistamine olukorras, millises ei esine seaduses otsesõnu sätestatud aluseid, võimatu. Seda vaatamata asjaolule, et pärimislepingu poolele on saanud teatavaks asjaolud, milliste esinemisel ta ei ole pärimislepingut sõlminud või oleks selle sõlminud oluliselt erinevatel tingimustel. Seadusandja on pidanud abielu, mida võib võrdsustada ka kooseluga, lõppemist niivõrd oluliseks, et on sellele omistanud ka õigusliku tagajärje. Seetõttu on ka poole mitteabielulise kooselu lõppemine pärimislepingu puhul käsitletav olulise asjaoluna, milline omab tähendust lepingupoolte õigustele ja kohustustele. Kostja keeldumine pärimislepingu tühistamiseks nõusoleku andmisest on käsitletav hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Hea usu põhimõttest tulenevalt on kostja kohustatud andma nõusoleku pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kui kostja seda ei tee, on kohtul võimalik asendada kostja nõusolek vastavalt TsÜS § 68 lg-le 5 (hageja 30.04.2020 menetlusdokument). Pooled ei ole sõlminud notariaalset kokkulepet 31.01.2019 poolte vahel sõlmitud pärimislepingu tühistamiseks, samuti ei ole pooled sõlminud uut pärimislepingut. Pärimislepingus ei ole kokku lepitud lepingust taganemise õiguses. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja toime pannud kuritegu PärS § 103 lg 1 p-s 2 nimetatud isikute suhtes, samuti ei esine PärS § 103 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud alust. Seetõttu ei ole hagejal alust pärimislepingust taganemiseks ja vastavat avaldust ei ole hageja ka teinud. Hageja ei tugine sellele, et poolte vahel sõlmitud pärimisleping on tühistatud või lõppenud taganemise tõttu. TsÜS §138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Pärimislepingu aluseks olnud asjaolude olulise muutumise korral on tulenevalt hea usu põhimõttest võimalik kohtul ühe poole taotluse alusel kohandada poolte õigusi ja kohustusi. Hageja ei nõustu sellega, et pärimislepingusse sekkumiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Pärimislepingu näol on samuti tegemist lepinguga. Kuigi VÕS § 97 ei ole antud juhul kohaldatav, võib hea usu põhimõtte kohaselt kohus kohandada pooltevahelist õigussuhet. Seega tuleb ka antud juhul vaadata pärimislepingu sõlmimise asjaolusid. Hageja on selgitanud, et ta sõlmis kostjaga pärimislepingu ja nimetas selles kostja oma vara pärijaks ainult selle tõttu, et pärimislepingu sõlmise ajal olid pooled elukaaslased ning hageja uskus, et pooled jäävad elukaaslasteks kuni ühe poole surmani. Vastasel juhul ei oleks Hageja teinud korraldusi oma surma puhuks. Pärimislepingu nagu ka võlaõiguslike lepingute puhul tuleb analüüsida lepingu sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid ning kaaluda, kas nende muutumisel on põhjendatud olemasoleva õigussuhte kohandamine. Pärimislepingu kohaselt päriks kostja kogu hagejal pärandi avanemisel oleva vara, välja arvatud pärimislepingu punktis 3.3 märgitud annakud. Kostja kohustused on sätestatud lepingu punktis 3.5, kusjuures nimetatud kohustuse täitmiseks oli kostjal võimalik kasutada hageja varalisi vahendeid. Lisaks sisaldub lepingu punktis 3.6 kokkulepe toimingute osas pärast poolte surma. Hageja tõi poolte kohustused välja näitamaks, et kostja poolt pärandi avanemisel saadav vara oleks kordades suurem kui lepingus kostjale pandud kohustuste täitmisega tekkivad kulud. Kostjal tekib õigus pärandvarale alles pärast hageja surma, ent siiski peab hageja vajalikuks selle võrdluse välja tuua, iseloomustamaks poolte lepinguliste kohustuste vahekorda. Sellistel tingimustel pärimislepingu sõlmimine toimus hagejale lepingu sõlmimise ajal äärmiselt lähedase isikuga. Pärimislepingu puhul ei saa hageja hinnangul lähtuda ainult objektiivsetest asjaoludest, arvesse tuleb võtta ka subjektiivseid asjaolusid. Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte kooselu on lõppenud. Kooselu lõppemisega on oluliselt muutunud ka pärimislepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud. Vaatamata sellele on hageja jätkuvalt lepinguga seotud. Lepingu punktist 3.4 on pärimislepinguga seotud ka annakusaajad. Kostja käitumine poolte kooselu lõppemise järgselt näitab, et kostja ei soovi tegelikkuses sõlmitud lepingut täita ega loe seda endale siduvaks. Lepingu punktist 3.5 tuleneb kostjale hageja hooldamise kohustus. Hageja oli sunnitud viibima haiglas alates 20.02.2020 kolm päeva, samuti viibis hageja haiglas 4 (10)

24.04.2020, pärast mida oli hageja kodusel ravil kaks nädalat. Kostja ei tundnud kummalgi korral huvi hageja tervisliku seisundi ja võimaliku hooldusvajaduse kohta. Hageja sõnul iseloomustab kostja käitumine tema suhtumist sõlmitud lepingusse ja sellest tulenevatesse kohustustesse. Pärimislepingu sõlmimise aluseks oleva asjaolu oluline muutumine– hageja ja kostja kooselu lõppemine – on selline asjaolu, mis võimaldab hagejal hea usu põhimõtet aluseks võttes nõuda kostjalt tahteavalduse andmist pärimislepingu tühistamiseks (hageja 10.07.2020 menetlusdokument).

advokaadil Randu Riibergil koostada kokkuleppe projekt, millega hageja kinnitaks kirjalikult tema poolt kostjale suuliselt lubatut. Vastav kokkuleppe projekt anti kostja poolt hagejale tutvumiseks. Hageja tutvus sellega ja teatas, et tema kokkuleppele alla ei kirjuta. Hageja ei andnud kokkuleppe projekti osas mingit täiendavat tagasisidet ega selgitusi, miks ta ei pea võimalikuks sellist kokkulepet sõlmida. Seetõttu jäi ära 20.12.2019 planeeritud notaritehing. Hageja ema E. V. palus kostjat, et kostja elaks Xxxx kinnistul vähemalt kuni 2020.a kevadeni. Pidev survestav käitumine tegi kostjal võimatuks seal edasi elada, mistõttu kolis kostja enne 2019.a vana-aasta õhtut Xxxx kinnistult välja. Kuna kostjal ei olnud kohe elamispinda võtta, siis kolis kostja esialgu Xxxx korterisse, mida pooled olid aastaid ühiselt üürinud ning mida nad olid kasutanud oma nö Xxxx koduna. Üsna pea teatas hageja, et kostjal tuleb sealt välja kolida. Vastasel juhul ähvardas hageja Xxxx korteri üürilepingu lõpetada ja korteri omanikule tagasi anda. Kostjal ei jäänud muud üle, kui leida endale ise üürikorter, kuhu kostja kolis ja kus ta elab. 30.12.2019 tuli hageja Xxxx, et kostjalt üle võtta auto, mida kostja oli seni kasutanud. Veebruaris 2020.a tuli hageja Xxxx selleks, et võtta kostja käest ära Xxxx maja võtmed. Kostjale saadeti hageja advokaadi poolt 08.01.2020 kostjale ettepanek pärimislepingu lõpetamiseks, kus ei olnud sõnagagi mainitud pooltevahelisi muid kokkuleppeid ja/või põhjusei, miks hageja ei nõustunud temale saadetud kokkuleppe tingimustega. Kostja vastas 08.01.2020 e-kirjale 13.01.2020 e-kirjaga. Hageja on üritanud seda kostja e-kirja oma hagis tõlgendada kui kostja poolset nõustumist pärimislepingu lõpetamisega, kuid on jätnud tähelepanuta, et samas e-kirjas on kostja kirjeldanud tema ja hageja vahel kokku lepitut (s.o millistel tingimustel pärimisleping lõpetatakse). Kostja ei ole andnud 13.01.2020 e-kirjas tahteavaldust pärimisleping lõpetada. Kostja on kirjeldanud, et tegemist on ühe osaga tema ja hageja kokkulepetest. Kostja palus selle kokkuleppe info hageja advokaadilt edastada hagejale ja palus, et hageja esitaks sellele oma seisukoha hiljemalt 17.01.2020. Selleks ajaks hagejalt ja tema esindajalt mingit seisukohta ei laekunud. Hageja esindaja hakkas nõudma, et kostja tulgu notarisse pärimislepingut lõpetama ning määras ilma kostjaga kooskõlastamata notari aja. Sellele järgnenud poolte lepinguliste esindaja vahel peetud ekirjavahetuses palus kostja esindaja mitmel korral, et hageja esitaks oma seisukoha ka muude kostjaga kokku lepitud tingimuste osas, kuid selle kohta ei vastatud mitte midagi ning ainult nõuti, et kostja tulgu notarisse pärimislepingut lõpetama. E-kirjavahetus kulmineerus sellega, et kostjat ähvardati kohtusse pöördumisega. Kostjal puuduvad temale teadaolevalt mistahes etteheidetavad teod, mis annaksid hagejale õiguse nõuda pärimislepingu lõpetamist. Hageja ei ole hagis esile toonud ega tõendanud mitte ühegi pärimisseaduse (PärS) §-s 103 toodud pärimislepingust taganemise õiguslikku alust. Samuti ei ole hageja esile toonud ega viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust pärimislepingu tühistamiseks PärS §-i 102 järgi. Kostja järeldab, et hageja ise möönab, et selliseid asjaolusid ei esine. Kostja hinnangul ei esine käesoleval mitte ühtegi PärS §-s 102 sätestatud pärimislepingu tühistamise alust ega mitte ka §-s 103 sätestatud pärimislepingust taganemise alust. Hageja on hagist nähtuvalt oma nõude üles esitanud väitele, et kostja survestas hagejat pärimislepingut sõlmima eesmärgil, et kindlustada endale nn hageja pärija positsioon ja vähem kui aasta hiljem olevat kostja kooselu lõpetanud. Hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hagejale on teada, et kostja uuendas 2019.a kevadel täielikult Xxxx maja aeda, istutas sinna hulgaliselt uusi taimi, käis koos hagejaga erinevatel üritustel jms. Kostja käitumine või suhtumine hagejasse peale pärimislepingu sõlmimist ei muutunud. Kostja elas ja käitus edasi teadmises, et tema kooselu hagejaga jätkub veel pikka aega. Seega on hageja väited, et kostja plaanis kooselu lõpetamist ette, alatud, küünilised ning täielikult tõendamata. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus mingit tahteavaldust teha, mistõttu ei ole hageja poolt viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 käesoleval juhul kohaldatav. Hageja etteheited kostja aadressil on valed, küünilised ja täielikult tõendamata. Puuduvad mistahes PärS §-s 102 nimetatud pärimislepingu tühistamise alused kui ka PärS §-s 103 nimetatud pärimislepingust taganemise alused. Hagi on seega õiguslikult perspektiivitu ning ei kuulu rahuldamisele (kostja 16.04.2020 menetlusdokument). Hageja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust hagi rahuldada. Esinevad hagi läbi vaatamata jätmise alused. Pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimisest keeldumist saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes ülimalt erandlikel asjaoludel. Hageja ei ole suutnud absoluutselt mitte ühtegi sellist erandlikku asjaolu esile tuua, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks. Kõik hageja poolt esitatud etteheited, et mida kostja väidetavalt tegi või ei teinud, on paljasõnalised 6 (10)

ja tõendamata. Tegemist ei ole erandlike asjaoludega, mis annaksid alust pidada kostjat hea usu põhimõtte vastaselt käitunuks ja / või annaksid aluse hagi rahuldamiseks ka siis, kui need oleksid tõendamist leidnud. Hageja ei ole suutnud menetlusdokumentides tuua esile ega tõendada mitte ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks. Hageja väited ja etteheited kostja suunas on suuresti otsene vale kui ka on need väited tõendamata. Hageja peab oma väiteid tõendama, eriti veel olukorras, kus need sätted, millele hageja tugineb, kuuluvad kohaldamisele üksnes ülimalt erandlikel asjaoludel. Kuna hageja ei ole suutnud esile tuua ega tõendada mitte ühtegi sellist erandlikku asjaolu, siis järelikult puudub alus hagi rahuldamiseks. Seadus ja kohtupraktika ei kohusta isikut oma varalisest hüvest, positsioonist vms vabatahtlikult loobuma. Kostjast ei saa eeldada, et kui tema ja hageja kooselu on lõppenud, siis peab kostja automaatselt loobuma mistahes lepingutest, varalistest positsioonidest vms. Sellist asja ei ole võimalik eeldada ega ka mitte kohtupraktikast tuletada. Hageja loogika järgi peaks iga kooselu või abielu lõppemise korral ühe elukaaslase/abikaasa poolt teisele abikaasale/elukaaslasele kingitud asjad/hüved kuuluma eranditult igakordselt tagastamisele ja seda ka siis, kui kooselu/abielu on lõppenud tänu kinkija enda tegevuse tõttu/tema enda initsiatiivil. Hageja lõpetas kostjaga kooselu/suhte ühepoolselt ning käskis kostjal pere ühisest Kunda kodust välja kolida. Seetõttu on hagejast ülimalt alatu nõuda kohtu kaudu kostjalt mistahes tahteavalduste andmist ja/või süüdistada kostjat alusetult hageja suhtes halvasti käitumises. Isegi juhul, kui kostja oleks kooselu lõpetanud, siis ei ole tegemist sellise erandliku asjaoluga, millest johtuvalt tuleks kostjat kohustada pärimislepingu tühistamise kokkulepet sõlmima. Erandlikeks asjaoludeks saaks kostja arvates pidada seda, kui kostja oleks hageja suhtes olnud vägivaldne, varastanud hageja tagant, pannud toime kuriteo, mis oleks toonud vastutuse ka hagejale vms. Selliseid asjaolusid ei ole hageja välja toonud ja neid ei esine. Kuivõrd erandlikke asjaolusid ei esine, siis ei ole ka mistahes alust hagi rahuldamiseks. Hageja ei tugine sellele, et ta oleks pärimislepingu tühistanud või pärimislepingust taganenud (kostja 14.06.2021 menetlusdokument). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

Pooled selle asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus jätab ülaltoodut arvestades hagiavalduse rahuldamata. Hageja taotles otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kohus märgiks lahendis, et kui lahendi jõustumisest kümne päeva jooksul ei ole kostja 31.01.2019 sõlmitud pärimislepingu tühistamise kokkuleppe sõlmimiseks vajalikku nõusolekut andnud, asendab kostja nõusolekut käesolevas asjas jõustunud kohtulahend. Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, jätab kohus rahuldamata hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

põhjendatud. Kostja avaldas, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kostja on märkinud 21.04.2020 arve nr 305 spetsifikatsioonis 14.04.2020 osutatud õigusabi sisuks tutvumise E. V.’i T. T.’i vastu pärimislepingu lõpetamise nõudes; suhtluse kliendiga; tutvumise kliendi kommentaaride ja tõenditega; taotluse kohtualluvuse muutmiseks (2-20-3869), ajakulu kokku 3 tundi. Hageja on leidnud, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada kostja ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Hageja on tuginenud Riigikohtu 27.11.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-18-10073 punktis 20 avaldatud seisukohale. Kohus leiab, et osundatud Riigikohtu lahendis ei ole loetud menetlusosalise ja tema esindaja vahelist suhtlust kuluks, mille menetluskuluna hüvitamine on seaduse kohaselt välistatud. Riigikohus ei ole sellise kulu hüvitamist konkreetses kohtuasjas pidanud põhjendatuks ning teostanud selliselt kohtu diskretsiooni menetluskulude kindlaksmääramisel. Kohus on seisukohal, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Täiendavalt on advokaadil tulenevalt Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 21 järgi kliendi ees selgituskohustus ning § 14 lg 4 järgi teavituskohustus. Osundatud kohustuste täitmiseks on vajalik advokaadi ja tema esindatava vaheline suhtlemine. Kui advokaat ei peaks osutama kliendile seoses kohtumenetlusega õigusteenust, puuduks sellise suhtlemise vajadus. Seetõttu on kohtu hinnangul advokaadi ja kostja vaheline suhtlemine vajalik toiming ja selleks kulunud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kostja on märkinud 14.06.2021 arve nr 575 spetsifikatsioonis 11.06.2021 osutatud õigusabi sisuks lõplike kirjalike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluga 3,5 tundi. Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 3,5 tundi olnud vajalik ja põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 12,333 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 2367,94 eurot (põhjendatud ajakulu 12,333 tundi x tunnitasu 192 eurot = 2367,94 eurot). Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kulu suuruseks 2367,94 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 2367,94 eurot. Kostja taotles lepingulise esindaja kulu 2560 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab taotluse lepingulise esindaja kulu 192,06 eurot kindlaksmääramiseks rahuldamata (2560-2367,94=192,06). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 2367,94 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.