Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.12.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-6628
Kohtuasi
X hagi Y OÜ vastu saamata jäänud töötasu 2535.32 euro ja puhkusehüvitise 439.06 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.12.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2723.03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Raja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 10.12.2020 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mõista Y OÜ-lt välja X kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 200 eurot. Y OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt 200 eurolt tasuda X-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-6628 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 26.03.2020 otsusega hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja saamata töötasu 2535.32 eurot (bruto) ja puhkusetasu 439.06 eurot (bruto). Kostja esitas 06.05.2020 Harju Maakohtule taotluse TVK otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu summas 2535.32 eurot (bruto) ja puhkusehüvitis summas 439.06 eurot (bruto) ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 02.09.2019 kirjaliku tähtajatu töölepingu alusel maalrina täistööajaga ning töötasu suuruseks oli 11 eurot tunnis. 02.12.2019 ütles töötaja töölepingu üles omal soovil töölepinguseaduse (TLS) § 85 lõike 1 alusel.
3.Kostja jättis osaliselt tasumata 2019. a oktoobrikuu töötasu (pidi tasuma 1116.32 eurot, tasus 907.68 eurot (bruto)), ei tasunud novembrikuu töötasu (pidi tasuma 1848 eurot) ega puhkuse hüvitist.
4.Töösuhe kestis 02.09.2019 kuni 02.12.2019, mistõttu on hagejal õigus puhkusehüvitisele aegumata põhipuhkuse osas TLS § 71 järgi 7,06 kalendripäeva ulatuses summas 439.06 eurot. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud kuu annab 28/12 ehk 2,33 puhkusepäeva. Praktikas puudub 2,33-ühikulise skaala järele vajadus, sest tööandja jaoks ei ole probleem arvutada puhkusepäevade arv välja töötatud päevade alusel, kusjuures iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,076712 puhkusepäeva (täpne komakohtade arv või murru kasutamine jääb iga tööandja otsustada). Puhkusehüvitis arvutatakse eelmise kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasu põhjal, mis moodustas antud juhul 5599 eurot. Eelnimetatud summa tuleb jagada töötatud tööpäevade arvuga, mis on 92 päeva = 62.21 päevatasu x 7,06 puhkusepäev = 439.06 eurot.
5.Kostja väide, et hageja ei teinud vaidlusalusel perioodil tööd, on tõendamata. Alguses kostja väitis, et hageja ei teinud tööd ja tal ei olnud töötulemusi ja samal ajal kostja pakkus hagejale kompromissi. 13.02.2020 istungil esitas töötaja täiendavate tõenditena D-ga peetud sõnumivahetuse, 2019. a novembri tööajatabeli ning TVK avalduse teise lehe. Kuna hageja ja kostja vaheline töösuhe kestis 02.09.2019 kuni 02.12.2019, on usutav, et hageja tegi 2019. a oktoobris ning novembris kostjale tööd ning tal on tekkinud sellest tulenevalt õiguspärane ootus töötasu saamiseks.
6.Kostja ei tõendanud, et hageja töötasu moodustas vähem kui 11 eurot tunnis. Poolte sõnumivahetusest nähtuvalt töötas hageja septembris kokku 157 tundi. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt maksis kostja selle eest töötasu 1373.31 eurot (neto), mis teeb arvestuse kohaselt hageja töötasu suuruseks 11 eurot (bruto) tunnis. TLS § 29 lõike 2 punkti 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada töötaja tööaja arvestust. TVK-le esitatud tõenditest ning
2-20-6628 andmetest ei nähtu, et kostja oleks hageja tööaja arvestust pidanud. Kuna kostja tööaja arvestust ei pidanud, tuleb lugeda põhjendatuks lähtuda töötaja ajaarvestusest. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Pooled sõlmisid 02.09.2019 suulise töölepingu ja hageja asus tööle maalrina. Töösuhe lõppes 02.12.2019. Hageja septembri töötasuks oli 1373.31 eurot (neto). See oli ainus kuu, kus töötaja korrektselt tööl käis ja seetõttu maksti talle ka tulemustasu 573.31 eurot. Põhipalk oli kokku lepitud 800 eurot kuus. Oktoobris oli hageja mitu päeva haige ja tema töös ilmnesid olulised puudused, millest temaga korduvalt vesteldi, kuid kostja tuli hagejale vastu ja maksis kokkulepitud töötasu 800 eurot. Novembris tegi hageja tööd minimaalselt, veetes aega mitte midagi tehes ja niisama istudes. Kostja tegi selle kohta mitmel korral märkusi, mille peale esitas hageja lahkumisavalduse. Novembri töötasu on hagejale maksmata, kostja oli nõus selle töövaidluskomisjonis tasuma, lisaks ka puhkusehüvitise 7,06 päeva eest 214.30 eurot. Pooled leppisid kokku kompromissis ja hageja ka allkirjastas selle, kuid tehnilistel põhjustel ja asjaolude kokkulangemise tõttu jäi kompromiss kostja poolt allkirjastamata.
9.Pooled ei sõlminud kirjalikku töölepingut. Kokkulepet töötasus 11 eurot tunnis ei kinnita makstud tasud. Tegemist ei olnud ka pikaajalise töösuhtega, et saaks kindlalt väita, nagu oleks sellises summas kokku lepitud. Pooled leppisid kokku kuutasus 800 eurot (neto). Kostja ei vaidle, et novembrikuu töötasu 800 eurot ja puhkusetasu 214.30 eurot on maksmata, kuid leiab, et hageja esitatud summa on meelevaldne. Hageja ei teinud tööd ja tal ei olnud töötulemusi. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 10.12.2020 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja kasuks töötasu 2019. a oktoobrikuu eest 852.32 eurot (bruto) ja novembrikuu eest 1683 eurot (bruto) ning kasutamata põhipuhkuse hüvitise 402.01 eurot (bruto). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja kulude hüvitise 435 eurot.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõike 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: hageja asus kostja juurde tööle 02.09.2019 tähtajatu töölepingu alusel maalrina täistööajaga; hageja töötas septembris 157 tundi, tema töötasu oli 1373.31 eurot (neto), kusjuures kostjal hagejale nimetatud kuu osa pretensioone ei ole; töösuhe lõppes 02.12.2019 töötaja avalduse aluse TLS § 85 lõike 1 alusel; kostja on hagejale tasunud 2019. a oktoobrikuu eest töötasu 907.68 eurot (bruto); kostja ei ole hagejale tasunud 7,06 päeva eest puhkusehüvitist ja 2019. a novembrikuu töötasu.
13.Poolte vahel on vaidlus, millises vormis on tööleping sõlmitud ning kui suures töötasus oli kokku lepitud. Lisaks vaidlevad pooled, kas hageja tegi novembris tööd, mille eest tasu saaks nõuda.
2-20-6628
14.Kohus märgib, et esitatud materjalidest ei nähtu, et pooltevaheline tööleping oleks sõlmitud kirjalikult. TLS § 4 lõige 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Seega vaatamata asjaolule, et pooltevaheline töösuhe ei olnud vormistatud kirjalikult, eeldab kohus, et pooled sõlmisid 02.09.2019 tähtajatu suulise töölepingu. Seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tõttu ei saa järeldada töölepingu tühisust.
15.Järgnevalt selgitab kohus välja, kui suures töötasus pooled kokku leppisid. Hageja leiab, et töötasuks oli 11 eurot tunnis. Kostja on seisukohal, et hageja töötasu oli 800 eurot kalendrikuus. Puudub vaidlus, et hageja töötas septembris 157 tundi, tema töötasu oli 1373.31 eurot (neto; 1727 eurot brutos), kusjuures kostjal hagejale nimetatud kuu osa pretensioone ei ole. Seega leiab kohus, et hageja töötasu suuruseks oli 11 eurot (bruto) tunnis (1727/157). Kostja väited teistsuguse töötasukokkuleppe kohta on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe olnud tulemustasu maksmise osas, sh isegi kui selline kokkulepe olnuks olnud, ei ole kostja toonud esile, millised hageja töötulemused andsid aluse tulemustasu maksmiseks ning millise arvestuse järgi seda hagejale maksti.
16.Järgmisena selgitab kohus välja, mitu tundi on hageja töötanud 2019. a oktoobris ja novembris. Oktoobri kohta on TVK märkinud, et 04.10.2019 teatas töötaja oma haigusest (seda kinnitab töötaja ja tööandja vaheline sõnumivestlus) ega ilmunud tööle kokku kolmel päeval. Vastupidiseid tõendeid töötaja ei esitanud. Oktoobris oli täistöötajaga töötamise korral 23 tööpäeva ja 184 töötundi. Hageja ei käinud tööl kolmel päeval (3 x 8 = 24h), mistõttu tuleb järeldada, et hageja töötas oktoobris kokku 160 tundi (184-24).
17.Novembris töötas hageja kohtu hinnangul kokku 153 tundi (vt TVK istungil esitatud tööaja arvestus). Arvestusest nähtub, et mitte kõigil päevadel ei töötanud hageja 8 tundi, esines ka päevi, kus hageja töötas nt ainult ühe tunni. Seega on asjakohatud kostja etteheited töö mittetegemise kohta – hageja tööaja arvestuse tabel juba arvestab sellega. Kostja etteheited seoses hageja töö kvaliteediga ning töö mittetegemisega on tõendamata ega anna seetõttu alust töötasus korrektuure teha.
18.Arvestades eeltoodut pidanuks kostja tasuma hagejale oktoobrikuu eest töötasuna 1760 eurot (bruto; 160 h x 11 eurot). Kostja tasus 907.68 eurot (bruto). Seega tuleb täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja mõista 852.32 eurot (bruto). Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele brutotöötasu novembrikuu eest summas 1683 eurot (bruto; 153 h x 11 eurot). Kokku on hageja töötasunõue põhjendatud 2535.32 euro ulatuses (852.32 + 1683).
19.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise 7,06 päeva eest summas 439.06 eurot (bruto). TLS § 84 lõige 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lõike 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lõige 4 sätestab, et tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. TLS § 70 lõige 1 sätestab, et töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kohus on eespool tuvastanud, et poolte vahel oli töösuhe perioodil 02.09.2019 kuni 02.12.2019, seega kestusega 90 päeva. Seega on töötajal õigus saada põhipuhkust 8 päeva (28 / 365 x 90 = 6,90, ümardatult 7). Vabariigi Valitsuse
2-20-6628 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ lõike 2 punkt 3 sätestab, et kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd tööleping on lõppenud, on keskmise töötasu arvestamisel võimalik võtta arvesse perioodil september kuni november maksmisele kuuluv töötasu. Seega on hageja keskmine brutotöötasu 1723 eurot ((1727 + 1760 + 1683) / 3), millest johtuvalt on päevatasu suuruseks 57.43 eurot (1723 / 30). Seega on puhkusehüvitis 7 päeva eest 402.01 eurot (bruto).
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
21.TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades käesolevas otsuses sedastatut (sh seda, et kohus on hagis esitatud nõuded maksimumilähedases ulatuses rahuldanud), leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kosja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
22.Hageja esindaja esitas 30.10.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lõigete 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 4,5h ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 450 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud ka 75 eurot riigilõivu. Kostja hageja menetluskuludele vastu ei vaielnud.
23.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: nõupidamine kliendiga 1h; hagi koostamine 1h; kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 1,5h; lõplike seisukohtade koostamine 1h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
24.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli lühike. Asjas ei peetud istungit ega olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lõike 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam,
2-20-6628 et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta).
25.Hageja on küll kinnitanud, et tal puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks, kuid kohus on kontrollinud ja tuvastanud, et hagejale õigusteenust osutanud õigusbüroo ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei lisandunud hageja esindajakuludele käibemaksu, mille hüvitamist oleks võimalik nõuda.
26.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4,5h, mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (80 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 360 eurole. Hageja menetluskulud moodustavad kokku 435 eurot (360 + riigilõiv 75). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 435 eurot. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellant leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse normi ning hindas ebaõigesti hinnanud tõendeid.
28.Vastustaja töötas apellandi juures kolm kuud. Pooled leppisid kokku töötasus 800 eurot kuus (neto). Esimesel kuul tegi vastustaja enamjaolt kokkulepitud tööd, mistõttu võis temaga rahule jääda ja seetõttu otsustas apellant maksta tulemustasu 573.31 eurot (kokku 1372.31 eurot neto). Ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud mingis muus summas või tunnitasus. Vastustaja võttis hagiavalduses aluseks töötasu koos tulemustasuga ja sellega jättis kohtule muljet, et sellises summas ka kokku lepitud. Kohus võttis põhjendamatult arvesse vaid vastustaja tõendamata ütlused, kuigi ühel kuul oli ta saanud 1373.31 eurot (neto) ja teisel kuul 800 eurot (neto). On selgusetu, mille alusel tegi kohus järelduse, et on tõendatud, et töötasuks oli 11 eurot tunnis. Vastustaja tõendeid ei esitanud, aga kohus väidab, et apellant ei ole oma väiteid tõendanud.
29.Vastustajal oli veel katseaeg, mille ajal makstakse tavapäraselt vähendatud töötasu. Seega ühe kuu töötasu ei tõenda kokkulepitud tasusid. See, et vastustaja vaid 3 kuu suutis töötada, on juba iseenesest tõendiks, et ta ei saanud tööga hakkama. Kohus luges tõendatuks, et vastustaja ei teinud tööd tööajanormi piires, vaid vähem. Samas jättis kaalumata põhjused, miks vastustaja alla normi töötas. Ka vastustaja ise tunnistab, et tema tegevuses oli vajakajäämisi.
30.Kohus luges tõendatuks vastustaja esitatud tööajaarvestused, kuigi apellant ei kinnitanud nende õigsust. Samas, kui vaadata vastustaja töövaidluskomisjonile esitatud aruannet nt novembri töö tegemise kohta, ilmneb, et vastustaja tööd ei teinud, kuna on ebareaalne, et
2-20-6628 enamus kuust tegeles ta ühe tööga (P lihv + lakk). See tõendab üheselt, et töötaja tööd tegelikult ei teinud.
31.Maksmata on töötasu novembri eest ja puhkusetasu 7,06 päeva eest 214.30 eurot, mille tasumisega apellant on nõus, kuigi jääb arvamuse juurde, et tegelikkuses vastustaja tööd ei teinud ega peaks mingit tasu saama. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus ei rikkunud asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohtu otsus jääb muutmata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1) ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.
35.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormuse ja luges hageja väited tõendatuks ilma, et hageja oleks oma väiteid tõendanud. Kostjast tööandja jätab tähelepanuta, et kohtupraktikas on aktsepteeritud töötaja kui töösuhte nõrgema poole seisundi tasakaalustamiseks, et töötajal on võrreldes tööandjaga teatud juhtudel väiksem tõendamiskoormus (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-143-11 (punkt 12), 2-20-5834 (punkt 16)). Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul ongi tegemist menetlusliku olukorraga, kus töötaja on täitnud temale kättesaadaval võimalikul moel enda poolt esiletoodud eluliste asjaolude tõendamiskoormuse (TsMS § 230 lõige 1). Töötaja esitas maakohtus väited töölepingu sõlmimise, sh kokkulepitud töötasu suuruse, ning teatud perioodil saamata töö- ja puhkusetasu kohta. Tsiviilasja materjalidest, mille hulgas on TVK-s esitatud tõendid, nähtuvalt tõendas töötaja oma väiteid temale kättesaadavate dokumentaalsete tõenditega – väljavõte arveldusarvest, millest nähtub töötasu laekumine temale tööandjalt septembri ja oktoobri 2019 eest; töötaja enda poolt koostatud tööajatabel, millest nähtub töötamine novembris 2019; kirjavahetus tööandjaga; väljatrükk MTA töötamise registrist. Arvestades, et puudub vaidlus, et töösuhe oli poolte vahel vormistatud suuliselt, siis lepingudokumenti konkreetsete lepingutingimustega töötajal esitada võimalik ei olnud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud praeguses asjas oodata töötajalt enamas mahus tõendite esitamist. Seega pöördus tõendamiskoormus ümber tööandjale, kes pidi enda vastuväiteid töötasu suuruse, novembris tehtud töötundide jm kohta tõendama. Tööandja tõendeid ei esitanud, kuigi tõendid väidetava tulemustasu maksmise, väidetavalt katseajal kokkulepitud väiksema töötasu ja töötaja tegelikult töötatud aja kohta peavad olema tööandja käsutuses. Selliselt jättis kostja enda vastuväited tõendamata ja maakohus tuvastas kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 töötaja tõendeid hinnates õigesti töötaja väited kokkulepitud töötasu suuruse ja töötatud aja kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-20-6628
36.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
37.TsMS § 174 lõike 3 alusel määrab kolleegium kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluva menetluskulude hüvituse rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kuluks apellatsioonimenetluses tasu lepingulisele esindajale 250 eurot 2,5h eest, tunnitasu 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Esindaja tutvus 14.01.2021 apellatsioonkaebusega avaldusega ja analüüsis seda 1,5 h ning koostas 03.02.2021 vastuse 1h. Ka esitas hageja taotluse kuludelt viivise arvestamiseks.
38.Kolleegium on seisukohal, et hageja taotlused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Lepingulise esindaja kaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine on vajalikud ja põhjendatud toimingud TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Toiminguteks kulunud aeg vastab koostatud dokumentide ja konkreetse apellatsioonimenetluse sisule ja mahule. Sarnaselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja mõistlikuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks praeguses asjas on 80 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kolleegium nõustub vastavate maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lõige 6). Seega tuleb kostjal tasuda hagejale tema apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 2,5x80=200 eurot. TsMS § 177 lõike 4 alusel kuulub rahuldamisele viivise arvestamise taotlus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.