Asjaõigus › Omandiasjad

ja

uue

kande

tegemiseks,

mille

kohaselt

kantakse

korterihoonestusõiguse ainuomanikuna kinnistusraamatusse K K. 3.3 Asendada tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 68 lg 5 alusel V Vi asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus ja nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistuosakonna

registriossa nr xxx teises jaos V Vi omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning K Ki kinnistusregistri registriossa nr xxx ainuomanikuna sisseandmiseks.

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.03.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on K K (hageja) ja V V (kostja) endised elukaaslased, kelle kooselu on lõppenud. Pooled on korterihoonestusõiguse asukohaga xxx, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr xxx, üldpinnaga 54,1m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega, kaasomanikeks selliselt, et hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa. Korterihoonestusõigus on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx. Kaasomand tekkis 21.08.2017 poolte vahel sõlmitud korterihoonestusõiguse mõttelise osa müügija asjaõiguslepinguga, millega hageja müüs talle kuuluvast korterihoonestusõigusest 1⁄2 suuruse mõttelise osa kostjale hinnaga 31 931,57 eurot. Korterihoonestusõiguse eseme reaalosaks oleva elu- ja mitteeluruumiga nr xxx on ühendatud xxx mõttelist osa hoonestusõigusest tähtajaga 50 aastat, mis on kantud koormatisena kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx. Koormatud kinnistu omanik on Tallinna linn. Pooled leppisid lepingu punktis 3.4 kokku, et kostja võtab üle kõik korterihoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad hageja õigused ja kohustused ning võlaõiguslikud kokkulepped. Korterihoonestusõigust koormab, kinnistu nr xxx igakordse omaniku kasuks, reaalkoormatis, mis tagab hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustust summas 157,45 krooni aastas ning ostueesõigus ning seatud hüpoteek xxx AS (endine AS xxx) kasuks summas 1 235 000 krooni. Kostja kinnitas notariaalselt tõestatud korterihoonestusõiguse mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu punktis 2.2.5, et ta on teadlik, et hüpoteek jääb koormama korterihoonestusõigust tervikuna. Hageja soovib korterihoonestusõiguse kaasomandi lõpetada selliselt, et korterihoonestusõigus jääb tema ainuomandisse kostjale hüvitise maksmise kohustusega arvestades solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes sõlmitud kokkulepet. Hageja leiab, et antud juhul on see kõige mõistlikum ja tegelikult ka ainuvõimalik kaasomandi lõpetamise viis arvestades Tallinna linna ostueesõigust ja korterihoonestusõigusele seatud hüpoteeki. Hageja tellis korterihoonestusõiguse registriosa nr xxx turuväärtuse kindlaks tegemiseks xxx eksperthinnangu nr xxx. Kinnisvara hindaja hinnangul on seisuga 01.12.2020 korterihoonestusõiguse turuväärtus 98 000 eurot. Ekspert on leidnud, et arvestades vara asukohta (paikneb xxx asumis xxx ja xxx vahelisel alal ning piirkonnasiseselt on asukoht keskmiselt hinnatud, korter paikneb elamu vähemhinnatud korrusel ja on vastu otsaseina), suurust (eluruumi pind on 52,1m2) ja seisukorda (siseviimistlus kulunud), võib likviidsust pidada keskmiseks, hindamistulemus on keskmise täpsusega ning reaalne müügihind võib erineda 5% toodust. Hageja leiab, et antud juhul mõjutab turuhinda kahtlemata vähemhinnatud omandivorm, milleks korterihoonestusõigus kahtlemata on ja kindla parkimiskoha puudumine. Pooled sõlmisid kaaslaenusaajatena 26.05.2008 xxx AS-ga laenulepingu nr xxx korterihoonestusõiguse ostuks. Laenu suuruseks on 60 755 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg on

18.05.2038. Poolte vahel 21.08.2017 sõlmitud korterihoonestusõiguse 1⁄2 suuruse mõttelise osa müügilepingu p 3.2 kohaselt tuli kostjal tasuda ostuhind 31 931,57 eurot hüpoteegipidaja (panga), hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate laenumaksete tasumise kohustuse täitmisega ostuhinna ulatuses. Antud kokkuleppega määrasid pooled kindlaks, kuidas solidaarvõlgnike omavahelises sisesuhtes jagatakse üksikule solidaarvõlgnikule langeva osa suurus kogu laenukohustusest. Laenu põhiosa jääk oli lepingu sõlmimise hetkel 44 975,13 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostja tasunud hageja arvelduskontole laenumakseid (selgitusega „laenu osa makse”) 3955,97 euro suuruse summa eest. Võttes arvesse, et müügilepingu sõlmimise hetkel 21.08.2017 oli laenu põhiosa jääk summas 44 975,13 eurot, siis vastavalt solidaarvõlgnike sisesuhtes sõlmitud kokkuleppele tuleb kostjal ainuisikuliselt täita laenulepingust tulenevaid laenumakseid ulatuses, mis vastaks ostuhinnale 31 931,57 eurole ja ülejäänud ulatuses tuleb pooltel laenumakseid täita ühiselt. Ehk lähtudes 21.08.2017 laenu põhiosa jäägist on poolte ühiskohustuseks tasuda laenu põhiosa maksed summas 13 043,56 eurot. Pooled on ühiselt ja võrdsetes osades tasunud pangale perioodil 21.08.2017 kuni 03.03.2021 laenu põhiosa makseid kokku summas 7377,46 eurot ja intressi kokku summas 467,44 eurot. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel on hageja arvestanud, et korterihoonestusõiguse hetke väärtus on 93100 eurot, mis teeb kostja kaasomandi osa väärtuseks 46550 eurot (93100/2=46550) ning sellest tuleb maha arvestada kostja poolt tasumata korterihoonestusõiguse 1⁄2 mõttelise osa ostuhind 31931,57 eurot ja 1⁄2 poolte solidaarkohustuseks olevast tasumata laenu põhiosa jäägist summas 2833,05 eurot. Poolte solidaarkohustuseks jäänud laenu põhiosa jääk oli lepingu sõlmimisel 21.08.2017 summas 13043,56 eurot, millest tuleb maha arvata hageja ja kostja poolt perioodil 21.08.2017 kuni 03.03.2021 ühiselt tasutud laenu põhiosa maksed summas 7377,46 eurot (13043,56-7377,46=5666,10/2). Hageja leiab, et mõistlik hüvitis kostjale oleks 11785,38 eurot (46550-31931,57-2833,05). Hageja on krediidiasutusega läbi arutanud laenulepingu nr 08755797-EL muutmise selliselt, et kostja vabastataks laenukohustuse täitmisest panga ees ja saanud pangalt põhimõttelise nõusoleku. Eeltoodust tulenevalt palus hageja lõpetada kaasomand selliselt, et korterihoonestusõigus, asukohaga xxx, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr xxx koos selle oluliste osadega ja päraldistega, jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale kaasomandi osa kaotuse eest hüvitist summas 11 785,38 eurot ning määrata hüvitise maksmise tähtajaks 60 päeva arvates käesoleva kaasomandi lõpetamise kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma järgmise sisuga tahteavaldused tingimusel, et hageja tasub talle 11 785,38 eurot: kostja lepib hagejaga kokku kaasomandis oleva korterihoonestusõiguse kaasomandi lõpetamises selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korterihoonestusõigus, asukohaga xxx, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr xxx koos selle oluliste osadega ja päraldistega, läheb üle hagejale täies ulatuses, s.o 1⁄2 kaasomandist; kostja annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teises jaos kehtiva omanikukande, mille kohaselt on hageja 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas ja kostja 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas korterihoonestusõiguse kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korterihoonestusõiguse ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Samuti palus hageja asendada tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 68 lg 5 alusel kostja asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus ja nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr xxx teises jaos kostja omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning hageja kinnistusregistri registriossa nr xxx ainuomanikuna sisseandmiseks. 01.10.2021 dokumendis märkis hageja kostjale makstava hüvitise suuruseks 12 202 eurot. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja soovib kaasomandi lõpetamist viisil, et korterihoonestusõigus jääks tema ainuomandisse. Kostja selgitas, et korterihoonestusõigus omandati ühistegevuse käigus. 03.11.2006 kandis kostja hageja pangakontole 4868,21 eurot (76171 EEK), selgitusega “Korteritagatis raha“ mis oli ette nähtud asjaõigusliku eellepingu sissemaksuks. Korterihoonestusõiguse omandamiseks sõlmiti xxx AS (endise nimega xxx AS) laenu leping nr xxx, milles kostja on koos hagejaga kaaslaenusaaja ning pooled on xxx AS-i ees solidaarvõlgnikud. Laenu suuruseks on 60 755 eurot ning tagastamise tähtaeg on 18.05.2038. Lähtuvalt laenulepingu p 3.14 teostatakse makseid pangale ostja pangakontolt. Kostja kohustus oli teostada makseid hageja pangakontole iga kuu summas, mis on pool laenu ja intressi tagasimaksu summast. Summa suuruse ütles kostjale hageja. Kostja nõustub, et korterihoonestusõiguse väärtuseks on 93 100 eurot (98 000 -5%), mis teeb kostja kaasomandi osa väärtuseks 46 550 eurot. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb sellest maha arvata 1⁄2 poolte solidaarkohustuseks olevast tasumata laenu põhiosa jäägist summas 18798,84 eurot (37 597,67/2). Samuti tuleb maha arvata summa, mille kostja kandis hageja kontole 03.11.2006 korteri tagatiseks 4868,21 eurot. Eelnevast lähtuvalt leiab kostja, et mõistlik hüvitis hagejale oleks 22 882,95 eurot (46550-18798,84-4868,21). Eeltoodust tulenevalt palus kostja lõpetada kaasomand selliselt, et korterihoonestusõigus, asukohaga xxx, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr xxx koos selle oluliste osadega ja päraldistega, jääb kostja ainuomandisse ja kostja maksab hagejale kaasomandi osa kaotuse eest hüvitist summas 22 882,95 eurot eurot ning määrata hüvitise maksmise tähtajaks 60 päeva arvates käesoleva kaasomandi lõpetamise kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest. Samuti palus kostja kohustada hagejat andma järgmise sisuga tahteavaldused tingimusel, et kostja tasub hagejale 22882,95 eurot: hageja lepib kostjaga kokku kaasomandis oleva korterihoonestusõiguse kaasomandi lõpetamises selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korterihoonestusõigus, asukohaga xxx, mille reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr xxx koos selle oluliste osadega ja päraldistega, läheb üle kostjale täies ulatuses, s.o 1⁄2 kaasomandist; hageja annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teises jaos kehtiva omanikukande, mille kohaselt on V V 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas ja K K 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas korterihoonestusõiguse kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korterihoonestusõiguse ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Samuti palus kostja asendada tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 68 lg 5 alusel hageja asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus ja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr xxx teises jaos hageja omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning kostja kinnistusregistri registriossa nr xxx ainuomanikuna sisseandmiseks. Hageja seisukohad kostja vastuhagile

Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Ekslik on kostja vastuhagis toodud seisukoht, et ta omandas korterihoonestusõiguse 03.11.2006 ühistegevuse käigus. AÕS § 241 lg 4 järgi kohaldatakse hoonestusõigusele kinnisasja sätteid. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Järelikult pidi olema notariaalselt tõestatud ka ühise tegutsemise leping korterihoonestusõiguse omandamiseks. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks sellist lepingut esitanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu ja ühise majapidamise korraldamine tol ajal ei vasta ühise tegutsemise lepingu kriteeriumitele. Samuti jääb arusaamatuks kostja väide ühistegevusest asjaõiguslikku eellepingu sõlmimisel. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. Antud juhul ei saa ühisest tegutsemisest rääkida, kasvõi seetõttu, et sel juhul ei oleks sõlmitud 21.08.2017 poolte vahel korterihoonestusõiguse mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingut. Poolte vahel tekkis kaasomand 25.08.2017, s.o kinnistamisavalduse alusel kande tegemisest kinnistusraamatu registriossa nr xxx. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et käesolevas tsiviilasjas jagavad pooled olemasolevat kaasomandit, mis tekkis 25.08.2017. Hagejal on huvi korterihoonestusõiguse omandamise vastu eelkõige seetõttu, et säilitada lastele tuttav sotsiaalne keskkond, millega nad on harjunud. Pooltel on kaks ühist last xxx sündinud L ja xxx sündinud K. Lapsed on avaldanud soovi jääda elama hageja juurde. Hageja on olulisel määral panustanud korterihoonestusõiguse omandamisse kuna just tema tegeles kinnisasja omandamiseks vajaliku asjaajamisega ja suhtles Tallinna linnavalitsusega, et saada nõusolek linna omandis oleva xxx kinnistut koormavale korterihoonestusõigusele (elu- ja mitteeluruumile nr xx) hüpoteegi seadmiseks. Antud asjaolu tõendab fakt, et korterihoonestusõigus ei omandatud 2008 aastal võrdselt poolte kaasomandisse, vaid hageja ainuomandisse. Hageja hinnangul on ta korterihoonestusõigusega ka emotsionaalselt enam seotud kuna korteri kujundamine ja sisustamine ning korrashoid on olnud aastaid tema korraldada. Kostja on hageja ja lastega koos elanud vahelduva eduga. Oluline hageja erihuvi korterihoonestusõigusega omandamise vastu on seotud ka sellega, et nii hageja kui ka lapsed väärtustavad looduslähedast ja rahulikku elukeskkonda, mida xxx elamu asukoht kahtlemata pakub. Noorimal lapsel on võimalik oma lemmiklooma koeraga turvaliselt jalutamas käia maja juurest algaval metsarajal. Hageja on sportliku eluviisiga ja tema jaoks on olulise tähtsusega asjaolu, et elukoha vahetus läheduses on xxx ja mõõduka jalutuskäigu kaugusel xxx spordiväljakud. Samuti asub üks hageja töökohtadest xxx kodu lähedal. Hageja on tegutsenud aastaid antud xxx. Hageja huvi korterihoonestusõiguse saamise vastu on tingitud ka asjaolust, et tema ja naabrite läbisaamine on haruldaselt hea ning tekkinud on omamoodi sõpruskond, kellega võetakse ette ühiseid üritus, abistatakse üksteist ja kelle hoolde saab vajadusel jätta noorima lapse kui ka koera. Hageja leiab, et vaatamata vastuhagile on käesoleval juhul õiglane jagada poolte kaasomandis olev korterihoonestusõigus nii, et see jääb hageja ainuomandisse, sest hageja on olnud pikka aega korterihoonestusõiguse ainuomanik ja tal on huvi jätkata seal lastega elamist ning hageja pakutud viis arvestab ühtlasi ka laste heaolu. Hagejale teadaolevalt on kostja peamine huvi vaidlusaluse korterihoonestusõiguse suhtes edasimüügi huvi. Kostja ei ole vastuhagis kohtu ette toonud ühtki asjaolu, miks kohtul tuleks tema poolt valitud kaasomandi lõpetamise viisi eelistada põhihagis toodud viisile. Olukorras, kus kostja ei ole esile toonud oma huvi vaidlusaluse kinnisasja omandamise suhtes, saab kohus lähtuda hageja erihuvidest.

Hageja ei nõustu ka kostja hüvitise arvestuskäiguga, mille kohaselt peaks ta omandi kaotuse eest tasuma hagejale hüvitist 22882,95 eurot. Esmalt leiab hageja, et kaasomandi lõpetamisel makstavast hüvitisest ei ole võimalik maha arvata enne kaasomandi tekkimist, s.o 03.11.2006 tasutud 4868,21 eurot. Teiseks on kostja jätnud arvestamata 21.08.2017 sõlmitud korterihoonestusõiguse mõttelise osa müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustusega. Kostja müügilepingu mõttelise osa ostuhinda tasunud ei ole. Kui kostja soovib korterihoonestusõiguse jätta enda ainuomandisse, siis hagejale tasutava hüvitise arvestuskäik on järgmine: hageja kaasomandi osa hetke turuväärtus on 46550 eurot, millele lisandub müügilepingus kokkulepitud mõttelise osa ostuhind 31931,57. Saadud summast kuulub mahaarvamisele 2416,42 eurot, mis on hageja osa solidaarvõlgnike sisesuhtes sõlmitud kokkuleppe raames tasumata laenu põhiosa jäägist 4832,84 eurost. Hüvitise suurus on seega 76065,33 eurot (46550+31931,57-2416,24). Hüvitise suurus kujuneb selliseks kuna hageja ei ole tasunud müügilepingu järgset ostuhinda. Kohtu põhjendused

nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud. Seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.

Samuti märgib kohus, et käesoleval juhul ei ole leidnud ka tõendamist, et kostja ja hageja vahel oleks olnud seltsing alates 2001. aastast. Seltsingu puhul on tegu eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-109-14 p-d 13-15). Riigikohtu seisukoha kohaselt saab seltsingu likvideerimissätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-109-14, p 19). Seega on seltsingu sätete kohaldamine võimalik üksnes juhul, kui mõlemad Riigikohtu seisukohast tulenevad eeldused on täidetud. Ühegi esitatud tõendi põhjal ei ole aga käesoleval juhul võimalik järeldada, et vaidlusalune korterihoonestusõigus soetati seltsingulepingu alusel ja et kostja ja hageja eesmärk oli luua seltsinguvara. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid teinud võrdseid majanduslike panuseid korterihoonestusõiguse omandamisel ega ka ühist tahet ühisvara kestvaks loomiseks. Ülekannete tegemine hagejale selgitusega „tead ise mille eest“, kommunaalkulude tasumine kostja poolt või poolte ühine laenukohustus ei tõenda ühist eesmärki seltsingu loomiseks või võrdsete panuste tegemist (tlk 40-41, 68-94, 126-153). Kostja poolt viidatud remondi või muude kulude kandmine ei ole samuti menetluses tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei oma kaasomandi jagamisel tähtsust aga asjaolu, et elukoha läheduses on metsarada, kus koeraga jalutada või et vahetus läheduses asuvad xxx ja mõõduka jalutuskäigu kaugusel xxx. Nimetatud asjaolud ei kinnita kummagi poole tugevamat seost antud elukohaga. Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul kaasomandi lõpetamisel ja huvide kaalumisel määravat tähtsust ka hageja ja tema naabrite vaheline hea läbisaamine, kostja osalemine elamu ja kogukonna tegevustes, käimine maja koosolekutel ja tema korteriühistu juhatuse liikmeks olek; kostja naabrivalve piirkonna xxx asutamine ja selles osalemine; kostja osalemine xxx detailplaneeringu aruteludel linnaosavalitsuses ja linnavalitsuses ning maavanema juures. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud on paljasõnalised ja asjassepuutumatud ega näita poolte erihuvi korterihoonestusõiguse omamiseks. Kaasomandi lõpetamisel kaalub kohus kaasomanike isiklikke huve, mis peaksid olema väga konkreetselt seotud korterihoonestusõiguse omamisega ega lähtu kaasomandi lõpetamisel xxx kinnistu kui sellise või korteriühistu huvidest. Seega ei ole oluline kui aktiivselt on kostja osalenud korteriühistu juhatuses või elamu ja kogukonna tegevuses või kui head suhted on hagejal naabritega. Samuti ei näe KrtS ette, et juhatuse liige peab olema tingimata korteriomanik ning korteriühistut võib juhatuse asemel juhtida ka juriidiline isik (valitseja).

Samas toetab kohtu hinnangul korterihoonestusõiguse hagejale jätmist asjaolu, et säilitada poolte ühisele lapsele harjumuspärane ja tuttav sotsiaalne keskkond. Hageja väitel on nende alaealine laps avaldanud soovi jääda elama emaga. Kostja ei ole välja toonud, et lapse soov oleks jääda elama isaga. Samuti asub hageja töökoht xxx elukoha lähedal (tlk 102). Seega kõigele eelnenule tuginedes on kohtu hinnangul õiglane jätta kinnistu ainuomand hagejale.

solidaarvõlgnike sisesuhtes edaspidi ainuisikuliselt laenulepingut teenindama. Kuivõrd pooled ei ole laenulepingust tuleneva kohustuse edaspidise täitmisega seonduvalt kohtule nõudeid esitanud, siis kohus otsuse resolutsioonis vastava kohustuse olemasolu ei kajasta.

xxx teises jaos V Vi omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning K Ki kinnistusregistri registriossa nr xxx ainuomanikuna sisseandmiseks. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid asja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.