Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-14609
Kohtuasi
Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation vastu tahteavalduse andmisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
MTÜ Baltic Charity Foundation määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Lopec&consorters OÜ (registrikood 14303187), lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Aru ja vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin Kostja MTÜ Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.09.2021 määrus jätta muutmata.
2.MTÜ Baltic Charity Foundation määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.Hageja esitas 17.09.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kohustada kostjat (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost: Suru tn 10, Tallinn kinnistult registriosa numbritega 19547150 ja 19547250; Suru tn kinnistult registriosa numbriga 25970301; Uneliblika tn kinnistult registriosa numbriga 25971401. Hageja palus asendada vastav kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus asjas tehtava kohtuotsusega.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs 01.12.2017 lepinguga OÜ Rebase Arendus hagejale kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, vana registriosa nr 25970901, mille osas on moodustatud korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250. 20.02.2019 lepinguga müüs OÜ Rebase Arendus hagejale Suru tn kinnistu registriosa numbriga 25970301 ning Uneliblika tn kinnistu registriosa numbriga 25970401. 24.07.2019 sõlmisid OÜ Rebase Arendus, hageja, Bestrade OÜ ja Y notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250; 25970301, 25971401 koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot. 19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja Y eeltoodud ühishüpoteegi 120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale kostjale, mille juhatuse liikmeks on samuti Y. Ka OÜ Rebase Arenduse juhatuse liikmeks on Y. Seatud ühishüpoteek 120 000 eurot on nn „tühi“ hüpoteek ega taga mistahes nõudeid (sh ei taga see kindlasti ka Suru kinnistute ostuhinna jäägi tasumise nõuet) ehk tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Seda on hüpoteegipidaja ise hagejale korduvalt kinnitanud. Hageja on pikema aja jooksul nõudnud, et hüpoteegipidaja (varasemalt Y) annaks nõusoleku eelviidatud ühishüpoteegi kustutamiseks. Kostja (ja ka varasem hüpoteegipidaja Y) on alusetult ja pahatahtlikult keeldunud viidatud hüpoteeki kustutamast, mis takistab hagejal hüpoteegiga koormatud kinnistute võõrandamist, kuivõrd ostjatel puudub huvi soetada hüpoteegiga koormatud kinnisasi.
3.28.09.2021 esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus keelata kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja) kasuks seatud hüpoteegi summas 120 000 eurot käsutamine, mis on kantud järgmiste kinnistute kohta peetavasse kinnistusraamatu registriosa IV jakku: Suru tn 10, Tallinn kinnistule registriosa numbritega 19547150 ja 19547250; Suru tn kinnistule registriosa numbriga 25970301; Uneliblika tn kinnistule registriosa numbriga 25971401, ning kanda nimetatud kinnistute kohta kinnistusraamatusse hüpoteegi 120 000 eurot käsutamise keelumärked hageja (ja kinnistute igakordse omaniku) kasuks kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei rahulda taotlust hüpoteegi käsutamise keelamiseks, palus hageja kanda kinnistusraamatusse eelmärked antud asjas esitatud hüpoteegi kustutamise nõude tagamiseks hageja (ja kinnistute igakordse omaniku) kasuks kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni ja märkused, mille kohaselt on käimas kohtuasi kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja) kasuks seatud hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamise nõudes.
4.Hagi tagamise avalduse kohaselt tuleb hagi tagada, sest vastasel juhul ei ole kohtuotsuse täitmine võimalik, kuna kostja keeldub pahatahtlikult „tühja“ hüpoteeki kustutamast pikema aja jooksul, hüpoteegipidaja on juba vahetunud ning on reaalne oht, et kostja annab vaidlusaluse hüpoteegi taas üle kolmandale isikule. Hageja on põhistanud, et kostja on hüpoteegipidaja ja et hüpoteek ei taga mistahes nõudeid. Seega ei ole kostjal vastuväiteid, mis annaksid aluse hageja hüpoteegi kustutamise nõue jätta rahuldamata. Tagatud nõuete puudumise tõendamiskoormis lasub kostjal. Hagi tagamise korras hüpoteegi käsutamise keelumärke seadmine on vajalik selleks, et hüpoteegi kustutamise nõude rahuldamise korral oleks kohtuotsus täidetav ning kostja ei saaks hüpoteeki kohtumenetluse käigus edasi anda kolmandale isikule, mis muudaks otsuse mittetäidetavaks. Hageja põhjendab hagi tagamise vajalikkust asjaoluga, et hagi
2-21-14609 esitamise eesmärk on hüpoteegi kustutamine. Hageja hinnangul tagab hageja nõuet kostja vastu kõige paremini keelumärke seadmine. Samuti hoiaks see ära tulevikus tekkivad vaidlused kolmandate isikutega ja otsuse kehtivuse üle võimalike õigusjärglaste suhtes. Alternatiivselt palub hageja kanda kinnistusraamatusse eelmärge ja lisaks eelmärkele teha ka märkus käimasoleva kohtuasja kohta. Hageja on sõlminud juba võlaõiguslikud müügilepingud kahe ostjaga, kes ootavad kohtuvaidluse kiiret lahenemist, et sõlmida ära Suru tn 10 asjaõiguskokkulepe. Üks ostjatest, Q, on sõlminud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, sõlminud laenulepingu selle ostu finantseerimiseks, tasunud ettemaksuna 74 000 eurot ja teinud suuri kulutusi sisustamiseks, elades samal ajal vastsündinud lapsega ajutisel elamispinnal. Asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ei ole osutunud võimalikuks kostja kui hüpoteegipidaja tegevuse tõttu. Juhul, kui hagi jääb tagamata, on reaalne oht, et kohtumenetlus pikeneb täiendavalt aja tõttu, mis kulub uute hüpoteegipidajate kaasamisele menetlusse jms. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 29.09.2021 määrusega hagi tagamise avalduse ja keelas kostjal tema ja igakordse hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi 120 000 eurot käsutamise, mis on kantud järgmiste kinnistute kohta peetavasse kinnistusraamatu registriosa IV jakku: Suru tn 10, Tallinn kinnistule registriosa numbritega 19547150 ja 19547250; Suru tn kinnistule registriosa numbriga 25970301; Uneliblika tn kinnistule registriosa numbriga 25971401. Kohus määras kanda nimetatud kinnistute kohta peetavasse kinnistusraamatusse nimetatud hüpoteegi summas 120 000 eurot käsutamise keelumärked hageja (ja kinnistute igakordse omaniku) kasuks kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni.
6.Määruse põhjendustes tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lõigetele 1 ja 2, § 378 lõike 1 punktile 2 ja § 381 lõikele 2. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt hagi tagamise vajadust põhistanud. Kohus nõustus nende põhjendustega. Praeguses menetlusstaadiumis tuleb kohtul eeldada hageja väidete õigsust. Hageja on põhistanud, et kinnisomanditele on seatud „tühi“ hüpoteek ning hüpoteegipidaja on keeldunud hüpoteeki kustutamast. Asjaolu, et seatud hüpoteek ei ole „tühi“ ja kostjal on põhjendatud alus hüpoteegi kustutamisest keeldumiseks, tuleb põhistada ja tõendada kostjal. Kohtu hinnangul tagab keelumärke seadmine selle, et kostja ei vahetu kohtumenetluse jooksul. Hagi tagamise abinõu kohaldamisel ei saa vähetähtsaks pidada ka asjaolu, et hageja on sõlminud võlaõiguslikke müügilepinguid kinnisasjade võõrandamiseks, kuid asjaõiguskokkulepete sõlmimine ei ole osutunud võimalikuks kostja tegevuse tulemusel, mistõttu on takistatud hageja kohustuste täitmine kolmandate isikute ees. Hagi tagamata jätmine võib raskendada hagiga soovitud eesmärgi saavutamist või selle võimatuks teha, seega on hagi tagamine ainus võimalus vähendada hageja huvide edasise kahjustamise võimalust. Kohus leidis, et hagi tagamise korras ühishüpoteegi käsutamise keelamine ja keelumärgete sisse kandmine kinnistusraamatusse on proportsionaalne ning vajalik. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata.
8.Kaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagamine vastuolus seaduses ja kohtupraktikas väljatoodud põhimõtetega, kuivõrd hagi alusena esitatud faktilised asjaolud, hagis esitatud faktiväited ja hageja nõuded kinnitasid üheselt, et hagi on kunstlikult konstrueeritud ning et tegemist on õiguslikult perspektiivitu ja edulootuseta haginõudega, mida oli lubamatu tagada. Täitmata olid hagi tagamise eeldused. Kohus ei ole lahendit selles osas piisavalt põhjendanud.
2-21-14609 Kostja hinnangul on hagi formaalsete puudustega, õiguslikult perspektiivitu ja edulootuseta. Samuti ei ole hagi ja haginõuded hagis ja tagamise avalduses kajastatud kujul lubatavad. Ka ei ole nõude tagamise aluseks olevad asjaolud põhistatud.
9.Hagi on esitatud menetlusõigusi kuritarvitades. Hageja on tahtlikult varjanud kohtu eest asja õigeks lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. Kuigi hagile olid lisatud erinevad notariaalsed lepingud, jättis hageja esitamata tema osavõtul sõlmitud 11.02.2019 notariaalse lepingu, millega Hüpoteeklaen AS kui hüpoteegipidaja II loovutas tagasi kostja õiguseelnejale Y-le kui hüpoteegipidajale III lepingu esemeks III, IV ja V olevaid (s.o aadressil Suru tn, Uneliblika tn ja Suru tn 10, Tallinn asuvaid) kinnisasju koormava ühishüpoteegi summas 3 170 039 krooni ning millega muudeti hüpoteegi tagamiskokkuleppeid. Võttes aluseks ülaltoodud faktilised asjaolud on väär hagi põhistamiseks esitatud peamine väide, et kostja kasuks seatud ühishüpoteek 120 000 eurot on „tühi“. 11.02.2019 lepingus on selgelt kokku lepitud vastupidises.
10.Maakohus jättis kaalumata poolte huvid. Hagi tagamine kahjustab ebaproportsionaalselt ja ülemääraselt kostja õigusi ja huve, kuna sellega kaasneb kostja vara käsutamise piiramine.
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).
14.Kaebuses on õigesti leitud, et hagi tagamisel tuleb mh hinnata hagi perspektiivikust. Praegusel juhul ei ole maakohus vaidlustatud määruses sõnaselgelt hagi perspektiivikuse osas seisukohta võtnud. Samas ei ole tegemist sellise menetlusliku rikkumisega, mis tooks kaasa lahendi tühistamise. Arvestades, et ilmselgelt perspektiivitu hagi menetlusse võtmisest tuleks kohtul TsMS § 371 lõike 2 alusel keelduda, kuid praeguses asjas on hagi menetlusse võetud, ei olnud järelikult maakohtu hinnangul tegemist perspektiivitu hagiga. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et esitatud hagi oleks õiguslikult selgelt ja täielikult perspektiivitu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud eluliste asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (nt lahendid nr 2-16-18531 (punkt 9); 3-2-1-193-13 (punkt 12)). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Hageja kui kinnisasjade omanik on esitanud hüpoteegipidajast kostja vastu nõude hüpoteegi kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks, tuues esile, et vaidlusalune hüpoteek ei taga tegelikkuses ühtegi kostja nõuet ning et kostja on keeldunud hüpoteeki kustutamast. Selline nõue on õiguslikult lubatav asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lõike 1 alusel koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikega 5. Hagi perspektiivi hinnates peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet põhistanud, kuid tõendeid kohus hagi tagamise üle otsustamisel hinnata ei saa (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-16 (punkt 16)). Seega ei saa praeguses menetlusstaadiumis anda kohus hinnangut kostja määruskaebuses esile toodud
2-21-14609 11.02.2019 notariaalsele lepingule. Hagi sisulisele tõendatusele annab maakohus hinnangu asja sisulise lahendamise tulemusena.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on piisavas ulatuses põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Kaebuse vastupidised väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hageja tõi tagamise avalduses esile järgneva: hüpoteegipidaja on juba vahetunud ning keelumärke seadmine tagaks, et hüpoteegipidaja ei vahetu kohtumenetluse jooksul; samuti hoiab keelumärke seadmine ära tulevikus tekkivad vaidlused kolmandate isikutega ja kohtuotsuse kehtivuse üle võimalike õigusjärglaste suhtes; hageja on sõlminud võlaõiguslikke müügilepinguid kinnisasjade võõrandamiseks, kuid asjaõiguskokkulepete sõlmimine ei ole osutunud võimalikuks kostja tegevuse tulemusel, mistõttu on takistatud hageja kohustuste täitmine kolmandate isikute ees. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus eeltoodut arvestades põhjendatult, et taotletud viisil hagi tagamine on ainus võimalus vähendada hageja huvide edasise kahjustamise võimalust.
16.Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohaldatud hagi tagamise abinõu on tema suhtes põhjendamatult koormav TsMS § 378 lõike 4 mõttes. Kostja on üksnes märkinud, et tagamisega kaasneb kostja vara käsutamise piiramine, kuid ei ole selgitanud ega põhistanud, kuidas konkreetselt hagi tagamine kostjat ebaproportsionaalselt või ülemäära kahjustab.
17.Hagi tagamise taotluse esitamise ja sellega seotud määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (TsMS § 173 lõige 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.