lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-14609/37

Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-14609/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
10 542
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing REBASE ARENDUS11808395Lopec&consorters OÜ14303187MTÜ Baltic Charity Foundation80415063

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14609

Tsiviilasi

Lopec&consorters osaühingu hagi mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Lopec&consorters osaühing (registrikood 14303187, asukoht Endla tn 4, 10142 Tallinn, e-post xxxx); hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Aru, vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin (Advokaadibüroo TARK, asukoht Roosikrantsi tn 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]); kostja mittetulundusühing Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063, asukoht Suru tn 10, 11913 Tallinn, epost xxxx); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik (Advokaadibüroo HEED Entsik, asukoht F. R. Kreutzwaldi tn 3, 10120 Tallinn, e-post [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus tervikuna.
2.Kohustada kostjat mittetulundusühingut Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost „HÜPOTEEGID“:
2.1.Suru tn 10, Tallinn kinnistult katastritunnusega 78402:205:0116 ja registriosa numbritega 19547150 ja 19547250;

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.2.Suru tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa numbriga 25970301;
2.3.Uneliblika tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa numbriga 25971401.

2-21-14609

3.Asendada vastav mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega.
4.Mõista kostjalt mittetulundusühingult Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) hageja Lopec&consorters osaühingu (registrikood 14303187) kasuks välja Lopec&consorters osaühingu poolt kantud menetluskulud. Mittetulundusühingu Baltic Charity Foundation menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Mõista kostjalt mittetulundusühingult Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) hageja Lopec&consorters osaühingu (registrikood 14303187) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses on Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Lopec&consorters OÜ-le (hageja) kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega 78402:205:0116, vana registriosa numbriga 25970901, mille osas on moodustatud korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250 (ühiselt nimetatud Suru kinnistud). 01.12.2017 müügilepingu punktis 1.1.4.1 nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25971401 ja Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301. 20.02.2019 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970401 hagejale. 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250, 25970301, 25971401 (ühiselt nimetatud Pirita kinnistud) koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.). Seega, hüpoteek summas 120 000 eurot on kantud hageja omandis olevatele kaaskoormatud Pirita kinnistutele.

2-21-14609

19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas 120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation (kostja), mille juhatuse liikmeks on samuti H. G.. Ka OÜ REBASE ARENDUS juhatuse liikmeks on H. G., kes on hageja selgituste kohaselt vahetult seotud kõigi viidatud osapooltega. Seega hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et H. G. on kõiki kolme osapoolt – OÜ REBASE ARENDUS, varasemat hüpoteegipidajat ja uut hüpoteegipidajat ehk kostjat vahetult kontrolliv isik, kes oma tegevusega põhjustab hagejale märkimisväärset kahju. Hageja tegeleb kahjunõude täpse suuruse kindlaksmääramisega. Hageja selgituste kohaselt Pirita kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“ hüpoteek ehk tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Hageja toob välja, et seda on hüpoteegipidaja ehk kostja ise hagejale kui Pirita kinnistute omanikule korduvalt kinnitanud. Näiteks 09.09.2021 selgitas kostja hagejale, et Pirita kinnistutel olev hüpoteek ei taga mistahes kohustusi, sest AÕS § 346 lõikest 2 tulenev notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, antud juhul puudub. Lisaks kinnitab kostja viidatud kirjas ja toob eraldiseisvalt esile, et hüpoteek ei taga kindlasti ka Suru kinnistute ostuhinna jäägi tasumise kohustust, sest vastasel juhul oleks müüja (OÜ REBASE ARENDUS) juba 2021 jaanuaris pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks Suru 10 kinnistute arvel. Hageja toob välja, et samuti on kostja kinnitanud 10.09.2021 e-kirjas hagejale, et Pirita kinnistuid koormab nn „tühi“ hüpoteek, märkides oma kirjas järgmiselt: „seni ei ole teie suutnud osundada AÕS § 346 lg-s 2 sätestatud tagatud nõuete kokkuleppele, kuna sellist notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole olemas.“ Samuti kinnitab hageja väidet hageja hinnangul kostja poolt samas kirjas ka järgnevalt esile toodu: „Enamgi veel, Teie poolt viidatud MTÜ Baltic Charity Foundation (edaspidi BCF), poolt 4. märtsil 2020. a allkirjastatud (dokumendis märgitud kuupäev 29. veebruar 2020) kinnituses on sõnaselgelt pooled deklareerinud, et Lopec&Consorters OÜ esimesel nõudmisel tehakse ka vastav muutus notariaalselt, kus Baltic Charity MTÜ esindaja peab tulema notarisse ja andma vastavad kinnitused. Sellist muudatust täna notariaalselt tõestatud ei ole. Sama kinnitab R. P. poolt nimetatud kinnitusele tuginemine, et ta sai väga hästi aru, et Suru 10 koormav MTÜ BCF kasuks seatud hüpoteek ei taga Suru 10 müügihinna tasumise kohustust. Sest miks oli vaja R. P.l võtta H. G. selline kinnitus, kui selleks ajaks oli Teie enda väitel (juba 2019 a veebruaris) juba sõlmitud AÕS § 246 lg-s 2 sätestatud kokkulepe?“ Eeltootust tulenevalt leiab hageja, et kostja on korduvalt hagejale kinnitanud, et hageja omandis olevatele Pirita kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“ hüpoteek ning see ei taga mistahes nõudeid (sh ei taga see ka Suru kinnistute ostuhinna jäägi tasumise nõuet), st tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Hageja selgituste kohaselt on hageja pikema aja jooksul järjepidavalt nõudnud, et hüpoteegipidaja (varasemalt H. G., hetkel kostja) annaks nõusoleku eelviidatud hüpoteegi kustutamiseks Pirita kinnistutelt. Kostja (ja ka varasem hüpoteegipidaja H. G.) on hageja hinnangul alusetult ja pahatahtlikult keeldunud viidatud hüpoteeki kustutamast. Hageja toob välja, et viimati esitas hageja asjakohase lepingu projekti tutvumiseks 23.08.2021 e-kirjaga seoses 25.08.2021 notar G. S. juurde planeeritud tehinguga, mille sisuks oli viidatud kinnistule seatud kogu hüpoteegi kustutamine. OÜ REBASE ARENDUS ja kostja esindaja keeldusid sellest 25.08.2021 notaris.

2-21-14609

Hageja leiab, et kuna kostja keeldub hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andmast, takistab see hagejal Pirita kinnistute võõrandamist, kuivõrd ostjatel puudub huvi soetada hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Hageja toob välja, et tal oli olemas ostja Xxxx kinnistule, kuid kuna kostja keeldus hüpoteeki kustutamast, teatas ostja 10.09.2021 mh, et „Kahjuks pean tühistama esmaspäevase notariaja. Notar ja pank ootasid teavitust kuni 8. septembrini. Hetkel tehingut ei saa teha, kuna üks osapool ei ole nõus hüpoteegi kustutamisega ja see takistab tehingu lõpetamist.“ Seega leiab hageja, et kostja keeldub Pirita kinnistutelt hüpoteeki kustutamast, kuigi kostja on hagejale korduvalt kinnitanud, et viidatud hüpoteek ei taga mistahes nõudeid ehk on nn „tühi“ hüpoteek. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse kostja vastu Pirita kinnistutelt hüpoteegi ja kinnistusraamatust vastavate hüpoteegikannete kustutamise nõudes. Hageja toob välja, et erinevalt teistest pantidest peab tagatiskokkulepe hüpoteegi puhul olema AÕS § 346 lõike 2 esimese lause järgi notariaalselt tõestatud Hageja selgitab, et kostja poolt esitatud 11.02.2019 notariaalse lepingu punktis 6.5. toodud kokkuleppe osapoolteks on OÜ REBASE ARENDUS (müüja), Hüpoteeklaen AS (hüpoteegipidaja II) ja H. G. (Hüpoteegipidaja III). Hageja ehk kinnistu omanik ei ole 11.02.2019 lepingu punktis 6.5. kokkuleppe osapooleks. Seega leiab hageja, et hageja kui kinnisasja omanik ei ole notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlminud, mistõttu ei taga vaidlusalune hüpoteek mistahes nõudeid, sh väidetavat H. G.i laenunõuet. Hageja märgib, et pole mistahes tagatiskokkuleppeid sõlminud. Tagatiskokkulepet pole sõlmitud ka hüpoteegi loovutamisel. Hageja on selgitanud, et 19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas 120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation. Seega, hüpoteegipidajaks on tänase seisuga MTÜ Baltic Charity Foundation ehk kostja, mitte H. G.. Hageja leiab, et hüpoteegi loovutamisel saab tagatiskokkulepe hakata tagama uue hüpoteegipidaja nõudeid (eriti enne hüpoteegi loovutamist tekkinud nõudeid) vaid juhul, kui hüpoteegi omandaja sõlmib kinnisasja omanikuga vastava tagatiskokkuleppe muudatuse või uue tagatiskokkuleppe. Hüpoteegi loovutamisel H. G.i poolt uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation kinnisasja omaniku ehk hagejaga mistahes notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlmitud ei ole. Seega, vaidlusalune kostjale kuuluv hüpoteek ei taga mistahes nõudeid, kuna puudub notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepe hagejaga. Asjaolu, et tagatiskokkulepet sõlmitud ei ole, on varasemalt kinnitanud ja rõhutanud hagejale korduvalt ka kostja ise. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 19.01.2022 vastuse lisas esitatud käsitsi allkirjastatud seotud osapooltega tehtud tehingud, mille kohta pole esitatud ka ühtegi rahalise ülekande tõendit, ei muuda hageja eelnevat seisukohta, kuivõrd tagatiskokkulepe hageja kui kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja vahel endiselt puudub. Varasemalt toimunud tehingute jada ei muuda tagatiskokkuleppe puudumise fakti. Hageja märgib täiendavalt, et ka tehingute jada algusest nähtuv esmane väidetav F. P. rahaline kohustus oli mitmetes kohtuastmetes pikka aega vaidluse all, st F. P. nõudis hüpoteegi kustutamist, kuivõrd hüpoteek oli tühi ja F. P. väitis, et polnud kunagi saanud laenu, mida hüpoteek väidetavalt tagas. Kohtud tuvastasid, et konkreetse F. P.ga sõlmitud laenulepingu alusel F. P.le mistahes laenu ei väljastatudki. Ka eeltoodu kinnitab üheselt hageja seisukohta vaidlusaluse hüpoteegi rahatusest.

2-21-14609

Hageja märgib täiendavalt, et 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru kinnistud hagejale. 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, hageja, Bestrade OÜ ja H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt alandati varasemast 01.12.2017 lepingust tulenevat ostuhinda 120 000 eurole (punkt 3.4.1.), millest 13 936 eurot oli ostja poolt tasutud müüjale enne 24.07.2019 lepingu sõlmimist (punkt 3.4.2.) ning 39 975.6 eurot tasus hageja 2019. aasta jooksul. Hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.). Kokku on hageja Suru tn 10, Tallinn kinnistu eest tasunud juba 53 911.60 eurot (ostuhinna tasumise jääk 66 088.40 eurot, mis sisaldab käibemaksu). OÜ REBASE ARENDUS seaduslik esindaja on kirjalikult ka kinnitanud kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn (katastritunnusega 78402:205:0116) ostuhinna viidatud osas tasumist. Lisaks saab hageja täiendavate tõenditena esitada kohtule vastavad maksekorraldused. Seega toob hageja välja, et suur osa ostuhinnast on hageja poolt OÜ-le REBASE ARENDUS tasutud. Hageja selgitab, et ülejäänud ostuhinna tasumise täitmine on viibinud ainsal põhjusel – OÜ REBASE ARENDUS juhatuse liikme H. G.i poolt kontrollitav juriidiline isik ehk kostja (juhatuse liige samuti H. G.) keeldub alusetult ja pahatahtlikult hüpoteeki summas 120 000 eurot Suru kinnistutelt kustutamast. Kostja on 29.02.2020 kirjalikult kinnitanud, et kostja hüpoteegipidajana kasutab tema kasuks Suru kinnistutele seatud hüpoteeki ainult OÜ REBASE ARENDUS ja hageja vahel sõlmitud Suru kinnistute notariaalsest müügilepingust tulenevate H. G.i nõuete tagamiseks. Samuti kinnitas kostja viidatud kinnituses, et tal ei ole mistahes muid nõudeid, mida Suru kinnistu tagaks. Olukorras, kus hageja on korduvalt pakkunud 01.12.2017 lepingust tulenevat ostuhinna täielikku ja kohest tasumist tingimusel, et hüpoteek kustutatakse, asus kostja väitma, et hüpoteek ei taga ostuhinna tasumise kohustust. Kostja on seejärel korduvalt kinnitanud hagejale, et kuna puudub notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepe, ei saa hüpoteek ostuhinna tasumise kohustust tagada. Seega, kuna kostja on hagejale ise kinnitanud, et vaidlusalune hüpoteek ei taga tagatiskokkuleppe puudumise tõttu ostuhinna tasumise kohustust ning mistahes muid nõudeid samuti, on leidnud tõendamist, et hüpoteek on „tühi“. Hageja toob välja, et vaatamata kostja poolt varasemalt väidetule, mille kohaselt ei taga hüpoteek mistahes nõudeid, on kostja vastuoluliselt, pärast käesoleva hagi esitamist, esitanud 19.01.2021 kostja vastuses väidatavate seotud osapooltega käsitsi sõlmitud tehingute jada, millega kostja proovib nüüd vastupidiselt varasemale väita, et hüpoteek siiski mingit nõuet tagab. Hageja hinnangul on leidnud tõendamist, et kostjal puudub selge positsioon hüpoteegi osas ning tegelikkuses see mistahes nõudeid ei taga. Küll aga soovib kostja jätkuvalt pahatahtlikult keelduda hüpoteeki kustutamisest, mistõttu on asunud „välja mõtlema“, mis nõuet hüpoteek võiks tagada. Hageja leiab, et kostja muudab menetluses oma seisukohti vastavalt sellele, mida hageja parasjagu väidab ning pole suutnud tõendada hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja:  hagi rahuldada;  kohustada MTÜ-d Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost

„HÜPOTEEGID“:

 Suru tn 10, Tallinn kinnistult katastritunnusega 78402:205:0116 ja registriosa numbritega 19547150 ja 19547250;  Suru tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa numbriga 25970301;  Uneliblika tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa numbriga 25971401;

2-21-14609

  



asendada vastav MTÜ Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; määrata kindlaks menetluskulude jaotus; mõista MTÜ-lt Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) Lopec&consorters OÜ (registrikood 14303187) kasuks välja Lopec&consorters OÜ poolt kantud menetluskulud. MTÜ Baltic Charity Foundation menetluskulud jätta tema enda kanda; mõista MTÜ-lt Baltic Charity Foundation (registrikood 80415063) Lopec&consorters OÜ (registrikood 14303187) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni.

II Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt MTÜ Baltic Charity Foundation ei nõustu mitte ühegi Lopec&consorters OÜ hagiavalduses esitatud faktiväite, seisukoha ega nõudega, vaid peab neid kõiki täies ulatuses alusetuteks ja põhjendamatuteks. MTÜ Baltic Charity Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on Lopec&consorters OÜ hagiavalduses MTÜ Baltic Charity Foundation vastu esitatud hüpoteegi kustutamise nõue põhjendamatu ning väär. Kostja on seisukohal, et põhjendamatu ja väär on hageja poolt hagi aluseks esitatud faktiväide, et vaidlusalune hüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see hüpoteek ei taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul ei ole veenvad ja eluliselt usutavad Lopec&consorters OÜ poolt oma hagiavalduses esitatud paljasõnalised väited, et MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks seatud Pirita kinnisasju koormav ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see hüpoteek ei taga mistahes nõudeid. Hüpoteegi seadmisega seotud sisulistes küsimustes selgitab MTÜ Baltic Charity Foundation, et Pirita kinnisasju koormav hüpoteek seati ligikaudu 25 aastat tagasi, so 06.10.1997 ühelt poolt F. P. kui omaniku ja teiselt poolt V. G. kui hüpoteegipidaja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel, mille kohaselt F. P. koormas V. G. kasuks temale kuuluva 445/1000 mõttelise osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast. 06.10.1997 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja V. G. nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust, samuti kõik teised tulevikus tekkivad hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu summas kuni neli miljonit viissada tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas. Kostja selgituste kohaselt V. G. kasuks seatud hüpoteegiga oli tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 971 679.57 USD (mis võttes aluseks 14.06.2010 USD:EEK kursi 12,7978 moodustas Eesti kroonides ligikaudu 12 435 360.80 EEK) ja mis on tekkinud F. P. korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 144 000 USD laekus 24.11.1995, summas 250 000 USD laekus 15.12.1995, summas 150 000 USD laekus 21.12.1995, summas 143 446.13 USD laekus 27.12.1995 ja summas 284 233.44 USD laekus 12.01.1996). Samuti oli hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 233 000 DEM (mis võttes aluseks DEM:EEK kursi 8,0 moodustas Eesti kroonides 1 864 000 EEK) ja mis oli tekkinud F. P. korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 157 000 DEM laekus 30.04.1996 ja summas 76 000 DEM laekus 03.05.1996).

2-21-14609

Kostja toob välja, et 17.06.2010 sõlmisid ühelt poolt V. G. kui loovutaja ja teiselt poolt H. G.. kui omandaja nõude loovutamise lepingu ning hüpoteegi üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega V. G. loovutas ja H. G.. omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 14 299 360.80 EEK, samuti kanti V. G. poolt omandajale H. G.. üle ülaltoodud rahalist nõuet tagav ning 445/1000 mõttelist osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast koormav hüpoteek hüpoteegisummaga neli miljonit viissada tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas. Kostja selgituste kohaselt 17.06.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping ning hüpoteegi üleandmise leping esitati 01.09.2010 kaaskirjaga tsiviilasjas nr xxxx ka Tallinna Ringkonnakohtule, kes lahendas F. P. apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.01.2010 kohtuotsusele, millega oli jäetud rahuldamata F. P. hagiavaldus V. G. vastu hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku saamiseks. Seoses tsiviilasjas nr xxxx selgitab kostja, et F. P. hagiavalduses V. G. vastu hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku saamiseks poolte vahel kohtuvälisele kompromissile jõudmisega sõlmisid 10.10.2011 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja ja teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui omandaja nõude loovutamise lepingu, millega H. G.. loovutas ja OÜ REBASE ARENDUS omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 913 895.72 EUR (so 14 299 360.80 Eesti krooni) ostuhinna 113 000 EUR eest. 10.10.2011 sõlmisid ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui laenaja ka laenulepingu, millega pooled leppisid kokku muuta OÜ REBASE ARENDUS poolt võetud kohustus H. G.. ees nõude ostuhinna suuruses 113 000 EUR tasumise osas ümber laenuks Kostja toob välja, et 12.10.2011 sõlmiti muuhulgas F. P. kui Müüja, Oü REBASE ARENDUS kui ostja ning H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 osavõtul väga mahukas notariaalselt tõestatud leping, millega reguleeriti erinevaid poolte vahelisi õigussuhteid ja mis oma õiguslikult sisult oli kohtuvaidluse lahendamiseks sõlmitud kohtuväline kompromissileping (so kohtu poolt kinnitamisele mittekuuluv kompromissileping) ning millise lepingu punktis 5.3 lepiti käesoleva tsiviilvaidlusega seonduvalt kokku, et H. G.. kasuks seatud hüpoteek jääb koormama Pärnamäe tee 51 kinnisasja kui jagatavakinnistu jagamisel tekkivaid lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid ning mille punktis 7.1 lepiti kokku, et F. P. müüb jagatava kinnistu jagamisel tekkivad lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistud OÜ-le REBASE ARENDUS kui ostjale hinnaga kokku 3 000 eurot. 12.10.2011 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 14.1 oli poolte vahel muuhulgas kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja 2 on kokku leppinud, et alates Lepingu sõlmimisest ei taga käesoleva lepingu punkti 1.1.4 alapunktis 3 nimetatud hüpoteek, mis vastavalt Lepingu punktis 5.3. kokkulepitule jääb koormama Jagatava Kinnistu jagamise tulemusel tekkivaid Lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14 ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid, enam Hüpoteegipidaja 2 nõudeid Müüja vastu, vaid Hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid Ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) Ostja vastu“. Järelikult oli kostja hinnangul 12.10.2011 tagatavate nõuete muutmise lepingu punktis 14.1 sõlmitud poolte vahel muuhulgas notariaalselt tõestatud hüpoteegi tagamiskokkuleppe muutmise kokkulepe selle kohta, et H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kasuks seatud hüpoteek tagab edaspidi H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid OÜ REBASE ARENDUS kui ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes H. G.. nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) OÜ REBASE ARENDUS vastu. Kostja selgituste kohaselt 03.04.2014 on ühelt poolt H. G.. kui loovutaja, teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik ning kolmandalt poolt Soomes registreeritud äriühing Oy

2-21-14609

Arctic Gold Mining & Explorations Ltd kui võlgnik sõlminud täiendavalt kirjalikus vormis nõude loovutamise lepingu, mille punktidega 1-4 H. G.. kui loovutaja loovutas ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik omandas H. G.. nõude Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd vastu summas 132 000 eurot (nõue oli tekkinud perioodil 2009-2012) ning millise nõude loovutamise lepingu punktis 5 olid H. G.. kui loovutaja ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik täiendavalt kokku leppinud, et OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik tasub nõude loovutamise eest H. G.. kui loovutajale summa suuruses 132 000 eurot hiljemalt 01.05.2016. Täiendavalt 31.12.2014 sõlmiti ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja OÜ REBASE ARENDUS kui laenusaaja vahel täiendavalt laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vormistasid H. G.., OÜ REBASE ARENDUS ja Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd vahel 03.04.2014 sõlmitud kahest nõuete loovutamise lepingust tulenevad laenusaaja võlad laenuandjale kogusummas 245 000 eurot laenuna käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Kostja toob välja, et sastavas punktis pooled avaldasid, et laenusaaja on tagastanud laenuandjale lepingu sõlmimise päevaks 37 075.96 eurot ning et lepingu sõlmimisel on laenu summa 207 924.04 eurot. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on oluline ka välja tuua, et äriregistrile esitatud OÜ REBASE ARENDUS 2014. majandusaasta aruandes on kajastatud OÜ REBASE ARENDUS kohustus H. G.. ees summas 207 924.04 eurot. Kostja leiab, et Lopec&consorters OÜ on hagiavalduses õigesti välja toodud, et 19.09.2019 on H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation poolt koostatud ja Tartu Maakohtule esitatud ühishüpoteegi üleandmise kokkuleppe kohaselt andis H. G.. üle ja MTÜ Baltic Charity Foundation võttis vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa number 25970901, 25970301 ja 25971401 koormava ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 120 000 eurot koos kokkuleppega, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samal päeval, so 19.09.2019 on H. G.. kui loovutaja ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja sõlminud ka nõude loovutamise lepingu, mille punkti 1.1 kohaselt H. G.. kui loovutaja loovutas ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja omandas kõik H. G.. kui loovutaja nõuded OÜ REBASE ARENDUS vastu. Kostja toob välja, et kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt oli vaidlusalune hüpoteek vahepeal loovutatud kolmandale isikule, siis peab MTÜ Baltic Charity Foundation vajalikuks selgitada ka seda, et enne 19.09.2019 toimunud nõude loovutamist ja ühishüpoteegi ülekandmist oli hüpoteegipidajaks saanud uuesti H. G.. ning hüpoteek oli sõlmitud notariaalselt tõestatutud tagamiskokkuleppe kohaselt hakanud uuesti tagama H. G.. võlaõiguslikke nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu. MTÜ Baltic Charity Foundation toob väljas, et Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on pahatahtlikult varjatud maakohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kostja on seisukohal, et kuigi Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud erinevaid notariaalseid lepingud, siis jättis Lopec&consorters OÜ oma hagiavaldusele lisamata 11.02.2019 Lopec&consorters OÜ kui kaaskoormatud kinnistu omaniku ja H. G.. kui hüpoteegipidaja III osavõtul sõlmitud notariaalse lepingu (koostatud ja tõestatud Tallinna notar L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 352), millises lepingus oli lepingu esemeks III aadressil Suru tänav, Tallinn asuv kinnisasi, lepingu esemeks IV aadressil Uneliblika tänav, Tallinn asuv kinnisasi ning lepingu esemeks V aadressil Suru tn 10, Tallinn asuv kinnisasi. Kostja selgituste kohaselt viidatud 11.02.2019 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 6.5 oli poolte vahel muuhulgas kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III lepivad kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest ei taga Hüpoteegipidajale III loovutatud, lepingu esemeid III, IV ja V koormama jääv ühishüpoteek enam Hüpoteegipidaja II nõudeid Müüja, Kaaskoormatud kinnistu omaniku ega kolmandate isikute vastu, vaid loovutatava

2-21-14609

ühishüpoteegiga hüpoteegisummaga kolm miljonit ükssada seitsekümmend tuhat kolmkümmend üheksa (3 170 039) krooni intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas on tagatud Hüpoteegipidaja III (H. G., isikukood 36407210277) nõuded alljärgnevalt: 6.5.1. Kõik nõuded Osaühing REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja III ja Osaühing REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kõikidest lisadest ja muudatustest.“ Järelikult oli kostja hinnangul alates 11.02.2019 notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest vaidlusalune ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot tagasi loovutatud H. G.. nimele ning muudetud hüpoteegi tagamiskokkuleppeid selliseid, et ühishüpoteek tagab jätkuvalt kõiki H. G.. nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu, mis tulenevad H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kõikidest lisadest ja muudatustest. Kostja toob välja, et 19.09.2019 H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi üleandmise kokkuleppe alusel on nii ühishüpoteegi järgseks hüpoteegipidajaks kui ka ühishüpoteegiga tagatud nõude järgseks võlausaldajaks alates nimetatud ajahetkest saanud MTÜ Baltic Charity Foundation. Seega on kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ teadlikult ja kuritahtlikult jätnud Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitamata tema osavõtul sõlmitud 11.02.2019 notariaalse lepingu, millega Hüpoteeklaen AS kui Hüpoteegipidaja II loovutas tagasi MTÜ Baltic Charity Foundation õiguseelnejale H. G.. kui Hüpoteegipidajale III lepingu esemeks III, IV ja V olevaid (so aadressil Suru tänav, Uniliblika tänav ja Suru tn 10, Tallinn asuvaid) kinnisasju koormava ühishüpoteegi summas 3 170 039 krooni ning millega muudeti hüpoteegi tagamiskokkuleppeid. Kostja leiab, et 11.02.2019 notariaalses lepingus on selgelt kokku lepitud ülaltoodud olulistes õigusmuudatustes, mis pidid Lopec&consorters OÜ-le kui 11.02.2019 lepingu allkirjastanud lepingupoolele olema kindlasti teada, kusjuures toob kostja välja, et 11.02.2019 notariaalses lepingus on kirjas alljärgnev notari selgitus Lopec&consorters OÜ-le kui kaaskoormatud kinnistu omanikule: „Notariaalakti tõestaja on selgitanud Kaaskoormatud kinnistu omanikule riske, mis on seotud sellega, et lepingu ese V on koormatud kolmanda isiku kohustusi tagava ühishüpoteegiga. Osalejatele on selgitatud lepingu eset V koormava hüpoteegi kustutamise võimalust ja korda, samuti hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise võimalust. Osalejad kinnitavad, et selgitused on neile arusaadavad ja vaatamata sellele soovivad nad käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel.“ Järelikult on kostja seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas MTÜ Baltic Charity Foundation poolt esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt väär ja tegelikkusele mittevastav Lopec&consorters OÜ hagiavalduse põhistamiseks esitatud peamine faktiväide (so peamine Lopec&consorters OÜ hagi aluseks toodud faktiline asjaolu), et MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks seatud Pirita kinnisasjadel olev ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see ei taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on Lopec&consorters OÜ käesolevas tsiviilasjas teadlikult, hea usu põhimõtte vastaselt ja kuritahtlikult varjanud maakohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid, mis on oluliselt vastuolus TsMS § 328 lg 1 tuleneva olulise kohustusega. Täiendavalt toob kostja välja, et Lopec&consorters OÜ ei ole hagiavalduses avaldatud, et Lopec&consorters OÜ asutamine ning konkreetne tehing oleks pidanud olema H. G.. ja R. P. vaheliseks ühiseks koostööprojektiks (so sisuliselt nende vahelisele seltsingulepingu sõlmimisele ja seltsingu loomisele suunatud tehinguks), mille eesmärk pidi olema suunatud konkreetse Pirital asuva kinnisasja omandamisele nende vahelise võrdse ühisosalusega äriühingule, sellele kinnisasjale paariselamu ehitamisele, paarismaja võõrandamisele turuhinnaga ning kasumi jagamisele. H. G.. poolne panus koostööprojekti kui sisuliselt seltsingusse pidi olema Pirital asuva kinnisasja omandiõiguse ülekandmine ühisosalusega äriühingule, st pooled leppisid kokku,

2-21-14609

et H. G..’iga seotud OÜ REBASE ARENDUS võõrandab Pirital asuvad kinnisasjad ühisosalusega äriühingule selle eest koheselt ostuhinda saamata. R. P. poolne panus pidi olema kinnisasjale paariselamu ehitustööde teostamine ja ehitustööde finantseerimine koheselt ehitustööde eest tasu saamata, kusjuures kinnisvaraprojekti kasum pidi kuuluma jagamisele võrdsetes osades (50:50%). Viidatuid kokkuleppeid tõendab kostja hinnangul muuhulgas Lopec&consorters OÜ äriregistri üld- ja isikuandmete väljatrükk, mille kohaselt on Lopec&consorters OÜ osanikeks R. P. ja O. A. G. (kelle isa on H. G..) ning ka Lopec&consorters OÜ juhatuse liikmeteks on R. P. ja O. A. G., kuid kahjuks oli äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirang, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt. Samas on kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liige R. P. teadlikult, hea usu põhimõtte vastaselt ja kuritahtlikult ära kasutanud Lopec&consorters OÜ osas äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirangut, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt, kuivõrd R. P. varjab teise Lopec&consorters OÜ osaniku ja juhatuse liikme O. A. G. ees äriühingu majandustegevuse ja finantsilise olukorraga seotud dokumente ja andmeid, R. P. poolt Lopec&consorters OÜ nimel sõlmitud lepingud ei ole sõlmitud turutingimustel (sh läks paariselamu ehitus väidetavalt teadmata asjaoludel turuhinnast tunduvalt kallimaks), samuti ei kohelda R. P. poolt Lopec&consorters OÜ osanikke sarnastel asjaoludel võrdselt, kuivõrd erinevate osanikega seotud isikutega sõlmitud tehingud ei ole tehtud võrdväärsetel tingimustel (nt on R. P. seotud äriühingu Bestrade OÜ antud laen tagatud hüpoteegiga ja sellele laenule lisandub intress, samas kui OÜ REBASE ARENDUS kinnisasja müügilepingust tulenev nõue Lopec&consorters OÜ vastu ei ole hüpoteegiga tagatud ning sellele ei lisandu intressi). Kostja toob välja, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud 01.12.2017 ühelt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui müüja ja teiselt poolt Lopec&consorters OÜ kui ostja vahel sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari H. K. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 4322), mille alusel OÜ REBASE ARENDUS müüs ja Lopec&consorters OÜ ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja (kinnistusregistri registriosa nr 25970901) hinnaga 150 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku hinnaga 180 000 eurot. Lepingu punktis 2.2 olid pooled kokku leppinud, et ostuhinna koos käibemaksuga summas 180 000 eurot kohustub ostja tasuma vastavalt müüja poolt esitatud arvele arvel näidatud kontole hiljemalt 01.12.2018. Lepingu punkt 2.3 sätestas, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Samas jättis kostja seisukohal Lopec&consorters OÜ nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ REBASE ARENDUS hiljemalt 01.12.2018 summa suuruses 180 000 eurot. Täiendavalt toob kostja välja, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud ka 24.07.2019 OÜ REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise kokkulepe, hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekoha kohta ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 1929), millise lepinguga muuhulgas muudeti OÜ REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut ning millise lepingu punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro võrra ning leppisid lepingu eseme uueks ostuhinnaks 120 000 eurot. Lepingu punktis 3.4.2. pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3 leppisid pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3 nimetatud summade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Samas jättis kostja seisukohal Lopec&consorters OÜ ka seekord

2-21-14609

nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ-le REBASE ARENDUS hiljemalt 31.12.2020 summa suuruses 106 064 eurot. Kostja toob välja, et 12.10.2021 on OÜ REBASE ARENDUS edastanud Lopec&consorters OÜle nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles OÜ REBASE ARENDUS kooskõlas kehtiva seadusandlusega tegi Lopec&consorters OÜ-le ettepaneku tasuda võlgnevus OÜ REBASE ARENDUS ees kokku summas 106 064 eurot OÜ REBASE ARENDUS arvelduskontole hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva nõudekirja kättesaamisest. Samas jättis Lopec&consorters OÜ ka seekord nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ-le REBASE ARENDUS summa suuruses 106 064 eurot hiljemalt OÜ REBASE ARENDUS 12.10.2021 nõudekirjas palutud 10- päevase tähtaja jooksul. Ülaltoodud faktilised ja õiguslikud asjaolud kinnitavad MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul üheselt ja vastuvaidlematult, et Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liikme R. P. kuritarvitab oma õigusi Lopec&consorters OÜ osaniku ja ainsa ainuesindusõigusega juhatuse liikmena ning et R. P. tegevuse ainsaks kuritahtlikuks eesmärgiks on kahjustada teist Lopec&consorters OÜ osanikku ja juhatuse liiget O. A. G. (kelle isa on H. G.., kelle osalusega OÜ REBASE ARENDUS võõrandas Lopec&consorters OÜ-le vaidlusalused Pirita kinnisasjad, mille eest ei ole Lopec&consorters OÜ tasunud kuni käesoleva hetkeni). Kokkuvõtteks MTÜ Baltic Charity Foundation leiab, et ülaltoodud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega Lopec&consorters OÜ hagiavaldus MTÜ Baltic Charity Foundation vastu hüpoteegi kustutamise nõudes. Juhindudes eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation vastu MTÜ Baltic Charity Foundation kohustamiseks andma tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kinnistusraamatust kustutamiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega ja jätta menetluskulude jaotamisel kõik menetluskulud (sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud) täies ulatuses Lopec&consorters OÜ kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista Lopec&consorters OÜ välja MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks MTÜ Baltic Charity Foundation põhjendatud ja vajalik menetluskulu. III Kohtu põhjendused

3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Harju Maakohtu menetluses on Lopec&consorters OÜ hagi MTÜ Baltic Charity Foundation vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.
5.Hagiavalduse kohaselt 01.12.2017 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Lopec&consorters OÜ-le (hageja) kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega 78402:205:0116, vana registriosa numbriga 25970901, mille osas on moodustatud

2-21-14609

korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 ja 19547250 (ühiselt nimetatud Suru kinnistud). 01.12.2017 müügilepingu punktis 1.1.4.1 nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25971401 ja Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301. 20.02.2019 müügilepinguga müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970401 hagejale. 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250, 25970301, 25971401 (ühiselt nimetatud Pirita kinnistud) koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.). Seega, hüpoteek summas 120 000 eurot on kantud hageja omandis olevatele kaaskoormatud Pirita kinnistutele. Hageja leiab, et kostja keeldub alusetult Pirita kinnistutelt hüpoteeki kustutamast, kuigi kostja on hagejale korduvalt kinnitanud, et viidatud hüpoteek ei taga mistahes nõudeid ehk on nn „tühi“ hüpoteek. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse kostja vastu Pirita kinnistutelt hüpoteegi ja kinnistusraamatust vastavate hüpoteegikannete kustutamise nõudes.

6.Kostja hagi ei tunnista. MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on üheselt ja vastuvaidlematult leidnud kinnitamist, et Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liikme R. P. kuritarvitab oma õigusi Lopec&consorters OÜ osaniku ja ainsa ainuesindusõigusega juhatuse liikmena ning et R. P. tegevuse ainsaks kuritahtlikuks eesmärgiks on kahjustada teist Lopec&consorters OÜ osanikku ja juhatuse liiget O. A. G. (kelle isa on H. G.., kelle osalusega OÜ REBASE ARENDUS võõrandas Lopec&consorters OÜ-le vaidlusalused Pirita kinnisasjad, mille eest ei ole Lopec&consorters OÜ tasunud kuni käesoleva hetkeni). MTÜ Baltic Charity Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavaldus MTÜ Baltic Charity Foundation vastu hüpoteegi kustutamise nõudes on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega.
7.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele tervikuna. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 349 lõike 1 kohaselt juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. „Tühi“ hüpoteek võib kinnisasja omanikule tähendada tarbetut koormist ega paku ka hüpoteegipidajale varalist väärtust. Säte annab kinnisasja omanikule võimaluse hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmise korral vabaneda ka hüpoteegist, vältimaks hüpoteegipidaja poolt selle kuritarvitamise võimalust nt alusetu täitemenetluse alustamiseks ja tagamaks järgmise järjekoha õiguste omajale kindlus nende õiguste püsimajäämiseks. Samuti annab see kinnisasja omanikule võimaluse kasutada tagasisaadud hüpoteeki nt uue krediidi saamiseks muult krediidiandjalt või pakkuda tagatisena hüpoteegist nö puhastatud kinnisasja (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. §§ 172 – 365. Tallinn 2014. § 349, punkt 3.1.1.a), lk 605, 606). Kohus selgitab, et Riigikohus on andnud AÕS § 349 lg 1 tõlgendamise ja kohaldamise osas juhiseid ja selgitusi, et AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust, küll tuleb need selgeks teha hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Riigikohus on märkinud, et: „Pooled ei vaidle, et raha kostja hagejale laenulepingu alusel ei andnud. Küll on vaidlus selles, kas pooled vormistasid TsK § 272 lg 3 järgi laenulepinguks hageja varasema võimaliku võla kostjale. Kui kostja tõendab laenulepingu olemasolu, pöördub mh ümber tõendamiskoormis ja hageja peab omakorda tõendama, et laenulepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole (vt ka nt

2-21-14609

Riigikohtu 10.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02, p 9, 26.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-83-05, p 14, 23.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-05, p 12). Seega on tõendamiskoormis poolte vahel jagatud. Kolleegium märgib, et AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust. Küll tuleb need selgeks teha hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramiseks“ (Riigikohtu 05.11.2008 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 16). Hageja palub kohtul asendada Pirita kinnistutele seatud hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks vajalikud kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldused kohtuotsusega. Hageja leiab, et kuna kostja on kohustatud andma hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks) nõusoleku (st kuna AÕS § 349 lõike 1 eeldused on täidetud), saab vajalikud nõusolekud asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lõike 5, täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 184 lõike 1 ja kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 341 lõike 8 alusel. TsÜS § 68 lõike 5 kohaselt on võimalik asendada tahteavaldus kohtulahendiga, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. KRS § 342 lõike 8 järgi võib ka kinnistusraamatu kande tegemiseks vajamineva tahteavalduse asendada kohtulahendiga. KRS § 342 lõike 1, lõike 2 punkti 2 ning lõigete 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik kostja kui hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. Hageja leiab, et kuna hagejal on AÕS § 349 lõike 1 järgi kostja vastu hüpoteegi kustutamise nõue, võib hageja nõuda kostjalt selleks vajalike tahteavalduste tegemist ning lähtudes TsÜS § 68 lõikest 5, TMS § 184 lõikest 1 ja KRS § 34 1 lõikest 8 ka nende asendamist kohtuotsusega (Riigikohtu 25.11.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-04, p 13; 23.09.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 28). Eeltoodule tuginedes palub hageja, et kohus asendaks kostja (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldused Pirita kinnistutelt kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks ning selleks vajaliku käsutustehingu tegemiseks.

8.Kohus selgitab, et kui hüpoteegipidaja vastavaid tahteavaldusi vabatahtlikult ei tee, peabki kinnisasja omanik nõude maksmapanekuks esitama hagi hüpoteegipidaja vastu hüpoteegi üleandmiseks või lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks. Kohus selgitab, et see nõue ei ole § 65 lg 1 järgne kinnistusraamatu parandamise nõue, kuna hüpoteegi kanne ei ole ebaõige. Nõude maksmapanekule saab kostja esitada põhimõtteliselt vaid vastuväited, et ta ei ole hüpoteegipidaja või et hüpoteek siiski tagab mingeid nõudeid. Kinnisasja omaniku tõendamiskoormis tagatud nõuete puudumise tõendamiseks on piiratud, eelkõige peab nõude olemasolu tõendama hüpoteegipidaja. Paragrahvi 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vaja tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende täpset suurust, piisab, kui kõik tagatud nõuded ei ole lõppenud (see ei välista aga nõude rahuldamist § 349 lg 2 alusel). Raske on leida selle nõudega seotud vastunõudeid, mis annaks aluse nõude rahuldamisest keelduda VÕS § 110 alusel, vastastikuse lepingu puudumise tõttu on kindlasti välistatud VÕS §-le 111 tuginemine. Hagi rahuldava kohtulahendi jõustumisega loetakse hagetud tahteavaldused TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1 ja KRS § 341 lg 8 alusel kohtulahendiga asendatuks ja nende alusel tehakse hüpoteegi üleandmise kanne või kustutatakse hüpoteek kinnistusraamatust. Kui kinnisasi või hüpoteek võõrandatakse pärast kohtuotsuse tegemist, kehtib kohtuotsus TsMS § 460 lg 3 alusel omandaja suhtes sõltumata tema teadlikkusest vaidluse osas.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et:

2-21-14609









01.12.2017 müügilepinguga (17.09.2021 hagiavalduse lisa 1) müüs OÜ REBASE ARENDUS (17.09.2021 hagiavalduse lisa 2) Lopec&consorters OÜ-le kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn, katastritunnusega 78402:205:0116, vana registriosa numbriga 25970901 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 3), mille osas on moodustatud korteriomandid uute registriosa numbritega 19547150 (lisa 4) ja 19547250 (edaspidi koos Suru kinnistud; 17.09.2021 hagiavalduse lisa 5). 01.12.2017 müügilepingu punktis 1.1.4.1) nähtuvad hüpoteegiga koormatud mh järgmised kinnistud: Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25971401 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 6) ja Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 7); 20.02.2019 müügilepinguga (17.09.2021 hagiavalduse lisa 8) müüs OÜ REBASE ARENDUS Suru tänava kinnistu registriosa numbriga 25970301 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 6) ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga 25970401 (17.09.2021 hagiavalduse lisa 7) Lopec&consorters OÜ-le; 24.07.2019 sõlmisid OÜ REBASE ARENDUS, Lopec&consorters OÜ, Bestrade OÜ ja H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe (17.09.2021 hagiavalduse lisa 9), mille kohaselt kinnistuid registriosa numbritega 19547150, 19547250; 25970301; 25971401 (edaspidi koos Pirita kinnistud) koormava hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot (punkt 4.1.); 19.09.2019 kokkuleppega (17.09.2021 hagiavalduse lisa 10) andis varasem hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas 120 000 eurot üle uuele hüpoteegipidajale MTÜ Baltic Charity Foundation (17.09.2021 hagiavalduse lisa 11), mille juhatuse liikmeks on samuti H. G.. Ka OÜ REBASE ARENDUS juhatuse liikmeks on H. G., kes on vahetult seotud kõigi viidatud osapooltega.

Hageja on juhtinud ka kohtu tähelepanu asjaolule, et H. G. on kõiki kolme osapoolt – OÜ REBASE ARENDUS (17.09.2021 hagiavalduse lisa 2), varasemat hüpoteegipidajat ja uut hüpoteegipidajat ehk kostjat (17.09.2021 hagiavalduse lisa 11) vahetult kontrolliv isik (17.09.2021 hagiavalduse lisa 12), kes oma tegevusega põhjustab Lopec&consorters OÜ-le märkimisväärset kahju. Hageja leiab, et Pirita kinnistutele seatud ühishüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“ hüpoteek ehk tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Seda on hüpoteegipidaja ehk kostja ise hagejale kui Pirita kinnistute omanikule korduvalt kinnitanud. Näiteks, 09.09.2021 selgitas kostja hagejale, et Pirita kinnistutel olev hüpoteek ei taga mistahes kohustusi, sest AÕS § 346 lõikest 2 tulenev notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, antud juhul puudub (17.09.2021 hagiavalduse lisa 13). Lisaks kinnitab kostja viidatud kirjas ja toob eraldiseisvalt esile, et hüpoteek ei taga kindlasti ka Suru kinnistute ostuhinna jäägi tasumise kohustust, sest vastasel juhul oleks müüja (OÜ REBASE ARENDUS) juba käesoleva aasta jaanuaris pöördunud kohtutäituri poole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks Suru 10 kinnistute arvel. Samuti on kostja kinnitanud 10.10.2021 e-kirjas hagejale, et Pirita kinnistuid koormab nn „tühi“ hüpoteek, märkides oma kirjas järgmiselt (17.09.2021 hagiavalduse lisa 14): „seni ei ole teie suutnud osundada AÕS § 346 lg-s 2 sätestatud tagatud nõuete kokkuleppele, kuna sellist notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole olemas.“ Samuti kinnitab hageja väidet kostja poolt samas kirjas näiteks ka järgnevalt esile toodu: „Enamgi veel, Teie poolt viidatud MTÜ Baltic Charity Foundation (edaspidi BCF), poolt 4. märtsil 2020. a allkirjastatud (dokumendis märgitud kuupäev 29. veebruar 2020) kinnituses on sõnaselgelt pooled deklareerinud, et Lopec&Consorters OÜ esimesel nõudmisel tehakse ka vastav muutus notariaalselt, kus Baltic Charity MTÜ esindaja peab tulema notarisse ja andma vastavad kinnitused. Sellist muudatust

2-21-14609

täna notariaalselt tõestatud ei ole. Sama kinnitab R. P. poolt nimetatud kinnitusele tuginemine, et ta sai väga hästi aru, et Suru 10 koormav MTÜ BCF kasuks seatud hüpoteek ei taga Suru 10 müügihinna tasumise kohustust. Sest miks oli vaja R. P.l võtta H. G. selline kinnitus, kui selleks ajaks oli Teie enda väitel (juba 2019 a veebruaris) juba sõlmitud AÕS § 246 lg-s 2 sätestatud kokkulepe?“ Eeltootust tulenevalt on kostja korduvalt hagejale kinnitanud, et hageja omandis olevatele Pirita kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteek summas 120 000 eurot on nn „tühi“ hüpoteek ning see ei taga mistahes nõudeid (sh ei taga see kindlasti ka Suru kinnistute ostuhinna jäägi tasumise nõuet), st tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on Lopec&consorters OÜ pikema aja jooksul järjepidavalt nõudnud, et hüpoteegipidaja (varasemalt H. G., tänase seisuga kostja ehk BCF) annaks nõusoleku eelviidatud hüpoteegi kustutamiseks Pirita kinnistutelt (17.09.2021 hagiavalduse lisa 15). Kostja (ja ka varasem hüpoteegipidaja H. G.) on keeldunud viidatud hüpoteeki kustutamast. Viimati esitas Lopec&consorters OÜ asjakohase lepingu projekti tutvumiseks 23.08.2021 ekirjaga seoses 25.08.2021 notar G. S. juurde planeeritud tehinguga, mille sisuks oli viidatud kinnistule seatud kogu hüpoteegi kustutamine. OÜ REBASE ARENDUS ja kostja esindaja keeldusid sellest 25.08.2021 notaris. Hageja selgituste kohaselt takistab asjaolu, et kostja keeldub hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andmast, hagejal Pirita kinnistute võõrandamist, kuivõrd ostjatel puudub huvi soetada hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Hagejal oli olemas ostja Xxxx kinnistule, kuid kuna kostja keeldus hüpoteeki kustutamast, teatas ostja 10.09.2021 mh, et „Kahjuks pean tühistama esmaspäevase notariaja. Notar ja pank ootasid teavitust kuni 8. septembrini. Hetkel tehingut ei saa teha, kuna üks osapool ei ole nõus hüpoteegi kustutamisega ja see takistab tehingu lõpetamist“ (17.09.2021 hagiavalduse lisa 16).

10.Kohtu hinnangul puudub eeltoodust tulenevalt vaidlus, et hüpoteek ei taga ostuhinna tasumist. Kohus analüüsib järgnevalt, kas on tõendatud, et ühishüpoteek tagab täiendavaid nõudeid ehk jätkuvalt nõudeid H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud laenulepingutest ning nende lisadest.
11.Hüpoteegi seadmisega seotud sisulistes küsimustes on MTÜ Baltic Charity Foundation selgitanud, et Pirita kinnisasju koormav hüpoteek seati ligikaudu 25 aastat tagasi, so 06.10.1997 ühelt poolt F. P. kui omaniku ja teiselt poolt V. G. kui hüpoteegipidaja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel, mille kohaselt F. P. koormas V. G. kasuks temale kuuluva 445/1000 mõttelise osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast. 06.10.1997 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja V. G. nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud laenulepingust, samuti kõik teised tulevikus tekkivad hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu summas kuni neli miljonit viissada tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas (19.01.2022 kostja vastuse lisa 1). Kostja selgituste kohaselt oli V. G. kasuks seatud hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 971 679.57 USD (mis võttes aluseks 14.06.2010 USD:EEK kursi 12.7978 moodustas Eesti kroonides ligikaudu 12 435 360.80 EEK) ja mis on tekkinud F. P. korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 144 000 USD laekus 24.11.1995, summas 250 000 USD laekus 15.12.1995 summas 150 000 USD laekus 21.12.1995, summas 143 446.13 USD laekus 27.12.1995 ja summas 284 233.44 USD laekus 12.01.1996). Samuti oli hüpoteegiga tagatud V. G. nõue F. P. vastu põhisummas 233 000 DEM (mis võttes aluseks DEM:EEK kursi 8.0 moodustas Eesti kroonides 1 864 000 EEK) ja mis oli tekkinud F. P. korraldusel kolmandale isikule Sanders Group Inc ülekantud summadest (summas 157 000 DEM laekus 30.04.1996 ja summas 76 000 DEM laekus 03.05.1996).

2-21-14609

Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmisid ühelt poolt V. G. kui loovutaja ja teiselt poolt H. G.. kui omandaja 17.06.2010 nõude loovutamise lepingu ning hüpoteegi üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega V. G. loovutas ja H. G.. omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 14 299 360.80 EEK, samuti kanti V. G. poolt omandajale H. G.. üle ülaltoodud rahalist nõuet tagav ning 445/1000 mõttelist osa Tallinnas Pärnamäe tee 51 kinnisasjast koormav hüpoteek hüpoteegisummaga neli miljonit viissada tuhat (4 500 000) krooni, intressimääraga 15% aastas. 17.07.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping ning hüpoteegi üleandmise leping esitati 01.09.2010 kaaskirjaga tsiviilasjas nr xxxx ka Tallinna Ringkonnakohtule, kes lahendas F. P. apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.01.2010 kohtuotsusele, millega oli jäetud rahuldamata F. P. hagiavaldus V. G. vastu hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku saamiseks (19.01.2022 kostja vastuse lisa 2-4). Kohus on tuvastanud, et seoses tsiviilasjas nr xxxx F. P. hagiavalduses V. G. vastu hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku saamiseks poolte vahel kohtuvälisele kompromissile jõudmisega sõlmisid 10.10.2011 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja ja teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui omandaja nõude loovutamise lepingu, millega H. G.. loovutas ja OÜ REBASE ARENDUS omandas V. G. nõude F. P. vastu summas 913 895.72 EUR (so 14 299 360.80 Eesti krooni) ostuhinna 113 000 euro eest. 10.10.2011 sõlmisid ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui laenaja ka laenulepingu, millega pooled leppisid kokku muuta OÜ REBASE ARENDUS poolt võetud kohustus H. G.. ees nõude ostuhinna suuruses 113 000 euro tasumise osas ümber laenuks (19.01.2022 kostja vastuse lisa 5-6). 12.10.2011 sõlmiti muuhulgas F. P. kui müüja, OÜ REBASE ARENDUS kui ostja ning H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 osavõtul väga mahukas notariaalselt tõestatud leping, millega reguleeriti erinevaid poolte vahelisi õigussuhteid ja mis oma õiguslikult sisult oli kohtuvaidluse lahendamiseks sõlmitud kohtuväline kompromissileping (so kohtu poolt kinnitamisele mittekuuluv kompromissileping) ning millise lepingu punktis 5.3 lepiti käesoleva tsiviilvaidlusega seonduvalt kokku, et H. G.. kasuks seatud hüpoteek jääb koormama Pärnamäe tee 51 kinnisasja kui jagatava kinnistu jagamisel tekkivaid lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid ning mille punktis 7.1 lepiti kokku, et F. P. müüb jagatava kinnistu jagamisel tekkivad lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14. ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistud OÜ-le REBASE ARENDUS kui ostjale hinnaga kokku kolm tuhat (3 000) eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 7). 12.10.2011 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 14.1 oli poolte vahel muuhulgas kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Ostja ja Hüpoteegipidaja 2 on kokku leppinud, et alates Lepingu sõlmimisest ei taga käesoleva lepingu punkti 1.1.4 alapunktis 3 nimetatud hüpoteek, mis vastavalt Lepingu punktis 5.3. kokkulepitule jääb koormama Jagatava Kinnistu jagamise tulemusel tekkivaid Lepingu punktis 5.1.6. kuni 5.1.14 ning 5.1.16 ja 5.1.17 nimetatud kinnistuid, enam Hüpoteegipidaja 2 nõudeid Müüja vastu, vaid Hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid Ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) Ostja vastu“. Järelikult oli kostja hinnangul 12.10.2011 tagatavate nõuete muutmise lepingu punktis 14.1 sõlmitud poolte vahel muuhulgas notariaalselt tõestatud hüpoteegi tagamiskokkuleppe muutmise kokkulepe selle kohta, et H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kasuks seatud hüpoteek tagab edaspidi H. G.. kui hüpoteegipidaja 2 kõiki nõudeid OÜ REBASE ARENDUS kui ostja vastu, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid mistahes H. G.. nõudeid (sh lepingulisi nõudeid ning lepinguväliseid nõudeid) OÜ REBASE ARENDUS vastu. Täiendavalt on 03.04.2014 ühelt poolt H. G.. kui loovutaja, teiselt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik ning kolmandalt poolt Soomes registreeritud äriühing Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd kui võlgnik sõlminud täiendavalt kirjalikus vormis nõude loovutamise lepingu, mille punktidega 1-4 H. G.. kui loovutaja loovutas ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik omandas H. G.. nõude Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd

2-21-14609

vastu summas 132 000 eurot (nõue oli tekkinud perioodil 2009-2012) ning millise nõude loovutamise lepingu punktis 5 olid H. G.. kui loovutaja ja OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik täiendavalt kokku leppinud, et OÜ REBASE ARENDUS kui uus omanik tasub nõude loovutamise eest H. G.. kui loovutajale summa suuruses 132 000 eurot hiljemalt 01.05.2016 (19.01.2022 kostja vastuse lisa 8). Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmiti 31.12.2014 ühelt poolt H. G.. kui laenuandja ja OÜ REBASE ARENDUS kui laenusaaja vahel täiendavalt laenuleping, mille punkti 1.1 kohaselt H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vormistasid H. G.., OÜ REBASE ARENDUS ja Oy Arctic Gold Mining & Explorations Ltd vahel 03.04.2014 sõlmitud kahest nõuete loovutamise lepingust tulenevad laenusaaja võlad laenuandjale kogusummas 245 000 eurot laenuna käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Vastavas punktis pooled avaldasid, et laenusaaja on tagastanud laenuandjale lepingu sõlmimise päevaks 37 075.96 eurot ning et lepingu sõlmimisel on laenu summa 207 924.04 eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 9). MTÜ Baltic Charity Foundation hinnangul on oluline ka välja tuua, et äriregistrile esitatud OÜ REBASE ARENDUS 2014. majandusaasta aruandes on kajastatud OÜ REBASE ARENDUS kohustus H. G.. ees summas 207 924.04 eurot (19.01.2022 kostja vastuse lisa 10). Kostja seisukohal Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on õigesti välja toodud, et 19.09.2019 on H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation poolt koostatud ja Tartu Maakohtule esitatud ühishüpoteegi üleandmise kokkuleppe kohaselt andis H. G.. üle ja MTÜ Baltic Charity Foundation võttis vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa number 25970901, 25970301 ja 25971401 koormava ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 120 000 eurot koos kokkuleppega, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samal päeval, so 19.09.2019 on H. G.. kui loovutaja ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja sõlminud ka nõude loovutamise lepingu, mille punkti 1.1 kohaselt H. G.. kui loovutaja loovutas ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui omandaja omandas kõik H. G.. kui loovutaja nõuded OÜ REBASE ARENDUS vastu (19.01.2022 kostja vastuse lisa 11). Kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt oli vaidlusalune hüpoteek vahepeal loovutatud kolmandale isikule, siis pidas MTÜ Baltic Charity Foundation vajalikuks selgitada et ka seda, et enne 19.09.2019 toimunud nõude loovutamist ja ühishüpoteegi ülekandmist oli hüpoteegipidajaks saanud uuesti H. G.. ning hüpoteek oli sõlmitud notariaalselt tõestatutud tagamiskokkuleppe kohaselt hakanud uuesti tagama H. G.. võlaõiguslikke nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu. MTÜ Baltic Charity Foundation leiab, et Lopec&consorters OÜ hagiavalduses on pahatahtlikult varjatud kohtu ees asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Kuigi Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud erinevaid notariaalseid lepingud, siis jättis Lopec&consorters OÜ oma hagiavaldusele lisamata 11.02.2019 Lopec&consorters OÜ kui kaaskoormatud kinnistu omaniku ja H. G.. kui hüpoteegipidaja III osavõtul sõlmitud notariaalse lepingu (koostatud ja tõestatud Tallinna notar L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 352), millises lepingus oli lepingu esemeks III aadressil Suru tänav, Tallinn asuv kinnisasi, lepingu esemeks IV aadressil Uneliblika tänav, Tallinn asuv kinnisasi ning lepingu esemeks V aadressil Suru tn 10, Tallinn asuv kinnisasi ning millise lepingu punktis 6.5 oli kokku lepitud alljärgnevas: „Müüja, Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III lepivad kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest ei taga Hüpoteegipidajale III loovutatud, lepingu esemeid III, IV ja V koormama jääv ühishüpoteek enam Hüpoteegipidaja II nõudeid Müüja, Kaaskoormatud kinnistu omaniku ega kolmandate isikute vastu, vaid loovutatava ühishüpoteegiga hüpoteegisummaga kolm miljonit ükssada seitsekümmend tuhat kolmkümmend üheksa (3 170 039) krooni intressimääraga viisteist protsenti (15%) aastas on tagatud Hüpoteegipidaja III (H. G., isikukood 36407210277) nõuded alljärgnevalt: 6.5.1. Kõik nõuded Osaühing REBASE

2-21-14609

ARENDUS, registrikood 11808395, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja III ja Osaühing REBASE ARENDUS, registrikood 11808395, vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kõikidest lisadest ja muudatustest“ (15.10.2021 kostja taotluse lisa 1). Järelikult oli kostja selgituste kohaselt alates 11.02.2019 notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest vaidlusalune ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot tagasi loovutatud H. G.. nimele ning muudetud hüpoteegi tagamiskokkuleppeid selliseid, et ühishüpoteek tagab jätkuvalt kõiki H. G.. nõudeid OÜ REBASE ARENDUS vastu, mis tulenevad H. G.. ja OÜ REBASE ARENDUS vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kõikidest lisadest ja muudatustest. 19.09.2019 H. G.. ja MTÜ Baltic Charity Foundation vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi üleandmise kokkuleppe alusel on nii ühishüpoteegi järgseks hüpoteegipidajaks kui ka ühishüpoteegiga tagatud nõude järgseks võlausaldajaks alates nimetatud ajahetkest saanud MTÜ Baltic Charity Foundation. Seega on kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ teadlikult ja kuritahtlikult jätnud Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esitamata tema osavõtul sõlmitud 11.02.2019 notariaalse lepingu 19.01.2022 kostja vastuse lisa 12), millega Hüpoteeklaen AS kui hüpoteegipidaja II loovutas tagasi MTÜ Baltic Charity Foundation õiguseelnejale H. G.. kui hüpoteegipidajale III lepingu esemeks III, IV ja V olevaid (so aadressil Suru tänav, Uniliblika tänav ja Suru tn 10, Tallinn asuvaid) kinnisasju koormava ühishüpoteegi summas 3 170 039 krooni ning millega muudeti hüpoteegi tagamiskokkuleppeid. 11.02.2019 notariaalses lepingus on selgelt kokku lepitud ülaltoodud olulistes õigusmuudatustes, mis pidid kostja hinnangul Lopec&consorters OÜ-le kui 11.02.2019 lepingu allkirjastanud lepingupoolele olema kindlasti teada, kusjuures 11.02.2019 notariaalses lepingus on kirjas alljärgnev notari selgitus Lopec&consorters OÜ-le kui kaaskoormatud kinnistu omanikule: „Notariaalakti tõestaja on selgitanud Kaaskoormatud kinnistu omanikule riske, mis on seotud sellega, et lepingu ese V on koormatud kolmanda isiku kohustusi tagava ühishüpoteegiga. Osalejatele on selgitatud lepingu eset V koormava hüpoteegi kustutamise võimalust ja korda, samuti hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise võimalust. Osalejad kinnitavad, et selgitused on neile arusaadavad ja vaatamata sellele soovivad nad käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel“. Järelikult on käesolevas tsiviilasjas MTÜ Baltic Charity Foundation poolt esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt väär ja tegelikkusele mittevastav Lopec&consorters OÜ hagiavalduse põhistamiseks esitatud peamine faktiväide (so peamine Lopec&consorters OÜ hagi aluseks toodud faktiline asjaolu), et MTÜ Baltic Charity Foundation kasuks seatud Pirita kinnisasjadel olev ühishüpoteek hüpoteegisummaga 120 000 eurot on väidetavalt „tühi“, st see ei taga mistahes nõudeid ja tegemist on tagatava nõudeta hüpoteegiga. Kostja selgituste kohaselt oleks Lopec&consorters OÜ asutamine ja konkreetne tehing pidanud olema H. G.. ja R. P. vaheliseks ühiseks koostööprojektiks (so sisuliselt nende vahelisele seltsingulepingu sõlmimisele ja seltsingu loomisele suunatud tehinguks), mille eesmärk pidi olema suunatud konkreetse Pirital asuva kinnisasja omandamisele nende vahelise võrdse ühisosalusega äriühingule, sellele kinnisasjale paariselamu ehitamisele, paarismaja võõrandamisele turuhinnaga ning kasumi jagamisele. H. G.. poolne panus koostööprojekti kui sisuliselt seltsingusse pidi olema Pirital asuva kinnisasja omandiõiguse ülekandmine ühisosalusega äriühingule, st pooled leppisid kokku, et H. G..’iga seotud OÜ REBASE ARENDUS võõrandab Pirital asuvad kinnisasjad ühisosalusega äriühingule selle eest koheselt ostuhinda saamata. R. P. poolne panus pidi olema kinnisasjale paariselamu ehitustööde teostamine ja ehitustööde finantseerimine koheselt ehitustööde eest tasu saamata, kusjuures kinnisvaraprojekti kasum pidi kuuluma jagamisele võrdsetes osades (50:50%). Ülaltoodud kokkuleppeid tõendab kostja hinnangul muuhulgas Lopec&consorters OÜ äriregistri üld- ja isikuandmete väljatrükk, mille kohaselt on Lopec&consorters OÜ osanikeks R. P. ja O.

2-21-14609

A. G. (kelle isa on H. G..) ning ka Lopec&consorters OÜ juhatuse liikmeteks on R. P. ja O. A. G., kuid äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirang, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt. Kostja toob välja, et samas on Lopec&consorters OÜ üks osanik ja juhatuse liige R. P. teadlikult, hea usu põhimõtte vastaselt ja kuritahtlikult ära kasutanud Lopec&consorters OÜ osas äriregistrisse kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirangut, mille kohaselt äriühingut esindab R. P. ainuisikuliselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt, kuivõrd R. P. varjab teise Lopec&consorters OÜ osaniku ja juhatuse liikme O. A. G. ees äriühingu majandustegevuse ja finantsilise olukorraga seotud dokumente ja andmeid, R. P. poolt Lopec&consorters OÜ nimel sõlmitud lepingud ei ole sõlmitud turutingimustel (sh läks paariselamu ehitus väidetavalt teadmata asjaoludel turuhinnast tunduvalt kallimaks), samuti ei kohelda R. P. poolt Lopec&consorters OÜ osanikke sarnastel asjaoludel võrdselt, kuivõrd erinevate osanikega seotud isikutega sõlmitud tehingud ei ole tehtud võrdväärsetel tingimustel (nt on R. P. seotud äriühingu Bestrade OÜ antud laen tagatud hüpoteegiga ja sellele laenule lisandub intress, samas kui OÜ REBASE ARENDUS kinnisasja müügilepingust tulenev nõue Lopec&consorters OÜ vastu ei ole hüpoteegiga tagatud ning sellele ei lisandu intressi) (19.01.2022 kostja vastuse lisa 13). Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele on lisatud 01.12.2017. ühelt poolt OÜ REBASE ARENDUS kui müüja ja teiselt poolt Lopec&consorters OÜ kui ostja vahel sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari H. K. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 4322), mille alusel OÜ REBASE ARENDUS müüs ja Lopec&consorters OÜ ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja (kinnistusregistri registriosa nr 25970901) hinnaga ükssada viiskümmend tuhat (150 000) eurot, millele lisandus käibemaks, kokku hinnaga ükssada kaheksakümmend tuhat (180 000) eurot. Lepingu punktis 2.2 olid pooled kokku leppinud, et ostuhinna koos käibemaksuga summas 180 000 eurot kohustub ostja tasuma vastavalt müüja poolt esitatud arvele arvel näidatud kontole hiljemalt 01.12.2018. Lepingu punkt 2.3 sätestas, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Samas jättis Lopec&consorters OÜ nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ REBASE ARENDUS hiljemalt 01.12.2018 summa suuruses 180 000 eurot. Lopec&consorters OÜ hagiavaldusele oli lisatud ka 24.07.2019 OÜ REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise kokkulepe, hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekoha kohta ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari L. V. poolt, notari ametitegevuse raamatu registri number 1929), millise lepinguga muuhulgas muudeti OÜ REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut ning millise lepingu punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro võrra ning leppisid lepingu eseme uueks ostuhinnaks ükssada kakskümmend tuhat 120 000 eurot. Lepingu punktis

3.4.2.pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3 leppisid pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3 nimetatud summade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Samas jättis Lopec&consorters OÜ ka seekord nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda OÜ REBASE ARENDUS hiljemalt 31.12.2020 summa suuruses 106 064 eurot.
12.Kohtule nähtavalt kostja poolt esitatud 11.02.2019 notariaalse lepingu punktis 6.5. toodud kokkuleppe osapoolteks on OÜ REBASE ARENDUS (müüja), Hüpoteeklaen AS (hüpoteegipidaja II) ja H. G. (hüpoteegipidaja III). Hageja ehk kinnistu omanik ei ole 11.02.2019 lepingu punktis 6.5. kokkuleppe osapooleks. Seega tulenevalt asjaolust, et hageja kui kinnisasja

2-21-14609

omanik, ei ole notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet sõlminud, leiab kohus, et vaidlusalune hüpoteek ei taga mistahes nõudeid, sh väidetavat H. G.i laenunõuet. Täiendavalt ei muuda kostja poolt 19.01.2022 vastuse lisas esitatud käsitsi allkirjastatud seotud osapooltega tehtud tehingud, mille kohta pole esitatud ühtegi rahalise ülekande tõendit,eeltoodud seisukohta, kuivõrd tagatiskokkulepe puudub endiselt hageja kui kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja vahel. Kohus on seisukohal, et varasemalt toimunud tehingute jada ei muuda tagatiskokkuleppe puudumise fakti. Hageja selgituste kohaselt täiendavalt tehingute jada algusest nähtuv esmane väidetav F. P. rahaline kohustus oli mitmetes kohtuastmetes pikka aega vaidluse all, st F. P. nõudis hüpoteegi kustutamist, kuivõrd hüpoteek oli tühi ja F. P. väitis, et polnud kunagi saanud laenu, mida hüpoteek väidetavalt tagas. Kohtud tuvastasid, et konkreetse F. P.ga sõlmitud laenulepingu alusel F. P.le mistahes laenu ei väljastatudki. Ka eeltoodu kinnitab üheselt hageja seisukohta vaidlusaluse hüpoteegi rahatusest.

13.Kohus on varasemalt tuvastanud, et hüpoteek ei taga ostuhinna tasumist, kuid kohus peab vajalikuks täiendavalt välja tuua, et kokku on Lopec&consorters OÜ Suru tn 10, Tallinn kinnistu eest tasunud juba 53 911.60 eurot (ostuhinna tasumise jääk 66 088.40 eurot, mis sisaldab käibemaksu). OÜ REBASE ARENDUS seaduslik esindaja on kirjalikult ka kinnitanud kinnistu asukohaga Suru tn 10, Tallinn (katastritunnusega 78402:205:0116) ostuhinna viidatud osas tasumist (18.10.2021 hageja seisukoha lisa 1). Seega, suur osa ostuhinnast on hageja poolt OÜ-le REBASE ARENDUS tänase seisuga tasutud.
14.Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt täidetud AÕS § 349 lg 1 nõude eeldused. Asjaõigusseaduse kommentaarides on selgitatud, et viidatud sätte kohaldamise eeldusteks on:  tagatav nõue ei ole tekkinud: a) tagatavaid nõudeid ei teki, kui tagatavaid nõudeid ei olegi algusest peale kokku lepitud, st kui tagatiskokkulepet ei ole sõlmitud või kui selles ei ole kokku lepitud konkreetses või vähemalt piisavalt määratletavas nõudes, mida hüpoteek peaks tagama või selles nimetatud nõuded ei ole tekkinud. Samuti ei teki tagatavaid nõudeid, kui tagatiskokkulepe on tühine, tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Tagatavaid nõudeid ei teki ka siis, kui leping, millest tulenevaid nõudeid tagati, on tühine, tühistatud või kehtetuks tunnistatud ja tagatud ei ole tagasitäitmisnõudeid. Edasilükkava tingimusega nõude tagamisel saab nõude tekkimata jäämisest rääkida siis, kui tingimuse saabumine on muutunud võimatuks; b) tulevase nõude tagamisel saab nõude tekkimata jäämisest rääkida siis, kui on kindel, et nõue tekkida ei saa. Eriti pikaajaliste ärisidemete ja laiaulatuslike tagatiskokkulepete puhul võib hüpoteegipidaja aga reeglina tugineda sellele, et küllap võib edaspidi tagamist vajavaid nõudeid tekkida. Sel juhul tuleb pooltevahelist suhet tõlgendada ja selgeks teha, kas hüpoteegipidajal on kohustus jätkuvalt tagatis säilitada. Iseäranis tekib küsimus panga puhul, kui hüpoteegipidaja ei pruugi nõustuda hüpoteegi lõpetamisega või kinnisasja omanikule loovutamisega, kui põhiline tagatud võlg on tagasi makstud, nt eluasemelaen on tagastatud, kuid laenuvõtjal on ka hüpoteegipidajaga krediitkaardi-, arveldus- vms suhted. Riigikohus on leidnud, et hüpoteegipidaja keeldumine hüpoteegi kustutamisest § 349 lg 1 järgi võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ja seega keelatud juhul, kui hüpoteegiga on tagatud mh tulevased nõuded ning rahuldatud on pandiga tagatud olemasolevad nõuded ja tagatud tulevased nõuded ei muutu ilmselt lähiajal sissenõutavaks, on muul viisil piisavalt tagatud või moodustavad täidetud kohustustega võrreldes väikese osa;  tagatud nõue rahuldatakse: tagatud nõude rahuldamisega (kohase täitmisega) lõpeb ka nõue (VÕS § 186 p 1). Tagatud nõude rahuldamisega võrdne on nõude lõppemine tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2, § 197).  sätte kohaldamine muudel juhtudel: lisaks selgetele juhtumitele tuleb § 349 lg 1 mõttes nõude tekkimata jäämise või rahuldamisega võrdsustada ka juhtumid, kui nõue lõpeb

2-21-14609

muul viisil. Nii kohaldatakse sätet vähemalt eelduslikult ka tagatud nõude lõppemisel võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega (VÕS § 186 p 3, § 206), võlasuhte lõpetamisega kokkuleppel (nõudest loobumisega) (VÕS § 186 p 4, § 207), aga ka äramuutva tingimuse saabumisel (TsÜS § 105 lg 1). Tagatud nõue lõpeb ka tagatud lepingust taganemise või selle ülesütlemisega, kui tagatud ei ole tagasitäitmisnõudeid, hüvitisnõudeid vm lepingust tulenevaid nõudeid (sellist tagatuse tahet tuleks aga eeldada). Kuna tagatakse vaid rahaliselt hinnatavaid nõudeid, ei tule nõude lõppemine kõne alla füüsilisest isikust võlgniku surma või juriidilisest isikust võlgniku lõppemisega ega registrist kustutamisega (pealegi tagab § 325 lg 5 ka siis hüpoteegi realiseerimise õiguse jätkumise). Samuti ei lõpeta nõuet ega anna § 349 lg 1 järgset nõudeõigust tagatud põhinõude aegumine (vt ka TsÜS § 1451 lg 1) ega kohustuse täitmisest keeldumise õigus VÕS § 110 või 111 alusel. [618] Paragrahvi 349 lg 1 ei kohaldata, kui hüpoteegiga tagatud solidaarkohustuse täidab muu isik kui võlgnik (nt käendaja või kaaskoormatud kinnisasja omanik), kellel on VÕS § 69 lg 7 järgi tagasinõudeõigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastu, mille täitmise tagamiseks võib nõuda VÕS § 167 lg 1 järgi ka hüpoteegi loovutamist.

15.Kohus selgitab, et AÕS 349 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi endale loovutamise asemel ka hüpoteegi kustutamist. Kustutamist ei saa mõista tehnilises tähenduses, st kinnistusraamat ei ole ebaõige ning sisuliselt on hüpoteegipidajal nõudeõigus kinnisasja omaniku vastu omandatud hüpoteegi kui asjaõiguse lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks. See tähendab §-de 642 ja 330 koostoimes nõuet hüpoteegi lõpetamiseks vajaliku avalduse andmiseks (käsutuse tegemiseks) kui ka KRS § 34 lg 1 ja § 341 lg 2 p 2 ja lg 4 järgi hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajaliku kinnistamisavalduse (mis sisaldab KRS § 341 lg 3 järgi ka vajalikke nõusolekuid) andmiseks. Nõue kuulub kinnisasja igakordsele omanikule. Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik ka seda koormava õiguse (nt eelmärge, pant) omaja nõusolek, § 349 lg 1 ei anna kinnisasja omanikule nõudeõiguste tema vastu.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb tervikuna rahuldada ja kohustada kostjat MTÜ-d Baltic Charity Foundation (ja igakordset hüpoteegipidajat) andma tahteavaldused hüpoteegi summas 120 000 eurot kustutamiseks järgmiste kinnistute kohta peetavast kinnistusraamatu registriosa IV jaost „HÜPOTEEGID“: Suru tn 10, Tallinn kinnistult katastritunnusega 78402:205:0116 ja registriosa numbritega 19547150 ja 19547250; Suru tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0109 ja registriosa numbriga 25970301; Uneliblika tänava kinnistult katastritunnusega 78402:205:0122 ja registriosa numbriga 25971401. Asendada vastav MTÜ Baltic Charity Foundation (ja igakordse hüpoteegipidaja) tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-21-14609

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi tervikuna, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii hageja kui kostja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja