X hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsamajandamise Keskuse kaudu) ja Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Kruppi vastu X nõude tunnustamiseks Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 21. mai 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindajad määruskaebuse esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson menetlemisel Kostja I Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (registrikood 70004459), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja II Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood 37011102745), lepinguline esindaja Kerli Kaasik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrus osas, milles maakohus mõistis X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitise 4706 eurot 47 senti (käibemaksuta) ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta Eesti Vabariigi avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 4706 euro 47 senti (käibemaksuta) ületavas osas rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a kohtumäärus osas, milles maakohus mõistis X-lt Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi kasuks välja menetluskulude hüvitise 4056 eurot (käibemaksuta) ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin
4.1.Mõista X-lt Eesti Vabariigi kaudu kasuks välja menetluskulud summas 4706 eurot 47 senti (käibemaksuta).
4.2.Mõista X-lt Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi kasuks välja menetluskulud summas 4056 eurot (käibemaksuta).
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsamajandamise Keskuse kaudu) (kostja I) ja Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi (kostja II) vastu X nõude tunnustamiseks Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis hagi 11. mai 2018. a otsusega rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mis jäeti 26. veebruari 2019. a otsusega rahuldamata ning jäeti apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, mis rahuldati 2. oktoobri 2019. a otsusega ning asi saadeti uuesti läbivaatamiseks samasse ringkonnakohtusse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2020. a otsusega Harju Maakohtu 11. mai 2018. a otsuse lõppjärelduses muutmata, kuid muutis selle põhjendusi. Ühtlasi jättis ringkonnakohus poolte menetluskulud maakohtu ja apellatsioonimenetluses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus täiendas 19. märtsi 2020. a otsusega 7. veebruari 2020. a otsuse põhjendusi ja resolutsiooni p 4 teise lausega järgmises sõnastuses: „Poolte menetluskulud kassatsioonimenetluses jätta hageja kanda“. Seega jätsid kohtud kõigis menetlusastmetes menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja I esitas maakohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirja 12. aprillil 2018. a, mille kohaselt oli kostja I kandnud menetluskulusid kokku 13 tunni ja 30 minuti eest summas 1624 eurot (käibemaksuta), millele lisandus täiendav kohtuistungil esindamise kulu 30 minutit, kokku 1684 eurot (käibemaksuta). Õigusabi tunnitasu suuruseks oli 120 eurot (käibemaksuta). Kostja I oli Tallinna Ringkonnakohtus 12. veebruari 2019. a seisuga kandnud menetluskulusid kokku 7 tunni ja 25 minuti eest summas 964.17 eurot (käibemaksuta). Õigusabi tunnitasu suuruseks oli 130 eurot (käibemaksuta). Kostja I oli kandnud kassatsioonimenetluses 9. septembri 2019. a seisuga esindaja poolt osutatud õigusabiga seoses kulusid 14 tunni ja 35 minuti eest summas 1895.83 eurot (käibemaksuta). Õigusabi tunnitasu suuruseks oli 130 eurot (käibemaksuta). Kostja I oli ringkonnakohtu menetluses seisuga 27. jaanuar 2020. a kandnud esindaja kasutamisega seoses õigusabikulusid 4 tunni ja 30 minuti eest summas 585 eurot
(käibemaksuta). Õigusabi tunnitasu suuruseks oli 130 eurot (käibemaksuta). Seega kokku moodustasid kostja I menetluskulud 5129 eurot (käibemaksuta).
4.Kostja II esitas maakohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirja 12. aprillil 2018. a, mille kohaselt oli kostja II kandnud menetluskulusid kogumahus 15 tundi ja 13 minutit, kokku summas 1826 eurot (käibemaksuta), millele lisandus täiendav kohtuistungiga seotud kulu, s.o kokku 2096 eurot. Kostja II oli Tallinna Ringkonnakohtus 8. veebruari 2019. a seisuga kandnud õigusabikulusid kokku 7 tunni ja 15 minuti eest summas 870 eurot (käibemaksuta). Kostja II oli Tallinna Ringkonnakohtus 27. jaanuari 2020. a seisuga kandnud menetluskulusid kokku 11 tunni ja 10 minuti eest summas 1340 eurot (käibemaksuta). Kostjale II osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Seega kokku moodustasid kostja II menetluskulud 4306 eurot (käibemaksuta).
5.Lisaks palusid kostjad hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Harju Maakohus mõistis 29. aprilli 2021. a määrusega hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 5129 eurot (käibemaksuta) ning kostja II kasuks menetluskulud summas 4306 eurot (käibemaksuta). Kohus määras, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Maakohus leidis, et arvestades menetluse pikkust ja keerukust ning õigusabiteenuse osutajate kvalifikatsiooni olid kostjatele õigusabiteenus osutanud esindajate tunnihinnad 120 eurot ja 130 eurot mõistlikud. Maakohus selgitas, et põhjendatud on ka menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud. Vaatamata hageja seisukohale pidas kohus kostjate esindajate ajakulu erinevates kohtuastmetes täies ulatuses mõistlikuks, millest tulenevalt mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 5129 eurot ja kostja II kasuks 4306 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 ning kostjate taotlusele määras kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Hageja esitas Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrusele määruskaebuse, milles palus rahuldada määruskaebus ja tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega määrata kostjate menetluskulud kindlaks arvestades hageja poolt esitatud vastuväiteid kostjate menetluskuludele.
9.Hageja heitis maakohtule ette, et määrusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, miks kostjate menetluskulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Lisaks ei võtnud maakohus seisukohta hageja poolt esitatud vastuväidetele kostjate menetlustoimingute osas.
10.Esmalt esitas hageja vastuväited kostja I menetluskulude osas. Hageja märkis, et hagile vastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 7.5 tunni asemel 5 tunni ulatuses ning kohtuistungiks ettevalmistamine on põhjendatud 0.25 tunni ulatuses, mitte 2 tunni. Hageja tõi välja, et 12. märtsi 2018. a menetluskulude nimekirja allkirjastas vandeadvokaat Indrek Lillo, kuigi sisulised menetlusdokumendid oli koostanud esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg.
Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 5.5 tunni asemel 3 tunni ulatuses. Hageja märkis, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 8 tunni asemel 3 tunni ulatuses. 6. septembril 2019. a seisukoha koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 2.45 tunni asemel 1.5 tunni ulatuses. 9. septembril 2019. a hageja menetluskulude osas seisukoha koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 1 tunni ja 15 minuti asemel 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohtumenetluses 15. jaanuaril 2020. a seisukoha koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 1 tunni ja 20 minuti asemel 30 minuti ulatuses. 23. jaanuaril 2020. a seisukoha koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 1 tunni 30 minuti asemel 30 minuti ulatuses.
11.Seejärel esitas hageja vastuväited kostja II menetluskulude osas. Hageja leidis, et hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 8 tunni ja 50 minuti asemel 3 tunni ulatuses; muuhulgas ei nõua lisade komplekteerimine ega kohtule esitamine õigusalaseid teadmisi. 4. aprilli 2018. a toimingule kulunud ajakulu on põhjendatud 5 tunni ja 25 minuti asemel 2 tunni ulatuses. Ringkonnakohtumenetluses 9. juuli 2018. a apellatsioonkaebusele vastamisele jm kulunud ajakulu on põhjendatud 6 tunni ja 15 minuti asemel 3 tunni ulatuses. 9. jaanuari 2019. a kohtunõudele vastuse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 1 tunni asemel 0.5 tunni ulatuses. 14. jaanuaril 2020. a Riigikohtu otsuse ja kohtunõude analüüsimisele, apellatsioonkaebuse koostamisele jm kulunud ajakulu on põhjendatud 3 tunni ja 15 minuti asemel 2 tunni ulatuses. Ka 16. jaanuari 2020. a ja 27. jaanuari 2020. a toimingutele kulunud aega tuleks vähendada vähemalt kolmandiku võrra.
12.Kostja I vaidles määruskaebusele täies ulatuses vastu ning märkis, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus oleks kostja I lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiiride ületanud, kuivõrd hageja ei ole enda väiteid põhjendanud. Kostja I tõi välja, et hageja vaidlustab määruskaebuses kokku kostja I maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist 17 tunni ja 35 minuti, s.o 2240.83 euro ulatuses. Arvestades, et kostja I õigusabikulude kogusumma oli 3.5 korda väiksem kui hageja õigusabikulude kogusumma, siis ainuüksi seetõttu ei kõla veenvalt hageja hinnang, et kostjate menetluskulud on ainult osaliselt põhjendatud.
13.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et kohus ei ole diskretsioonipiire menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Arvestades, et kostja II õigusabikulude kogusumma oli 4.2 korda väiksem kui hageja õigusabikulude kogusumma, siis ainuüksi seetõttu ei kõla veenvalt hageja hinnang, et kostjate menetluskulud on ainult osaliselt põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 4706.47 eurot (käibemaksuta) ületavas osas ning osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitise 4056 eurot (käibemaksuta) ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 4706.47 eurot ületavas osas ja kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 4056 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk
diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
16.Kolleegiumi hinnangul on hageja määruskaebus osas, millega hageja vaidlustab kostjate menetlustoimingute ajakulu, põhjendatud osaliselt. Kolleegium leiab, et kostja I 7. juulil 2019. a ja 8. juulil 2019. a kassatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud arvestades kõnealuse menetlusdokumendi sisu, mahtu, teatud refereerimist ning kordusi 8 tunni asemel 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. 9. septembri 2019. a kostja I menetluskulude osas seisukoha koostamise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud arvestades selle mahtu ja sisu 1 tunni ja 15 minuti asemel 40 minuti ulatuses, 15. jaanuari 2020. a kostja I seisukoha koostamisele kulunud ajakulu on arvestades selle sisu vajalik ja põhjendatud 1 tunni ja 20 minuti asemel 40 minuti ulatuses ning 23. jaanuari 2020. a kostja I seisukoha koostamisele kulunud ajakulu on vajalik ja põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti asemel 1 tunni ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus kostjal I Riigikohtus menetlustoimingutele kulunud aega 12 tunni ja 30 minutini (14 tundi 35 min – 1 tund 30 min – 35 min) ning ringkonnakohtus menetlustoimingutele kulunud aega seisuga 27. jaanuar 2020. a 3 tunni ja 20 minutini (4 tundi 30 min – 40 min – 30 min).
17.Arvestades muuhulgas hageja määruskaebuses esitatut leiab kolleegium, et kostja II 9. juulil 2018. a apellatsioonkaebusega tutvumise, seisukoha kujundamise, vastuse koostamise ja kohtule esitamise ajakulu on põhjendatud 6 tunni ja 15 minuti asemel 4 tunni ja 30 minuti ulatuses arvestades, et vastus apellatsioonkaebusele sisaldab nii kostja II varasemaid seisukohti kui ka kordab teatud määral kostja I kolm päeva varem esitatud vastust apellatsioonkaebusele. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu on kostja II 9. jaanuari 2019. a kohtunõudele vastuse koostamise ajakulu vajalik ja põhjendatud ringkonnakohtu arvates 1 tunni asemel 40 minutit. Seega vähendab ringkonnakohus kostjal II ringkonnakohtus menetlustoimingutele kulunud aega seisuga 8. veebruar 2019. a 5 tunni 10 minutini (7 tundi 15 min – 1 tund 45 min – 20 min).
18.Muus osas ei anna kolleegiumi hinnangul määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks eriti arvestades asjaolu, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kostjate esindajate ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga ning muuhulgas teatud möödapääsmatute kordustega, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse.
19.Seoses määruskaebuses esitatud väidetega juhib ringkonnakohus täiendavalt hageja tähelepanu, et Riigikohus on 27. mai 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7550 muutnud enda
seisukohta ning selgitanud, et kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esinduse tõttu kandma, selliseks kuluks on mh ka menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu. Niisiis, erinevalt määruskaebuse väidetest on nii menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine kui ka lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd menetlusosalised on pidanud need kandma seoses nende esindusega. Mis puudutab kostja I 12. märtsi 2018. a menetluskulude nimekirja allkirjastajat, ei ole ringkonnakohtu hinnangul oluline, kes kostja I esindajatest on menetluse jooksul koostanud menetlusdokumente ning kes allkirjastas menetluskulude nimekirja. Seejuures ei ole alust arvata, et vandeadvokaat Indrek Lillol puudus kostja I esindusõigus (nt on vandeadvokaat Indrek Lillo esindanud kostjat I Harju Maakohtu 12. aprilli 2018. a istungil).
20.Eespool märgitud põhjendustel rahuldatakse määruskaebus osaliselt. Ringkonnakohus vähendab määruse p-s 16 märgitud põhjendustel kostja I hüvitatavate menetluskulude suurust 422.53 euro võrra ja määrab, et hagejal tuleb kostjale I hüvitada menetluskulud kokku summas 4706.47 eurot (erinevates kohtuastmetes menetluskulud kokku: 1684 + 964.17 + 1625 + 433.3). Ringkonnakohus vähendab määruse p-s 17 märgitud põhjendustel kostja II hüvitatavate menetluskulude suurust 250 euro võrra ja määrab, et hagejal tuleb kostjale II hüvitada menetluskulud kokku summas 4056 eurot (erinevates kohtuastmetes menetluskulud kokku: 2096 + 620 + 1340).
21.TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruses resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
22.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.