X hagi FanFan OÜ ja Y vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. veebruari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
FanFan OÜ ja Y apellatsioonkaebused
Kaebuse hind ringkonnakohtus
FanFan OÜ apellatsioonkaebuse hind 80 000 eurot Y apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXX), Hageja esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja I FanFan OÜ (registrikood 12917146) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Menetluse liik
08. november 2021, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 8. veebruari 2021 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.X menetluskulud ringkonnakohtus, mis on tekkinud seoses FanFan OÜ apellatsioonkaebusega, jätta FanFan OÜ kanda. X menetluskulud ringkonnakohtus, mis on tekkinud seoses Y apellatsioonkaebusega, jätta Y kanda.
FanFan OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
5.Y menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
6.Välja mõista FanFan OÜ-lt ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 292,50 eurot X kasuks.
7.Välja mõista Y-lt ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 32,50 eurot X kasuks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule 14.11.2018 FanFan OÜ (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja omandiõigust kostjate valduses olevale lillekioskile asukohaga Tallinnas Linnamäe tee 57, keelata kostjate ebaseaduslik tegevus hagejale kuuluvas lillekioskis ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 50 000 eurot.
2.Harju Maakohus keeldus 03.12.2018 määrusega hagi menetlusse võtmast. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.05.2019 määrusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu 03.12.2018 määruse ning saatis asja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Harju Maakohus keeldus 27.06.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ebaseadusliku tegevuse keelamise nõude osas. Maakohus võttis 27.06.2019 määrusega menetlusse hagi kostjate vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks.
5.Harju Maakohus jättis 26.11.2019 määrusega hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.03.2020 määrusega maakohtu 26.11.2019 määruse ja saatis asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
7.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt elasid hageja ja kostja II koos alates 2014. aasta septembrist ja neil oli ühine majapidamine. Kooselu lõppes 06.01.2018. Kooselu jooksul
tegutsesid hageja ja kostja II ühise eesmärgi nimel rajada ja majandada Tallinnas Linnamäe tee 57 asuvat lillekioskit. Pärast kooselu lõppemist jäi lillekiosk kostjate valdusesse.
8.Lillekioski ehitamiseks sõlmis hageja 10.09.2016 lepingu Imperia of Weld OÜ-ga. Ehitustööde eest tasus hageja. Hageja andis lillekioski kostja I kasutusse. Käesoleval ajal majandab lillekioskit kostja I, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on kostja II. Lillekioski omandiõigus kuulub hagejale ja hageja nõuab omandiõiguse tunnustamist.
9.Hageja on kandnud lillekioski ehitamisega, paigaldamisega ja sisustamisega seoses erinevaid kulusid erinevate isikute ees kokku 103 287 euro ulatuses. Hageja ja kostjate vahel on seltsinguline õigussuhe. Hageja ei ole lillekioski majandamisest vilju saanud. Hagejal on õigus saada kostjatelt kompensatsiooni saamata jäänud viljadelt (müügitulult). Hageja nõuab kostjatelt 50 000 eurot. Kostjate vastus
10.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja nõue on ebaselge ning seda põhistavad asjaolud niivõrd laiali valguvad, et nõude õiguslikust alusest ei ole võimalik aru saada. Hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolud ei vasta tõele. Hagis märgitud perioodil olid hageja ja kostja II vahel lähedased suhted, kuid mitte kooselu. Hageja omandiõigus lillekioskile on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud, organiseerinud või ostnud vajalikud ehitusmaterjalid ning muud tehnilised detailid lillekioski ehitamiseks. Töid teostas olulisel määral Imperia of Weld OÜ. Tööde tellijaks, arve saajaks ning tasujaks oli kostja I. Lillekiosk ehitati enamjaolt kostja II endise abikaasa ettevõttelt laenatud rahade eest või kostja II poolt korraldatud rahade arvelt. Hageja rahaline nõue ei ole samuti põhistatud ega tõendatud. Nõude kujunemine jääb arusaamatuks. Samuti on arusaamatu, miks vastutavad kostjad solidaarselt.
Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 08.02.2021 otsusega hagi kostjate vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. Maakohus tunnustas hageja omandiõigust Linnamäe tee 57, Tallinn aadressil asuvale lillekioskile. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude osas, millega hageja palus kostjatelt välja mõista võlgnevuse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
12.Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus, et Linnamäe tee 57, Tallinn aadressile on rajatud lillekiosk, mis on käesoleval hetkel kostjate valduses. Kohus leidis, et hageja omandiõiguse tunnustamise nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus selgitas hagejale 05.05.2020 e-kirjas, et hagejal tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel tõendada, millistel asjaoludel on tekkinud hageja omand Linnamäe 57, Tallinn asuvale lillekioskile. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja on tõendanud, et hageja on sõlminud Imperia of
Weld OÜ-ga 10.09.2016 lepingu kioski ehitamise kohta ning 22.05.2017 vastuvõtmiseüleandmise aktist ilmneb, et hageja on selle eest tasunud ning kiosk on üle antud hagejale, on hageja tõendanud, et kioski omand kuulub hagejale. Nimelt tuleneb AÕS § 92 lg-st 1, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega antud juhul on hageja tõendanud, et hageja on tellinud kioski kui vallasasja, see on hagejale üle antud ning hageja on selle eest tasunud. Seega esineb alus tuvastada, et kioski omand kuulub hagejale ning hageja nõue tuleb vastavas osas rahuldada.
13.Seoses kostjate vastuväidetega, et hageja ja Imperia of Weld OÜ vahel sõlmitud lepingust ega vastuvõtmise-üleandmise aktist ei ilmne, millisel aadressil asuvat kioskit silmas peetakse, märkis maakohus, et kioski aadressi ei pidanudki nimetatud dokumentides kirjas olema, kuna lepingu sõlmimise hetkel ei pruukinud teada olla, kuhu kiosk hiljem täpselt paigutatakse. Kohtul puudub alus kahelda, et hageja poolt tellitud kioski näol on tegemist käesolevas asjas vaidluse all oleva kioskiga. Kostjad on möönnud, et kõnealune kiosk on valmistatud Imperia of Weld OÜ poolt, kuid kostjad on esitanud vastuväited, et kioski eest tasusid kostjad, mitte hageja. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks kostjate väiteid, et hageja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Nimelt ilmneb nii 10.09.2016 lepingust kioski ehitamise kohta kui 22.05.2017 vastuvõtmise-üleandmise aktist, et see on allkirjastatud nii hageja kui Imperia of Weld OÜ esindaja poolt. Võttes arvesse, et asjas puudub vaidlus, et kiosk on ka valmis ehitatud ning asub Linnamäe tee 57 aadressil, ei esine kohtul alust kahelda, et tegemist on tegelikkuses sõlmitud lepingu ja üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
14.Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et kostjad oleksid saanud kioski omandi otse Imperia of Weld OÜ-lt või et hageja ise oleks kioski omandi kostjatele üle andnud. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et nemad ise sõlmisid lepingu kioski ehitamiseks ning see on neile üle antud. Kostjad on esitanud Lasnamäe Linnaosa vanema 05.10.2016 korralduse (tlk 130), millega antakse kostjale I õigus kasutada Linnamäe tee 57 ees asuvat asfaldiplatsi, kuid nimetatud korraldusest ei ilmne kioski omandiõigusega seotud asjaolusid. Samuti on kostjad esitanud kostjale I esitatud arve 57 (tlk 131) ja arve nr 61 (tlk 132), millest nähtuvalt on tehtud metallitöid, ja arve nr 179, millest nähtuvalt on tehtud puidutöid, kuid vastavate tööde tellimine ei tõenda omandiõiguse teket. Kostjate poolt viidatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktist (tlk 133) ilmneb, et kostjale I on üle antud visiir, kuid selles ei ole kajastatud kioski üleandmist, mis tõendaks omandiõiguse teket. Ka asjaolu, et kostjale I on esitatud arve seoses kioski vedamisega, ei ole alus omandiõiguse tekkeks. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud tõendid selle kohta, et hageja on vaidlusaluse kioski tellinud ning selle omand on üle antud just hagejale. Kostjate esitatud tõenditest ilmneb üksnes, et osa kioskiga seotud arvetest oli esitatud kostjale I, kuid juhul, kui kostja I leiab, et kostja I on tasunud mõne arve, mille maksmise kohustus oli tegelikkuses hagejal, tuleb kostjal I esitada vastav nõue hagejale kui kioski omanikule.
15.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks tuleb rahuldada, ning kohus tunnustas hageja õigust Linnamäe tee 57, Tallinn asuva lillekioski omandile.
16.Seoses rahalise nõudega asus maakohus seisukohale, et olukorras, kus kohus on tuvastanud, et tegemist on hagejale kuuluva kioskiga, pidigi hageja ise kõik kioskiga seotud kulud kandma ning hagejal puudub alus nõuda nimetatud kulude hüvitamist kostjatelt. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et hageja ning kostja I ja/või kostja II vahel oli kokkulepe, millest tuleneks hageja alus nõuda, et kostjad hüvitaksid kulutusi, mis on tehtud seoses hagejale endale kuuluva kioskiga. Hageja on oma menetlusdokumentides viidanud nii võimalikule seltsingulepingule kui alusetule rikastumisele, kuid ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et hagejal on kostjate vastu nimetatud alustel rahaline nõue. Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema tahet avaldanud. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ning kostja I ja/või kostja II vahel oleks vastavate tunnustega leping sõlmitud ning et hagejal oleks õigus vastava lepingu alusel midagi nõuda. Seega ei ole võimalik hageja nõuet seltsingulepingu sätete alusel rahuldada.
17.Samuti ei ole maakohtu hinnangul võimalik hageja rahalist nõuet rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks tahtnud kostja I ja/või kostja II rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Hageja ei ole selgitanud, milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud olukorras, kus hageja on teinud kulutusi kioskile, mis kuulub hagejale endale. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja rahaline nõue tuleb tervikuna rahuldamata jätta. Kostja I apellatsioonkaebus
18.Maakohtu otsusele esitas 10.03.2021 apellatsioonkaebuse kostja I, kes palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, milles kohus hagi lillekioski omandiõiguse tunnustamise osas rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja I palub teha uue otsuse, millega jätta hagi vaidlustatud ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt hinnanud tõendeid ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. AÕS § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Vaidlusalune lillekiosk on asunud selle paigaldamisest alates kostja I valduses. Hageja ei ole tõendanud, et kiosk oleks üldse kunagi kellegi teise valduses olnud. Väidetavalt toimus kioski üleandmine 22.05.2017 aktiga, kuid see on ligi 2 kuud hiljem sellest, kui kiosk transporditi kostja I valdusesse Linnamäe tee 57 aadressil. Kostja I seab kahtluse alla 22.05.2017 akti usaldusväärsuse. Eelnevast johtuvalt on maakohus hagi rahuldamisel kohaldanud vääralt ka AÕS § 92 lg-t 1, kuna lillekioski kui vallasomandi üleandmist ei saanud 22.05.2017 akti alusel toimuda.
20.Lisaks eeltoodule soovib kostja I juhtida tähelepanu 10.09.2016 kioski ehitamise lepingule. Nimelt selgus kostja I jaoks Linnamäe tee 57 kauplemispinna oma kasutusse saamine alles 05.10.2016 korraldusega. Seega on hageja poolt esitatud kioski ehitamise kokkulepe sõlmitud oluliselt (s.o umbes 1 kuu) varem sellest, kui kostjal I tekkis vajadus lillekioski ehitamiseks. Kostja I hinnangul ei saa antud lepingut siduda Linnamäe tee 57 lillekioskiga. Lisaks on Imperia of Weld OÜ esitanud ehitusarved kostjale I. Maakohus on asunud iseseivalt ümber lükkama kostjate vastuväidet, et hageja kioskiga seotud dokumentidest ei nähtu, millise konkreetse kioskiga tegemist on. Kostja II apellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsusele esitas 10.03.2021 apellatsioonkaebuse ka kostja II, kes palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha vaidlustatud ulatuses uus otsus, millega jätta kostja II menetluskulud hageja kanda kas täielikult või proportsionaalselt vastavalt hageja nõude rahuldamise ulatusele. Maakohus oleks pidanud jätma kostja II menetluskulud hageja kanda, kuna hageja hüvitisenõue jäeti kostja II suhtes täielikult rahuldamata ning omandi tunnustamise nõue ei riiva kostjat II, kuna tema ei ole vaidlusaluse lillekioski valdaja. Vastus apellatsioonkaebustele
22.Hageja palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Kostja I vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles tunnustati hageja omandiõigust lillekioskile, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja II vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hageja hagi kostjate vastu võla väljamõistmiseks jäi rahuldamata. Samuti ei vaidlustanud kostja II maakohtu otsust omandiõiguse tunnustamise osas. Vaidlustamata osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1).
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
25.Hageja on esitanud 10.09.2016 Imperia Of Weld OÜ-ga sõlmitud lepingu kioski projekti koostamise ja kioski ehitamise kohta (I kd tl 14, 18). 22.09.2016 on allkirjastatud tööde maksumuse kalkulatsioon (I kd tl 15, 19). 15.05.2017 on lepitud kokku hageja poolt täiendavate kulude kandmises (I kd tl 16, 20). Kostja I leiab, et 10.09.2016 leping ei puuduta vaidlusalust lillekioskit, kuna on sõlmitud enne, kui tekkis võimalus Tallinnas Linnamäe tee 57 asuva platsi üürimiseks. Tallinna Linnakantselei 16.05.2019 kirjast hagejale selgub,
et kostja I kinnitati Linnamäe tee 57 kioski osas eelläbirääkimistega pakkumise võtjaks Lasnamäe linnaosa vanema 14.09.2016 korraldusega (I kd tl 64). Lasnamäe linnaosa vanema 05.10.2016 korraldusega otsustati anda kostjale I kaubandustegevuseks kasutusse Linnamäe tee 57 ees asuv asfaltplats suurusega 27 m2 viieks aastaks alates 10.10.2016. Korraldusega otsustati sõlmida kostjaga I üürileping muuhulgas tingimusel, et rajatise kasutusotstarbeks on kioski paigaldamine (I kd tl 130). Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hagejal oleks olnud võimalus see kiosk ka mujale panna. Samuti märkis hageja esindaja, et hageja on tellinud ka teisi kioskeid, kuid see kiosk läks aadressile Linnamäe tee 57. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et üürileping sõlmiti pärast kioski ehitamise lepingut, ei välista, et 10.09.2016 kioski ehitamise lepingu alusel tehtud kiosk läks aadressile Linnamäe tee 57. Hageja esindaja selgitustest järeldub, et kioskite pidamine on hageja majandustegevus ning tal oli ka muid kohti kioski paigaldamiseks. Vaidlust ei ole, et Linnamäe tee 57 asuvale asfaltplatsile kiosk paigaldati ning asjas ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks sellel ajal paigaldanud kioski ka mõnda teise kohta. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et 10.09.2016 leping võib käia mõne teise kioski kohta.
26.Kostja I on väitnud, et lillekioski ehitamiseks sõlmis lepingu tema. Ringkonnakohus märgib, et kostja I ei ole selgitanud, millal ja millistel tingimustel ta lillekioski ehitamiseks lepingu sõlmis. Kostja I on küll esitanud Imperia of Weld OÜ poolt temale esitatud kaks arvet metallitööde eest ja akti visiiri üleandmise kohta (I kd tl 131-132), kuid need ei ole kõiki tõendeid kogumis arvestades piisavad, et lugeda tõendatuks, et leping lillekioski ehitamiseks sõlmiti Imperia of Weld OÜ ja kostja I vahel. Lisaks ei ole kostja I esitanud tõendeid, et ta on lillekioski ehitamise eest Imperia of Weld OÜ-le tasunud. Kostja I on väitnud, et tasumine toimus sularahas, kuid see on tõendamata. Asjaolust, et kostja I on võtnud Venemaal registreeritud äriühingult laenu (I kd tl 157-158), ei järeldu, et kosja I on tasunud Imperia of Weld OÜ-le lillekioski ehitamise eest. Lepingu sõlmimist kostja I ja Imperia of Weld OÜ vahel ei tõenda ka see, et Veoteenused OÜ esitas kostjale I 24.03.2017 arve kioski veo kohta, mis on tasutud kolmanda isiku poolt (I kd tl 136-137), ega kostja I poolt Dormax Blinds OÜ-le aknakatete eest tasutud arve (I kd tl 141). Kolmanda isiku poolt esitatud veoteenuse arvest ning kolmandale isikule aknakatete eest tasumisest ei järeldu lepingu sõlmimine kostja I ja Imperia of Weld OÜ vahel. Kostja I leiab, et asjaolu, et tema oli kioski tellijaks, tõendab e-kirjavahetus, kuid maakohus on 05.01.2021 istungil keeldunud kostjate poolt 28.12.2020 esitatud võõrkeelse e-kirjavahetuse menetlemisest, kuna need olid esitatud ilma tõlketa. Eestikeelne e-kiri, millega Elcity OÜ saatis kostjale I elektriprojekti (I kd tl 159), ei tõenda, et kostja I ja Imperia of Weld OÜ sõlmisid kioski ehituslepingu. Asjaolu, et kostjale I anti Linnamäe tee 57 asuva asfaltplatsi kasutusõigus, ei puuduta kioski omandiõigust. Kolleegiumi hinnangul ei lükka kostja I poolt esitatud tõendid ümber hageja esitatud tõendeid selle kohta, et lepingu kioski ehitamiseks sõlmis hageja.
27.Kostja I leiab, et hagejal ei ole omandiõigust tekkinud ka seetõttu, et ta ei ole saanud kioski valdust. Pooled ei vaidle selle üle, et lillekiosk on vallasasi. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kostja I esitatud veoteenuse arvest järelduvalt viidi kiosk aadressile Linnamäe tee 57 2017. a märtsi lõpus (I kd tl 136). Hageja
on esitanud hageja ja Imperia of Weld OÜ vahelise üleandmise-vastuvõtmise akti 22. maist 2017 (I kd tl 17, 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid ajaliselt omavahel vastuolus, kuna kostjate esindaja on ise maakohtu istungil selgitanud, et ehitus jätkus pärast kioski Linnamäe tee 57 aadressile kohale toimetamist. Hageja esindaja möönis ringkonnakohtu istungil, et lillekiosk läks pärast valmimist kostja I otsesesse valdusesse. Samuti selgitas hageja maakohtu menetluses, et ta andis lillekioski kostjale I kasutada. AÕS § 33 lg 2 sätestab, et isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Õiguskirjanduses on selgitatud, et üleandmise mõiste AÕS § 92 lg 1 tähenduses hõlmab ka omandajale kaudse valduse andmist (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, lk 424). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub ülaltoodust, et lillekiosk anti kostja I otsesesse valdusse hageja nõusolekul, mistõttu hageja sai lillekioski kaudse valduse. Kuna AÕS § 92 lg 1 hõlmab ka kaudset valdust, siis on valduse saamine kui omandi saamise eeldus täidetud.
28.Ülaltoodust tulenevalt ei anna kostja I apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust.
29.Hageja leidis apellatsioonkaebuse vastuses, et kostjal I tulnuks tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kogu hagihinna ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kostja I ei ole vaidlustanud maakohtu otsust kogu ulatuses, vaid ulatuses, milles hagi tema vastu rahuldati. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostja I on tasunud riigilõivu lähtudes apellatsioonkaebuse ulatusest.
30.Kostja II apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb tema menetluskulud maakohtus jätta hageja kanda, kuna omandiõiguse nõude tunnustamine ei olnud suunatud tema vastu. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Hageja esitas hagi omandiõiguse tunnustamiseks mõlema kostja vastu. Kostja II ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles omandiõiguse tunnustamise nõue rahuldati. Seega puudub alus jätta kostja II menetluskulusid hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja II jaotada menetluskulud proportsionaalselt vastavalt hagi rahuldatud osale. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna üks nõue kostjate vastu rahuldati ja teine jäeti rahuldamata, siis jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda.
31.Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjate menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulud ringkonnakohtus, mis tal tekkisid seoses kostja I apellatsioonkaebusega, tuleb jätta kostja I kanda. Hageja menetluskulud, mis tal tekkisid seoses kostja II apellatsioonkaebusega, tuleb jätta kostja II kanda.
32.Hageja taotles menetluskulude (esindajakulu) väljamõistmist summas 325 eurot. Hageja esindaja on teinud toiminguid 3 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot. Hageja esindaja toimingud on järgmised: apellatsioonkaebusega tutvumine 45 minutit, hageja konsulteerimine 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund, kohtuistungil osalemine 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud toiminguid, ei ole esindaja ajakulu ülemäärane. Samuti on põhjendatud esindaja tunnihinna suurus. Hageja ei ole selgitanud, kuidas jaguneb menetluskulude nõue kostjate vahel. Kolleegium leiab, et arvestades apellatsioonkaebuste sisu ja mahtu, tuleb hageja menetluskulud lugeda 90 % ulatuses seotuks kostja I apellatsioonkaebusega ja 10 % ulatuses seotuks kostja II apellatsioonkaebusega. Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 292,50 eurot ja kostjalt II 32,50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Gea Lepik, Iris Kangur-Gontšarov Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.06.2022 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17224 ja Harju Maakohtu 8. veebruari 2021. a otsus samas tsiviilasjas osas, milles tunnustati X omandiõigust lillekioskile asukohaga Tallinn, Linnamäe tee 57, samuti menetluskulude osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.