XX (X) hagi FanFan OÜ ja YY vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja 50 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.11.2019 läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
määrus
hagi
Kostja I FanFan OÜ (registrikood 12917146) Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2019 määrus ja saata asi Harju Maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule kaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 14.11.2018 FanFan OÜ (kostja I) ja YY (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada, et Tallinnas Linnamäe tee 57 asuv lillekiosk kuulub hagejale, keelata kostjatel selles ebaseaduslik tegevus ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 50 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hageja ja kostja II elasid koos perekonnana ja ühise majapidamisega (abieluvälises kooselus) 2014. aasta novembrist kuni 06.01.2018. Kooselu jooksul ehitasid hageja ja kostja II Tallinnas Linnamäe tee 57 asuva lillekioski, et selle majandamisest ühiselt tulu saada. Praegu kasutab kostjaga II sõlmitud üürilepingu alusel lillekioskit kostja I, mille juhatuse liige ja ainuosanik on kostja II. Pärast kooselu lõppemist jäi lillekiosk kostjate valdusesse ning kostja II teatas hagejale, et ta ei hüvita hagejale lillekioski ehitamisega seotud kulusid. Hageja kandis lillekioski ehitamisega seoses kulusid vähemalt 103 000 euro ulatuses. Lisaks ei ole hageja
pärast 2017. aastat lillekioski majandamisest üüri- ega müügitulu saanud. Lillekioski kasutamisega seonduv dokumentatsioon on kostja I valduses.
2.Maakohus jättis 20.11.2018 hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, n.o hagi eseme ja aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, sh selgitamiseks, millise kostjate ebaseadusliku tegevuse keelamist hageja taotleb, kas hageja soovib võla väljamõistmist kostjatelt solidaarselt või kindlate osadena, kuidas tekkis hagejal omandiõigus lillekioskile, kostjate vastu esitatud rahalise nõude kujunemist, ühes viidetega asjakohastele tõenditele.
3.Hageja esitas 28.11.2018 täpsustatud nõuete ja selgitustega menetlusdokumendi, milles avaldas, et lillekiosk on hageja oma, kuna ta tellis selle ehituse ja kandis sellega seotud kulud. Hageja palus tunnustada enda omandiõigust lillekioskile, keelata kostjatel lillekioski kasutamine ja mõista neilt solidaarselt hageja kasuks välja 50 000 eurot, s.o pool lillekioski ehitamise kuludest. Oma väidete tõendamiseks viitas hageja hagiavalduse lisadele.
4.Maakohus keeldus 03.12.2018 TsMS § § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hageja esitas maakohtu määrusele kaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ja tühistas 02.05.2019 maakohtu määruse ning saatis asja tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli hagi menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik. Hageja täpsustas hagi ja kui maakohtu arvates arvates ei täpsustanud hageja hagieset (kõiki nõudeid) ja hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt, saanuks maakohus määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ühes kohtupoolsete selgitustega, või korraldada hageja nõuete väljaselgitamiseks eelistungi. Vormipuuduse tõttu ei olnud maakohtul alust hagi menetlusse võtmisest keelduda.
6.Pärast hagi korduvat käiguta jätmist 23.05.2019 ja hageja esitatud dokumendi kättesaamist võttis maakohus 27.06.2019 hageja nõude kioski omandiõiguse tunnustamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse. Samal kuupäeval keeldus maakohus hageja ebaseadusliku tegevuse keelamise nõude menetlusse võtmisest.
7.Kostjad esitasid 25.07.2019 vastuse hagile, milles palusid kohut kohustada hagejat esitama hagi nõuetele vastav hagiavalduse terviktekst: kostjatel ei olnud võimalik omandiõiguse nõudele sisulisi vastuväiteid esitada, kuna hageja ei toonud välja neid hagi aluseid, millest nähtuks tema õigus lillekioski omandile, rahaline nõue ei olnud tõendatud ja arusaamatuks jäi, kuidas kujunes hagis toodud rahaline nõue ning miks vastutavad kostjad selle eest solidaarselt.
8.30.07.2019 aadressidele XXX ja YYY saadetud e-kirjades palus kohus hagejal esitada hagiavalduse tervikteksti ja seisukoht kostjate vastuse osas hiljemalt 09.08.2019. Samadele aadressidele saatis kohus 30.08.2019 korduva palve esitada hagiavalduse terviktekst ja seisukoht kostjate vastuse osas 10 päeva jooksul kirja kättesaamisest.
9.Hageja esitas 03.09.2019 seisukoha kostjate vastuse osas, hagiavalduse tervikteksti hageja ei esitanud. Hageja avaldas, et ta on piisavalt põhistanud hagis toodud asjaolusid. Kostjate väited olid paljasõnalised.
10.Maakohus andis 17.09.2019 e-kirjaga uue tähtaja (seitse päeva kirja kättesaamisest) hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. E-kiri saadeti aadressidele XXX ja YYY. 26.09.2019 edastas maakohus korduvalt 17.09.2019 e-kirja aadressile YYY ja avaldas, et loeb kirja
kättetoimetatuks vastavalt TsMS §-le 3141 alates 01.10.2019.
11.Maakohus saatis 07.11.2019 aadressidele YYY, XXX ja HHH e-kirja, milles selgitas, et hageja on esitanud kostjate vastu omandiõiguse saamise ja võlgnevuse väljamõistmise nõude. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-st 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Viidatud sätte kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning kostja valdab asja ebaseaduslikult. Seega tuli hagejal selgitada ja tõendada, missugustel asjaoludel tekkis hageja omand kioskile. Veel selgitas kohus, et hagejal tuleb iga tõendi puhul välja tuua, missugust asjaolu ta konkreetse tõendiga tõendada soovib ja missugusest tõendi osas see ilmneb. Rahalise nõude osas tuli hagejal välja tuua asjaolud, millest tulenevalt on kostjatel tekkinud hageja ees solidaarne võlgnevus. Arusaamatuks jäi, kas hagejal oli kostjatega lepinguline või lepinguväline suhe. Hagejal tuli üheselt mõistetavalt välja tuua, kuidas kujunes kostjatelt väljamõistetava summa suurus. Hagiavalduse terviktekst tuli hagejal esitada hiljemalt 22.11.2019. Maakohtu määrus
12.Maakohus jättis hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Praegusel juhul esines TsMS § 423 lg 2 p-st 2 tulenev alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja ei toonud kohtu ette täiendavaid selgitusi ega asjaolusid, mis põhistavad hageja nõuete kujunemist ja perspektiivikust. Hageja esitas kostjate vastu hagi omandiõiguse tunnustamise ja võlgnevuse väljamõistmiseks. AÕS § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja ei toonud kohtu ette, millistel asjaoludel on tekkinud hageja omand Linnamäe 57, Tallinn asuvale lillekioskile. Samuti ei esitanud hageja vastavalt kohtu 07.11.2019 e-kirjas märgitule kohtule selgitusi võlanõude kujunemise kohta, sh millistel asjaoludel on võlgnevus mõlema kostja osas tekkinud, miks on kostjad solidaarvõlgnikud, kuidas on kujunenud haginõude summa. Olukorras, kus hageja ei ole üheselt mõistetavalt välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega selgitanud esitatud nõuete kujunemist, ei ole hagiga hageja eesmärki võimalik saavutada. Seega tuleb esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata jätta. TsMS § 168 lg 2 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus
13.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Hagejale jäi arusaamatuks maakohtu seisukoht vajadusest hagi nõudeid pidevalt muuta. Õigussuhe oli lihtne: laenati raha, ehitati lillekiosk ja seda kasutavad õigusliku aluseta kostjad. Kohtu 17.09.2019 ja 07.11.2019 e-kirjadest sai hageja teadlikuks alles 05.12.2019. Tal ei olnud ühtegi e-posti aadressi. Kohtumääruses märgitud e-posti aadress XXX oli mingi automaatselt e-keskkonna loodud e-posti aadress, mida hageja ei kasutanud ja e-posti aadress YYY ei kuulunud hagejale. Kohtul oli hageja telefoninumber. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastaspoolele seisukoha andmiseks.
15.Kostjate hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusdokumentide kättetoimetamise nõudeid ja hageja on kõik kohtu dokumendid kätte saanud. Määruskaebus ei olnud põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtuvalt jättis maakohus pärast hagi menetlusse võtmist selle läbivaatamata põhjusel, et hageja ei ole kohtu ette toonud täiendavaid selgitusi ja asjaolusid, mis põhistaksid hageja nõude kujunemist ja perspektiivikust. Nimelt palus maakohus korduvalt pärast hagi menetlusse võtmist hagejal esitada hagi terviktekst, mida hageja ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi tervikteksti kohtule esitamata jätmine selline asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi läbivaatamata (vt ka TsMS §-s 423 nimetatud aluseid). Ringkonnakohus on juba samas asjas 02.05.2019 tehtud määruses, milles lahendas määruskaebust hagi menetlusse võtmata jätmise kohta, leidnud, et hageja esile toodud asjaolud on piisavad, et võimaldada asja menetleda. Hageja avaldas, et tema ja kostja II elasid alates 2014. aasta septembrist vabaabielu ja omasid ühist majapidamist. Nad tegutsesid ühise eesmärgi nimel rajada lillekiosk ja seda majandada (sh saada ühiselt vilju). Hageja selgitas, et tema hinnangul kuulub lillekiosk temale, sest just hageja tellis selle ehituse ja kandis ehitusega seonduvad kulud. Kostjad kasutasid kioskit tema vastava loata. Hageja kandis kioski ehitusega seonduvalt kulutusi 103 287 eurot ja nõudis kostjatelt ainult 50 000 eurot, s.o ligi poolt reaalsetest kuludest. Kas nendel asjaoludel on võimalik hagi rahuldada, peab selguma asja sisulise menetlemise käigus. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on maakohtul etteheiteid ka hageja nõuetele. Eelneva osas selgitab ringkonnakohus, et just kohtu ülesanne on TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. See tähendab, et kohus peab välja selgitama poolte esitatu sisu, menetluse eesmärgi ja mida menetlusosaline tahab oma seisukohtade või taotlustega tegelikult saavutada. Seejuures saab kohus täpsustada ebaselgeid nõudeid. Selleks võib kohus korraldada ka istungi, kus saab vahetult menetlusosalistega arutada võimalikke vajakajäämisi. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et ta ei saanud e-posti aadressidele XXX ja YYY saadetud kohtu kirju kätte, sest need ei kuulunud temale, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 3141 lg-tele 1 ja 2 võib kohus saata menetlusdokumendid mh aadressidele, mille kaudu on kohus varem menetlusdokumente edukalt kätte toimetanud või mille menetlusdokumendi saaja on kohtule avaldanud samas kohtumenetluses. Hageja on korduvalt kohtule avaldanud enda e-posti aadressina XXX (vt nt tlk 37, 54, 98). Samuti on hageja kohtuga suhelnud e-posti aadressi YYY kaudu (vt nt 61). Hageja peab ise hoolitsema selle eest, et esitab kohtule õiged sidevahendite andmed (vt ka TsMS § 338 lg 1 p 1). Kohtule ebaõigete sidevahendite andmete (sh ebaõigete e-posti aadresside) esitamine võib olla käsitletav menetlusosalise pahauskse käitumisena (vt ka TsMS § 200). Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.