V. V.i hagi M. P. ja J. P. vastu vara tagasivõitmiseks, tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. V. (isikukood xxxx, elukoha aadress xxxx, e-post xxxx) Kostja I: M. P. (isikukood xxxx, elukoha aadress xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Mariann Tusti Kostja II: J. P. (isikukood xxxx, elukoha aadress xxxx, epost xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 20.01.2021.a, osalesid hageja, kostja I esindaja ja kostja II
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V. V.i hagi.
2.Tunnistada ühisvara jagamise tagasivõitmise korras kehtetuks M. P. ja J. P. vahel 07.07.2011 sõlmitud abieluvaralepingu punkt 2.1.1. ning selles osas ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping, mis on tõestatud Tallinna notari Kristel Akermani poolt 07.07.2011 (notari ametitegevuse raamatu registri number 1225).
Lugeda M. P. ja J. P. ühisvaraks Xxxx asuva Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx).
1(15)
2-14-53632
4.Lõpetada M. P. ja J. P. ühisomand Xxxx asuva Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) müümisega avalikul enampakkumisel. Jagada kinnisasja müügist saadud raha M. P. ja J. P. vahel võrdsetes osades.
5.Kanda punktis 4 nimetatud kinnisasja müügist M. P.le jääv raha täiteasjas nr 007/2011/82590 tuleneva kohustuse täitmiseks.
6.Jätta V. V.i 16.05.2017 taotlus hagi tagamise korras 28.04.2017 määruse täitmise keelamiseks tähelepanuta ja 16.05.2017 vastuväide rahuldamata.
7.Jätta V. V.i 30.05.2017 taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja V. V.i menetluskulud solidaarselt kostjate M. P. ja J. P. kanda ning jätta kostjate M. P. ja J. P. menetluskulud nende enda kanda.
2.Jätta käesolevas asjas menetluse taastamisega seonduvad menetluskulud V. V.i kanda.
3.Määrata käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
4.Tagastada V. V.ile käesoleva lahendi jõustumisel 15.04.2021.a menetluse taastamise avalduselt tasutud kautsjon summas 425 eurot ning kanda see V. V.i poolt määratud arvelduskontole. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.V. V. esitas 30.06.2014 Harju Maakohtusse hagi M. P. (edaspidi kostja I) ja J. P. (edaspidi kostja II) vastu. Hageja on oma nõudeid korduvalt muutnud ja täpsustanud. Viimases, s.o 25.02.2021 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kohtul tunnistada ühisvara jagamise tagasivõitmise korras kehtetuks M. P. ja J. P. vahel 07.07.2011 sõlmitud abieluvaralepingu p 2.1.1, selles osas ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping, mis on tõestatud Tallinna notari Kristel Akermani poolt 07.07.2011 (notari ametitegevuse raamatu registri number 1225); Lugeda M. P. ja J. P. ühisvaraks Xxxx asuva Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx). Lõpetada M. P. ja J. P. ühisomand Xxxx asuva Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) müümisega avalikul enampakkumisel; Jagada kinnisasja müügist saadud raha M. P. ja J. P. vahel võrdsetes osades; Kanda kinnisasja (Xxxx kinnistu, registriosa nr xxxx) müügist M. P.le jääv raha täiteasjas nr 007/20011/82590 tuleneva kohustuse täitmiseks.
2.Perioodil 14.04.2004 kuni 05.09.2006 elasid kostjad hageja korteris ning jätsid üürilepinguga kokkulepitud üüri valdavas osas tasumata. 25.02.2021 seisuga on võlgnevus tasumata üürilt koos jooksvate viivistega 8717.74 eurot. Hageja rahaline nõue kostja I vastu on rahuldatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-68947, mis on jõustunud 21.06.2011.a. Nimetatud kohtuotsusega on kostjalt I välja mõistetud 4516.38 eurot ja viivised 1943.78 eurot ning kahjuhüvitis 1917.35 eurot ja viivised 786.53 eurot. Mõlemalt nõudelt on jooksev viivis 2(15)
2-14-53632
alates 11.02.11.a. Pärast tsiviilasjas nr 2-08-68947 kohtuotsuse jõustumist 21.07.2011.a. esitas hageja avalduse kohtutäitur Veiko Kaasikule, kes võttis 25.07.2011.a. täitmisnõude menetlusse. Algatatud täitemenetluse nõude suurus on 9164.04 eurot. Kostja I tasus täitemenetluses perioodil 25.07.2011 kuni 28.07.2014 kokku 91.99 eurot. Vahetult pärast tsiviilasjas nr 2-08-68947 kohtuotsuse jõustumist 21.07.2011.a., tegi kostja I ennast varatuks ning vormistas 07.07.2011.a. abieluvaralepinguga kogu väärtusliku vara kostja II nimele. Kostjale I jäid varatud äriühingud AS A (äriregistrist 2011 kustutatud äriühing) ja OÜ M osakapital 2556 eurot, mis on samuti väärtusetu vara. Kostja I nõudel 30.08.2011.a. kohtumäärusega täitemenetlus peatati (täiteasjas nr 007/2011/82590) ja 26.03.2012.a. uuendas täitur menetluse. 31.10.2013.a. kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-13-50350) võttis kohus menetlusse kohtutäitur Mati Roodese (kellele anti üle kohtutäitur Veiko Kaasiku menetluses olnud täiteasjad) avalduse M. P. kohustamiseks vara nimekirja esitamiseks ja võlgniku vande andmiseks. Kohtuistungil kinnitas M. P., et tal ei ole vara. Xxxx omanik on J. P. ning see ei ole ühisvara, kinnistu omandati 1997. aastal.
3.Kuna kostja I tegi ennast varatuks, vormistades tema nimel olnud Xxxx kinnistu kostja II nimele, siis ei olnud kohtutäituril võimalik hageja täitemenetluses esitatud sissenõuet täita. 29.06.2014 hagiavalduse esitamise ajani (ca 3 aasta jooksul) ei ole kostja I arvetele raha laekunud ning hageja sissenõue on kostja I poolt täitmata. Kostja I oma võlgnevust ei tasunud ega võtnud ka 29.06.2014 hagiavaldust ja 30.07.2014 kohtumäärust hagi menetlusse võtmise kohta vastu, mistõttu tuli hagejal kostjale I menetlusdokumendid kätte toimetada kohtutäituri abil. Kohtutäituri 29.06.2015 teade (30.06.2015 menetlusdokument lisa nr 1) täitemenetluse kohta tõendab, et võlgnik M. P.l puuduvad täitmisele kuuluva lahendi täitmiseks vajalikud vahendid. Sissenõudja V. V. nõude rahuldamine täitemenetluses ei ole olnud võimalik vara puudumise tõttu. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid puudub nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma. Võlgnikule kuulus kinnisasi asukohaga Xxxx. Võlgnik on kinnisasja võõrandanud vahetult enne täitemenetluse algatamist 07.07.2011. M. P. on kohtus vande all tunnistanud, et tal ei ole enam muud vara kui OÜ M, mille kohta on tehtud registrist kustutamise hoiatus majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta ja mille osakapital on 2556 eurot. OÜ-l M on esitamata 2013 ja 2014 majandusaasta aruanded (30.06.2015 menetlusdokument lisa nr 2). Seega puudub alus arvata, et tegemist on ettevõttega, mille võõrandamine oksjonil osakapitaligi suuruses võimalik oleks. 09.01.2013, 17.01.2014 ja 28.08.2014 on kohtutäitur edastanud (töö)tasu arestimise aktid võlgniku maksuametijärgsele tööandjale OÜ M. Kinnipidamisi nõude tasumiseks ettevõtte poolt ei ole toimunud. Võlgnikule kuuluvale OÜ osale ettevõttes OÜ M on kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärke, mis on registrisse kantud 25.11.2013. Kohtutäituri 29.06.2015 teate kohaselt ei vii OÜ M osade müük tõenäoliselt nõude rahuldamiseni, arvestades kostja I vastu esitatud nõude suurust. OÜ M (registrikood xxxx, aadress Xxxx) osaniku M. P. osaühingu osa nimiväärtusega 2556,00 eurot on täiteasjas nr 007/2011/82590 arestitud 14.09.2015 osaühingu hind on 200 eurot.
4.Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostjal I puudub lahusvara, mille arvelt hageja nõuet rahuldada vastutab kostja I oma kohustuste eest oma osaga ühisvarast. Hageja on eelnevalt näidanud, et kostjal I puudub lahusvara, mille arvelt saaks kostja I sissenõudja täitemenetluses esitatud nõuded rahuldada, mistõttu on täidetud eeldused kostjate vastu ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamise nõudeks. Hagejale teadaolevalt kuulus kostja I ja kostja II ühisomandisse kinnistu Xxxx kuni 07.07.2011 abieluvaralepingu sõlmimiseni, mis nähtub kinnistusraamatu väljavõttest ja abieluvara registri väljavõttest (29.06.2014 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2) muu ühisomandisse kuulunud ja abieluvaralepinguga jagatud vara kohta hagejal informatsioon
3(15)
2-14-53632
puudub. Kostja I esitas kohtu nõudmisel 23.10.2015 abieluvaralepingu. Pärast 07.07.2011 sõlmitud abieluvaralepingu saamist, täiendas hageja hagiavaldust 16.11.2015 asjaolusid.
5.Kostja I on 07.07.2011 abieluvaralepinguga loobunud olulisel määral oma varast. Abieluvaralepingu punktis 1.1 on abikaasad kinnitanud, et neile kuulub ühisvarana IV lepingu eset. Abieluvaralepingu punktis 2 jagavad abikaasad vara nii, et: punktis 1.1.1 nimetatud (lepingu ese I) kinnistu jääb ainuomandina Kostja II omandisse; punktis 1.1.3 nimetatud (lepingu ese II) kinnistu jääb ainuomandina Kostja II omandisse; punktis 1.1.8 nimetatud (lepingu ese IV) osaühing jääb ainuomandina Kostja II omandisse; punktis 1.1.5 nimetatud (lepingu ese III) aktsiaselts jääb ainuomandina Kostja I omandisse. Abieluvaralepingu punktis 2.3.2 on abikaasad kokku leppinud jagatava vara väärtuseks kokku on 289 845 eurot, millest kostja II ainuomandisse jäävad Xxxx kinnistu väärtuses 219 543 eurot ja muu vara kokku 47 294 euro väärtuses. Kostja I ainuomandisse on abieluvaralepinguga jäetud aktsiaselts A (registrikood xxxx), mille väärtuseks abieluvaralepingus on märgitud 23 008 eurot. Abieluvaralepingu sõlmise ajal oli AS A (registrikood xxxx) suhtes menetluses aktsiaseltsi registrist kustutamine ning see kustutati veel samal aastal s.o 12.10.2011.a äriregistrist. 07.07.2011.a abieluvaralepinguga vara jagamise tulemusel omandas kostja II kogu väärtusliku vara kokku summas 266 837 eurot ja kostja I omandas 0 euro väärtusega äriregistrist 3 kuu pärast kustutatud AS A. Isegi juhul, kui kostja I ainuomandisse jäetud AS A väärtus oleks 23008 eurot, on võlgnik olulisel määral oma varast või osast ühisomandis abieluvaralepinguga loobunud. Abieluvaraleping on sõlmitud vahetult enne täitemenetluse alustamist. Hageja on kohtu kaudu välja nõutud tõendiga (abieluvaraleping) tõendanud, et kostja I on 07.07.2011 abieluvaralepinguga loobunud olulisel määral oma osast ühisomandis. Pärast abieluvaralepingu sõlmimist jäi kostja I omandisse 7,9% ühisvarast ja kostja II omandisse jäi 92.1% ühisvarast. TMS § 190 punkt 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-68947, mõisteti M. P.lt V. V.i kasuks välja 9164.04 eurot ja jooksev viivis. Hageja esitas avalduse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Veiko Kaasikule täitemenetluse läbi viimiseks. Täitemenetlus on algatatud 25.07.2011.a. Kohtutäituri tasu koos täitekuluga on 1063 eurot. 4,5 aasta jooksul on võlgnevusest hagejale tasutud 91.66 eurot. 29.06.2015.a. kohtutäituri teatest nähtub, et võlgnikul puuduvad täitmisele kuuluva lahendi täitmiseks vajalikud vahendid, mille arvelt nõuet rahuldada ja arvestades nõude suurust ei viiks võlgnikule kuuluva OÜ M osade müük tõenäoliselt nõude täieliku rahuldamiseni. 14.09.2015 on kohtutäitur arestinud OÜ M osa, väärtuseks 200 eurot. Muu vallasvara olemasolu võlgnik ilmselt varjab või ei ole vara. Täitemenetluse käigus on selgunud, et võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks. Eelnimetatud teates märgib kohtutäitur veel, et võlgnikule kuulus kinnisasi asukohaga Xxxx. Võlgnik on kinnisasja võõrandanud 07.07.2011 vahetult enne täitemenetluse algatamist. 07.07.2011 on kostjad sõlminud abieluvaralepingu. Arvestades, et Kostja I ei ole kohtuotsust täitnud ning täitemenetluses ei ole õnnestunud hageja nõuet rahuldada, nõuab hageja kostjate ühisvara jagamist. Arvesse võttes asjaolu, et kostjad olid abielus xxxx kuni xxxx kuulus kostjate ühisvarasse kinnistu asukohaga Xxxx (kostja I omanikuna kinnisturaamatuse kantud 20.07.1999). Vahetult enne täitemenetluse algatamist 07.07.2011 abieluvaralepinguga jagasid kostjad ühisvara. 07.07.2011 abieluvaralepinguga jäeti M. P. omandisse ainult väärtusetu AS A (xxxx), mis kustutati äriregistrist 12.10.2011 ning kogu muu vara ainuomanikuks sai J. P..
7.Abieluvaralepingu punktis 2.2.1 on kostjad kokku leppinud, et Xxxx ja Xxxx kinnistu suhtes kehtivad hüpoteegid ja ühishüpoteek jäävad kehtima ka pärast abieluvaralepingu 4(15)
2-14-53632
sõlmimist ja kostja II kandmist ainuomanikuna kinnistusraamatusse ja kostja I ei pea nimetatud hüpoteeke kõrvaldama. Lepingu punktis 2.3.1 on pooled kinnitanud, et käesoleva lepingu alusel jagatava ühisvara arvel rahalisi kompensatsioone ei maksta. Kinnistusraamatu andmetel oli abieluvaralepingu sõlmimisel Xxxx kinnistule ja Xxxx kinnistule oli sisse kantud AS-i SEB Pank kasuks seatud kehtivate hüpoteekide suurus 141 019, 43 eurot, millest laenujääk 07.07.2011 seisuga oli 108 052, 09 eurot. Kostja II on 1.10.2014 esitanud kohtule tõendina 29.09.2014.a. AS SEB Pank väljastatud tõendi, koos selgitustega, mille kohaselt J. P. kinnistule Xxxx, olid seisuga 22.07.2011 seatud hüpoteegid AS SEB Pank sõlmitud lepingute tagatiseks laenulepingule nr xxxx (laenusaajad T. P. ja M. L.), selle laenulepingu jääk seisuga 22.07.2011 oli 108 052.09 eurot. 29.09.2014 AS SEB Pank tõendi kohaselt muid AS-iga SEB Pank sõlmitud lepinguid nimetatud hüpoteegid ei taganud ega taga ka käesoleva tõendi väljastamise kuupäeva seisuga. Kostjatel ei olnud AS SEB Pank ees laenukohustust seisuga 07.07.2011.a, mil sõlmiti, abieluvaraleping, siis ei ole kohustust, millest kostja I sai vabaneda abieluvaralepingu sõlmimisega. 11.05.2017 Nordea Panga tõendist nähtub, et kostjal I ja kostjal II oli ühine laenukohustus Nordea Panga ees laenulepingust nr xxxx. Seda, et tegemist on kostjate ühise laenukohustusega kinnitab ka Nordea panga leping. 08.09.2011.a on laenusaajad J. P. ja M. P. sõlminud Nordea Pangaga lepingu laenu ennetähtaegse tagastamise ja võlgnevuse tasumise kokkulepe, milles laenusaajad J. P. ja M. P. tagastavad Nordea pangale 19 298.96 eurot, millest 17 078 eurot oli laenu jääk ja millest pool on J. P. enda osa. 07.07.2011 abieluvaralepingu sõlmimisel on notar punktis 5.26 selgitanud, et neil on võimalik koos hüpoteegipidajaga muuta käesoleva lepingu punktides (1.1.2.3 ja 1.1.4.3) nimetatud hüpoteekidega tagatavaid nõudeid. Vaatamata sellele soovivad osalejad sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel. Punkti 5.27. kohaselt hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, mitte tagatava nõude lõppemisega. Hageja leiab, et kostja I ja kostja II poolt 07.07.2011 abieluvaralepingu sõlmimine ja sisuliselt tühjade hüpoteekide kinnistusraamatust kustutamata jätmine oli kantud soovist jätta muljet varade võrdsest jagamisest ning soovist takistada sissenõudjal nõude esitamist kostjate vastu. 12.10.2016 Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kõik hüpoteegid kustutatud (31.03.2017 menetlusdokumendi lisa 1). Hageja leiab, et võlgnik M. P. muutis ennast maksejõuetuks 07.07.2011 abieluvaralepinguga ühisvara jagamise ja varast loobumisega. Hageja soovib jagada kostjate ühisvarasse kuuluva kinnistu asukohaga Xxxx ning sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist.
8.Hagejal on Kostja I vastu kehtiv täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramine (täiteasi nr 007/2011/82590) võlgniku varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Vara puudumist on võlgnik kinnitanud avalikul kohtuistungil ja võlgniku vandega 26.11.2013.a. Kuna käesoleva ajani ei ole sissenõude pööramisega võlgniku varale kaasnenud nõude rahuldamist, on alust arvata, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni ka tulevikus. 26.11.2013.a. toimunud kohtuistungil (tsiviilasi nr 2-13-50350) on kohtutäitur Mati Roodes on tuvastanud, et kostjal I puudub vara, mille arvel võiks hageja sissenõuet saada rahuldada. Ülaltoodut aluseks võttes ei jätku M. P. olemasolevast varast hageja sissenõude ja kohtutäituri täitekulude nõude rahuldamiseks.
9.Hageja esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks 21.07.2012.a. Kostja I vabanes abieluvaralepingu sõlmimisega oma varast 07.07.2011.a Kostja II kasuks. Eelnevast tulenevalt on täidetud TMS § 190 p-st 2 tulenev nõude eeldus, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast loobus, kui abieluvara leping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist.
5(15)
2-14-53632
10.Kostjate vahel abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kostja I teadlik tema suhtes on tehtud ja jõustunud 21.06.11.a (tsiviilasjas nr 2-08-68497) kohtuotsus, millega on rahuldatud hageja rahalised nõuded. Seega oli kostja I abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik endal lasuvatest kohustustest. Abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppega kahjustasid kostja I ja kostja II teadlikult hageja huve, kuna tehingu tagajärjel muutus kostja I sisuliselt varatuks. Abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe kohaselt jäid abikaasade varaühisuse varasuhte kestel omandatud kinnisasi kostja II ainuomandisse. 26.11.2013.a. kohtuistungil (ts.asi nr 2-13- 50350) on kostja I kinnitanud, et tal ei ole vara. Xxxx omanik on J. P., kostja I endine abikaasa ning see ei ole ühisvara, kuna abielu ei ole enam. Xxxx omandati u 1997.a, kui kostjad olid abielus. Hageja leiab, et kostja I vara teadlikku vähendamist olukorras, kus kostja I oli teadlik endal lasuvast kohtuotsusega pandud kohustusest hageja ees, tuleb lugeda hageja/sissenõudja huvide kahjustamiseks.
11.Kostja II teadis või vähemasti pidi teadma sissenõudja huvide kahjustamist. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti 6 kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TSM § 188 lg 3 tulenevalt määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) §117 kohaselt. PankrS § 117 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks võlgniku abikaasa. Kostja I suhtes jõustus kohtuotsus 21.06.2011.a. ja 07.07.2011.a. sõlmisid kostjad abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, mille tulemusel muutus kostja I varatuks. Kostja II oli teadlik sellest, et hagejal on nõue kostja I vastu, kuna kostja II osales samas kohtuasjas kostja I tunnistajana ja elas koos kostja I hagejalt üüritud korteris. Hageja on seisukohal, et kostja II teadis hageja huvide kahjustamisest abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimisega.
12.Hageja palub jagada kinnistu asukohaga Xxxx kostjate vahel võrdselt. Nimetatud kinnistu on omandatud abielu kestel. Abieluvaraleping, millega kostjad on kokku leppinud, et abielu jooksul soetatud vara on kostja II lahusvara, saab kohus TMS § 190 alusel kehtetuks tunnistada. Ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise tagajärjel on kinnisasi kostjate ühisomandis ning sissenõudja saab nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hageja leiab, et tulenevalt enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 on kinnistu asukohaga Xxxx kostjate ühisomandis. Kuna kostjad olid kinnistu omandamise ajal abielus, omandati kinnistu ühisvara hulka. TMS 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohtutäitur teatas hagejale 29.06.2015 teates täitemenetluse ebaõnnestumisest. Hagi abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks esitati Harju Maakohtule 30.06.2014. Hageja V. V. palub M. P. suhtes toimuvas täitemenetluses Harju Maakohtul tunnistada TMS § 187, 188 ning 190 punkt 3 alusel kehtetuks M. P. ja J. P. vahel sõlmitud abieluvara leping, ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping osas, millega kostja I on vormistanud tema omandis olnud kinnistu Xxxx (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr xxxx) kostjale II ning taastada kinnistusraamatus tagasivõidetavale tehingule eelnenud olukord kostjale I kuuluva vara omandisuhetes. Kostjate vastuväited
13.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad leiavad, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, miks ta leiab, et 07.07.2011 abieluvaraleping sisaldab M. P. tahteavaldust loobuda olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis. Kohtutäituri tõendist ei nähtu, millisele varale 6(15)
2-14-53632
on kohtutäitur eelnevalt sissenõude pööranud ja pole tõendatud, et võlgniku olemasolev vara ei viinud nõude rahuldamiseni. Abieluvara jagamine puudutas ka kohustuste jagamist, mille tulemusel vabanes kostja I oma kohustustest Nordea panga ees kostja II vara arvel. Eelnimetatud põhjusel ei ole nõude esitamise eeldused täidetud ning nõue tuleb rahuldamata jätta. Lisaks pakkusid kostjad hagejale kompromissina 7500 eurot.
14.Kostja I on oma 13.04.2021 menetlusdokumendis palunud jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda järgmistel põhjendustel. Abieluvaralepingu sõlmimisel võtsid kostjad arvesse kolme ühisvarasse kuuluvat komponenti: kinnistu, laenukohustus ja äriühingud. Hageja soovib lähtuda lepingu puhul ainult ühest komponendist ja see on kinnistu. Kinnistuga oli seotud laenujääk, mille sai J. P. sisesuhtes enda kanda. Seda kinnitab ka hageja ise viidates laenu ennetähtaegsele tasumisele 08.09.2011. See, et panga jaoks olid tagastajateks formaalselt nii M. P. kui ka J. P., tuleneb laenulepingust. Lisaks sellele on M. P.l olnud pärast ühisvara jagamist vara, millele on olnud võimalik pöörata sissenõuet. Ka hiljem on olnud kostjal vara, millele sissenõuet pöörata. Hageja on lähtunud käesolevas asjas ainult 2013. aastal antud võlgniku vandest. Kostja M. P.l on olnud lisaks AS Ale OÜ M, mis on tegutsenud ja makse maksnud aastatel 2015-2017, samuti OÜ K, mis on tegutsenud ja makse maksnud aastatel 2017-2018. Paraku jääb kostja M. P.le hageja käitumisest ja menetlusega viivitamisest mulje, et tegelikult pole hageja oma nõude kiirest täitmisest niivõrd huvitatud, kuna ta on keeldunud kompromissi sõlmimisest olukorras, kus raha on juba kohtudeposiiti kantud. Jääb mulje, et hageja soovib jätkuvat viiviste suurenemist.
15.Hageja leiab, et tegemist on solidaarvõlgnikega /solidaarkohustusega. Kostja M. P. sellega ei nõustu. Tsiviilasjas nr. 2-08-68947, kus hageja esitas üürilepingust tuleneva nõude kostja M. P. vastu, osales J. P. menetluses kui tunnistaja, mitte kui kaaskostja/solidaarvõlgnik. Seega pole hageja teda üürilepingust tuleneva nõude puhul käsitlenud ka ise kui solidaarvõlgnikku, kuna arusaadavalt on tunnistaja ja kostja positsioon menetluses täiesti erinevad. Kui kostja J. P. oleks olnud menetluses kaasatud koheselt kostjana (väidetavast solidaarkohustusest tulenevalt), siis oleks tal olnud võimalik kasutada oma menetlusõigusi kui võimalik solidaarvõlgnik. Praegu soovib hageja täitemenetluses tuvastada asjaolusid, mida oleks tulnud tuvastada põhimenetluses. Hagejal on kehtiv täitedokument ainult kostja M. P. suhtes ja ta ei saa laiendada täitedokumendi võlgnike hulka käesolevas menetluses.
16.Omaette isiku põhiseaduslike õiguste kaitse aspektist on küsimus ka see, kas ühisvara jagamine aasta enne täitemenetluse algatamist saab olla alati eelduslikult võlausaldajate huve kahjustav. Hoolimata abikaasade võimalikest võlaõiguslikest suhetest kolmandate isikutega, on neil õigus oma abielu lahutada ja vara jagada. Seda õigust ei saa põhjendamatult kitsendada. Samuti on sissenõudjal vaba valik, millal ta täitemenetluse algatab või kas ta üldse seda teeb. Antud juhul oli võlgnetav summa oluliselt väiksem kui jagatud ühisvara väärtus.
17.Kostja II on 14.04.2021 menetlusdokumendis kinnitanud, et nõustub kostja I esitatud seisukohtadega ning palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
18.Kostja I leiab täiendavalt, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Tegemist on kohtuotsusest tuleneva nõudega, mille täitmist saab nõuda kuni 10 aastat peale otsuse jõustumist. Hageja täiendavad seisukohad
19.Hageja ei nõustu kostja M. P. esitatud vastuväidetega, sh kostja J. P. toetusega M. P. vastuväidetele. Vastuses väidab kostja I esindaja, et M. P.l on olnud pärast ühisvara jagamist vara, millele sissenõuet pöörata. Ekslik on kostja M. P. väide, nagu oleks hageja lähtunud ainult 2013 antud võlgniku vandest, milles kostja M. P. kinnitab, et on varatu. Kohtutäitur on
7(15)
2-14-53632
29.06.2015 teatanud, et kostja M. P.l puudub vara, mille arvelt täitemenetluses hageja nõuet rahulda. AS A kustutati registrist mõni kuu pärast 07.07.2011 abieluvaralepingu sõlmimist. OÜ M on kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel müüdud. OÜ K on asutatud 03.05.2017 ja registreeritud M. P. poolt 13.12.2017 aadressile Xxxx. OÜ-le K on tehtud registrist kustutamise hoiatus ning avalikest andmetest nähtuvalt ei maksa see firma makse ega toimu majandustegevust.
20.Lisaks eeltoodule kinnitab kostja M. P. püsivat maksejõuetust ka asjaolu, et kostjale M. P. on kogu kohtumenetluse jooksul olnud kohtu poolt määratud riigi õigusabi korras esindaja. Ebaõige ja eksitav on kostja M. P. esindaja väide hageja viivitusest. Pelgalt oletuste pealt kompromisse ei sõlmita. Hageja käis kohtus toimikuga tutvumas, kust puudusid väidetavat tasumist tõendavad dokumendid. Ka ei sobinud kostjatele hageja poolt pakutud tingimused menetluse lõpetamiseks. Alusetu on ka see kostja väide, nagu sooviks hageja viiviste suurenemist. Esiteks, iga vähegi majandust tundev isik teab, et inflatsiooni tõttu raha ostujõud aja jooksul väheneb. Seega on kohtuotsusega välja mõistetud üüri tasumisega viivitamine, vaid kostja enda huvi ja tegevusetus riigi õigusabi toetusel. Teiseks, hageja on pöördunud kohtutäituri poole 2011. aastal, kuid ei ole siiani kätte saanud jõustunud kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud üürisummasid. Vaid kostjad on viivitanud 21.06.2011 jõustunud kohtuotsuse täitmisega.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
21.Kohus, olles uurinud ja hinnanud tõendeid nende kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Tsiviilasjas nr 2-08-68497 jõustus 21.06.2011 Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsus, millega mõisteti kostjalt I hagejale välja 9164,04 eurot ja viivis alates 11.02.2011 seadusjärgses määras; 2) Kostjate ühisomandis oli kuni 06.07.2011 Xxxx asuv Xxxx kinnistu registriosaga nr xxxx; 3) Kostjad sõlmisid 07.07.2011 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, millega lepiti kokku, et:
3.1.Xxxx asuv Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) jääb kostjale II;
3.2.Xxxx asuv Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) jääb kostjale II;
3.3.Aktsiaselts A (registrikood xxxx) jääb kostjale I;
3.4.Osaühing M (registrikood xxxx) jääb kostjale II; 4) Hageja avalduse alusel alustati 25.07.2011 tsiviilasjas nr 2-08-68497 tehtud kohtuotsuse täitmiseks täitemenetlust täiteasjas nr 007/2011/82590; 5) Täitemenetluses on kostjalt I laekunud 91,66 eurot; 6) Tsiviilasjas nr 2-13-50350 antud vandega on kostja I kinnitanud, et tal puudub vara.
23.Pooled ei ole käesolevas asjas kokkulepet saavutanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad arvestasid ühisvara jagamisel hageja kui võlausaldaja huvidega.
24.Hageja nõue kostja I vastu tuleneb 21.06.2011 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsusest ja 14.03.2011.a täiendavast otsusest tsiviilasjas nr 2-08-68497, millega kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja 9164,04 eurot ja viivis alates 11.02.2011 seadusjärgses määras. Hageja avalduse alusel alustati 25.07.2011 kohtuotsuse täitmiseks täitemenetlust täiteasjas nr 007/2011/82590. Täitemenetluses on kostjalt I laekunud vaid 91,66 eurot. Sissenõude pööramine kostja varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni. 8(15)
2-14-53632
25.Kostjate ühisomandis oli Xxxx asuv Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx). Kostjad sõlmisid 07.07.2011 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, millega lepiti kokku, et:
1.Xxxx asuv Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) jääb kostjale II;
2.Xxxx asuv Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) jääb kostjale II;
3.Aktsiaselts A (registrikood xxxx) jääb kostjale I;
4.Osaühing M (registrikood xxxx) jääb kostjale II. Lepingu kohaselt oli jagatava vara väärtus kokku 289 845 eurot, millest kinnistu Xxxx väärtus 219 543 eurot, Xxxx kinnistu väärtus 44 738 eurot, Aktsiaselts A väärtus 23 008 eurot ja Osaühing M väärtus 2556 eurot (lepingu punkt 2.32.). Aktsiaselts A, mille väärtuseks on lepingu järgi 23 008 eurot, on äriregistrist kustutatud 12.10.2011. Hageja on seisukohal, et selle tehinguga kahjustasid kostjad teadlikult hageja huve, sest tehingu tagajärjel muutus kostja I varatuks. Kostja II oli teadlik, et hagejal on nõue kostja I vastu, sest kostja II osales samas kohtuasjas kostja I tunnistajana. Kostja II on kostja I lähikondne. Vaidlusalune leping on sõlmitud 15 päeva pärast hageja nõude aluseks oleva kohtuotsuse jõustumist.
26.Kostja I arvates on hageja nõue aegunud, kostja I palub kohaldada aegumist, kuna hageja nõude aluseks olev kohtuotsus jõustus 21.06.2011.a ja möödunud on 10 aastat. Nõue tuleneb jõustunud kohtuotsuse täitmisest. Kostja M. P. taotleb TsÜS § 157 lg 1 alusel asjas aegumise kohaldamist ja hagi rahuldamata jätmist. Hageja on vastanud, et hageja nõue ei ole aegunud, sest aegumine peatus TsÜS § 157 lõikest 6 tulenevalt. Kohus tuvastas, et hageja nõuded aegunud ei ole. Nõude aluseks olev kohtuotsus nr 2-0868497 jõustus 21.06.2011.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat ja sama paragrahvi lõike 6 kohaselt täitmise aegumine peatub /.../ täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Hageja V. V. on käesolevas asjas esitanud hagi 30.06.2014.a. Nimetatud kuupäevast alates on aegumine tsiviilasjas nr 2-08-68497 Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011.a ja 14.03.2011.a otsuse, mis jõustus 21.06.2011.a, täitmisel peatunud. Aegumine kulges alates 21.06.2011.a kuni 30.06.2014.a s.o aegumise 10-aastasest tähtajast on aegumine kulgenud 3 aastat ja 9 päeva.
27.Kostjad vaidlevad hageja nõutele vastu. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, miks ta leiab, et 07.07.2011 abieluvaraleping sisaldab kostja I M. P. tahteavaldust loobuda olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis, kuivõrd kostjal I on jätkuvalt ka pärast ühisvara jagamist vara, millele saab sissenõuet pöörata. Abieluvara jagamine puudutas ka kohustuste jagamist, mille tulemusel vabanes kostja I oma kohustustest Nordea panga ees kostja II vara arvel. Kostja M. P.l on olnud OÜ M, mis on tegutsenud ja makse maksnud aastatel 2015-2017, samuti OÜ K, mis on tegutsenud ja makse maksnud aastatel 2017-2018.
9(15)
2-14-53632
28.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
29.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur alustas hageja avalduse alusel 25.07.2011 täitemenetlust täiteasjas nr 007/2011/82590 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-68947 kostjalt I hageja kasuks väljamõistetud summa sissenõudmiseks. Kohus leiab, et sissenõude arestimise aktidega, vallasvara arestimise aktiga, võlgniku vandega, tsiviilasja nr 2-13-50350 protokolliga ja kohtutäituri teadetega on tõendatud, et sissenõude pööramine kostja varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Hageja nõuet ei ole täitemenetluses täidetud. Ka kohtutäituri 29.06.2015 õiendist nähtuvalt puuduvad võlgnikul vajalikud vahendid lahendi täitmiseks. Seega on alusetu kostja I väide, et tal on piisavalt vara hageja nõude rahuldamiseks, kuivõrd tal on osalus äriühingus. Nimelt selgub asja materjalide pinnalt, et AS A kustutati registrist mõni kuu pärast 07.07.2011 abieluvaralepingu sõlmimist ning OÜ M on kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel müüdud. Samas nähtub äriregistrist, et 18.05.2017 on ka OÜ M äriregistrist kustutatud. OÜ-le K, mille juhatuse liige on M. P., on tehtud registrist kustutamise hoiatus ning avalikest andmetest nähtuvalt ei toimu selles ettevõttes majandustegevust, samuti on esitamata viimaste aastate (2019-2020) majandusaasta aruanded. Kuivõrd hagejal kui sissenõudjal on täitedokument, Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-08-68497, mis on muutunud sissenõutavaks 22.06.2011 ning sissenõude pööramisega kostja I kui võlgniku varale ei ole kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist, võib hageja TMS § 187 lg 2 alusel tagasivõitmist nõuda.
30.Ühisvara jagamise tagasivõitmist reguleerib TMS § 190, mille p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist. TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis ja TMS § 188 eeldused antud juhul ei kohaldu. Seega ei ole vaja tuvastada teise abikaasa s.o kostja II teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-74-16, p 15.1.2.).
31.Käesolevas asjas on selgunud, et kostjad sõlmisid 15 päeva pärast hageja nõude aluseks oleva kohtuotsuse jõustumist ja 2 nädalat enne täitemenetluse alustamist, so 07.07.2011 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, millega lepiti kokku, et:
Xxxx asuv Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) jääb kostjale II; Xxxx asuv Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) jääb kostjale II; Aktsiaselts A (registrikood xxxx) jääb kostjale I; Osaühing M (registrikood xxxx) jääb kostjale II.
Lepingu kohaselt oli jagatava vara väärtus kokku 289 845 eurot, millest kinnistu Xxxx väärtus 219 543 eurot, Xxxx kinnistu väärtus 44 738 eurot, Aktsiaselts A väärtus 23 008 eurot ja Osaühing M väärtus 2556 eurot (lepingu punkt 2.32.). Aktsiaselts A, mille väärtuseks on lepingu järgi 23 008 eurot, on äriregistrist kustutatud 12.10.2011.
10(15)
2-14-53632
32.TMS § 190 korral eeldatakse tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist. TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. Seega ei ole vaja tuvastada mh teise abikaasa teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-74-16, p 15.1.2.). Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kui võlausaldaja huve vaidlusaluse abieluvaralepinguga ei kahjustatud. Võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel, kuna kostjal I puuduvad kohtulahendi täitmiseks vajalikud vahendid. Kohtutäitur on 29.06.2015 teatanud, et kostja M. P.l puudub vara, mille arvelt täitemenetluses hageja nõuet rahulda. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid puudub nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma. Töötasu arestimise aktid on edastatud kolmel korral kostja I tööandjale OÜ M, kuid kinnipidamisi nõude tasumiseks ei ole toimunud. Kostjale I kuuluvale OÜ M osale on täitur seadnud käsutamise keelumärke, kuid nõude suurust arvestades ei viiks osade müük tõenäoliselt nõude rahuldamiseni. Muu vallasvara olemasolu võlgnik kas varjab või tal seda pole. Aktsiaselts A, mille väärtuseks on lepingu järgi 23 008 eurot, on äriregistrist kustutatud 12.10.2011. Ka Tallinna Ringkonnakohus oma 27.07.2016 määruses käesolevas asjas leidnud, et on alusetu kostja I väide, et tal on piisavalt vara hageja nõude rahuldamiseks. Lisaks OÜ-le K, mille juhatuse liige on M. P., on tehtud registrist kustutamise hoiatus ning avalikest andmetest nähtuvalt ei toimu selles ettevõttes majandustegevust, samuti on esitamata viimaste aastate (2019-2020) majandusaasta aruanded. Seega on tuvastamist leidnud, et kostjal I puudub vara, mille arvel täitemenetluses nõuet rahuldada ja esineb alus ühisvara tagasivõitmiseks.
33.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-74-16 (p 19.1. 19.2.) selgitanud, et tagasivõitmiseks tuleb tuvastada asjaolu, et ühisvara jagamise lepinguga on kahjustatud sissenõudja võimalust oma nõue rahuldada selle vara arvel, mida võlgnikust abikaasal oleks õigus saada kogu ühisvara jagamise korral. Piisav ei ole sissenõudja huvide kahjustamine vaid lepinguga jagatud ühe varaeseme piires. Vastasel korral võidaks tagasi võita ka selliseid tehinguid, mis kogu ühisvara võimalikku tulevast jagamist arvestades ei ole sissenõudjat kahjustavad ning hilisema vara jagamise käigus selgub, et jagamise tulemus oleks lähedane algse jagamise käigus sõlmitud kokkuleppele. Küll tuleneb TMS § 190 eesmärgist see, et eeldada tuleb sissenõudja huvide kahjustamist üksnes selle ühisvara jagamise lepingu raames, mille tagasivõitmise hagi esitatakse, st eeldatakse, et kostjatel ei ole rohkem ühisvara või ei ole vähemalt sellist ühisvara, mille jagamise järel oleks võimalik nõue rahuldada. Seega ei ole sissenõudjal hagejana tagasivõitmise nõuet esitades tõendamiskoormist selles osas, et ühisvaras ei ole muud vara, mida saaks jagada. Sellise asjaolu tõendamiskoormis, et ühisvaras on muud jagatavat vara, lasub kostjatel.
34.Kostjad ei ole tõendanud, et neil on ühisvaras muud vara, kui see, mis 07.07.2011 lepinguga jagati. Kostja I on küll esile toonud, et kostjal M. P.l on olnud lisaks AS Ale OÜ M, mis on tegutsenud ja makse maksnud aastatel 2015-2017, samuti OÜ K, mis on tegutsenud ja makse maksnud aastatel 2017-2018. Samas nähtub äriregistrist, et AS A on registrist kustutatud juba mõni kuu pärast 07.07.2011 abieluvaralepingu sõlmimist, s.o 12.10.2011 ning 18.05.2017 on ka OÜ M äriregistrist kustutatud. Lisaks on 03.05.2017 asutatud OÜ K, mille juhatuse liige on M. P. ning sellele on tehtud registrist kustutamise hoiatus. Samuti pole ettevõte (OÜ K) esitanud viimaste aastate (2019-2020) majandusaasta aruandeid, mis annab alust arvata, et ettevõttes ei toimu majandustegevust.
35.26.09.2014 menetlusdokumendis on kostja I välja toonud, et kinnistul lasuvad hüpoteegid summas 141 019 eurot ja kostja II maksis kostja I eest Nordea panga kohustuse eest 17 526,64 11(15)
2-14-53632
eurot. Laenujääk 07.07.2011 seisuga oli 17 348 eurot. Kostjad sõlmisid 08.09.2011 Nordea pangaga laenu ennetähtaegse tagasimaksmise ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mille kohaselt tasus kostja II kostja I laenukohustuste eest 19 298,96 eurot. AS-i SEB Pank tõendist nähtub, et 07.07.2011 seisuga oli panga ja kostja I vahel sõlmitud tagatisleping, mis tagas eluasemelaenu lepingut, mille laenujääk 07.07.2011 oli 108 052,09 eurot.
36.Abieluvaralepingus leppisid kostjad kokku, et Xxxx kinnistu ja Xxxx kinnistu suhtes kehtivad hüpoteegid ja ühishüpoteek jäävad kehtima ka pärast abieluvaralepingu sõlmimist ja kostja II kandmist kinnistute ainuomanikuna kinnistusraamatusse ja kostja I ei pea nimetatud hüpoteeke ja ühishüpoteeke kõrvaldama (lepingu punkt 2.2.1). Pooled on lepingu punktis 2.3.1 avaldanud, et käesoleva lepingu alusel jagatava ühisvara arvel rahalisi kompensatsioone ei maksta. Kinnistusraamatu andmetel oli abieluvaralepingu sõlmimisel Xxxx kinnistule ja Xxxx kinnistule sisse kantud AS-i SEB Pank kasuks seatud kehtivate hüpoteekide suurus 141 019,43 eurot, millest laenujääk 07.07.2011 seisuga oli 108 052,09 eurot. Nordea panga kohustuse jääk 07.07.2011 seisuga oli 17 348 eurot
37.Vaidlusaluse lepingu kohaselt oli jagatava vara väärtus kokku 289 845 eurot. Ühisvara jagamise tulemusena jäi kostjale I üksnes Aktsiaselts A, mille väärtuseks on lepingu järgi 23 008 eurot ja mis on äriregistrist kustutatud 12.10.2011. Kostjale II jäi vara väärtusega 266 837 eurot. Kostjate solidaarkohustuste suurus 07.07.2011 oli 125 400,09 eurot (17 348 + 108 052,09). Kostjale I ühisvara arvel rahalisi kompensatsioone ei makstud. Kohus leiab, et kui kostjad oleksid 07.07.2011 jaganud võrdselt nii vara kui kohustused või kui kostjale I oleks makstud hüvitist enam saadud vara arvelt, oleks kostja I saanud saadud rahast tasuda võla hageja ees. Eelnev viitab eesmärgile anda vara tasuta üle kostjale II ning välistada seeläbi võimalus pöörata sissenõue kostja I osale ühisvarast kostja I võimalike kohustuste täitmiseks. Seega tuleb tunnistada kehtetuks ühisvara jagamise tagasivõitmise korras M. P. ja J. P. vahel 07.07.2011 sõlmitud abieluvaralepingu punkt 2.1.1., selles osas ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping, mis on tõestatud Tallinna notari Kristel Akermani poolt 07.07.2011.
38.TMS § 195 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Seega on TMS-is reguleeritud tagasivõitmise lähtekohaks see, et tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tuleb tagastada, andes selle kohtutäituri käsutusse. Kohtutäitur korraldab seejärel vara müügi, millest saadud raha arvel rahuldada sissenõudja nõue. Seda üldist lähtekohta ei muuda asjaolu, et ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb kohtutäituri käsutusse anda vaid see osa, mis kuulub võlgnikule pärast ühisvara jagamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-74-16, p 15). Ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise tagajärjel on vara tagasi kostjate ühisomandis ning sissenõudja saab nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Ühisvararežiimiga abielu kestel kummagi abikaasa omandatud vara kuulub abikaasade ühisvarasse (PkS § 25). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval hetkel J. P.le kuuluv Xxxx (I kd lk 13) kuulus kuni 07.07.2011 abieluvaralepingu sõlmimiseni poolte ühisvarasse. Nimetatut kinnitab ka abieluvaralepingu punkt 1.1. Ühisvara oluliseks tunnuseks on vara seotus, s.t selle käsutamiseks on vajalik ühisomanike tahe (PKS §-d 28, 29). Ühisvaras puuduvad eraldi käsutatavad mõttelised osad nagu kaasomandi puhul, st ühisvaras olevat eset saab käsutada üksnes tervikuna. Seetõttu ei ole võimalik ühisvarast osa käsutada ka täitemenetluses ning hagejal on õigus TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause alusel nõuda ühisvara jagamist, kuna kohus on tuvastanud, et kostja I lahusvarast hageja nõude rahuldamiseks ei piisa.
12(15)
2-14-53632
39.01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse § 37 lg 1 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus on seisukohal, et nimetatut tuleb arvestada ka täitemenetluses ühisvara jagamisel. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nimetatud sättest tulenevalt saab kohus jagada vara vaid selliste kaasomandi lõpetamise viisidega, mida on nõutud. Hageja on nõudnud ühisvara jagamist, müües asi avalikul enampakkumisel.
40.Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas on poolte huvisid kaaludes kõige mõistlikum müüa vara (Xxxx kinnistu) avalikul enampakkumisel. Hageja ei ole nõudnud ühisvaral lasuvate kohustuste jagamist, kuid vastuväite ühisvaral väidetavalt lasuvate kohustuste arvestamise vajaduse kohta on esitanud kostjad. Kuivõrd 16.06.2017 seisuga jagataval varal (Xxxx kinnistul) kohustusi ei lasu, siis ei tule kohtul jagada kinnistul lasuvaid solidaarkohustusi ning peale enampakkumisel kinnistu müüki tuleb M. P.le jääv raha kanda täiteasjas nr 007/2011/82590 tuleneva kohustuse täitmiseks.
41.Kohus selgitab täiendavalt, et kohus ei pea käesolevas menetluses tuvastama, mil moel ja millal täitis kostja II Xxxx kinnistul olevad solidaarkohustused. Abieluvaralepingu sõlmimisel 07.07.2011 jäid punkti 2.2.1. kohaselt Xxxx suhtes hüpoteegid ja ühishüpoteegid kinnistu suhtes kehtima ka pärast abieluvaralepingu sõlmimist. Abikaasade solidaarkohustuse jagamisel ei ole üldjuhul tähendust suhetes võlausaldajaga ning nimetatud jagamine puudutab üksnes abikaasade kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid VÕS § 69 mõttes. Seega juhul, kui Xxxx kinnistul lasuvad kohustused täitis üks kostjatest, on sellel kostjal solidaarkohustusest vabastatud kostja kui võlgniku vastu tagasinõudeõigus osas, mis tulenevalt solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest ületab talle endale langevat osa (vt RK lahend nr 3-2-1-38-14 p 14).
42.Hageja esitas 16.05.2017 taotluse hagi tagamise korras 28.04.2017 määruse täitmise keelamiseks ja vastuväite kohtu tegevusele. Kohus otsustas 28.04.2017 määrusega tagastada A. A. 7000 eurot ja M. P. 2000 eurot, mis oli nimetatud isikute poolt kantud kohtu deposiiti poolte kompromissi sõlmimise eesmärgil, kandes summad arvele, millelt need olid tasutud. Kohus on korduvalt nii pooltele kui ka kohtu deposiiti kantud summa arestinud kohtutäiturile selgitanud, et deposiiti kandsid kompromissi sõlmimiseks raha kolmandad isikud ning seetõttu tuleb kompromissi sõlmimata jäämisel kolmandatele isikutele raha tagastada ning sellise korralduse kohus ka 28.04.2017 määrusega tegi. Kolmandate isikute poolt kompromissiks maksete teostamine nähtub Kohtute Infosüsteemi väljavõtetest (III kd lk 90, 114), mis on lisatud asja materjalide juurde ning millega on igal menetlusosalisel olnud õigus igal ajal tutvuda. Kohus jätab hageja 16.05.2017 taotluse tähelepanuta, kuna TsMS § 378 ei näe ette hageja poolt taotletavat abinõud. Hagejal ei ole võimalik taotleda kohtumääruse täitmise keelamist. Kohus jätab hageja vastuväite rahuldamata ja jääb 28.04.2017 määruses toodu juurde, et konkreetseks otstarbeks (kokkuleppe sõlmimiseks) kolmandate isikute poolt kohtu deposiiti kantud raha tuli kompromissi sõlmimata jäämise tõttu kolmandatele isikutele tagastada.
13(15)
2-14-53632
43.Hageja esitas 30.05.2017 korduva taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks, kus sisuliselt vaidlustab 01.11.2016 kohtumääruse, millega kohus jättis hageja 12.10.2016 taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks muutmata. Hageja taotleb kostja II kuuluvale kinnistule keelumärke seadmist. Kostja I leiab 07.06.2017 seisukohas taotlusele, et puudub vajadus hagi tagamise abinõu muutmiseks. Kohus jääb 01.11.2016 määruses toodu juurde. Tallinna Ringkonnakohus muutis 17.11.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, asendades maakohtu poolt kostja II kinnistule seatud keelumärke eelmärkega. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS §-st 659 ja TsMS § 658 lõikest 2 maakohus samas asjas edaspidisel läbivaatamisel lähtuma ringkonnakohtu juhistest. Lisaks peab kohus kooskõlas TsMS § 386 arvestama ka sellega, kas hagi tagamise seadmisest on asjaolud muutunud sedavõrd, et see tingib hagi tagamise abinõu muutmise. Käesoleval juhul ei ole asjaolud muutunud ning seetõttu ei ole hagi tagamise asendamine põhjendatud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda. TsMS § 169 lg 2 näeb ette, et tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Kohus jätab käesolevas asjas menetluse taastamisega seonduvad menetluskulud hageja enda kanda.
45.Hageja on 19.11.2021.a märgib hageja, et käesoleva kohtukooseisu menetluses, algusega 05.10.2018.a, hagejal menetluskulusid ei ole olnud. Hageja on tasunud vaid kautsjoni menetluse taastamiseks. Tsiviilasja nr 2-14-53632 kohtumenetluse varasemas menetluses kantud kulud on kohtul esitatud. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule terviklikku menetluskulude nimekirja. Kuivõrd hageja menetluskulud on lisaks põhimenetlusele tekkinud ka mitmete edasikaebemenetluste raames, siis on hageja menetluskulude koosseis ilma tervikuna esitamist äärmiselt ebaülevaatlik. Kohus peab antud juhul põhjendatuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
46.Hageja on 01.06.2021.a esitanud kohtule taotluse kautsjoni tagastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.05.2020.a maakohtu 25.02.2020.a määruse ning kohustas teha uus määruse, millega taastada menetlus. TsMS § 149 lg 5 esimene lause näeb ette, et kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. TsMS § 149 lg 8 täpsustab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotleb 01.10.2019.a tasutud kautsjoni 425 eurot
14(15)
2-14-53632
tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus kautsjoni tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab kautsjoni 425 eurot lahendi jõustumisel hageja poolt määratud arvelduskontole.