X hagi Y ja C vastu vara tagasivõitmiseks, tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.11.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Kostja II (kaasapellant) C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 25.11.2021 otsus jätta muutmata. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Y kanda. Välja mõista Y-lt riigituludesse riigilõiv 600 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv tasutakse määrusele lisatud makseinfo kohaselt.
2-14-53632 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 30.06.2014 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja C (kostja II) vastu. Hageja on oma nõudeid korduvalt muutnud ja täpsustanud. Viimases, s.o 25.02.2021 hagiavalduse täpsustuses palus hageja: - tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 07.07.2011 sõlmitud abieluvaralepingu p-s 2.1.1 sisalduv ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõigusleping, mis on tõestatud Tallinna notari Kristel Akermani poolt 07.07.2011 (notari ametitegevuse raamatu registri nr 1225); - lugeda kostjate ühisvaraks XXX kinnistu (registriosa nr XXXXX, edaspidi kinnistu); - lõpetada kostjate ühisomand kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel; - jagada kinnistu müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades; - kanda kinnistu müügist kostjale I jääv raha täiteasjas nr 007/20011/82590 tuleneva kohustuse täitmiseks.
2.Hageja nõue kostja I vastu tuleneb 21.06.2011 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-08-68497, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 9164,04 eurot ja viivis alates 11.02.2011 seadusjärgses määras. Hageja avalduse alusel alustati 25.07.2011 kohtuotsuse täitmiseks täitemenetlus täiteasjas nr 007/2011/82590. Täitemenetluses on kostjalt I laekunud vaid 91,66 eurot. Sissenõude pööramine kostja I varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Kostjate ühisomandis oli XXX kinnistu. Kostjad sõlmisid 07.07.2011 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, millega lepiti kokku, et: 1) XXX kinnistu jääb kostjale II; 2) PPP kinnistu (registriosa nr PPPPPP) jääb kostjale II; 3) Aktsiaselts Q (registrikood QQQQQQQ) jääb kostjale I; 4) OÜ Z (registrikood ZZZZZZZZZ, kustutatud) jääb kostjale II. Lepingu kohaselt oli jagatava vara väärtus kokku 289 845 eurot, millest XXX kinnistu väärtus 219 543 eurot. Aktsiaselts Q, mille väärtuseks on lepingu järgi 23 008 eurot, on äriregistrist kustutatud 12.10.2011. Seega on kostja II omandanud vara väärtusega 266 837 eurot. Selle tehinguga kahjustasid kostjad teadlikult hageja huve, sest tehingu tagajärjel muutus kostja I varatuks. Isegi juhul, kui kostja I ainuomandisse jäetud aktsiaseltsi väärtus oleks 23 008 eurot, on võlgnik olulisel määral oma varast või osast ühisomandis abieluvaralepinguga loobunud. Kostja II oli teadlik, et hagejal on nõue kostja I vastu, sest kostja II osales samas kohtuasjas kostja I tunnistajana. Kostja II on kostja I lähikondne. Vaidlusalune leping on sõlmitud 15 päeva pärast täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist.
3.Kostja I on kohtus vande all tunnistanud, et tal ei ole enam muud vara kui OÜ Z, mille kohta on tehtud registrist kustutamise hoiatus majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu ja mille
2-14-53632 osakapital on 2556 eurot. OÜ-l Z on esitamata 2013. ja 2014. aasta majandusaasta aruanded. 09.01.2013, 17.01.2014 ja 28.08.2014 on kohtutäitur edastanud (töö)tasu arestimise aktid võlgniku maksuametijärgsele tööandjale OÜ N. Kinnipidamisi nõude tasumiseks ettevõtte poolt ei ole toimunud. Võlgnikule kuuluvale osale OÜ-s Z on kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärke, mis on registrisse kantud 25.11.2013. Kohtutäituri 29.06.2015 teate kohaselt ei vii OÜ Z osade müük tõenäoliselt nõude rahuldamiseni, arvestades kostja I vastu esitatud nõude suurust.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohtutäitur teatas hagejale 29.06.2015 teates täitemenetluse ebaõnnestumisest. Hagi esitati Harju Maakohtule 30.06.2014. Kostjate vastuväited
5.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, miks ta leiab, et 07.07.2011 abieluvaraleping sisaldab kostja I tahteavaldust loobuda olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis. Kohtutäituri tõendist ei nähtu, millisele varale on kohtutäitur eelnevalt sissenõude pööranud ja pole tõendatud, et võlgniku olemasolev vara ei viinud nõude rahuldamiseni. Abieluvara jagamine puudutas ka kohustuste jagamist, mille tulemusel vabanes kostja I oma kohustustest Nordea panga ees kostja II vara arvel. Eelnimetatud põhjusel ei ole nõude esitamise eeldused täidetud ning nõue tuleb rahuldamata jätta. Lisaks pakkusid kostjad hagejale kompromissina 7500 eurot.
7.Abieluvaralepingu sõlmimisel võtsid kostjad arvesse kolme ühisvarasse kuuluvat komponenti: kinnistu, laenukohustus ja äriühingud. Hageja soovib lähtuda lepingu puhul ainult ühest komponendist, s.o kinnistust. Kinnistuga oli seotud laenujääk, mille sai kostja II sisesuhtes enda kanda. Seda kinnitab ka hageja ise, viidates laenu ennetähtaegsele tasumisele 08.09.2011. Lisaks sellele on kostjal I olnud pärast ühisvara jagamist vara, millele on olnud võimalik pöörata sissenõuet. Hageja on lähtunud käesolevas asjas ainult 2013 antud võlgniku vandest.
8.Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Tegemist on kohtuotsusest tuleneva nõudega, mille täitmist saab nõuda kuni 10 aastat peale otsuse jõustumist. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 25.11.2021 otsusega hagi, tunnistas ühisvara jagamise tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 07.07.2011 sõlmitud abieluvaralepingu p 2.1.1 ning selles osas ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu, luges kinnistu kostjate ühisvaraks, lõpetas kostjate ühisomandi kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel, määras jagada kinnistu müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades ning kanda kostjale I jääv raha täiteasjas nr 007/2011/82590 kohustuse täitmiseks. Ühtlasi jättis maakohus kostja I 16.05.2017 taotluse hagi tagamise korras 28.04.2017 määruse täitmise keelamiseks tähelepanuta ning kostja I 16.05.2017 vastuväite ja 30.05.2017 taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Asjas menetluse taastamisega seonduvad menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja tagastas hagejale kautsjoni 425 eurot.
2-14-53632
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas kostjad arvestasid ühisvara jagamisel hageja kui võlausaldaja huvidega.
11.Maakohus tuvastas, et hageja nõue ei ole aegunud. Nõude aluseks olev otsus tsiviilasjas nr 2-08-68497 jõustus 21.06.2011. Hageja esitas hagi 30.06.2014. Nimetatud kuupäevast alates on aegumine tsiviilasjas nr 2-08-68497 tehtud otsuse täitmisel peatunud. Aegumine kulges 21.06.2011–30.06.2014, s.o aegumise 10-aastasest tähtajast on aegumine kulgenud 3 aastat 9 päeva (TsÜS § 157 lg 1 ja § 160 lg-d 3 ja 4).
12.Kuivõrd hagejal kui sissenõudjal on täitedokument Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-68497 näol, millest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks 22.06.2011, ning sissenõude pööramisega kostja I kui võlgniku varale ei ole kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist, võib hageja TMS § 187 lg 2 alusel tagasivõitmist nõuda.
13.Ühisvara jagamise tagasivõitmist reguleerib TMS § 190. TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis ja TMS § 188 eeldused ei kohaldu. Seega ei ole vaja tuvastada teise abikaasa, s.o kostja II teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest.
14.Kostjad sõlmisid 15 päeva pärast hageja nõude aluseks oleva kohtuotsuse jõustumist ja 2 nädalat enne täitemenetluse alustamist, s.o 07.07.2011, abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe.
15.TMS § 190 järgi eeldatakse ühisvara jagamise tagasivõitmisel tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist. Võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kui võlausaldaja huve vaidlusaluse abieluvaralepinguga ei kahjustatud. Võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel, kuna kostjal I puuduvad kohtulahendi täitmiseks vajalikud vahendid. Kohtutäitur on 29.06.2015 teatanud, et kostjal I puudub vara, mille arvelt täitemenetluses hageja nõuet rahuldada. Kuivõrd kostjal I puudub vara, mille arvel täitemenetluses nõuet rahuldada, esineb alus ühisvara tagasivõitmiseks.
16.Kostjad ei ole tõendanud, et neil on ühisvaras muud vara, kui see, mis 07.07.2011 lepinguga jagati. Kostjaga I seotud äriühingud on kas kustutatud või on registris kustutamise hoiatus.
17.Kostja I tõi esile, et kinnistul lasuvad hüpoteegid 141 019 euro ulatuses ja kostja II maksis kostja I eest laenu Nordea pangale. Laenujääk 07.07.2011 seisuga oli 17 348 eurot. Kostjad sõlmisid 08.09.2011 Nordea pangaga laenu ennetähtaegse tagasimaksmise ja võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt tasus kostja II kostja I laenukohustuste eest 19 298,96 eurot. AS SEB Pank tõendist nähtub, et 07.07.2011 seisuga oli panga ja kostja I vahel sõlmitud tagatisleping, mis tagas eluasemelaenu lepingut, mille laenujääk 07.07.2011 oli 108 052,09 eurot.
18.Abieluvaralepingus leppisid kostjad kokku, et kinnistute suhtes kehtivad hüpoteegid ja ühishüpoteek jäävad kehtima ka pärast abieluvaralepingu sõlmimist. Pooled avaldasid lepingus, et jagatava ühisvara arvel rahalisi kompensatsioone ei maksta. Kinnistusraamatu andmetel oli abieluvaralepingu sõlmimisel XXX kinnistule ja PPP kinnistule AS SEB Pank kasuks kantud hüpoteekide suurus 141 019,43 eurot.
19.Abieluvaralepingu kohaselt oli jagatava vara väärtus kokku 289 845 eurot. Ühisvara jagamise tulemusena jäi kostjale I üksnes Aktsiaselts Q, mille väärtuseks oli lepingu järgi 23
2-14-53632 008 eurot ja mis kustutati äriregistrist 12.10.2011. Kostjale II jäi vara väärtusega 266 837 eurot. Kostjate solidaarkohustuste suurus oli 07.07.2011 seisuga kokku 125 400,09 eurot. Kohus leidis, et kui kostjad oleksid 07.07.2011 jaganud võrdselt nii vara kui kohustused või kui kostjale I oleks makstud hüvitist enam saadud vara arvelt, oleks kostja I saanud saadud rahast tasuda võla hageja ees. Eelnev viitab eesmärgile anda vara tasuta üle kostjale II ning välistada seeläbi võimalus pöörata sissenõue kostja I osale ühisvarast. Seetõttu tunnistas maakohus tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 07.07.2011 ühisvara jagamiseks sõlmitud abieluvaralepingu p 2.1.1, selles sisalduva ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu.
20.Ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise tagajärjel on vara tagasi kostjate ühisomandis ning sissenõudja saab nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hetkel kostjale II kuuluv XXX kinnistu kuulus kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni poolte ühisvarasse. Hagejal on õigus TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause alusel nõuda ühisvara jagamist, kuna kohus tuvastas, et kostja I lahusvarast hageja nõude rahuldamiseks ei piisa.
21.Täitemenetluses ühisvara jagamisel kohaldub PKS § 37 lg-s 1 sätestatud põhimõte, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-st 2 tulenevalt saab kohus jagada ühisvara viisil, mida on nõutud. Hageja on nõudnud ühisvara jagamist, müües asi avalikul enampakkumisel.
22.Praeguses asjas on poolte huvisid kaaludes kõige mõistlikum müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Hageja ei ole nõudnud ühisvaral lasuvate kohustuste jagamist, kuid vastuväite ühisvaral väidetavalt lasuvate kohustuste arvestamiseks on esitanud kostjad. Kuivõrd 16.06.2017 seisuga jagataval varal kohustusi ei lasu, siis ei tule kohtul jagada kinnistul lasuvaid solidaarkohustusi, ning peale enampakkumisel kinnistu müüki tuleb kostjale I jääv raha kanda täiteasjas nr 007/2011/82590 tuleneva kohustuse täitmiseks.
23.Maakohus selgitas, et kohus ei pidanud tuvastama, mil moel ja millal täitis kostja II XXX kinnistul olevad solidaarkohustused. Abieluvaralepingu sõlmimisel jäid p 2.2.1 kohaselt hüpoteegid ja ühishüpoteegid kinnistu suhtes kehtima ka pärast abieluvaralepingu sõlmimist. Abikaasade solidaarkohustuse jagamine puudutab üksnes abikaasade kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid VÕS § 69 mõttes. Seega juhul, kui XXX kinnistul lasuvad kohustused täitis üks kostjatest, on sellel kostjal solidaarkohustusest vabastatud kostja vastu tagasinõudeõigus osas, mis tulenevalt solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest ületab talle endale langevat osa. Apellatsioonkaebus
24.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Hageja tugines hagiavalduses väitele, et kostjal I puudub selline lahusvara, mille arvel oleks olnud võimalik hageja nõuet täita. Selle tõendamiseks on esitatud kostja I poolt novembris 2013 antud võlgniku vanne. Maakohus nõustus sellega. Lisaks leidis maakohus, et kostja I suutmatus võlga tasuda lahusvara arvelt on tõendatud ka kohtutäituri poolt 29.06.2015 esitatud õiendiga.
26.Kostja I viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-15-16664 ja märgib, et täitemenetluse seadustikust ja Riigikohtu praktikast tulenevalt oleks hageja pidanud ühisvara jagamise hagi esitama ühe aasta jooksul täitemenetluse ebaõnnestumisest. Hageja enda seisukoha järgi oli täitemenetluse ebaõnnestumine talle teada juba novembris 2013 antud võlgniku vandest. Hagi
2-14-53632 tagasivõitmiseks esitas hageja 30.06.2014, tuginedes asjaolule, et täitmine on ebaõnnestunud, kuid igal juhul pidi see olema hagejale teada ja selge mitte hiljem kui juuni lõpus 2015, lähtudes kohtutäituri 29.06.2015 õiendist.
27.Esimest korda esitati haginõue ühisvara jagamiseks 16.11.2016 (menetluses, mis algas 30.06.2014). Käesolevas menetluses esitati see nõue 30.06.2019. Seega on nõue esitatud aegunult. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.Kostja I on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse ainult seetõttu, et maakohus on väidetavalt ebaõigesti hagi rahuldanud põhjusel, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on TMS § 14 lg 2 järgi aegunud ja hagi oleks tulnud jätta rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest lähtudes.
31.Maakohtule esitatud menetlusdokumentides ei ole kostjad esitanud väidet, et ühisvara jagamise nõudele tuleb TMS § 14 lg 2 ja TsÜS § 143 järgi kohaldada aegumist. Samas TsMS § 651 lg 2 järgi on poolel õigus nõuda apellatsioonimenetluses aegumise kohaldamist ka siis, kui ta seda esimese astme kohtus ei nõudnud.
32.TMS § 14 lg 2 kuni 29.03.2019 kehtinud redaktsiooni kohaselt võis sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Praegu kehtiv TMS § 14 lg 2 aegumistähtaega ühisvara jagamise nõude esitamisele ei sätesta.
33.Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust aegumise kohaldamiseks, kuna hageja on esitanud nõude ühisvara jagamiseks aegumistähtaja kulgemise jooksul. 30.06.2014 esitatud hagiavalduse nõudepunktis 3 on hageja palunud pärast abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist muuta kinnistusraamatu registriosas nr XXXXX kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja II ainuomandiõiguse kohta ja kanda kostja I kinnistusraamatusse omanikuna või kanda kostjad kinnistusraamatusse kaasomanikena, et oleks võimalik täitemenetluse läbiviimine kostja I suhtes tema varaosa arvel. Alternatiivselt palus hageja asendada kostja II nõusoleku XXX kinnistu sundenampakkumisel võõrandamiseks, kui muul viisil ei ole võimalik hageja nõuet kostja I vara arvel täita (I kd, lk 6-7). Ringkonnakohtu arvates on esitatud nõuetest selgelt aru saada, et hageja on palunud kinnistu ühisomandi jagamist viisil, kus kinnisasi jagatakse kaasomandisse või võõrandatakse sundenampakkumisel. PKS § 37 lg 3 ei välista abikaasade ühisvara jagamist viisil, kus see jääb kaasomandisse. Ühisvara jagamise eesmärgiks on lõpetada abikaasade ühisvara režiim, mis on takistuseks kostja I vastu täitemenetluses esitatud nõude rahuldamisel. Maakohtu menetluses on hageja küll mitu korda oma nõuet ühisvara jagamiseks täpsustanud, kuid nõudest loobunud ta ei ole.
2-14-53632
34.Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et täitemenetluse ebaõnnestumine oli hagejale teada novembris 2013 antud võlgniku vandest. Eeltoodut arvestades on hagi esitatud hagi esitamise ajal kehtinud TMS § 14 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaja piires ja ühisvara jagamise nõudele aegumise kohaldamiseks puudub alus.
35.Maakohus tagas 29.07.2014 hagi ja seadis käsutuskeelu kohta keelumärke registriossa nr XXXXX. Tallinna Ringkonnakohus muutis 17.11.2014 määrusega hagi tagamise abinõu ja kandis kinnistusraamatusse eelmärke hageja kasuks. TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus otsuses võtma seisukoha rakendatud hagi tagamise abinõude kohta. Maakohus seda vaidlustatud otsuses teinud ei ole. Eeltoodu tõttu teeb ringkonnakohus otsustuse, millega jätab hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist.
36.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 20.01.2021 määrusega kostja I apellatsioonkaebuse esitamisel riigituludesse riigilõivu 600 eurot tasumisest. Ringkonnakohus selgitas apellandile, et riigilõivu tasumisest vabastamine ei välista tema kohustust hiljem kohtulahendi alusel menetluskulud kanda (TsMS § 190 lg-d 1-4). TsMS § 190 lg 4 järgi tuleb riigilõiv kostjalt I välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamisega jätnud hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende enda kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja I (apellandi) kanda.
38.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
39.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.