Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-4346
Tsiviilasi
X avaldus Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu juhatuse kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. novembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu (registrikood 80227901), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-4346 osas, milles maakohus jättis menetluskulud X kanda ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu kanda. Maakohtu määrus on muus osas jõustunud.
Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Avaldus rahuldada.
4.2.Kohustada Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistut võimaldama X-l tutvuda korteriühistu Swedbank AS-i pangakonto EE752200221029911755 väljavõttega ajavahemiku 1. jaanuar 2014 kuni 1. jaanuar 2021 osas, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike.
4.3.Määrata kindlaks määruse täitmise kord. Kohustada Tallinn, VanaKalamaja tn 11 korteriühistut võimaldama X-l ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest tutvuda käesoleva määruse tervikresolutsiooni p-s 4.2 viidatud dokumendiga Tallinn, VanaKalamaja tn 11 korteriühistu registrijärgses asukohas (Vana-Kalamaja tn 11,
Tallinn) ühel korral tööpäeval ajavahemikus kell 10–17 vähemalt 4 järjestikuse tunni jooksul. Dokumendiga tutvuma tulemise päevast ja kellaajast teatab avaldaja või tema volitatud esindaja puudutatud isikule ette vähemalt 5 tööpäeva, saates sellekohase teate e-kirja teel aadressile XXX. Ette teatamine ei eelda adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale. Etteteatamiseks on piisav e-kirja saatmine.
4.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, VanaKalamaja tn 11 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 19. märtsil 2021 (täpsustatud 18. mail 2021) Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistut (puudutatud isik, korteriühistu) võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu Swedbank AS-i pangakonto EE752200221029911755 väljavõttega ajavahemiku 1. jaanuar 2014 kuni 1. jaanuar 2021 osas. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand aadressil Vana-Kalamaja tn 11, Tallinn.
16.jaanuaril 2021 saatis avaldaja puudutatud isiku juhatusele e-posti teel taotluse, paludes esitada talle korteriühistu pangakonto väljavõte alates väidetava võlgnevuse tekkimise perioodist. Avaldaja pöördus puudutatud isiku poole uuesti 22. veebruaril 2021. Puudutatud isik vastas avaldaja taotlusele 9. märtsil 2021 ja palus nõuet täpsustada.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik leiab, et tema ei ole teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldunud. Puudutatud isik on palunud avaldajal oma nõuet põhjendada ja täpsustada. Avaldaja ei ole seda teinud. Isegi kui lugeda puudutatud isiku vastust keeldumiseks, siis ei ole avaldaja kinni pidanud kohtusse pöördumise tähtajast. Lisaks sellele küsis korteriühistu juhatus avalduse osas üldkoosoleku seisukoha. Üldkoosolekul otsustasid korteriühistu liikmed häälteenamusega, et nad on avaldaja taotlusele vastu. Korteriühistu pangakonto väljavõttel on nähtavad korteriomanike isikuandmed ning isikuandmete omanikel on õigus selliste andmete kasutamist piirata. Puudutatud isik vaidles vastu ka avalduses märgitud dokumentidega tutvumise korrale. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 9. novembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. 2 (5)
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulub avaldaja nõue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel rahuldamisele. Teabenõude esitamine ja rahuldamine ei sõltu sellest, kas avaldaja kohustused korteriühistu ees on täidetud või mitte. Samuti ei sõltu see sellest, kui palju on menetlusosaliste vahel kohtuvaidlusi või kui „ebamugav“ liige avaldaja on. Puudutatud isikul ei ole alust teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda ning kolmandate isikute õigustatud huve on võimalik järgida lahendi resolutsiooni sõnastust täiendades. Kuna menetlus toimub avaldaja huvides, siis on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt, kuna maakohus tegi määruse puudutatud isiku kahjuks, siis oleks õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole õiglane, et puudutatud isik kannab menetluskulud. Puudutatud isik oleks saanud vältida kulude kandmist, kui ta oleks võimaldanud avaldajal kohtuväliselt dokumentidega tutvuda ning ka kogu kohtuvaidluse jooksul vaidles ta nõudele vastu.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Esmalt leiab puudutatud isik, et määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt, sest avaldaja sai määruse kätte 9. novembril 2021. Teiseks leiab puudutatud isik, et vaidlustatud lahend ei ole puudutatud isiku kahjuks. Kohus on lubanud avaldajal dokumentidega tutvuda viisil, nagu puudutatud isik on nõustunud, ehk piiratud ulatuses ja korteriühistu asukohas.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud avalduse rahuldamise ja korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamise osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
9.Vastuses määruskaebusele leiab puudutatud isik, et määruskaebust ei saa menetleda, sest kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks puudutatud isiku väitele järgmist. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 2). Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati määrus avaldajale kätte 9. novembril 2021 ja tema lepingulisele esindajale 17. novembril 2021. TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas 3 (5)
dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kolleegium selgitab, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt Riigikohtu 30. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 11). Seega asjaolu, et avaldaja võis avada maakohtu määruse e-toimikus 9. novembril 2021, ei tähenda, et sellest hetkest tuleks hakata lugema ka määruskaebuse esitamise tähtaega. Kuna praegusel juhul esindas menetlusosalist kohtumenetluses esindaja, kes esitas määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse talle kättetoimetamisest, ei ole alust lugeda määruskaebust hilinenult esitatuks ega jätta kaebust läbi vaatamata.
10.Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna menetlus toimub avaldaja huvides ja avaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu
11.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire.
11.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud poole. Kuigi maakohus leidis, et lahend tehakse avaldaja huvides, siis on TsMS § 172 lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja oleks saanud dokumentidega tutvuda ka kohtuväliselt, kui ta oleks esitanud põhjendatud avalduse nendega kohapeal tutvumiseks. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et vaidlustatud määrus ei ole tehtud puudutatud isiku kahjuks, kuna maakohus lubas dokumentidega tutvuda viisil, millega puudutatud isik oli nii menetluses kui ka kohtuväliselt nõus. Hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kolleegium märgib, et avaldaja eesmärk oli dokumentidega tutvumine, mille osas maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvuda. Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldaja oli puudutatud isikult avalduses nimetatud dokumentidega tutvumist enne kohtule avalduse esitamist korduvalt nõudnud, kuid puudutatud isik ei olnud seda võimaldanud (seda ka mõnel muul viisil), siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu.
12.Menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks ei anna alust ka puudutatud isiku arvamus, et avaldaja avalduse eesmärgiks on otsida erinevaid ettekäändeid uue kohtuvaidluse algatamiseks. Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldaja on käitunud 4 (5)
puudutatud isiku suhtes teabenõuet esitades pahatahtlikult. Maakohus tuvastas, et avaldajal on põhjendatud huvi tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega, seega oli avaldaja pöördumine kohtusse teabe saamiseks õigustatud. Seejuures oleks korteriühistul olnud võimalik kohtumenetlust vältida, kui ta oleks avaldajal võimaldanud nimetatud dokumentidega kohtuväliselt tutvuda. Eeltoodut arvestades tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks on eeltoodule vaatamata praegusel juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud avaldaja, mitte puudutatud isiku kanda, kes põhjustas menetluse ja kelle kahjuks tehti lahend. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellega ületanud diskretsiooni piire.
13.Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
14.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kuna avaldaja määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.
15.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
16.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.