J. K. avaldus OÜ Jucar vastu kahjuhüvitise nõudes töövaidlusasjas nr 4-1/2457/20.
Tsiviilasja hind
753,92 eurot
Kohtuistung
07.aprill 2021 ja 12.05.2021
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. K. ik xxx elukoht xxx Hageja esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected] Kostja (vastaspool): OÜ Jucar registrikood 11190794 Kostja lepinguline esindaja: A. V. e-post xxx Kostja seaduslik esindaja: B. E.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. K. hagi OÜ Jucar vastu kahjuhüvitise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Jucar (registrikood 11190794) J. K.i ( isikukood xxx) kasuks 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot.
3.Jagada poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda.
4.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 1 796 eurot.
Määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 1 680,40 eurot.
6.Teha poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 753,08 eurot.
7.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (753,08 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Töövaidluskomisjoni 12.11.2020 otsusega rahuldati J. K. avaldus osaliselt ja mõisteti välja Jucar OÜ-lt saamata haigushüvitis kahjuhüvitisena summas 753,92 eurot. Jucar OÜ esitas 18.12.2020 Viru Maakohtule taotluse, et vaadata läbi hagimenetluse korras J. K. avaldus töövaidlusasjas nr 4-1/2457/20.
2.Hagi asjaolude kohaselt oli kostja hageja tööandjaks (autoremonditöökoda) kuni 13.09.2020.a. 27.07.2020.a minnes puhkeruumi tungis hagejale kallale tööandja töötaja (automaaler), st teadlikult lükkas hagejat ning hageja lendas ruumis seisnud toolidele. Asjaolu, et antud töötaja on agressiivne ja käitumiselt kontrollimatu on vahetule juhile korduvalt teatatud. Tööandja ei ole selles osas rakendanud mingeid meetmeid. Samal päeval peale juhtumit teavitas juhtunust hageja ka oma vahetut juhti B.E.i. Algselt oli hageja šokis ja juhtunu tagajärgi ei tundnud, va jala vigastamine, valud rindkeres ja puusas. Kuna koju naastes valud süvenesid suundus järgmisel päeval hageja EMO-sse ning teavitas sellest tööandjat, sh esitas enne EMO-sse suundumist 28.07.2020.a isiklikult tööandja esindajale kirjaliku seletuse ja kaebuse (milline oli eelneva päeva õhtul kodus valmis trükitud), millises üksikasjalikult kirjeldas juhtunut. Kaebus jäi tööandja valdusesse. Tööandja asus hiljem väitma, et hageja oli tõenäoliselt joobes ning kukkus ise ning väitis, et leiab töötajad, kes seda kinnitab. Arstlikul ülevaatusel fikseeriti hageja vigastused ning määratleti, et tegemist on tööõnnetusega. Hagejale vormistati haigusleht. Haiguslehest teavitas hageja ka kostjat. Vastavalt nõuetele peab tööandja haiguslehe osas andma elektroonse kinnituse, millele järgneb hüvitise määarmine ja tasumine Eesti Haigekassa poolt. Haiguslehe kestus oli 27.07.2020 kuni 28.08.2020.a. Tööandja/kostja kinnitust ei andnud, mille tõttu töötajale haiguspäevi ei hüvitatud ning sellega tekitas tööandja hagejale kahju summas 753,92 eurot, so väljamaksena saamata hüvitis. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - Töötaja asus tööandja juures tööle alates 24.10.2016 autolukksepana; - Töötajale avati haigusleht 28.07.2020 - 28.08.2020 ja 27.08.2020 - 28.08.2020, mis oli tööandja kinnituse ootel; - Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardil nr 20-071857 on märgitud, et tegemist on tööõnnetusega, mis toimus 27.07.2020 kell 13.00 töökohal; - Töötaja töötasu kuus on 729,76 eurot. - Hageja poolt saamata jäänud hüvitis on summas 753,92 eurot Tööandja kohustus on registreerida kõik tööõnnetused ja uurida kõiki tööõnnetusi eesmärgiga välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaksmäärata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Tööandja ei viinud läbi uurimist tööl toimunud õnnetusjuhtumi kohta. Tegemist on tööandja kompetentsiga. Juhul, kui Haigekassale esitatakse tööõnnetuse põhjusega väljastatud töövõimetusleht, esitab Haigekassa Tööinspektsioonile päringu tööõnnetuse kohta kinnituse saamiseks. Haigekassa poolt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitis välja 30 kalendripäeva jooksul, alates tööõnnetuse kohta kinnituse saamist. Töötajaga juhtunud trauma on Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas registreeritud töötraumana. Tööandja pole koostanud raportit ega välja selgitanud 27.07.2020 toimunud juhtumi asjaolusid ning pole kinnitanud Haigekassa andmetes töötaja töövõimetuslehte. Seega kostja/Tööandja tegevusetuse tõttu on hageja jäänud ilma töövõimetushüvitisest, mida Haigekassa maksab kindlustatud isikule ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest
tulust 100 % tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral Ravikindlustuse seaduse (RaSK) § 54 § 1 p 6 alusel. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid sätestatud tähtaja jooksul. Töövõimetusleht lõppes 28.08.2020 ja töötaja pidi tööle asuma 29.08.2020. Tööandja pole kuni käesoleva ajani teinud kandeid töövõimetuslehele, mistõttu pole töötajale Haigekassa haigushüvitist väljamaksnud ja töötajale on sellest tekkinud varaline kahju Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Juhul kui tööandja oleks viinud koheselt pärast talle teatavaks saanud juhtumit läbi uurimise ja koostanud raporti, oleks selgunud, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte ning hageja oleks saanud haigushüvitise. Kostja on seaduses sätestatud kohustused jätnud täitmata, mistõttu on tekkinud hagejale kahju. Hageja palus: 1) välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 753,92 eurot; 2) Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja tunnistas, et sündmus, mida hageja peab tööõnnetuseks, juhtus puhkeruumis. Hageja ei ole tõendanud, kas ta kukkus puhkeruumis või teda lükati. Hageja vahetu juht on B. E., kes ei ole hagejalt saanud mingit teadet töötajate agressiivsest ja kontrollimatust käitumisest. Ka järgmisel päeval ei esitanud hageja tööandja esindajale mingit selgitust või kaebust. Hageja väited ei ole õiged ja ei ole ka eluliselt usutavad. Kui ta ilmus tööle, siis töölt lahkumiseks pidi ta saama tööandja loa ja järelikult kirjutama ka avalduse. Seda ei ole hageja teinud. Hagiavalduses väidetakse, et arstlikul ülevaatusel fikseeriti hageja vigastused ning määratleti, et tegemist on tööõnnetusega. Kostja selle väitega ei nõustu. Tööõnnetuse toimumist või mittetoimumist saab määratleda Tööinspektsioon või tööandja siseuurimise tulemusel. Arstlikul ülevaatusel erakorralise meditsiini osakonnas (EMO-s) täidetakse patsiendikaart hageja sõnade järgi ning kui tehakse märge tööõnnetuse kohta, siis sellest teatatakse Tööinspektsioonile, kes viib läbi uurimise. Kostja esitas avalduses tõendid, et J. K.i tööõnnetuse kohta Tööinspektsioonile teadet ei laekunud. Patsiendikaardil toodut arvestades, ei viita vigastuse iseloom mingilgi moel tööõnnetusele, mida arst oleks saanud eksimatult tuvastada. Patsiendikaardil (leht 2) on anamneesi kohal kirjas „Patsiendi sõnul 27.07.2020 kell 13:00 paiku tööl olles sai löögi teiselt inimeselt ja kukkus toolide vahel...“. Hagiavalduses väidetakse, et tööandja ei viinud läbi uurimist tööl toimunud õnnetusjuhtumi kohta. Kostja sellega ei nõustu. Kui kostja sai teada, et hageja oli haiguslehel tööõnnetuse märkega, siis ta uuris kohe, millal väidetav sündmus aset leidis ja mis asjaoludel. Ta tuvastas, et tegemist on puhkeruumis toimunud sündmusega, mille esmane tunnistaja ta ise koos K. K.iga olid. Sündmus toimus lõunavaheajal. Kostja teatas 28.08.2020 Haigekassale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja digitaalse allkirjaga, et õnnetusjuhtumit ei ole olnud. Õnnetusjuhtumi fikseerimist ei ole olnud, õnnetusjuhtumi toimumise akti ei ole koostatud. Õnnetusjuhtumi kohta ei ole laekunud kaebust (vt kostja avalduse lisa 7). Õige on see, et tööõnnetuse uurimine ei lõppenud tööõnnetuse puudumise tõttu vastavasisulise aktiga. Kuid vormilise nõude mittetäitmine ei tähenda, et kostja sündmuse asjaolusid ei uurinud ning oma seisukohta ei kujundanud.
4.Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2021 määrusega tühistati Viru Maakohtu 11.06.2021 määrus ja saadeti tsiviilasi maakohtule menetlemise jätkamiseks.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hagi ese- varalise kahju nõue, mis tuleneb saamata jäänud haigushüvitisest. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagi esitamise eesmärgiks on saada tööõnnetusega seotud töövõimetuse hüvitist. Hagi asjaolude sisult soovib hageja, et kohus tuvastaks, et tegemist oli tööõnnetusega ja seejärel mõistaks kostjalt välja hagejale tekitatud varalise kahju. Töövõimetuse hüvitise, sh tööõnnetusest põhjustatud töövõimetuse hüvitise maksmist reguleerib Ravikindlustuse seadus (RakS), mille § 54 lg 1 p 6 järgi maksab Haigekassa kindlustatud isikule tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. RakS § 53 lg 1 esimese lause järgi makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. RakS § 53 lg 4 kohaselt teeb kindlustatud isiku tööandja töövõimetuslehele oma kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Seega sõltub hüvitise maksmine tööandja tehtud kandest töövõimetuslehel.
6.Poolte vahel puudub vaidlus, et: 1) hageja ja kostja vahel olid sõlmitud tähtajatu tööleping; 2) hagejale avati haigusleht 28.07.2020 - 26.08.2020 ja 27.08.2020 - 28.08.2020, kuid kostja tööandjana ei teinud nimetatud kannet; 3) Seejärel võttis töötaja välja oma puhkusepäevad vahemikus 31.08.2020 kuni 13.09.2020. Alates 14.09.2020 lõpetas töötaja omal soovil töölepingu. Tööinspektsiooni 14.12.2020 kirjast nr 1.4-1/2132-1 selgub, et tööinspektsioonis ei ole registreeritud J. K. tööõnnetust. 4) 27.07.2020 ütles hageja puhkeruumi sisenenud vahetule juhile B. E.ile ja K. K.ile, et mitte midagi ei ole juhtunud. Peale hageja seal sel hetkel teisi töötajaid ei olnud. 5) Töötaja töötasu kuus on 729,76 eurot.
7.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 22 lg 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Hageja väited: 1) 27.07.2020.a puhkeruumis tungis hagejale kallale kaastöötaja (automaaler), kes lükkas hagejat ning hageja ruumis olnud toolidele; 2) Hageja oli oma vahetule juhile korduvalt teatanud selle töötaja agressiivsest käitumisest; 3) 28.07.2020.a esitas hageja isiklikult tööandja esindajale kirjaliku seletuse ja kaebuse (milline oli eelneva päeva õhtul kodus valmis trükitud), milles üksikasjalikult kirjeldas juhtunut. 4) Arstlikul ülevaatusel fikseeriti hageja vigastused ning määratleti, et tegemist on tööõnnetusega. 5) Tööandja/kostja haiguslehe osas kinnitust ei andnud, mille tõttu töötajale haiguspäevi ei hüvitatud ning sellega tekitas tööandja hagejale kahju summas 753,92 eurot, so väljamaksena saamata hüvitis.
Kehtiva TTOS § 24 lg 1 kohaselt selgitab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused uurimine, mille korraldab tööandja. TTOS § 24 lg 5 kohaselt uurib Tööinspektsioon vajaduse korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Hageja väidab, et 28.07.2020, so järgmisel päeval peale tööõnnetust, pöördus ta erakorralise meditsiini osakonda ja seal tuvastati tema tervisekahjustus. Hagejaga 27.07.2020 koos puhkeruumis viibinud isikud eitavad rünnet või tõukamist. Ka hageja kinnitab, et teised isikud ei pruukinud tema tõukamist märgata. Väidetavalt toimus tõukamine ajal, mil teised isikud olid ruumist lahkunud. R. P.-T. eitab rünnet või tõukamist. Hageja vahetule ülemusele B. E.ile, kes saabus puhkeruumi seoses sealt kostunud müraga ja küsis hagejalt selgitust, vastas hageja, et puhkeruumis ei juhtunud midagi. Seega tööandjal puudus 27.07.2020 alus tööõnnetuse uurimiseks ja uurimise tulemuste kohta raporti koostamiseks ning selle tööinspektsioonile esitamiseks. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et ta ka peale 27.07.2020 teatas tööandjale tööõnnetusest. Tööandja kinnitas kohtuistungil, et sai teada väidetavast tööõnnetusest 28.08.2020, kui Haigekassalt tuli nõue kinnitada haigusleht ja tööandja sai teada elektroonsest süsteemist, et haiguslehel on märge „tööõnnetus“. Kuna hageja ei teavitanud tööandjat tööõnnetusest ega selle asjaoludest, vastas tööandja Haigekassale, et tööandjal puudub info tööõnnetuse toimumisest. Kostja seadusliku esindaja seletuste kohaselt palus ta hagejalt, kui viimane ilmus 31.08.2020 tööle, selgitusi väidetava tööõnnetuse kohta, kuid hageja keeldus seletuskirja kirjutamast, esitas puhkuseavalduse ja läks puhkusele. Teised töötajad tööõnnetusest midagi ei teadnud.
8.Hageja eesmärgiks on kahjuhüvitise saamine haigushüvitise saamata jäämise tõttu.
9.Ravikindlustuse seadus Vabariigi Valitsuse määruse nr 91„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12-2 lg.1 kohaselt Tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). Asjas ei leidnud tõendamist, et tegemist olnuks tööõnnetusega TTOS § 22 lg 1 mõistes. Samas ei ole vaidlust selle üle, et hageja puudus perioodil 28.07.2020 - 28.08.2020 haiguse tõttu, seega on alus kostjalt välja mõista hüvitis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12-2 lg.1 alusel, mille kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Maakohus lähtub töötaja hüvitise arvestamisel töötasust 729,76 eurot kuus. Seega keskmine kalendripäevatasu on 24,32 eurot (729,76 : 30). Tööandjal olnuks kohustus maksta töötajale haigushüvitist 2. haiguspäevast kuni viienda päevani 70 % ja edasi maksnuks hüvitist Haigekassa. Tulenevalt asjaolust, et tööandja ei teinud kandeid töövõimetuslehele, kandis töötaja see läbi varalist kahju. Seega põhjendatud kahjuhüvitis maakohtu arvestuste kohaselt on (24,32 x 31= 753,92 x 70% = 528 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
10.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskulude suurusele.
11.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm nr 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama tsiviilasjaga, kuigi tsiviilasja arutati kahes kohtuastmes.
13.Kohus lahendab esmalt hageja, seejärel kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Hageja menetluskulud
14.Hageja esitas 28.05.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulusid 1 506 eurot (12,25 h x 120 eurot tund, lisanduvad tõlkekulud), s.h: − 20.01.2021Hageja tõendmaterjalidega tutvumine koos kliendiga, kohtule hagiavalduse koostamine ja edastamine, 2h − 01.03.2021Hagi vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja arvamuse koostamine ning kohtule esitamine, 1,5h − 07.04.2021Kohtuistungiks ettevalmistamine (0,75h) ja kliendi esindamine kohtuistungil (0,75h), − 1,5h. − 22.04.2021 e-toimiku materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja arvamuse koostamine ning kohtule esitamine, 1,25h − 12.05.2021 Kohtuistungiks ettevalmistamine (1,5 h) ja kliendi esindamine kohtuistungil (2,5h), 4h. − 28.05.2021Kohtuistungi protokolliga tutvumine, kliendiga nõupidamine, menetluskulude nimekirja ja seisukoha koostamine ning kohtule esitamine, 2h − Tõlkekulu: 36 eurot Hageja esitas 08.10.2021 täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluses täiendavaid kulusid summas 290 eurot, s.o 28.06.2021 – Määruskaebuse koostamine ja kohtule edastamine, 2h ja riigilõiv summas 50 eurot. Kokku on hageja menetluses kandnud kulusid 1796 eurot.
Kostja esitas 14.10.2021 seisukoha hageja menetluskuludele. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt põhjendamata. Kohtu põhjendused
15.Hagejat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat Margus Kiir, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
16.Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 120 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-98-13). Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu määra 120 eurot põhjendatuks ja vajalikuks, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
17.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et Riigikohtu seisukoha kohaselt ei saa olla dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (nt 26.10.2011 lahendis nr 3-2-1-88-11 p 12). Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel sellega, et millises ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjades loetletud toimingud on kohtu hinnangul esitatud määras (kokku 14,25 tundi) põhjendatud ja vajalikud, seega on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja õigusabitasu summas 1710 eurot.
18.Hageja on kandnud menetluses tõlkekulusid. Hageja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud tõlkekulude kohta JeweLex Advokaadibüroo Osaühing 12.05.2021 arve nr 210505, summas 36 eurot. Arve on esitatud suulise tõlke eest Jõhvi kohtumajas 12.05.2021. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka tõlkekulud. Seega on tegemist tõendatud menetluskuluga.
19.Hageja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Tegemist on tõendatud ja vajaliku kohtukuluga.
20.Kohus on seisukohal, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesoleva tsiviilasja menetluses on kokku summas 1796 eurot. Kostja menetluskulud
21.Kostja esitas 28.05.2021 ja 08.10.2021 täiendatud menetluskulude nimekirja, millele hageja ei ole vastuväiteid esitanud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulud kokku summas 1680,40 eurot (sh tunnistajatasu 104,40 eurot, tõlgi tasu 126 eurot, lepingulise esindaja tasu 1450 eurot). Lepingulise esindaja kulu moodustavad: − kliendiga kohtumine, asja materjalidega tutvumine 100 eurot; − kostja avalduse koostamine ja kohtule esitamine 350 eurot; − hagiavaldusega tutvumine, seisukoha koostamine 200 eurot; − kohtuistungiks ettevalmistamine ja 07.04.2021 sellel osalemine 150 eurot; − taotlus tunnistajate ülekuulamiseks 50 eurot; − kohtuistungiks ettevalmistamine ja 12.05.2021 sellel osalemine 250 eurot;
− kostja kirjalik seisukoht 28.05.2021 150 eurot; − kohtumäärusega tutvumine, seisukoht ja menetluskulude lõplik nimekiri koos tõenditega 100 eurot. Kohtu põhjendused
22.Kostjat esindas menetluses A. V., kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
23.Kostja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-98-13). Kohus loeb kostja esindaja tunnitasu määra 100 eurot põhjendatuks ja vajalikuks, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
24.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel sellega, et millises ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on kohtu hinnangul esitatud määras (kokku 14,5 tundi) põhjendatud ja vajalikud, seega on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja õigusabitasu summas 1450 eurot.
25.Kostja on kandnud menetluses tõlkekulusid. Kostja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud tõlkekulude kohta XOÜ 12.05.2021 arve nr 210506, summas 126 eurot. Arve on esitatud suulise tõlke eest Jõhvi kohtumajas 12.05.2021. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka tõlkekulud. Seega on tegemist tõendatud menetluskuluga.
26.Kostja on esitanud 21.04.2021 taotluse kolme tunnistaja üle kuulamiseks ja kandnud menetluses tunnistajatasu kulu summas 104,40 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka tunnistajakulud. Seega on tegemist tõendatud menetluskuluga.
27.Kohus on seisukohal, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesoleva tsiviilasja menetluses on kokku summas 1680,40 eurot. Menetluskulude jaotus
28.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagiavalduse rahuldamise ulatusega, s.o 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda.
29.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest (1796 eurost) jätta 538,80 eurot hageja kanda (30%) ja 1257,20 eurot kostja kanda (70%). Kostja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest (1680,40 eurost) tuleb jätta 504,12 eurot hageja kanda (30%) ja 1176,28 eurot kostja kanda (70%). Eeltoodust tulenevalt on hagejal menetluskulude nõue kostja vastu summas 1257,20 eurot ja kostja hageja vastu summas 504,12 eurot.
30.Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 753,08 eurot
31.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 753,08 eurolt käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.