lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-16215/18

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-16215/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

04. november 2021.a, Tallinnas

Hagihind

22 570,28 eurot

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

2-20-16215 M K hagi A A vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks ja rahalise hüvitise saamiseks

nende Hageja: M K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi (Advokaadibüroo TRINITI, Maakri 19/1, 10145 Tallinn; epost [email protected]) Kostja: A A (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A A’i valdusest korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) M K’i kasuks ning kohustada A A’i andma korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) valdus üle M K’ile. Valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise korral tõsta A A ja tema asjad korteriomandist asukohaga xxx (registriosa nr xxx) välja.
3.Välja mõista A A’ilt M K’i kasuks kasutuseelise hüvitis perioodi 18.06.2020 – 31.03.2021 eest summas 2535,55 eurot.
4.Välja mõista A A’ilt M K’i kasuks kasutuseelise hüvitis arvestusega 372,17 eurot kuus korteriomandi kasutamise eest alates 01.04.2021 kuni korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) valduse vabastamiseni A A’i poolt.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
5.
Välja mõista A A’ilt M K’i kasuks kahjuhüvitis summas 403,20 eurot.
6.Jätta M K’i menetluskulud 85% ulatuses A A’i kanda ning A A’i menetluskulud 15% ulatuses M K’i kanda.
7.Määrata kindlaks M K’i menetluskulud ning välja mõista A A’ilt M K’i kasuks menetluskulu 2760,12 eurot.
8.Välja mõista A A’ilt M K’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2760,12 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Kostjal A A’il tasuda hageja M K’i kasuks välja mõistetud menetluskulu Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr xxx AS SEB Pank, märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja number.
10.A A’il kindlaksmääratavad ja M K’ilt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1.M K esitas 04.11.2020 Harju Maakohtule hagi A A vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks ja rahalise hüvitise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 18.06.2020 korteriomandi asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx. Enne ainuomanikuks saamist oli hageja korteriomandi ühisomanik: alates 03.01.2018 koos T Me ja M Mega, alates 09.04.2020 ainult koos T. Mega. 01.10.2018 sõlmisid korteriomandi tolleaegne ühisomanik T. M üürileandjana ja kostja üürnikuna üürilepingu. Üürilepingu kohaselt on kostjale üürile antud terve korteriomand – leping ei tee mistahes täpsustusi või piiranguid kasutatavate ruumide osas ega märgi, et korteriomand jääks kasvõi osaliselt üürileandja kasutusse. Üürnik maksab lepingu punkti 2.1.1 alusel üüri 80 eurot kuus, st korteriomandi pinda arvestades 2,17 eurot/m2. Kinnisvaraportaali www.kv.ee 2018. aasta eluruumi üüri hinnastatistika kohaselt kõikus eluruumi üür ruutmeetri kohta Põhja-Tallinna linnaosas vahemikus 11,4-12,0 eurot/m2. Seega oli üürilepingus kokku lepitud üür juba selle sõlmimisel 5-6 korda madalam turuüürist. Hageja leiab, et 5-6 korda turuhinnast madalam üür on sümboolne ja leping ise lähedane tasuta kasutusele, millest on lepingu sõlmimisest alates olnud teadlik või pidanud olema teadlik ka kostja ise. T. M oli üürilepingu sõlmimise ajal korteriomandi ühisomanik, kes sõlmis lepingu teiste ühisomanike teadmata ja nõusolekuta. Üürileping sõlmiti selle punkt 1.2 alusel viieks aastaks. T. M ja kostja sõlmisid pikaajalise üürilepingu ajal, mil Harju Maakohus oli 24.09.2018 otsustanud pärandvara jagamise läbi korteriomandi müügi (vt Harju Maakohtu 27.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8391, p 6), st kohtuvaidluse ajal pahatahtlikult, soovides koormata ebamõistlikult madala üüriga korteriomandi tulevast omandajat. Korteriomandi ainuomanikuks saades suhtles hageja kostjaga kõigepealt suuliselt, teavitades kostjat ainuomandist ja soovist, et kostja vabastaks korteriomandi valduse. Seda seetõttu, et hageja ei ole nimetatud lepingut kunagi heaks kiitnud. Kostja seisukoht oli, et tal on õigus korteriomandi kasutamist jätkata vaid 100 euro maksmisega (sh nii üür kui kõrvalkulud) igas kuus ja vabatahtlikult korteriomandi valdust kostja ei vabasta. Hageja esindaja on edastanud 06.07.2020 kostjale e-kirja, millises on selgitanud, et kuna kostja poolt korteriomandi kasutamise eest tasutav üür on viis korda alla turu keskmise, on tegemist sümboolse üüriga ning viitas Riigikohtu seisukohale, et selline kasutusleping ei lähe VÕS § 389 kohaselt korteriomandi omandamisel uuele omanikule üle. Alternatiivselt (kui kohus ei peaks nõustuma, et üürilepingu järgne üür oli sümboolne ja leping hagejale üle ei läinud) ütles hageja üürilepingu VÕS § 323 lg 1 alusel üles ja üürileping lõpeb avalduse p 3.1.2 kohaselt kolme kuu möödumisel kostja poolt avalduse saamisest. Hageja põhjendas ülesütlemist sellega, et vajab korteriomandit tungivalt ise. Viimast sisustas hageja vajadusega majutada

korteriomandisse (mis asub hageja elukoha läheduses) toetust vajav perekonnaliige, samuti võimatus võtta üürile sarnane korter üürilepingus toodud üüritasu eest, mis on kordades madalam turuüürist. Kostja kinnitas hageja esindaja avalduse kättesaamist 08.07.2020, saates selle kohta e-kirja. Sel päeval algas üürilepingu ülesütlemise etteteatamise kulg ja üürilepingu (kui see hagejale üle oleks läinud) viimaseks päevaks oli 08.10.2020.

1.8.Ka pärast 06.07.2020 avalduse saatmist kontakteerus hageja kostjaga korteriomandi valduse üleandmiseks. Kostja keeldus kohtuotsuseta valdust vabastamast ja saatis selle kohta hagejale 05.08.2020 e-kirja.
1.9.Hagi esitamise ajaks on lõppenud ka üürilepingu kehtivus (kui see hagejale üle oleks läinud), kuid see ei ole toonud kaasa korteriomandi valduse tagastamist hagejale. Kostja jätkab korteriomandi valdamist teadlikult õigusliku aluseta ja pahauskselt, eesmärgiga tekitada hagejale kahju.
1.10.Hageja nõuab kostjalt lisaks korteriomandi valduse vabastamisele õigusliku aluseta kasutusega seoses säästetud kasutuseeliseid.
1.11.Portaali www.kv.ee üüriandmete põhjal arvestas hageja välja korteriomandi üüriväärtuse. Juuni 2020 eest on arvestatud sellest vaid 13 päeva 30-st, arvestades hageja ainuomanikuks saamise aega. Juuni-september 2020 eest on korteriomandi üüriväärtus kokku 1480,34 eurot. Perioodil juuni 2020 (arvestuses 13 päeva 30-st, mil hageja oli ainuomanik) - september 2020 moodustavad korteriomandiga seotud kõrvalkulud (korteriühistu arved) 251,90 eurot. Korteriühistu arvete kohaselt on korteriomandi kõrvalkulude (nii kostja tarbimisest sõltuvad kui muud) keskmine suurus olnud 84,29 eurot. Kostja on tasunud hagejale perioodil juuni 2020 - oktoober 2020 kokku 500 eurot, selgitusega „üür“. Hageja arvestab kostja poolt tasutud summad kasutuseeliste nõudest maha.
1.12.Kuna kostja keeldus hageja suulise pöördumise peale korteriomandit vabastamast, kandis hageja õigusabikulusid kohtuvälise lahenduse saavutamiseks kostjaga. Täpsemalt tellis hageja Advokaadibüroolt TRINITI ülesütlemisteate, mis 06.07.2020 kostjale saadeti ja sellele eelnevalt hinnangu, kas kostja vastu on alus nõudeid esitada ning milliseid. Kokku osutas Advokaadibüroo TRINITI selles küsimuses kohtueelselt hagejale õigusabi 2,8h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisanud käibemaks, mis teeb hageja kuluks 403,20 eurot. Kulu tõendavad Advokaadibüroo TRINITI arved nr 2020-0382 (täies ulatuses, st summas 288 eurot) ja 2020-0469 (0,8h ulatuses, st summas 115,20 eurot).
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulu kokku summas 3247,20 eurot, millest riigilõiv summas 900 eurot ja esindajakulu summas 2347,20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Kostja on seisukohal, et sõlmides 2018.a. oktoobrikuus üürileandjaga T Mega üürilepingu, ei ole selle lepingu osaliste poolt seadust rikutud. Kõnesoleva üürilepingu p. 1.1 kohaselt annab T M kui üürileandja üürnikule ehk kostjale tasu eest kasutamiseks talle omandiõiguse alusel kuuluvad ruumid asukohaga xxx. Seega andis üürileandja T M kostjale kasutamiseks 1⁄4 mõttelise osa vaidlusalusest korterist ning kostja kui üürnik kohustus tasuma 1⁄4 kogu üürist ehk 80 eurot kuus. Kostja leppis T Mega kokku, et kogu korteri üür on 320 eurot. T Mega üürilepingut sõlmides võeti aluseks piirkonnas analoogsete korterite puhul enamlevinud üürihind 320 eurot, millest 1⁄4 ehk kostja osa moodustab 80 eurot. Leping on kehtiv kuni 01.10.2023.
3.2.Kostja ei ole teinud hagejale takistusi kõnesoleva korteriomandi kasutamiseks. Vaatamata sellele, et hageja on korteri omanik, on kostjal seadusest tulenev õigus 1⁄4 osa korterist vallata ja kasutada.
3.3.Kostja on igakuuliselt tasunud hagejale 100 eurot, millest 80 eurot on üür ja 20 eurot

kõrvalkulud. Võttes aluseks, et kogu vaidlusaluse eluruumi üür on 320 eurot, siis sellest ühe ruutmeetri üür on 8,70 eurot, mitte aga 2,17 eurot/m2, mistõttu ei saa rääkida eluruumi tasuta või sümboolse tasu eest kasutamisest.

3.5.Kostja ei nõustu kõrvalkulude nõude ja selle arvestusega. Hageja jätab tähele panemata, et vastavalt esitatud arvetele on juba juunikuu arvest näha ettemaks 21,77 eurot, mis ulatub üle kõige nelja kuu. Seega on esitatud igakuine arve kõnesoleva ettemaksu arvelt 21,77 euro võrra väiksem. Kostja ja üürileandja T Me vahel sõlmitud üürilepingu punkti 2.1.2. kohaselt peab üürnik lisaks üürile tasuma kõrvakulude eest. Kõrvalkuludeks on kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenused nagu hoone, kus ruumid asuvad haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, gaas, küte, sidekommunikatsioon- ja valveteenused. Käesoleval juhul on kostja tasunud kõigi ülalnimetatud kolmandatele isikutele tasutavate tarbitud teenuste eest.
3.6.Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et põhilise osa moodustavadki omaniku poolt tasumisele kuuluvad kõrvalkulud (remondifondi makse, laenumakse jms) kokku 45,04 eurot ühes kuus, siis kostja ei saa nõustuda hageja seisukohaga, mis ei ole seadusega kooskõlas, et kostja kui üürnik peaksin tasuma selle osa eest, mis tegelikult kuulub omaniku poolt tasumisele.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub valduse ja kohtueelse õigusabiteenuse kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamisele täielikult ning kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamisele osaliselt.
7.Kohus selgitas pooltele oma 19.05.2021 kirjaga (t lk 97-98) kohalduvat õigust, juhtis poolte tähelepanu täiendavat tõendamist või selgitamist vajavatele asjaoludele ning andis pooltele võimaluse ja tähtaja esitada omapoolseid täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Hageja esitas sellele vastuseks 04.06.2021 menetlusdokumendi (t lk 100-101). Kostja kohtu kirjale ei vastanud.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja on korteriomandi asukohaga xxx ainuomanik alates 18.06.2020 (t lk 6 ja pöördel). Samuti ei ole vaidlust, et enne ainuomanikuks saamist oli hageja korteriomandi ühisomanik alates 03.01.2018 koos T Me ja M Mega ja alates 09.04.2020 ainult koost T Mega. Vaidlustamata asjaolu kohaselt sõlmisid T M ja kostja 01.10.2018 üürilepingu nimetatud korteriomandi kasutamiseks (t lk 11-12). Vaidlus on pooltel selle üle, kas leping läks hagejale üle, kas see on hagejale siduv ja kas kostjal on õigus sellele tuginedes korterit vallata. Samuti vaidlevad pooled, kas üürilepinguga anti üürile terve korter või veerand sellest ning mis on korteri üüri turuhind. Ka vaidleb kostja vastu hageja poolt esitatud kasutuseelise nõudele.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Hageja on korteriomandi asukohaga xxx ainuomanik alates 18.06.2020 (t lk 6 pöördel).

Enne ainuomanikuks saamist oli hageja korteriomandi ühisomanik: alates 03.01.2018 koos T Me ja M Mega ja alates 09.04.2020 ainult koos T. Mega. Korteriomandi ühisomandi aluseks oli xxx surnud A S pärandvara ühisus.

Hageja omandas korteriomandi ainuomandi Harju Maakohtu 27.04.2020 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-8391, mille käigus kohus lahendas hageja ja T. Me vahelise pärandvara jagamist puudutava vaidluse, jättes korteriomandi hageja ainuomandisse (t lk 7-10).

10.Kostja on tuginenud väidetava õigusliku alusena kasutada korteriomandit asukohaga xxx T Mega sõlmitud 01.10.2018 üürilepingule. Hageja on asunud seisukohale, et nimetatud üürileping ei ole VÕS § 291 lg 1 alusel hagejale üle läinud, kuivõrd üürilepingu järgne üür on 5-6 korda madalam turuüürist. Lisaks leiab hageja alternatiivselt, et isegi kui üürileping oleks hagejale üle läinud, on hageja selle 06.07.2020 avaldusega kostjale üles öelnud VÕS § 323 lg 1 alusel seoses tungiva omavajadusega (t lk 16-17) ning üürileping lõppes kolme kuu jooksul avalduse kostja poolt kättesaamisest.
11.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole üürilepingut sõlminud, vaid selle sõlmis teine ühisomanik T M, siis üürileping ei ole hagejale siduv. Kostja ei saa hageja poolt esitatud omandi väljanõudmise hagis tugineda üürilepingule, mis hagejat ei seo. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele järgmistel põhjendustel.
11.1.Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit. Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel (PärS § 152 lg 1). Seetõttu ei tähenda kaaspärijale pärandvara ühisuse osa kuulumine seda, et talle kuuluks ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-4276 p 13; määrus tsiviilasjas nr 2-17-18529/24, p 16). AÕS § 70 lg 4 alusel on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes. Üks kaaspärijatest ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid (PärS § 148 lg 1), kuid osas, milles kaaspärijate õigussuhete kohta ei ole pärimisseaduses sätestatud erisusi, kohaldub kaaspärijate vahelistele suhetele PärS § 147 kohaselt kaasomandi regulatsioon. Eeltoodu tähendab käesoleva vaidluse kontekstis, et T Mele ei kuulunud 01.10.2018 üürilepingu sõlmimisel mitte 1⁄4 vaidlusalusest korteriomandist, vaid 1⁄4 pärandvara ühisusest. Seega ei tekitanud T Mi poolt sõlmitud üürilepingu korteriomandi üürimiseks õiguseid ega kohustusi hagejale.
11.2.Tulenevalt sellest, et koormamine tähendab kaasomandis olevale asjale asjaõiguse seadmist, on Riigikohus järeldanud, et kaasomandis oleva kinnisasja rendilepingu sõlmimine ei tähenda kinnisasja koormamist AÕS § 74 lg 1 mõttes ja rendilepingu kehtivuseks ei ole vaja kinnisasja kaasomanike kokkulepet (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 17). See seisukoht on kohtu arvates kohaldatav ka

ühisomandis oleva korteri üürilepingu sõlmimisel. Seega on üürileping iseenesest kehtiv.

11.3.Tsiviilasjas nr 2-16-9519 tehtud otsuse p-s 29.1 märkis Riigikohus, et „[k]umbki abikaasa võib sõlmida iseseisvalt võlaõiguslikke lepinguid kolmandate isikutega. Nii saab abikaasa sõlmida ka võlaõigusliku üürilepingu abikaasade ühisvaras oleva kinnistu kasutusse andmiseks kolmandale isikule teise abikaasa tahteavalduseta. Selline üürileping ei seo aga iseenesest teist abikaasat ja sellest ei tulene kohustusi teisele abikaasale ega saa selle täitmist nõuda ühisvara arvel. Seega ei anna selline üürileping ka üürnikule õiguslikku alust kinnisasja vallata teise abikaasa suhtes. Kinnisasja üürilepingu sõlmimist ei saa samas lugeda kinnisasja koormamiseks (käsutamiseks)“.
11.4.Hageja nõue on kvalifitseeritav vindikatsiooninõudena AÕS § 80 mõttes, st hageja nõuab ainuomanikuna kostjalt kinnistu valduse väljaandmist, kuna kostja valdab kinnistut hageja suhtes õigusliku aluseta. Hagi aluseks olevate vaidlustamata asjaolude järgi ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut. Seetõttu ei ole võimalik hageja nõuet kvalifitseerida lepinguliseks asja üleandmise nõudeks. Vindikatsiooninõude rahuldamata jätmise eeldusena peab valdajal (kostjal) olema AÕS § 83 lg 1 järgi õigus asja vallata omaniku suhtes. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe (näiteks üürileping).
11.5.Kostja ei ole hageja omandiõigust korteriomandile vaidlustanud, tuginedes valduse välja andmisest keeldumisel vaid sellele, et tal on valdamiseks õiguslik alus, milleks on T Miga 01.10.2018 sõlmitud üürileping. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 saab üürileping õigustada kostjat korteriomandi valdust välja andmast keelduma aga üksnes juhul, kui üürileping kehtib hageja kui kinnistu omaniku suhtes. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole hageja üürilepingu pool, seega pole üürileping talle siduv.
11.6.Kohus leiab ka, et üürileping ei läinud hagejale üle VÕS § 291 lg 1 mõistes, mis sätestab, et kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Antud juhul olid T M ja hageja A S pärijatena vaidlusaluse korteri ühisomanikud 03.01.2018-17.06.2020. T M sõlmis üürilepingu ajal, kui korter oli hagejaga ühisomandis (01.10.2018) ilma hageja teadmise ja nõusolekuta. AÕS § 70 lg 4 alusel on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kui hageja sai 18.06.2020 korteri ainuomanikuks pärandvara jagamise teel, siis ei toimunud omaniku vahetust VÕS § 291 lg 1 mõttes. Seega ei läinud T Mi ja kostja vahel sõlmitud üürileping hagejale üle.
11.7.Seega ei ole esitatud ja tuvastatud asjaolude kohaselt hageja üürilepingu pool ja esile ei ole toodud, et see leping seoks teda muul põhjusel. Selliselt ei ole vindikatsiooninõude lahendamise seisukohalt tähendust, kas üürileping kehtib või mitte.
11.8.Seega leiab kohus, et kuna üürileping ei ole hageja suhtes õiguslikult siduv (ta ei ole seda sõlminud ega sellega ühinenud ega muul moel aktsepteerinud), puudub kostjal hageja kui ainuomaniku suhtes pädev vastuväide korteri kasutamiseks õiguslikul alusel. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele.
12.Eeltoodu alusel ei ole valduse väljamõistmise nõude lahendamise seisukohalt tähtsad

muud vaidlusalused asjaolud, nagu üüri tasu vastavus turuhinnale, üürilepingu objektiks veerandi või terve korteri olemine või üürilepingu lõppemine ülesütlemisega VÕS § 323 lg 1 alusel. Seetõttu puudub vajadus nende seisukohtade ja tõendite lähemaks käsitlemiseks otsuses.

12.1.Kohus märgib siiski, et kostja väide 1⁄4 korteri üürileandmise ja -võtmise kohta ei ole tõendatud ega veenev. Üürilepingus sellist kokkulepet ei nähtu. Lepingu punkti 1.1 järgi on üürile antud ruumid aadressil xxx, edaspidi nimetatud elamispind. Lepingu punkti 3.1.1 ja 3.1.2 järgi kohustus üürileandja andma üürniku (kostja) kasutusse ruumid akti alusel ja võimaldada neid lepingu kehtivuse ajal kasutada. Nende punktide järgi anti üürile seega kogu korter elamispinnana, lepingus ei ole piiritletud ega defineeritud lepingu objekti või kasutusse antavaid (elu)ruume veerandina korterist. Samuti ei ole esitatud tõendina näiteks ruumide üleandmise akti, millest nähtuks veerandi korteri üürniku kasutusse andmine. Samuti ei ole kostja usutavalt selgitanud, mismoodi kahetoalise, läbikäidava elutoaga korterist veerandi üürimine reaalsuses teostatav oleks ning mismoodi oleks võimalik ülejäänud kolmveerandit korterist iseseisva objektina tulutooval viisil üürile anda. Seega on kostja väide, et üürileping oli sõlmitud 1⁄4 korteriomandi kasutamiseks, ebausutav ja tõendamata.
13.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et A Ai ebaseaduslikust valdusest tuleb välja mõista korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning kohustada A Ai andma korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) valdus üle M Kile. Valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise korral tõsta A A ja tema asjad korteriomandist asukohaga xxx (registriosa nr xxx) välja.
14.Hageja on kostja vastu esitanud kasutuseeliste hüvitamise nõude summas 1232,24 eurot ning kasutuseelise hüvitis arvestusega 518,53 eurot kuus korteriomandi kasutamise eest alates 01.10.2020 kuni korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) valduse vabastamiseni A Ai (A) poolt.
14.1.Kostja vaidleb kasutuseelise nõudele ja selle suurusele vastu ning leiab, et hageja jätab tähele panemata, et vastavalt esitatud arvetele on juba juunikuu arvest näha ettemaks 21,77 eurot, mis ulatub üle kõige nelja kuu. Seega on esitatud igakuine arve kõnesoleva ettemaksu arvelt 21,77 euro võrra väiksem (t lk 57-59 pöördel). Lisaks nähtub hageja poolt esitatud arvetest, et põhilise osa moodustavadki omaniku poolt tasumisele kuuluvad kõrvalkulud (remondifondi makse, laenumakse jms) kokku 45,04 eurot ühes kuus, siis kostja ei saa nõustuda hageja seisukohaga, mis ei ole seadusega kooskõlas, et kostja kui üürnik peaksin tasuma selle osa eest, mis tegelikult kuulub omaniku poolt tasumisele. Kostja väitel on vaidlusaluse korteriga samas piirkonnas asuvate umbes samaväärsete kahetoaliste korterite ühe üüriruutmeetri keskmine hind 8,04 eurot. Leitud keskmisest hinnast tulenevalt oleks xxx asuva korteri keskmine üür 295,88 eurot, mitte aga hageja poolt märgitud keskmised summad (11,5 – 11,9 eurot/m2) 2020.a. juuni- kuni septembrikuu kohta.
15.AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040 (vt ka Riigikohtu otsus nr 2-16-9519, p 34; nr 2-1518478/33, p-d 10-13). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on 22.10.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14 punktis 16 selgitanud, et kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad kõne alla tulla asja viljad ja kasutuseelised.
15.1.Riigikohus on 20.12.2005 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 punktis 26 märkinud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-6514, p 16; otsus nr 3-2-1-46-09, p 15). Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha.
15.2.AÕS § 85 lg 1 viite tõttu VÕS §-le 1037 on hõlmatud ka kõikvõimalikud nõuded VÕS § 1037 (rikkumiskondiktsioon) alusel. VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul eelkõige kasutamise või äratarvitamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku asja, on rikkumise teel saaduks rikkumisega omandatud kasutuseelised. Praegusel juhul saab kostja kasutuseeliseks olla kasu, mida ta võis saada seetõttu, et ei pidanud üürima korterit (elamispinda) teistelt isikutelt. Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3 esimene lause). Hariliku väärtuse tõendamiskoormus on hagejal (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-14, p 16).
15.3.Antud juhul on kostja kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1 tähenduses kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt korteriomandiga sarnast eluaset üürima, hoides seega kokku eluaseme üürikulud, kuid ka kõrvalkulud, mis tuleks korteri üürimise korral üürile lisaks kanda (vt VÕS § 292 lg 1). Kostjal puudus seaduslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks, seega on täidetud VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldus, so kostja on rikkunud hageja nõusolekuta tema valdust asja kasutamise teel ning rikastunud alusetult hageja arvel.
16.Hageja on arvestanud kasutuseelise nõude seisuga 31.03.2021 järgnevalt (t lk 77-78): perioodil 18.06.2020-31.03.2021 eest summas 3935,39 eurot ning kasutuseelise hüvitis arvestusega 526,88 eurot kuus korteriomandi kasutamise eest alates 01.04.2021 kuni korteriomandi valduse vabastamiseni kostja poolt (t lk 82). Hageja on nõudest maha arvestanud kostja tasutud summad (1000 eurot seisuga märts 2021).
17.Konkreetse korteri üüri turuhinna osas on mõlemad pooled esitanud seisukohad, tuginedes kinnisvaraportaalide väljavõtetele ja andmetele. Kasutuseelise suuruse tõendamise koormis on hagejal, mida kohus hagejale ka selgitas (t lk 97p, p 6.2), tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
17.1.Hageja on korteriomandi üüriväärtuse tõendamiseks esitanud kinnisvaraportaali www.kv.ee avaldatud üürihindade statistika, mis perioodil juuni 2020 – märts 2021 näitab keskmise üüriruutmeetri hinnaks Põhja-Tallinnas 11,5-11,9 eurot/m2 (t lk 8081). Eeltoodud portaali üüriandmete põhjal arvestas hageja välja korteriomandi üüriväärtuse, mis on toodud lisatud tabelis t lk 82. Juuni 2020 eest on arvestatud sellest 13 päeva 30-st, arvestades hageja ainuomanikuks saamise aega. Juuni 2020 – märts 2021 eest on korteriomandi üüriväärtus hageja hinnangul kokku 4078,42 eurot.
17.2.Nagu märgitud, siis kostja selle arvestusega nõustunud ei ole ja on sellele vastu vaielnud põhjendusel, et Põhjas-Tallinna linnaosa keskmine üürihind ei näita tegelikku xxx ehk xxx asumi üürihindasid, kus asub vaidlusalune korter. Põhja-Tallinna keskmise hinna hulka on arvestatud ka teistest kallima üürihinnaga korterid näiteks Kalamaja, Pelgulinna jm asumis, kus ühe ruutmeetri üürihind ulatub üle 12 euro, mis

omakorda muudab põhjendamatult kõrgemaks ka Pelguranna asumis asuvate vähemväärtuslike eluruumide keskmise üürihinna (t lk 58 teine lõik).

17.3.Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega ei ole tõendanud, et konkreetse, vaidlusaluse korteri üürihinnaks või -väärtuseks oleks t lk 82 tabelis toodud 11,5-11,9 eurot ruutmeetri eest ehk 423,20-437,92 eurot kuus. Hageja on selle tõendamiseks esitanud üüriportaali pakkumishindade statistilise keskmise Põhja-Tallinna linnaosa kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda kinnisvaraportaalide pakkumishinnad tegelike üüritehingute hindu. Samuti on alust kostja vastuväitel, et kogu Põhja-Tallinna linnaosa üürihindade võtmine valimisse võib keskmist hinda kallimate linnaosade tõttu kergitada. Kostja on oma vastuväitega koos esitanud tõendeid odavamate pakkumishindade olemasolu kohta Pelguranna tänava piirkonnas (t lk 59-67). Kohtul puudub alus eelistada tõendina hageja statistikat kostja esitatud üüripakkumiste kuulutustele. Pealegi ei tõenda terve linnaosa üüripakkumiste statistiline keskmine konkreetse korteri üüriväärtust. Hageja on vastuseks kohtu antud võimalusele ja tähtajale loobunud võimalusest määrata korteri turuüür kindlaks ekspertiisiga (t lk 100, p 2.1.1).
17.4.Kostja ei ole 25.11.2020 kohtule esitatud vastuses seadnud siiski kahtluse alla, et korteriomandi turuüür võiks olla alla kostja enda poolt esile toodud väärtuste, st kostja tunnistab korteriomandi üüriväärtust vähemalt summas 295,88 eurot kuus. Lisaks on kostja oma vastuses väitnud, et veerandi (1⁄4) korteri õiglane ja turusituatsioonile vastav üür on lepingus kokku lepitud 80 eurot (t lk 57 pöördel, teine lõik). Kostja on samas ka kinnitanud, et kostja leppis „T Mega kokku, et kogu korteri üür on 320 eurot. T Mega üürilepingut sõlmides võeti aluseks piirkonnas analoogsete korterite puhul enamlevinud üürihind 320 eurot, millest 1⁄4 ehk minu osa moodustab 80 eurot. Leping on kehtiv kuni 01.10.2023.a.“ Seega asub kohus seisukohale, et kostja on võtnud omaks, et vaidlusaluse korteri üürimise turuväärtus on vähemalt 320 eurot kuus. Hageja ei ole kõrgemat üüriväärtust tõendanud. Kohus lähtub kasutuseelise kindlakstegemisel (sh. edasiulatuva kasutuseelise kindlaksmääramisel) seega üüriväärtusest 320 eurot kuus.
17.5.Perioodil 18.06.2020-31.03.2021 eest on korteri kasutuseelise üüriväärtus 3018,67 eurot (320€ x 13/30 + 320€ x 9). Alates 01.04.2021 kuni korteriomandi valduse vabastamiseni kostja poolt kasutuseelise üüriväärtus 320 eurot kuus.
18.VÕS § 292 lg 1 alusel peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. T Me ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu punkti 2.1.2 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale arvete alusel lisaks üürile ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude eest järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kõrvalkuludeks on kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu hoone, kus ruumid asuvad haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, gaas, küte, sidekommunikatsiooni- ja valveteenus. Üürilepingu punkti 2.2. kohaselt määrab kõrvalkulude suuruse üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivatest arvestusmetoodikast (t lk 11). Kostja ei ole kõrvalkulude tasumise kohustusele vastu vaielnud, vaid sellega nõustunud (t lk 57-58p). Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit või põhistanud, miks tal puuduks kohustus tasuda hagejale kõrvalkulude eest olukorras, kus ta on olnud korteriomandi ebaseaduslik valdaja ja kasutaja.
18.1.Hageja on kõrvalkulude tõenditena esitanud üüriarved juuni 2020 – märts 2021 kohta (t lk 43-44p ja lk 84-86p) ja kõrvalkulude arvestuse (t lk 82).
18.2.Kohus asub seisukohale, et nii üürilepingu kui ka VÕS § 292 lg 1 sõnastusest tulenevalt ei pea üürnik tasuma korteriühistu arvetel kajastatud remondifondi (21,49 eurot juuni-september ning 7,36 eurot kuus oktoober-märts) ja pangalaenu (23,55 eurot kuus) maksete eest, kuna need ilmselt ei ole tasuks üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest, vaid on pigem seotud korteri parendamisega. Seega tuleb kõrvalkulude arvestust vähendada 45,04 eurot kuus perioodil juuni-september ning 30,91 eurot kuus perioodil oktoober-märts (lisaks juba hageja enda poolt märtsi 2021 arvest veearvesti vahetuse summa mahaarvamisele).

Juuni 2020 arvest (t lk 43) 75,77 eurot, lahutades 45,04 eurot saame 30,73 eurot, millest 13 päeva eest kuulub kostja poolt hüvitamisele 13,32 eurot. Juuli-september 2020 kuulub hageja arvestusega (t lk 82) võrreldes kõrvalkulu vähendamisele 135,12 eurot (3 x 45,04). Oktoober 2020 – märts 2021 hageja arvestusega (t lk 82) võrreldes kuulub kõrvalkulu vähendamisele 185,46 eurot (6 x 30,91). Seega kokku kuulub hageja arvestusega (t lk 82) võrreldes kõrvalkulu juuli 2020 – märts 2021 perioodi eest vähendamisele 320,58 euro võrra. Seega kokkuvõttes kuulub perioodi juuni 2020 – märts 2021 eest kostjalt väljamõistmisele kõrvalkulu 516,88 eurot.

18.3.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et kommunaalarvetel kajastatud ettemaks summas 21,77 eurot oleks tekkinud kostja tehtud maksete tulemusena või selle arvel. Samuti on tegemist ühe ja sama ettemaksuga (vaatamata ettemaksule tasuti eelmise kuu arve täissummas, mistõttu ettemaks säilis), mida igal kuul uuesti arvest maha arvestada oleks alusetu.
18.4.Edasiulatuva kasutuseelise nõude suuruse kindlakstegemiseks on vajalik välja selgitada korteriomandi igakuine keskmine kõrvalkulu. Keskmisest tuleb lähtuda, kuna kütteperioodil on kulude suurus oluliselt erinev. Hageja esitatud tabelis (t lk 87) on toodud viimase aasta (kui kõige värskemad andmed) korteriühistu arvete summad. Kohus tuvastas, et hageja kõrvalkulude arvestust tuleb remondifondi ja laenumakse arvelt vähendada 45,04 eurot kuus perioodi mai-september (ehk 5 kuu eest) ning 30,91 eurot kuus oktoober-aprill (ehk 7 kuu eest) ehk kokku 441,57 euro võrra. Seega aastaseks kõrvalkulu summaks kujuneb 626 eurot, mille järgi kujuneb korteriomandi keskmiseks igakuiseks kõrvalkuluks 52,17 eurot (626 : 12), mis kuulub edasiulatuva kasutuseelise nõudena kostjalt väljamõistmisele lisaks üüriväärtusele 320 eurot kuus.
19.Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud hagejale perioodil juuni 2020 – märts 2021 kokku 1000 eurot, selgitusega „üür“ (t lk 77p, p 2.1.4) ning hageja on selle oma nõudest maha arvestanud. Kohus arvestab seetõttu samuti kostja poolt tasutud summa 1000 eurot väljamõistetavast kasutuseeliste nõudest maha.
20.Kokkuvõttes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kasutuseelis järgmise arvestuse alusel:
20.1.Perioodil 18.06.2020-31.03.2021 eest on korteri kasutuseelise üüriväärtus 3018,67 eurot ja kõrvalkulu 516,88 eurot, kokku 3535,55 eurot, millest arvestatakse maha kostja tasutud 1000 eurot, jättes väljamõistetavaks summaks 2535,55 eurot.
20.2.Alates 01.04.2021 kuni korteriomandi valduse vabastamiseni kostja poolt kasutuseelise üüriväärtus 320 eurot kuus ja kõrvalkulu 52,17 eurot kuus, seega kokku 372,17 eurot kuus. Sellest kuuluvad mahaarvestamisele kostja poolt hagejale

võimalikult täiendavalt tasutud summad.

21.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtuvälise õigusabikulu summas 403,20 eurot. Kostja nimetatud nõudele vastu ei ole vaielnud.
21.1.Riigikohus on 09.02.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
21.2.Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et hagejale on Advokaadibüroo TRINITI esitanud 30.06.2020 arve nr 2020-0382 (täies ulatuses, st summas 288 eurot) (t lk 45) ja 31.07.2020 arve nr 2020-0469 (0,8h ulatuses, st summas 115,20 eurot (t lk 46).
21.3.Kohtule esitatust nähtub, et hageja nimel on vandeadvokaat Risto Käbi edastanud 06.07.2020 kostjale kohtuväliselt nõudekirja ning üürilepingu ülesütlemisavalduse (t lk 16-17).
21.4.Kohus peab põhjendatuks hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamist korteriomandi valduse saamiseks. See oli suunatud kohtuvaidluse vältimisele. Kohus peab esindajakulu suurust summas 403,20 eurot vajalikuks ja põhjendatuks.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kuulub valduse ja kohtueelse õigusabiteenuse kahjuhüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamisele täielikult ning kasutuseelise hüvitise väljamõistmise nõudes rahuldamisele osaliselt.
22.1.A A’i ebaseaduslikust valdusest tuleb välja mõista korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning kohustada A A’i andma korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) valdus üle M K’ile. Valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikult mittetäitmise korral tõsta A A ja tema asjad korteriomandist asukohaga xxx (registriosa nr xxx) välja.
22.2.A A’ilt tuleb M K’i kasuks välja mõista kasutuseelise hüvitis perioodi 18.06.2020 – 31.03.2021 eest 2535,55 eurot ning kasutuseelise hüvitis arvestusega 372,17 eurot kuus korteriomandi kasutamise eest alates 01.04.2021 kuni korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) valduse vabastamiseni A A’i poolt
22.3.A A’ilt tuleb M K’i kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 403,20 eurot.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 22570,28 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud valduse väljanõudmise ja kahju hüvitamise nõude täielikult (100%), tagasi- ja edasiulatuva kasutuseelise nõude osaliselt (vastavalt 64,4% ja 70,6%), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda.
27.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 900 eurot ja esindajakulu summas 2347,20 eurot (t lk 103-104) koos käibemaksuga, sest eraisikuna ei saa ta käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
28.1.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summa 765 eurot (900 x 85%).
28.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14) ning ei ületa turu keskmist advokaadi õigusabiteenuse hinda.
28.3.Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 16 tundi 18 minutit. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 16 tundi 18 minutit vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning asja keerukusele. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning asjakohasust. Hageja lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud.
28.4.Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja kulu summas 1995,12 eurot (2347,20 x 85%).
28.5.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 2760,12 eurot.
28.6.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
28.7.Hageja on palunud määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub A A kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole xxx (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri (t lk 77). Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 445 lg 1 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele otsuse täitmise korrana.
29.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega kostjal kindlaksmääratavaid ega hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja