Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14048
Kohtuasi
X hagi MPS Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
MPS Invest OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja MPS Invest OÜ (registrikood 11420254), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.02.2022 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-14048 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta MPS Invest OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud X (hageja) hagi MPS Invest OÜ (kostja) vastu täiteasjas nr 023/2020/1352 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohus tegi 11.01.2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.09.2021 otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi, tunnistas kostja nõude sundtäitmise täiteasjas nr 023/2020/1352 lubamatuks ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus jättis 17.01.2022 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
2.Hageja esitas 17.12.2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 5040 eurot (koos käibemaksuga) ning hagilt ja hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivus kokku 525 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja lepinguline esindaja tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) toiminguid kokku 30 tunni ulatuses, sh materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine 3 tundi; kohtumine kliendiga, tegevuskava arutelud 1 tund; hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine 9 tundi; tutvumine kostja vastusega 1,5 tundi; 02.10.2020 kohtule seisukoha koostamine 0,5 tundi; tutvumine kohtu 02.10.2020 määrusega 0,25 tundi; hagiavalduse täienduse koostamine, lisade komplekteerimine 8 tundi; tutvumine kohtu 15.10.2020 määrusega 0,25 tundi; tutvumine kostja 25.11.2020 menetlusdokumendiga 0,5 tundi; hageja 27.11.2020 täiendav seisukoht 3,5 tundi; tutvumine kostja 16.12.2020 menetlusdokumendiga 1 tund; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi; ja jooksvad õigusliku positsiooni arutelud kliendiga 1 tund. Hageja esitas 05.04.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 1848 eurot (koos käibemaksuga) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 425 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja lepinguline esindaja tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) toiminguid kokku 11 tunni ulatuses, sh tutvumine maakohtu otsusega 1 tund; apellatsioonkaebuse koostamine 8,5 tundi; tutvumine kostja 04.03.2021 vastusega 1 tund; ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Hageja esitas 17.08.2021 ringkonnakohtule pärast 05.04.2021 kantud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 336 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Hageja palus ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt (TsMS § 177 lg 4).
3.Kostja palus kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus mõistis 21.02.2022 määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7838 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise sellelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagilt, hagi tagamise avaldustelt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv kokku 950 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja
2-20-14048 menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulude osas ei ole selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid. Kostja menetluskulud olid hageja kuludest mõlemas kohtuinstantsis suuremad. Tunnitasu suurust 140 eurot (ilma käibemaksuta) saab pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Määruskaebus
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt teha uus määrus, hinnates iseseisvalt iga üksiku vastaspoole menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust ning põhjendades ette nähtud menetluskulude hüvitamise ulatust. Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei hinnanud iga üksiku hageja lepingulise esindaja toimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning jättis määruse sisuliselt täielikult põhjendamata. Seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus, sest ringkonnakohus ei saa asuda kaalutlusõigust teostama maakohtu eest ja nimel. Samuti kitsendaks ringkonnakohtus esimesena menetluskulude kindlaksmääramine edasikaebeõigust. Menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt kontrollis maakohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning põhjendas oma seisukohti piisavalt. Kostja ise ei toonud välja, millised hageja menetluskulud on tema arvates ebavajalikud või ülepaisutatud. Samuti ei esitanud kostja hageja esindaja tunnitasu osas vastuväiteid. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus on hageja lepingulise esindaja kulu kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kolleegium märgib, et maakohus ei võtnud seisukohta hageja 17.08.2021 ringkonnakohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud avalduse osas (II kd, tl 1), mis seondus pärast 05.04.2021 tekkinud kuludega. Selles osas ei ole TsMS § 177 lg 5 alusel taotletud määruse täiendamist. TsMS § 177 lg-s 5 ja TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud ajaliste piirangute tõttu ei saa ka enam täiendamist nõuda ega saa maakohus omal algatusel täiendavat määrust teha. Samuti ei ole
2-20-14048 hageja vaidlustanud maakohtu määrust ega saa ringkonnakohus kostja kaebuse alusel välja mõista hageja kasuks täiendavat menetluskulude hüvitist.
11.Riigikohtu praktika järgi saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56).
12.Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega, et maakohus ei põhjendanud oma diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Samas ei muuda see maakohtu lõppjäreldust valeks. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada ja täiendada maakohtu põhjendusi.
12.1.Kolleegium leiab erinevalt kostjast, et maakohus ei pidanud menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel igat üksikut õigusabitoimingut eraldi analüüsima, kuid nõustub, et maakohus ei ole enda järeldusi õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendanud. Iseenesest ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Samas ei ole praegusel juhul maakohtu määrusest selgelt aru saada, millest lähtudes on maakohus hageja esindajakulusid põhjendatuks pidanud. Samuti maakohtu märgitud asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on suuremad, ei näita iseenesest hageja esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust. Üldjuhul ei ole menetlusosalise lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kriteeriumiks vastaspoole lepingulise esindaja ajakulu maht (vt ka RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17). Kirjeldatud rikkumine ei viinud kokkuvõttes siiski ebaõige otsustuse tegemiseni. Maakohtu järeldus on nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades asja keerukust ja mahukust ning menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.
12.2.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumine toob kaasa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Ringkonnakohtul on võimalik puudused määruse põhjendamisel ise kõrvaldada (TsMS § 667 lg 2), täiendades määruse põhjendusi. Riigikohus on korduvalt väljendanud, et TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma selle maakohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada. Menetlusõiguse normi rikkumise, mis seisnes põhjendamiskohustuse rikkumises, saab ringkonnakohus üldjuhul ise kõrvaldada (RKTKo 25.11.2020, 2-18-10961, p 12). Ekslik on kostja arusaam, nagu määraks ringkonnakohus maakohtu puudusi kõrvaldades esimesena kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Iga üksiku õigusabitoimingu määruse põhjendustes eraldi analüüsimata jätmine ei tähenda, et maakohus on jätnud hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse täielikult hindamata.
2-20-14048
13.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, ning põhjendab seda järgmiselt.
13.1.Hageja esindaja ajakulu maakohtus oli kokku 30 tundi. Kostja ei ole määruskaebuses välja toonud, millistele toimingutele kulunud aeg ei ole tema hinnangul põhjendatud. Kolleegium leiab, et asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest lähtudes saab hagejale maakohtus osutatud õigusabikulu mahtu pidada põhjendatuks täies ulatuses. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kulude koosseis on kooskõlas praeguse asja materjalidega ning ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud põhjendamatult aega. Hagejal on hagiavalduse koostamiseks ja sellele eelnevalt materjalidega tutvumiseks kulunud 12 tundi. Samuti on hageja pärast seda, kui maakohus seadis hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise määruses kahtluse alla tema hagi põhjendatuse, esitanud täiendavad faktilised asjaolud, õiguslikud põhjendused ja tõendid. Selleks on hagejal kulunud 8 tundi. Arvestades käesoleva vaidluse olemust ja asjaolusid ning hageja kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu, sh erinevate õiguslike küsimuste käsitlemist, aga ka seda, et menetluse alguses eeldab dokumentide koostamine põhjalikumat asjaolude väljaselgitamist ja materjalidega tutvumist ning tuleb kujundada menetluslik positsioon, on kolleegiumi hinnangul tegemist põhjendatud ajakuluga. Menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei sisalda üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks. Kohtudokumentidega ja kostja menetlusdokumentidega tutvumisele ning nendele vastamisele on hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 7,5 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajalike toimingutega hageja õiguste kaitsmisel. Kliendi õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on menetlusosalise esindajal vajalik tutvuda kõigi kohtu koostatud ja vastaspoole esitatud dokumentidega. Ilma dokumendi analüüsimiseta ei saa esindaja otsustada, kas sellele on vaja omakorda vastata või mitte. Samuti ei saa nimetatud ajakulu kostja maakohtus esitatud erineva sisuga menetlusdokumentide sisu ja pikkust, sh arvukaid viiteid ning lisatud tõendeid arvestades pidada ülemääraseks. Vastaspoole esitatud menetlusdokumendi mahust paratamatult sõltub sellega tutvumise aeg, mistõttu tuleb suuremahulisemate menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel arvestada, et vastaspoolel on samuti selle võrra suurem töömaht. Kliendiga nõupidamiseks on hageja lepingulisel esindajal maakohtus kulunud kokku 2 tundi. Kliendisuhtlus on mõistlikus ulatuses vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel. Ka Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kolleegium peab hageja välja toodud kliendisuhtlusele kulunud aega vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatuks. Samuti on Riigikohtu praktika kohaselt menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning esitamise kulu põhjendatud ja vajalik kulu (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Sellele kulunud 0,5 tundi saab menetluskulude nimekirja ja avalduse sisu arvestades pidada mõistlikuks.
13.2.Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega ka hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. 11 tunniga analüüsis hageja maakohtu otsust, koostas apellatsioonkaebuse, tutvus kostja vastusega apellatsioonkaebusele ja koostas menetluskulude nimekirja. Nimetatud ajakulu on ringkonnakohtu menetluses asjakohane ning ehkki apellatsioonimenetluses on korratud ka varasemaid seisukohti, tuli hagejal sellegipoolest maakohtu otsus läbi töötada, apellatsioonkaebus ja menetluskulude nimekiri koostada ning
2-20-14048 kostja vastusega apellatsioonkaebusele tutvuda. Kulunud aeg ei ole maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse mahtu ja sisu ning asja keerukust, sh tõstatatud küsimusi arvestades ebamõistlikult pikk ja seda saab pidada põhjendatuks. Kostja pole toonud välja argumente, mis tingiks ajakulu vähendamise.
14.Kolleegiumil ei ole põhjust ümber hinnata ka maakohtu otsustust hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määra 140 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuse kohta. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 140 eurot (ilma käibemaksuta) saab esindaja kvalifikatsiooni ning käesoleva vaidluse keskmist keerukusastet ja mahukust arvestades pidada mõistlikuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa ka kohtupraktikas põhjendatuks peetud advokaadi tasumäärasid (vt nt RKTKm 16.04.2021, 2-204817, p 20; RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Kostja ei ole samuti esitanud sisulisi vastuväiteid hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele.
15.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
17.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 II lause ja lg 3 I lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.