K P ́i hagi AS ́i SEB Pank vastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr xxx sundtäitmine, alternatiivselt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks osaliselt 3500 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K P (isikukood xxx, xxx; xxx), esindajad v.adv. Madis Piirla, v.adv. Simona Vissak, e-post: [email protected]; [email protected] Kostja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn), esindaja Martin Velling, e-post: [email protected], [email protected]
Menetluse liik
Kohtuistung 17.05.2021, Tallinn, osalesid K. P, esindajad v.adv. M. Piirla, v.adv. S. Vissak, kostja esindaja M. Velling
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata K P ́i nõue, milles ta palus tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas nr xxx sundtäitmine.
3.Rahuldada K P ́i alternatiivne nõue ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks osaliselt summas 46 724,79 eurot.
Välja mõista AS-lt SEB Pank K P ́i kasuks lõivu katteks 350 € ja esindaja kulude katteks 4846,19 € (sh käibemaks) ning AS-l SEB Pank tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda K P ́ile menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta AS ́i SEB Pank menetluskulude suurus kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
7.Otsuse täitmist tagab 27.09.2019 määrusega nr 2-19-14814 seatud hagi tagamise abinõu. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.K P esitas kohtule 25.09.2019 hagi AS SEB Pank vastu tunnistada lubamatuks täiteasjas nr xxx sundtäitmine, alternatiivselt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks osaliselt, s.o summas 46724,79 eurot ja jätta menetluskulud vastaspoole kanda (terviktekst, 25.09.20, lk 182).
2.K Pi vastu algatati 09.08.2019.a täitemenetlus täiteasjas nr xxx). Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ning täitedokumendiks Tallinna Notar Margus Veskimäe 13.11.2017 notariaalakt nr xxx.
3.P E & R OÜ (pankrotis, edaspidi P või laenusaaja) ja AS SEB Pank sõlmisid 09.11.2017.a arvelduslaenulepingu nr xxx (edaspidi laenuleping). Laenulepingu p 1.1 kohaselt oli laenusummaks 150 000 eurot ning p 3.2 kohaselt laenutähtpäevaks 30.04.2018.a. Laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks on hageja poolt antud tagatisena hüpoteek kinnisasja xxx, registriosa nr xxx näol, mis kuulub K P’ile. Pant on seatud I jrk summas 46 783,33 eurot ning II jrk summas 148 217 eurot (kokku 195 000,33 €).
4.P ja kostja sõlmisid laenulepingu juurde 27.04.2018.a lisa nr 1, millega muudeti laenutähtpäevaks 31.10.2018.a ning 10.08.2018.a sõlmiti lisa nr 2, millega suurendati laenulimiiti 45 000 euro võrra, millest tulenevalt loeti laenulimiidiks 195 000 eurot. Laenulepingu lisad sõlmiti P (seadusliku esindaja T V vahendusel) ning kostja vahel. Hageja seisukohta ega nõusolekut selle osas ei küsitud ega teavitatud sellisest täiendusest.
5.P ja kostja vahel olid enne laenulepingu lõpetamist läbirääkimised laenulepingu võimaliku pikendamise küsimused. P esindaja kirjutas 21.03.2019.a kostjale paludes kahe kuu võrra pikendust. Kostja kahe kuuga ei nõustunud ning pakkus selle asemel samadel tingimustel pikendamist ühe kuu võrra. P selgitas kostjale kahe kuu vajaduse põhjuseid, tuues esile, et pikaajalise laenulepingu tagasimaksmine igakuiselt summas 25 000 eurot on selgelt palju ning juhtis tähelepanu, et investorite rahad saabuvad hiljem. Kostja vastas, et saab kuuks ajaks pikendada, kui 20 tuhat eurot erakorraliselt tagastatakse inv. laenu ja et saab üle vaadata jälle aprilli lõpus.
6.Mais 2019.a pöördus P kostja poole. P täitis kohustuse hilinemisega, s.o aprilli lõpuks. Sellest tulenevalt ilmnes internetipanka viivis terve aprilli kuu eest ning lisaks ka mai alguse eest, kokku üle 35 000 euro. P selgitas, et tegi uue lepingu ning saatis mais taotluse käibekrediidi pikendamiseks. Seda samadel tingimustel, et lühendada kommertslaenu enneaegselt 20 000 euro võrra. Kirja edastamise päeval nentis P, et samal päeval sai tasutud 14 146 eurot ning
järgmiseks nädalaks plaanitakse tasuda ka lõpposa. P soovis saada lahendust, mis aitaks vältida edaspidiseid alusetult igapäevaste viiviste lisandumisi, olukorras kui tegelikkuses on lepinguid ja maksetähtaegu pikendatud. P selgitas oma plaane seoses investorite otsingutega, et leida lahendus ka kommertslaenu tasumiseks. P täpsustas, et käibekrediidile annaks investor tõenäoliselt uue tagatise, et vabastada tagatiseks pandud füüsilise isiku vara, s.o K P’i kinnisasi, mille sundtäitmist on kostja alustanud, mis oli üllatuslik. Kostja vastas 13.05.2019 laenu katteks kantud summad kantakse laenu põhiosa katteks ning viivis jääb hetkel üleskindla summana. Lisaks märkis kostja, et viivise nõude vähendamist arutavad pooled pärast seda kui kogu arvelduslaenu kohustus on tasutud.
7.Alates 03.07.2019 alustas hageja püüdlusi kostjaga läbirääkimisteks kuid tulutult. Hageja esindaja selgitas, et hageja on huvitatud maja müümisest ning avaldas soovi arutada tehnilisi küsimusi. Kostja ei nõustunud hagejaga kohtuma ning edastas ettepaneku hüpoteegi kustutamiseks, kui hageja tasub 195 000 eurot. Hageja asus otsima lahendusi, et refinantseerida laen, kuid edutult. Pank ei olnud nõus, põhjendades laenu mitteandmist läbi tavalise laenutaotluse protsessi. Lisaks selgitas kostja, et nii väikese summa korral hakka ta laenukomisjoniga suhtlema. Tegemist oli hoolimatu suhtumisega, sest panditud asi oli hageja perekonna elukoht ja hageja otsis aktiivselt võimalusi olukorra lahendamiseks, kuid pank ei tulnud vastu.
8.P ja hageja asusid seejärel uuesti otsima alternatiivseid võimalusi, et tasuda kohustused ning edastasid üheskoos 26.07.2019.a kostjale uue ettepaneku, leidmaks lahendus Laenulepinguga võetud kohustuste ümberkujundamiseks/refinantseerimiseks. Ühtlasi selgitas P esindaja, et hüpoteegi omanikule sai alles hiljaaegu teatavaks, et arvelduslaenulepingust tulenevate kohustuste täitmine võis ületada P E & R OÜ maksevõime. Sellest hoolimata suurendati arvelduskrediidi summat senise 150 000 eurolt 195 000 eurole. Kas seda teadis pank, et arvelduskrediidi suurendamine ületab maksevõime, kuid selline teadmatuses hoidmine ei vasta hageja hinnangul heausksele käitumisele panga poolt. Veelgi enam oleks kostja pidanud sel hetkel hindama nii P kui hageja maksevõimet ja kui seda ei tehtud, siis vähemalt hilisemate makseraskuste tekkimise korral näitama omalt poolt üles mingitki vastutulekut.
9.Sellele kirjale vastas kostja 26.07.2019, et refinantseerimine tuleks kõne alla ainult juhul kui võetakse üle ka investeerimislaenu jääk. Hageja ja P selgitasid kostjale 01.08.2019 edastatud ühises pöördumises, et pingutavad endiselt, et leida lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks. Kostja vastas 06.08.2019, et kaalub uue laenu väljastamist ainult tingimusel kui ka investeerimislaenu jäägi tasumine saab lahenduse. Kostja soovis saada investeerimislaenu osas lahendust hagejalt/Parealt, et kuidas see tasutud saab, sest vastasel korral ei ole pank motiveeritud uut laenu väljastama, kuna arvelduslaenu jäägi saab pank niikuinii läbi täitemenetluse rahuldatud.
10.Hageja leiab, et selline hoiak ning suhtumine võlgnikku ja hagejasse ei ole kohane ning näitab üksnes kostja poolset pahatahtlikkust ning eesmärki jõuda kiirelt täitemenetluseni. Nimelt pöördus kostja juba 08.08.2019.a täitemenetluse avaldusega kohtutäituri poole ja seda olukorras, kui nii P kui hageja pakutu oli sisuliselt põhiosa täies ulatuses täitmine.
11.Hagejale edastati kohtutäituri poolt täitmisteade, kus anti hagejale vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva. Hageja esitas täiturile taotluse vabatahtliku täitmise pikendamiseks, milles selgitas, et on asunud võlgnevuse täitmiseks müüma oma kahte kinnisasja ja palus 3 kuu võrra pikendust. Tähtaja pikendamine on vajalik, et säilitada 8 inimese elukoht xxx. Lisaks hagejale ja tema abikaasale elavad seal üürilepingu alusel ka K P-P koos oma abikaasa ning tänaseks 4
alaealise lapsega. Üürileping on sõlmitud kuni 01.10.2022, mistõttu on üürnikel õiguspärane ootus seal elamiseks kuni täpselt selle ajani ja just üürilepingus toodud tingimustel. Sellistel tingimustel nad paraku teist samaväärset elukohta ei leiaks, mistõttu mõjutaks kinnisasja müümine neid otseselt ja kahjustaks nende huve oluliselt. Täitur ei vastanud hagejale, täituri ja kostja on eiranud fakti, et tegemist on füüsilise isiku poolt juriidilise isiku laenu tagamiseks antud hüpoteegiga, mille asendamiseks on nii hageja kui ka P esindajad aktiivselt pakkunud välja lahendusi, et mitte kaotada oma elukohta. Täitur 18.09.2019 esitas teate arestimise kohta, mille aeg pidi olema 30.09.2019.
12.Hageja hinnangul on kogu nõude arvestus ebaselge ning täitemenetluse avaldusest ega selle juurde lisatud laenumaksete aruandest ei nähtu, kuidas on kujunenud võlgnevus ning millisest osast (põhiosa või kõrvalnõuded) on laekumised maha arvestatud. Samuti on ebaselge, millise osa nõudest moodustab hageja vastu esitatud nõue summas 195 000 eurot. Vaatamata hageja päringule, keeldus kostja keeldus teabe või dokumentide edastamisest. Kostja esitas üksnes täitmisavalduse koos lisadega.
13.Hagejal on vastuväide täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja leiab, et esitatud nõue on ebaselge. Kostja ei ole tõendanud täitmisavalduses esitatud nõude ulatust vaid on esitanud vastuolulisi andmeid täitmisele kuuluva nõude arvestuste osas. Kostja on kinnitanud P’le 13.05.2019 e-kirjas, et laekumised arvatakse maha põhiosast ning viivis jääb üles kindla summana, mis vastab VÕS §-s 88 sätestatud kokkuleppele võlausaldaja ja võlgniku vahel seoses sellega, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse ning täidetuks loetakse. Samas nähtub täitemenetluses esitatud laenuarvestusest, et laekumisi on maha arvatud viivise arvelt, mitte põhiosa arvelt, mis on vastuolus pooltevahelise kokkuleppega. Viimasel on oluline tähtsus, kuivõrd kui kostja on jätnud vastupidiselt kokkuleppele arvestamata laekumised põhiosa arvelt, siis on ühtlasi arvestatud viivist ebaõigelt võlgnevuse põhiosalt. Sellest tulenevalt võib olla kogu võlgnevuse arvestus ebaõige. Samuti on viivis jätkuvalt kasvanud ka sel perioodil, mil kostja on laenulepingut korduvalt pikendanud.
14.Nõude ebaselgust kinnitab P pangakontole toimunud laekumise teade (hageja 04.12.19 menetlusdokumendi lisa 1), millest nähtub kostja kinnitus põhinõude suuruses summas 148275,21 eurot. Tegemist on 19.06.2019 saldoteatisega väljamineku 1099,95 euro kohta, misjärel kajstus arvelduskrediidi jäägiks summa 148 275,21 eurot. Vaadates täitemenetluses esitatud laenumaksete aruannet, ei nähtu hilisemaid väljaminekuid. Seega ei saa hageja seisukohast olla põhinõue suurem kui 148 275,21 eurot ja vähemalt 46 724,79 euro ulatuses kuulub sundtäitmine lubamatuks tunnistamisele.
15.Kostja pahatahtlikkust ilmestab ka asjaolu, et hageja ja P ühispöördumisele saada ülevaade võlgnevuse kujunemisest ei reageerinud kostja esmalt üldse ka pärast uut päringut ei edastanud kostja ülevaadet, millest nähtuks selgelt, kuidas on kujunenud võlgnevus, mis kuupäevadel toimunud laekumised, mille arvelt maha on arvestatud. Ühtlasi ei edastanud Kostja ka ülevaadet P laenulepingutest ega neist tulenevatest kohustustest, sh andmeid kohustuste täitmise ja jäägi kohta. Kostja poolset keeldumist teabenõudele vastamiseks ei saa pidada õigustatuks. Hagejal, Pl on õigus saada informatsiooni ning tutvuda andmetega, millest oleks jälgitav ning kontrollitav kohustuste jäägi kujunemine panga ees, mida see endas hõlmab ning kuidas on arvesse võetud kohustatud isiku makseid, mis on suunatud kohustuse täitmisele ning mille katteks need arvestatud on.
16.Nõude põhiosa tuvastamisel on hageja jaoks oluline tähtsus, kuivõrd asjaõiguskokkulepe ei hõlma viivisenõudeid. Kostja on kinnitanud ka ise oma vastuses hagiavaldusele ning
kohtuistungil, et kostja ei nõua täitemenetluses hagejalt viiviste tasumist. Seega on Kostja kinnitanud, et hagejalt nõutakse üksnes põhiosa tasumist. Sellest tulenevalt peab hageja hinnangul esmalt kostja tõendama põhiosa suuruse ning näitama ära selle kujunemise.
17.Kuigi kostja kinnitab, et viiviseid ei nõua, leiab hageja, et laenulepingust tulenev 0,5% päevane viivisemäär on hageja suhtes ebamõistlikult suur ja juhul, kui menetluses peaks tuvastatama, et hagejalt nõutud summa sisaldab viivist, siis palub seda kohtul VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi vähendada mõistliku suuruseni. Seega saaks ka käesoleval juhul tarbijalepingus lugeda mõistlikuks kokkulepitud viivisemääraks ligikaudu 0,02% päevas (arvestades, et seadusjärgne viivisemäär on hetkel 8% aastas), kuivõrd see ei kahjustaks ebamõistlikult võlausaldajat ning see oleks põhjendatud lepingupoolte majanduslikku seisundit ja ebavõrdsust arvestades.
18.Lisaks on hageja seisukohal, et kostja käitumine on käsitletav võlausaldaja vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 mõttes. Hoolimata Hageja ja P korduvatest palvetest refinantseerida või ümber kujundada laenu ja selleks sobivaid tingimusi leida püüdes, ei näidanud kostja kordagi üles vastutulelikkust ega head tahet. Millest oli tingitud kostja nõudmine, et kokkulepet otsivad osapooled peavad üle võtma ka investeerimislaenu jäägi, on hagejale tänini arusaamatu. Selline nõudmine ei saa olla põhjendatud ega seaduslik. Praegusel juhul on hageja ning P püüdnud aktiivselt leida lahendusi igal sammul, pakkudes kostjale omalt poolt erinevaid kokkuleppe vorme. Paraku on see osutunud tulutuks. Hageja leiab, et kostja oli koostöökohustuse rikkumisest tingitud vastuvõtuviivituses kooskõlas VÕS § 23 lg-ga 2 ja § 119 lg-ga 1 vähemalt alates märtsi kuust 2019.a, kui kostja keeldus hageja poolt pakutud refinantseerimistehingust ettekäändel, et hagejal tuleks laenukohustuste refinantseerimise kõrval tasuda täielikult ka investeerimislaenu jääk. Hageja hinnangul puudub kostjal eelviidatud sätetest tulenevalt õigus enda nõudeid täitemenetluses maksma panna. Kostja vastuväited
19.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda (tervikvastus 19.10.20, lk 190).
20.Hageja etteheitele, et hageja kui pantija seisukohta ega nõusolekut laenulimiidi suurendamiseks ei küsitud ega teavitatud sellest, vastab kostja järgmist. Hagejale kuuluvale xxx kinnistule seati kostja kasuks hüpoteek summas 195000 eurot arvestusega, et edaspidi saab laenulimiiti nimetatud summani suurendada. Sellega sai hageja arvestada juba hüpoteegi seadmisel. Lisaks oli hagejal endal otsene isiklik huvi ja kasu laenulimiidi suurendamiseks. Nimelt oli hageja abikaasa T P P E & R OÜ osanik. Kuna nimetatud osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka, on hagejal olnud otsene huvi ja kasu nimetatud äriühingu majandusliku käekäigu osas. Sellest tulenevalt tagas hageja oma isikliku varaga ka P E & R OÜ kohustusi. Lisaks oli hageja ka P E & R OÜ raamatupidaja ning tal oli juurdepääs ka äriühingu internetipangale. Tulenevalt eeltoodust ei olnud hageja jaoks teadmata ega üllatuslik mitte ükski sõlmitud laenulepingu lisa. Laenulimiiti suurendati P E & R OÜ majandusliku olukorra parandamiseks, seega kaudselt tehti seda ka hageja huvides, et hageja saaks suuremat kasumit äriühingu tegevusest teenida ning et tema töökoht säiliks.
21.Kostja ja hageja sõlmisid kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu, mille kohaselt on nimetatud lepingu punkti 2.2.1 kohaselt muuhulgas tagatud kõik nõuded P E & R OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja P E & R OÜ vahelisest arvelduslaenulepingust nr xxx (edaspidi leping) ning selle kõikidest lisadest. Tagatud on muuhulgas lepingu nendest lisadest tulenevad nõuded, millega võlgniku rahalised kohustused suurenevad või nende täitmise
tähtaeg muutub. Tulenevalt eeltoodust nähtub üheselt, et hüpoteegiga on tagatud kõikidest lepingu lisadest tulenevad nõuded, sh ka tulevikus sõlmitavatest lisadest ja nendest lisadest, millega suurendatakse hageja vastutust. Vastasel korral oleks kokkulepe võlgniku rahaliste kohustuste suurenemise osas sisutühi. Hageja sai ja pidi arvestama oma kohustustega hüpoteegisumma ulatuses. Notar selgitas kõiki neid asjaolusid hagejale hüpoteegi lepingu sõlmimisel.
22.Hüpoteegi puhul saab rääkida kolme liiki osalistest: hüpoteegipidaja, võlgnik ja omanik. Hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahel ei pea olema tekkinud hüpoteegiga tagatavat võlaõiguslikku nõuet. Omanik on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea olema isiklik võlgnik. Tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
23.Hageja on andnud meelevaldse tõlgenduse kostja 13.05.2019 e-kirjas sisaldunud lausele „Teie poolt arvelduslaenu kohustuse katteks kantud summad kantakse laenu põhiosa katteks ning viivis jääb hetkel üles kindla summana.
24.Kostja poolt öeldu kehtis arvelduslaenu katteks juba kantud summade kohta sel ajahetkel. Kostja ei olegi selle ajani ühtegi lepingu katteks laekunud rahasummat kandnud lepingu viivise katteks. Seda asjaolu kinnita kostja poolt 23.03.2020 esitatud seisukohtade lisaks nr 4 olnud krediidilimiidi kasutamise aruanne. Nimetatud aruandest nähtub, et 10.05.2019 on tasutud 14,146.08 eurot, millest 210 eurot on arvestatud lepingu lisa nr 6 sõlmimise tasu katteks, 16.25 eurot on lepingust (lepingu punkt 4) tulenev limiiditasu laenulimiidi kasutamise eest ning 13,919.83 eurot on vastavalt lepingule esmalt kantud lepingu viivise katteks, millise rahasumma on kostja aga 03.06.2019.a ümber kandnud lepingu põhiosa katteks. Ka 18.06.2019 laekunud rahasumma 8665,09 eurot on kostja kandnud lepingu põhiosa katteks.
25.Iseenesest on lepingu punktis 9.1.2 pooled kokku leppinud laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise järgmises järjekorras: esimesena – lepingutasud, teisena - viivis kolmandana leppetrahv ja muud tasud, neljandana – tasumata intress ja viiendana - laen. Pangal on õigus muuta kohustuste täitmise järjekorda.
26.Õige pole hageja väide, et kostja oleks enne krediidilimiidi suurendamist 45000 euro võrra 195000 euroni pidanud hageja ja põhivõlgniku suhtes läbi viima laenuanalüüsi. See on arusaamatu, miks pidi pank pandiseadja suhtes läbi viima maksevõime analüüsi. Kostja ei ole hagejale kui pandiseadjale laenu väljastanud. Kui Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-157-14 p-s 11 leidnud, et krediidiandja ei pea isegi käendaja suhtes laenuanalüüsi läbi viima, siis pandiseadja suhtes ei oleks krediidiandja laenuanalüüsi läbiviimise kohustus ammugi loogiline.
27.Krediidilimiiti suurendati 10.08.2018 sõlmitud lepingu lisaga nr 2. Laenusaaja P E & R OÜ suhtes analüüsis kostja enne laenulimiidi suurendamist äriühingu maksevõimet eelkõige juhatuse liikme T V poolt 03.08.2018 e-kirjaga saadetud äriühingu 2018.a esimese poolaasta finantsnäitajate põhjal. Nõude ebaselguse kohta märkis kostja järgmist. Lepingust (krediidilimiidi kasutamise kohta esitatud väljavõte), nähtub, kuidas on kujunenud kogu krediidilimiidi kasutatud summa alates krediidi kasutuselevõtmisest 14.11.2017. Tabeli tulbas „Laenu saldo“ on krediidilimiidi kasutatud summa iga üksiku kuupäeva (tulbas „Kuupäev“) kaupa alates krediidilimiidi kasutuselevõtmisest. Tulbas „Kasutamata laen“ on
krediidilimiidi kasutamata osa konkreetse kuupäeva seisuga, tulbas „Tasutud põhiosa summa“ kajastuvad tehtud põhiosa tagasimakseid konkreetsetel kuupäevadel ning tulp „Põhiosa võlgnevuse summa“ kajastab, kas laen on konkreetse kuupäeva seisuga võlas (ja millises summas). Tulbas „Põhiosa võlgnevuse summa“ kajastub võlgnevus, mis on tekkinud seetõttu, et leping on lõppenud; võlgnevus on tabelist nähtuvalt muutunud 0 euroks pärast lepingu lisa(de) sõlmimist, millega Lepingu lõpptähtaega korduvalt pikendati. Nimetatud tõendist nähtuvate kuupäevade 11.12.2018 ja 20.03.2019 kohta märkis kostja järgmist. 11.12.2018 on krediidilimiiti tagastatud summas 78844,75 eurot, aga kuna samal päeval on P E & R OÜ kasutanud krediidilimiiti summas 79926,99 eurot, siis on samal päeval kokkuvõttes kasutatud limiidisumma hoopis suurenenud. 20.03.2019 on krediidilimiiti tagastatud summas 70805,17 eurot, aga kuna samal päeval on P E & R OÜ kasutanud krediidilimiiti summas 70219,37 eurot, siis on samal päeval kokkuvõttes kasutatud limiidisumma vähenenud ainult 585,80 euro võrra. Nimetatud kalkulatsioonid kattuvad ka 20.03.2020.a kostja poolt esitatud menetlusdokumendi lisana nr 4 esitatud krediidilimiidi kasutamise aruandes toodud krediidilimiidi kasutamise ja tasumise summadega.
28.Kostja esitas täiendava tõendina dokumendi – Lühiajalised kohustused. Arvelduskrediit kohustuse suuruseks on 30.09.2018.a seisuga märgitud 191,892 eurot, mis läheb kokku tervikteksti lisana nr 4 esitatud tabeliga, kus sama kuupäeva seisuga on krediidilimiidi kasutatud suuruseks märgitud 191,892.98 eurot. Samuti nagu nimetatud tõendi veerus Passiva (kohustused ja omakapital) kokku – Kohustused – Lühiajalised kohustused – Arvelduskrediit, on kohustuse suuruseks 31.12.2017 seisuga märgitud 149252 eurot, mis läheb kokku Tervikteksti lisana nr 4 lisatud tabeliga, kus sama kuupäeva seisuga on krediidilimiidi kasutatud suuruseks märgitud 149251,86 eurot. Samasuguse võrdluse võib teha tervikteksti lisaks nr 3 olevate P E & R Osaühing finantsnäitajatega seisuga 31.12.2017 ja 30.06.2018, võrreldes seda tervikteksti lisana nr 4 lisatud tabeliga, millise võrdlusest nähtub, et kahe erineva kostja poolt esitatud tõendi andmed kattuvad.
29.Kuna hageja tagab lepingust tulenevat kohustust 195000 euro ulatuses ning võlgnevuse põhiosa summa on samuti 195000 eurot, nõuab kostja hagejalt eelkõige põhiosa tasumist summas 195000 eurot. Samas, kui kohus leiab, et põhinõude sissenõudmine kostja poolt täies ulatuses pole põhjendatud, siis nõuab kostja hagejalt viivist 195000 eurost puudujäävas osas ulatuses, et kogunõue moodustaks ikkagi 195000 eurot. Vastavalt lepingu punktile nr 9.6 on viivise määraks kokku lepitud 0,5% päevas. Kui lähtuda hageja väidetust, et kostja on õigustatud Hagejalt nõudma põhiosa summas ainult 148275, 21 eurot, siis kuna päevas lisandus nimetatud rahasummalt võlasummale 741,38 eurot, siis 195000 eurost puudu olev viivise summa 46724,79 eurot on lisandunud pärast nõude sissenõutavaks muutumist kõigest 63 päevaga. Kohtu põhjendused
30.Täitemenetlusseadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1.1 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku
(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma
31.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: o K P ́i vastu algatati 09.08.2019.a täitemenetlus täiteasjas nr xxx (hagi lisa 1, tl 19). o Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ning täitedokumendiks on Tallinna Notar Margus Veskimäe 13.11.2017 notariaalakt nr xxx(hagi lisa 2, lk 13). o Hüpoteegiga on tagatud kostja nõuded P E & R OÜ vastu, mis tulenevad arvelduslaenulepingust nr xxx ja selle kõikidest lisadest, mis on sõlmitud P E & R OÜ ja AS SEB Pank vahel (p 2.2.1 I lause). o Hüpoteek on seatud hagejale 1⁄2 suuruses kuuluvale kinnisasjale, mis on katnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, summas 190 000 € ja omaniku kohustus on alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga nõuete tagamiseks (lepingu p 2.1). o P E & R OÜ ja AS SEB Pank vahel on sõlmitud arvelduslaenuleping nr xxx ja lisa nr , mille järgi võimaldati P E & R OÜ-le arvelduskrediiti 195000 € ja selle tagasimakse tähtaeg oli 19.07.19. P E & R OÜ kohustus maksma krediidilt intressi.
32.Ülalviidatud asjaolusid hinnates leiab kohus, et Tallinna Notar Margus Veskimäe 13.11.2017 notariaalakt nr xxx, mille p 2.1 järgi on hageja kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga nõuete tagamiseks (lepingu p 2.1), on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 19 järgi. Lisaks leiab kohus ülalviidatud asjaolusid hinnates, et P E & R OÜ ja AS SEB Pank vahel sõlmitud arvelduslaenulepingu nr xxx on krediidileping VÕS § 401 lg 1 tähenduses.
33.Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas täitemenetlus on lubatav põhjusel, et kas kostja nõue on täitemenetluses selge, mis ulatuses ja kas kostja on käitunud hageja suhtes pahauskselt ning kas kostja on vastuvõtuviivituses.
34.Esmalt kontrollib kohus sissenõudja nõude selgust, mis on esitatud täitemenetluses
35.Hageja esitatud täietemenetluse avaldusest 08.08.19 (I kd lk 49) nähtub, et kostja soovis pöörata sissenõuet hagejale 1⁄2 suuruses kuuluvale kinnisasjal lasuvale hüpoteegile (kinnistu registriosa nr xxx). Avalduse kohaselt on pangal nõue 195000 € P E ja R OÜ vastu, mis tuleneb arvelduslaenulepingust nr xxxx ja mis lõppes tähtaegselt 19.07.19. Avalduse lisaks on leping ja selle lisad, notariaalakt nr xxx (notar M. Veskimäe tõestatud 13.11.17 leping), laenumaksete aruanne. Avaldusest ei nähtu, et pank nõuaks kõrvalkulusid, viiviseid ja avalduse järgi on tegemist põhivõla nõudega 195000 €.
36.Täitmisavalduse juurde esitatud laenumaksete aruanne on hageja poolt kohtule esitatud (lk 55). Kostja esitas samuti laenumaksete aruande (lk 117, 28.01.20 dokumendi lisa).Viidatud laenumaksete aruandest (trükitud 08.08.19) nähtub, et see koosneb mitmest tabeliosast: intressimaksed, laenu tagasimaksed, teenustasud ja viivised, nõuded kokku. Tabeli osas „nõuded kokku“ nähtub, et põhisosa võlg on 195 000 €, viivised 51895,17 €, intress 543,69 € ja teenustasud 113,25 €. Kui neid poolte esitatud laenumakse aruandeid kõrvutada, siis hageja ja kostja esitatud aruanded on ühesugused (kostja soovis tõendis loobuda, millega hageja ei nõustunud). Nii on võimalik laenumaksete aruandest (lk 55 ja 117) ja täitemenetluse algatamise avaldusest üheselt aru saada, et kostja leiab, et tal on põhivõlgniku vastu põhivõla nõue 195000 €, mida soovib rahuldada tagatise ehk hüpoteegi realiseerimise kaudu. See, kas nõue ise on selge, vaatab kohus edasi.
37.Hageja on esitanud kohtule 04.12.19 dokumendi lisana 1 põhivõlgniku kontoliikumise aruande (lk 111A), millest nähtuvalt on 19.06.19 kl 20:18 seisuga põhivõlgniku kontojääk – 195000 €, broneeritud on 148275,21 €, vabad vahendid 46724,79 €. Tegemist on panga 19.06.19 e-kirjaga põhivõlgnikule. Varasemalt on vabad vahendid samal päeval olnud kl 15.09:45 46474,79, broneeritud 145940,29 € (lk 128). 10.05.19 (lk 127) on need olnud näiteks vabade vahenditena 20164,30 € ja broneeritud 160689,62 €. Hageja tunnistaja T. V, kes oli P E ja R OÜ juhatuse liige ja tegeles ühingus finantsiliste küsimustega, ütles kohtus, et arvelduskrediidilimiit oli 150 000 + 45 000 €, mille ühing kasutas ära ja millest sai tema teada 19.06.19 panga e- kirjast (hageja dokumendi 04.12.19 lisa 1) ning millest ta järeldas, et ära on kasutatud 148 000 € ja see oli just maksmata osa. Kohtule kostja poolt esitatud vaidlusaluse arvelduslaenulepingu lisast nr 7 (kannab kuupäeva 19.06.19, alla kirjutatud 19.06.19 (lk 156-157) nähtuvalt pikendasid põhivõlgnik ja kostja lepingut 19.07.2019 –ni ja kostja sai täiendavalt krediiti 20 000 €. Kostja on esitanud ka arvelduslaenulepingu järgse nn tabelarvestuse (23.03.20 lisa 4, lk 139-151). Selle kohaselt on põhivõlgnik saanud krediiti ja viimane krediidisaamine on toimunud 19.06.19 22584,92 € ehk et sisuliselt peaks olema see kajastatud 19.06.19 konto liikumise aruandes, mille pank 19.06.19 võlgnikule saatis. Kostja esitatud tabelarvestuse järgi ei ole põhivõlgnik pärast 19.06.19 krediiti saanud. Täitemenetluse algatamise avaldusele lisatud maksete aruandest (lk 55, 117) nähtuvalt ei ole pärast 19.06.19 toimunud mingit krediidi võtmist/krediidisaamist ehk nn tabeli real „nõude kp“ seda ei nähtu. Samas oleks nagu krediiti saadud varem, so 01.04.19 19623,44 € ja tabeli „võla jäägi“ real on samal ajal võlg 584903,95 €. Edasi on tulpades/ridades „maksutud summa, maksmise kuupäev, võlg“ kanded nii, et võlgnik on tasunud 19623,44 €, 175280,51 €, 195000 €, 13919,93 €, 8665,09 € ning 18.06.19 seisuga oleks võlg 172415,08 €, millele järgneb nagu maksmine 172415,08 € (19.06.19), võlg on 0 ja siis oleks 19.07.19 nagu „nõutud summa“ 195 000 €, tasumine 195 000 € ja võlg 195 000 €. Nagu kohus märkis, kostja enda poolt kohtule esitatud lepingu järgse nn tabelarvestuse (23.03.20 lisa 4, lk 139-151) kohaselt on põhivõlgnik saanud viimast krediiti 19.06.19 22584,92 ja see nähtub ka arveldulaenulepingu lisast nr 7 19.06.19, millega anti põhivõlgnikule täiendavalt krediiti 20 000 € ja pikendati laenu tagastamise aega 19.07.19-ni. Kui laenumaksete aruande järgi (lk 44, 117) oli võlg 172415,08 €, siis põhivõlgniku kontoliikumise aruande kohaselt oli päev hiljem 19.06.19 broneeritud on 148275,21 €, vabad vahendid 46724,79 €.
38.Kohus, hinnates täitemenetluses kostja esitatud avaldust, laenumaksete aruannet, kontoliikumise aruannet (kostja 19.06.19 e-kiri), kostja tabelarvestuse aruannet, tunnistaja T. Vi ütlusi kogumis, leiab, et kostja põhivõla nõue 195000 € ulatuses ei ole põhjendatud, sest pole selge, sest võla kujunemine ei ole arusaadav ning kohus nõustub siinkohal hageja väidetega. Seetõttu ei nõustu kohus kostja vastuväidetega, et põhivõla kujunemine just 195 000 € ulatuses oleks selge. Samas asub kohus järeldusele neid samu eelpool nimetatud tõendeid kogumis hinnates ja nõustub hagejaga, et selgeks saab pidada vaid kontoliikumise aruandes (kostja 19.06.19 e-kiri hagejale) märgitud põhivõlgniku põhivõlga 148275,21 € ulatuses, mis põhivõlgnikul oli 19.06.19. Nimelt, viimase krediidi saamine nähtub kostja enda tabelarvestusest just 19.06.19 ja nii sai kontoliikumise aruanne (panga 19.06.19 e-kiri võlgnikule) kajastada just põhivõlga 148275,21 € nii nagu mõistis seda ka T. V. Hageja poolt kohtule esitatud põhivõlgniku konto väljavõttest ei nähtu ka, et pärast 19.06.19 oleks antud põhivõlgnikule täiendavalt krediiti.
39.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited on tõendatud ja põhjendatud selles, et põhivõlgniku põhivõlg oli 148275,21 €. Mis puudutab kostja vastuväiteid, et kostja saaks nii ehk nii nõuda ka viiviseid ja millisel juhul ulatuks nõue hüpoteegi ikkagi summani 195 000 €, siis ei oma see siinkohal tähendust. Nimelt on käesoleva vaidluse objektiks põhivõlgniku
arvelduslaenulepingust tulenev põhivõla nõude ulatus, mida soovis kostja täita täitemenetluses, sest vaidlust polnud selles, et täitemenetluses soovis kostja saada hüpoteegi realiseerimise kaudu põhivõlgikul põhivõlga. Eeltoodu ei tähenda, et põhinõude suurus, mille täitmist võlausaldaja soovis, ei peaks olema tõendatud ja selge. Samas ei saa kostja hagi vastuväidetega sisustada oma nõuet viivisenõudega, mida ta täitmisele ei esitanud (ei nõudnud) ning kohus ei nõustu kostjaga, et kui põhivõla nõue pole selge, siis oleks põhivõla nõue koos viivistega ikkagi 195 000 €.
40.Käesoleval juhul leiab kohus, et põhinõude suurus on vaid osaliselt selge summas 148275,21 € ning ülejäänud osas ehk 46724,79 € ei ole märgitud põhivõla nõue selge ja tõendatud. Mis puudutab poolte väiteid, et pank on arvestanud tasutud summasid ka viivise katteks, kuigi lubas teha teisiti, on vaid osaliselt õige. Nimelt on õige kostja väide, et pangal oli selleks õigus, sest lepingu p 9.1.2 nähtuvalt on pooled kokku lepitud rahaliste kohustuste täitmise järjekorras, mis võimaldab sisse nõuda esmalt lepingutasud, seejärel viivise, siis leppetrahvid, muud tasu ja seejärel tasumata intress ja alles siis laen. Märgitu on kooskõlas VÕS § 88 lg 8, mis sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seda kostja siiski teinud ei ole, sest kostja krediidilimiidi aruandest (lk 142p) nähtuvalt on kostja siiski 13919,83 € lugenud põhivõla katteks. Mis puudutab hageja väiteid ebamõistlikutult suurest viivisest, siis see pole asjakohane, sest viivist ei ole kostja täitemenetluses nõudnud ja kohus neid väiteid sisuliselt ei hinda.
41.Kostja väited, et põhivõlgnik osales ja hageja osales põhivõlgniku võlausaldajate üldkoosolekul ja pidi olema teadlik võlasummast ja hageja kinnitas kaaslaenutaotlejana dokumendis, et põhivõlgniku võlg on 195 000 €, on iseenesest õige, kuid ei tähenda, et täitemenetluse algatamisel ei peaks võlausaldaja oma nõude selgelt esitama ja seda tõendama. Seetõttu ei oma asjas tähtust kostja esitatud tõendid laenu kaastaotlemise kohta (lk 119 -129 ja võlausaldajat üldkoosoleku protokoll, kostja nõudeavaldus ja kohus neile sisulist hinnangut ei anna (lk 218228).
42.Järgenvalt vaatleb kohus, kas kostja on käitunud hageja suhtes pahauskselt ning kas kostja on vastuvõtuviivituses.
43.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 sätestab, et lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. VÕS § 119 lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga, lg 2 sätestab, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
44.Hageja väitis, et kostja käitus vastutustundetult, pidas läbirääkimisi, lubas tulla vastu, kuid ei teinud seda ja esitas avalduse täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks, võimaldamaks laenu maksta. Lisaks kattis arvelduskrediidi arvel teisi laene.
45.Kohtule on esitatud arvelduslaenuleping nr xxx (lk 16) P E ja R OÜ ja kostja vahel, mis on sõlmitud 09.11.17 summale 150 000 € ja laenulimiidi tagastamise tähtaeg oli 30.04.18. Seda
lepingut pikendati 27.04.18 lisaga 1 (lk 21) ja uueks laenu tagastamise ajaks oli 31.10.18. Veelkord pikendati lepingut lisaga 2 10.08.18, suurendati laenusummat 45 000 €, mille tulemusel jäi laenulimiidiks 195 000 € ning tagastamise aeg oli 17.08.19 (lk 23, 51). Hageja esitas kohtule põhivõlgniku ja panga e-kirjavahetuse 21.03.19-27.03.19 (lk 25-26) ning sellest nähtuvalt teatas põhivõlgnik pangale, et leping hakkab saama läbi ja põhivõlgnik tahab saada 2 kuu võrra pikendust 31.05.19-ni. Kirjast nähtuvalt pidas põhivõlgnik investoritega läbirääkimisi (olid pooleli) ja põhivõlgnik oli nõus ennetähtaegselt lühendama kommertslaenu lõppjääki 20 000 € ulatuses 2019.a. aprilli alguses. Pank vastas, et küsimust arutati ja et pank saab teha 1 kuu pikendust 20 000 € tagastusega aprillis, mille peale soovis põhivõlgnik saada omakorda pikendust 2 kuuks (25.03.19 vastus, lk 25p). Pank vastase sellele, et küsimuse saab uuesti üle vaadata aprillis, kuid oluline on, et võlgnik tagastab erakorraliselt 20 000 € ulatuses investeerimislaenu. Võlgnik soovis maksta väiksemat summat (10-12000 €) ning pank vastas talle, et on 20 000 € tasumise korral saab otsustada kuu aja pikendust. Hageja esitas kohtule 21.03.19 dateeritud põhivõlgniku taotluse, et soovib tagastada investeerimislaenu ennetähtaegselt 20 000 2019.a. aprilli alguses (lk 162).
46.Kohus leiab, et ülalnimetatud kirjavahetustest ja taotlusest järeldub, et just põhivõlgnik oli see, kes soovis arvelduslaenu järjekordset pikendust, sest just põhivõlgnik pakkus ise välja, et tasub (kommertslaenu) ennetähtaegselt investeerimislaenu 20000 € 2019. aprillis. Hageja esitas kohtule arvelduslaenulepingu lisa 6 02.05.19, millest nähtuvalt pikendati lepingut veelkord ja seda juba 02.06.19-ni (lk 53). Pank võimaldas seda ka oma 26.04.19 kirjas põhivõlgnikule (lk 27). Hageja esitas põhivõlgniku kirjavahtuse pangaga perioodist 06.05.19-05.06.19 (lk 28, 163-166), millest ilmneb põhivõlgniku soov saada veelkord krediidi ning milles põhivõlgnik kinnitas, et tal on investorid ja et on nõus maksma investeerimislaenu. Pank vastas, et krediiti võidakse anda tagasiulatuvalt, kui makstakse investeerimislaenu. Hageja esitas ka lepingu lisa nr 7 (lk 62-65), millega pikendati põhivõlgnikule krediiti veelkord 19.07.19-ni. Seda, et pank pikendas korduvalt lepingut ka aasta varem ehk 2018.a, kinnitavad hageja enda esitatud lepingu lisa 3, 4, 5 (lk 62, 73,75). Sama arvelduslaenulepingu lisad 5, 6, 7 esitas ka kostja (lk 152-157). Neid lepingu lisasid hinnates leiab kohus, et pank võimaldas põhivõlgnikule vastu tulla nii 2018.a. kui 2019.a. mitu korda ning anda põhivõlgnikule krediiti ja pikendada krediidi tagastamise tähtaega.
47.Kohus asub kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et poolte eelpoolt toodud 2019.a. kirjavahetus (21.03.19-27.03.19, lk 25-26, 27, 06.05,19-05.06.19, lk 28, lj 163-166) ja lepingu lisad tõendavad seda, et põhivõlgnik jõudis lepingu pikendamise tulemuseni, mida põhivõlgnik ju sooviski. Et pank soovis viidatud kirjavahetuses ja 26.04.19 kirjas saada erakorraliselt investeerimislaenu tasumist 20 000 €, et pikendada arvelduslaenu, ei ole VÕS § 6 tulenevast midagi hea usu põhimõtte vastast, sest arvelduslaenu pikendamist soovis ju järjekordselt saada põhivõlgnik, kes pakkus ise välja teise laenu ennetähtaegse tasumise 20 000 € ja rääkis pangale investoritest. Hageja tunnistaja T. V ütles küll kohtule, et pank finantseeris saadetud arvelduskrediidi arvel lubamatult teist laenu ja pani põhivõlgniku raskesse olukorda, kuid need ütlused ei oma tähendust. Nimelt olukorras, kus põhivõlgnikule, kelle seaduslik esindaja tunnistaja T. V oli, anti järjekordselt arvelduskrediiti ja seda just põhivõlgniku enda ettepanekul ja selgitustel, et tulemas on ka investorid, ei ole põhjendatud ette heita pangale arvelduskrediidi andmist ja põhivõlgniku taotluse rahuldamist. Tunnistaja ise kinnitas ütlustega, et äri edenes. Olukorras, kus äriühingust võlgnik soovib laenu tähtaja pikendamist ja esitab omapoolseid tingimusi (et maksab teist laenu ennetähtaegselt) ja võlausaldaja esitab oma tingimusi ja nõustub lepinguga muutmisega teatud tingimustel, on lubamatu ette heita võlausaldajale seda, et ta nõustus lepingut pikendama. Selle tõttu leiab kohus, et hageja etteheited pangale (kostjale), kes asus läbirääkimistesse ja pikendas põhivõlgnikule korduvalt
arvelduskrediiti ja käitus põhivõlgniku suhtes lubamatult, ei ole käitunud usu põhimõtte vastaselt VÕS § 6 lg 1 mõttes, keeldunud VÕS § 23 lg 2 järgi koostööst ja sellised hageja väited ei ole põhjendatud ega tõendatud.
48.Vastavalt arvelduslaenulepingu lisale nr 7 lõppes leping 19.07.19, milliseks ajaks pidi olema arvelduskrediit tagastatud, st VÕS § 401 lg 1 järgi kohustus täidetud. Hageja on esitanud kirjavahetuse, millest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja olnud pangaga läbiräämistes juulis 2019- 06.08.19 selleks, et probleemi lahendada, mis puudutab hüpoteegi realiseerimist, võimalikku ostja leidmist jms. ja pank on pidanud võimalikuks, et uut laenu võidakse väljastada siis, kui investeerimislaenu jääk on tasutud. Seda kirjavahetust ei saa pidada kuidagi hea usu põhimõtte vastaseks VÕS § 6 lg 1 järgi kui lepingupooled otsivad võimalusi selleks, et korraldada laenusuhteid ja seda ka siis kui leping oli 19.07.19 lõppenud. Kirjavahetusest nähtub veel, et 01.08.19 soovis põhivõlgnik küll tasuda raha, et vältida hüpoteegi realiseerimist, millele pank vastas 06.06.19, et investeerimislaenu jääk tuleks tasuda ja alles siis kaalutakse uue laenu väljastamist (lk 32, 33). Samas ei saa jätta tähelepanuta, et mitte kuskilt ei nähtu, et põhivõlgnik oleks reaalselt midagi pangale ka investeerimislaenu katteks või arvelduslaenu katteks tasunud, mida pank poleks vastu võtnud ja seda olukorras, kus leping oli lõppenud 19.07.19 ning laenu tagastamise tähtaeg oli VÕS § 401 lg 1 mõttes saabunud. Pooled on pidanud kirjavahetust 2019.a. septembris (lk 45-46) kui täitemenetluse avaldus juba esitatud ja see kirjavahetus puudutab kostja nõude selgust täitemenetluses, millele kohus on andnud ülalpool võtnud seisukoha. Seetõttu ei anna kohus täiendavalt tõendile hinnangut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited pangapoolsest hea usu põhimõtte vastasest käitumist VÕS § 6 lg 1 järgi ning koostöökohustuse rikkumisest VÕS § 23 lg 2 järgi on alusetud. Lisaks leiab kohus eeltoodud tõendeid hinnates, et panga käitumist lepingute pikendamisel aga ka pärast lepingu lõppemist, ei ole võimalik pidada kuidagi vastuvõtuviivituseks VÕS § 119 lg 1 järgi ning sellekohane hageja väide ei ole õige.
49.Mis puudutab hageja väiteid, et pank pole kontrollinud põhivõlgniku majandusnäitajaid, kuid andis pidevalt arvelduskrediiti juurde, siis pole see õige. Kostja on tõendanud kohtule esitatud põhivõlgniku 03.08.18 kirjaga, et temalt nõuti vastavaid tõendeid ja ta esitas ka bilansi ja kasumi aruande (lk 195-197), mille kohaselt oli võimalik põhivõlgniku 2018.a. majandusnäitajad ka kontrollida. Kohus märgib, et pangal ei ole kohustust kontrollida hüpoteegipidaja majanduslikku võimekust, kuna tegemist on tagatisega, mille arvelt toimub vajadusel nõude rahuldamine. Mis puudutab hageja väiteid, et täitur ei ole vastanud või selgitanud hagejale täitmisega seotud küsimusi, siis need väited ei ole käesolevas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames sissenõudja vastu, lahendatavad ja kohus hinnangut sellele ei anna.
50.VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 76 lg 1, 2, VÕS § 401 lg 1 järgi oli kostjal õigus, kui arvelduslaenuleping lõppes 19.07.19, nõuda arvelduslaenulepingust tuleneva võla tasumist ehk kohustuse täitmist, kui võlgnik oma kohustust ei täida. AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna vaidlus puudus selles, et panga nõuet, mis tal on arvelduskrediidilepingu järgi põhivõlgniku vastu, tagas ülalpool viidatud hageja kinnisasjale seatud hüpoteek, siis oli kostjal õigus AÕS § 325 lg 1, 352 lg 1 järgi nõuda hüpoteegi realiseeris ja selle kaudu oma põhivõla nõude rahuldamist. Sellist võlausaldaja käitumist, milles ta nõuab kohustuse täitmist ja asub oma lepingust tulenevaid õigusi realiseerima, ei saa pidada sama moodi hea usu põhivõtte vastaseks
käitumiseks VÕS § 6 lg 1 järgi või koostöö tegemise kohustuse rikkumiseks VÕS § 23 lg 2 järgi.
51.Kuna kostja põhinõude suurus on vaid osaliselt selge summas 148275,21 € ning ülejäänud osas ehk 46724,79 € ei ole märgitud põhivõla nõue selge ja tõendatud, siis on kostjal õigus nõuda sundtäitmist hageja kinnisasjal lasuva hüpoteegi arvel kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 76 lg 1, 2, VÕS § 401 lg 1, AÕS § 325 lg 1, § 352 lg 1 põhivõla summas 148275,21 €. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja primaarnõue, milles ta palus tunnistada täielikult lubamatuks täiteasjas nr xxx sundtäitmine, jääb rahuldamata. Hageja alternatiivne nõue, milles ta palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks osaliselt summas 46 724,79 eurot, kuulub TMS § 221 lg 1.1 järgi rahuldamisele. Seega tuleb tunnistada lubamatuks täiteasjas nr xxx sundtäitmine osaliselt summas 46724,79 €. Mis puudutab hageja esitatud panga kirja 17.01.20 (lk 126) põhivõlgnikule, mis räägib kindlustuslepingute sõlmimist, siis sellest nähtuvalt on esitatud see pankrotistunud põhivõlgnikule kindlustamaks hüpoteegiga tagatud hagejale kuuluvat kinnistut, kuid ei oma sundtäitmise lubatavuse osas ja nõude selguse osas mingit tähendust ja kohus sellele sisulist hinnangut ei anna.
52.Mis puudutab hageja väited, kas ja mis moodi mõjutab hüpoteegi realiseerimine kinnisasjal elavat üürnikku, tema perekonnaliikmeid, siis ei oma see AÕS § 325 lg 1, 352 lg 1 järgi võlausaldaja nõude maksma panemisel tähendust ning kohus nendele väidetele ja tõenditele (üürileping, ravikaart, lk 38-43) hinnangut ei anna. Oma varasemas menetlusdokumendis on hageja viidanud sellele, justkui võiks tagatislepingu näol (võlaõiguslik sisu) tegemist olla käendusega, siis terviktekstis pole hageja enam sellele tuginenud ning kohus pooltele vastavatele väidetele hinnangut ei anna.
53.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
54.Kohus rahuldas hageja taotluse ja peatas 27.09.19 hagi tagamise korras täitemenetluse nr xxx. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jääb asjas tehtud hagi tagamine kehtima. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
55.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
56.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud, lg 3 sätestab, et kohus peab igas kohtuastmes arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
57.Hageja pakkus kompromissi korras kostjale 150 000 €, millega kostja ei ole nõus (vt 08.03.21 istungi protokoll lk 229p), sest kostja soovis saada korraga 150 000 € ja ülejäänud osa ajatada (kokku saada 195 000 €). Hageja kompromissi ettepanek vastab sisuliselt sellele, millises
ulatuses kohus hageja alternatiivse nõude rahuldas (ehk et kostjal on sisuliselt õigus nõuda sundtäimist põhivõla osas 148275,21 €). Kuna kostja ei nõustunud kompromissiga, jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.
58.Kostjal menetluskulusid ei olnud ja kohus nende suurust kindlaks ei määra nende puudumise tõttu.
59.Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 €, esindaja kulud 14,25 h eest 2137,50 € (lk 103, 17.10.19) ja 17.05.21 (lk 242) nimekirja järgi on täiendavad esindaja kulud 8877 € täiendava 58,48 h eest. Esindaja M. Piirla tunnitasu määr on 150 €/h ja S. Vissaku tunnitasu määr on 125 €/h (lisandub käibemaks). Lisaks on hageja maksnud hagi tagamise tagatist 500 €.
60.TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindajate kulude põhjendatust, tegemist on kohtu diskretsiooniga ning kohtul ei ole vaja sendi ja minuti täpsusega kontrollida esindaja töö tegemist ja selleks kulunud aega.
61.Arvestuse kohaselt on esindajatel on kulunud aega kokku 72,73 h mis teeb ca 9 tööpäeva 8tunnise tööpäeva arvestuse juures. Kostja vaidles hageja kulude suurusele ja tunniarvestusele vastu.
62.Hinnates asja mahukust ja keerukust, aga ka seda, et hageja on koostanud hulgaliselt menetlusdokumente, mille tõttu olid hagi asjaolud ebaülevaatlikud, kuid mida ta saanuks teha ühekorraga, vältimaks ajakulu, leiab kohus, et piisav ja mõistlik ajakulu esinduseks on 4 tööpäeva ehk 8- tunnise tööpäeva arvestuse juures vastavalt 32 h. Siinjuures on arvestanud kohus sisse ka istungite aja ja välja jätnud esindajate tööaja seetõttu, et kohus pidi algselt ka ühe kui ebaselge nõude menetlusest (sõltumata puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisest) keelduma. Kui esindajate töötasu oli kokku 72,73 h eest 11014,50 € (8877 € +2137,50 €), siis 32 h ees teeb see proportsionaalselt 4846,19 € (32*11014,50/72,73). Hageja esindajate töötasu määr 150 €/h (R. Piirla) ja 125€/h (S. Vissak), milledele lisandub käibemaks, ei ole ebamõistlikult suur.
63.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on TsMS § 138 lg 1, lg 2, TsMS § 144 p 1 ja § 175 järgi on lõiv 350 € ja esindaja kulud 4846,19 € (sh käibemaks).
64.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludelt viivise saamist, seega tuleb hagejale hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg 4 menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
65.Kokkuvõtvalt kuulub hageja menetluskulude taotlus osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lõivu 350 € ja esindaja kulude katteks 4846,19 € (sh käibemaks) ning kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
66.Hagejal on õigus hagi tagamise tagatis tagasi saada, kui selle eelduseks olevad asjaolud on ära langenud, esitades kohtule vastavasisulise taotluse ja näidates ära, kellele see tagatis tuleb tagastada (TsMS § 195, § 391 lg 2). Seega ei ole tagatise näol tegemist menetluskuluga, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.