X hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/1353
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja AS-i SEB Pank apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
X kaebuse hind 0 eurot AS-i SEB Pank kaebuse hind 6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant/vastustaja): X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Madis Piirla ja advokaat Simona Vissak Kostja (apellant/vastustaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Martin Velling
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11.03.2022
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1590,01 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 1590,01 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmine (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2).
3.Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2-19-14814
4.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmine;
4.3.Rahuldada hageja alternatiivne nõue ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1353 lubamatuks osaliselt, summas 46 724,79 eurot.
4.4.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4.5.Välja mõista AS-ilt SEB Pank X kasuks riigilõivu katteks 350 eurot ja lepingulise esindaja kulude katteks 6436,2 eurot (sh käibemaks).
4.6.AS-il SEB Pank tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda X-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.7.Otsuse täitmist tagab 27.09.2019 määrusega nr 2-19-14814 seatud hagi tagamise abinõu.
4.9.Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata AS-i SEB Pank poolt X-le hüvitatavateks menetluskuludeks 1500 eurot (käibemaksuga).
4.10.Mõista AS-ilt SEB Pank X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1500 eurot (käibemaksuga).
4.11.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb AS-il SEB Pank tasuda X-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas Harju Maakohtule 25.09.2019 hagi AS-i SEB Pank vastu, milles palub tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmine, alternatiivselt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1353 lubamatuks osaliselt, s.o summas 46 724,79 eurot.
2.Hageja vastu algatati 09.08.2019 täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/1353. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ning täitedokumendiks Tallinna Notar Margus Veskimäe 13.11.2017 notariaalakt nr 7037.
2-19-14814
3.Parela E & R OÜ (pankrotis, edaspidi laenusaaja/võlgnik) ja kostja sõlmisid 09.11.2017 arvelduslaenulepingu nr 2017025622 (edaspidi laenuleping). Laenulepingu p 1.1 kohaselt oli laenusummaks 150 000 eurot ning p 3.2 kohaselt laenutähtpäevaks 30.04.2018. Laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks on hageja poolt antud tagatisena hüpoteek kinnisasjale asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr 4966301), mis kuulub hagejale. Hüpoteek oli seatud I jrk summas 46 783,33 eurot ning II jrk summas 148 217 eurot (kokku 195 000,33 eurot).
4.Laenusaaja ja kostja sõlmisid laenulepingu juurde 27.04.2018 lisa nr 1, millega muudeti laenutähtpäevaks 31.10.2018 ning 10.08.2018 sõlmiti lisa nr 2, millega suurendati laenulimiiti 45 000 euro võrra, millest tulenevalt loeti laenulimiidiks 195 000 eurot. Maksetähtaegu pikendati veel. Mais 2019. a pöördus laenusaaja kostja poole sooviga leida lahendus, mis aitaks vältida viiviste lisandumist. Kostja vastas 13.05.2019, et laenu katteks kantud summad kantakse laenu põhiosa katteks ning viivis jääb hetkel üles kindla summana. Lisaks märkis kostja, et viivise nõude vähendamist arutavad pooled pärast seda kui kogu arvelduslaenu kohustus on tasutud. Alates 03.07.2019 alustas hageja püüdlusi kostjaga läbirääkimisteks, kuid tulutult. Laenusaaja ja hageja asusid seejärel uuesti otsima alternatiivseid võimalusi, et tasuda kohustused ning edastasid üheskoos 26.07.2019 kostjale uue ettepaneku, leidmaks lahendus laenulepinguga võetud kohustuste ümberkujundamiseks/refinantseerimiseks. Ühtlasi selgitas laenusaaja, et hüpoteegi omanikule sai alles hiljaaegu teatavaks, et arvelduslaenulepingust tulenevate kohustuste täitmine võis ületada laenusaaja maksevõime. Sellest hoolimata suurendati arvelduskrediidi summat seniselt 150 000 eurolt 195 000 eurole. Sellele kirjale vastas kostja 26.07.2019, et refinantseerimine tuleks kõne alla ainult juhul kui võetakse üle ka investeerimislaenu jääk. Hageja leiab, et selline hoiak ning suhtumine võlgnikku ja hagejasse ei ole kohane ning näitab üksnes kostja poolset pahatahtlikkust ning eesmärki jõuda kiirelt täitemenetluseni. Nimelt pöördus kostja juba 08.08.2019 täitemenetluse avaldusega kohtutäituri poole ja seda olukorras, kus nii võlgnik kui hageja pakutu oli sisuliselt põhiosa täies ulatuses täitmine.
5.Hageja hinnangul on kogu nõude arvestus ebaselge ning täitemenetluse avaldusest ega selle juurde lisatud laenumaksete aruandest ei nähtu, kuidas on kujunenud võlgnevus ning millisest osast (põhiosa või kõrvalnõuded) on laekumised maha arvestatud. Samuti on ebaselge, millise osa nõudest moodustab hageja vastu esitatud nõue summas 195 000 eurot. Vaatamata hageja päringule, keeldus kostja teabe või dokumentide edastamisest. Täitemenetluses esitatud laenuarvestusest nähtub, et laekumisi on maha arvatud viivise arvelt, mitte põhiosa arvelt, mis on vastuolus pooltevahelise kokkuleppega. Sellest tulenevalt võib olla kogu võlgnevuse arvestus ebaõige. Nõude ebaselgust kinnitab võlgniku pangakontole toimunud laekumise teade, millest nähtub kostja kinnitus põhinõude suuruses summas 148 275,21 eurot. Tegemist on 19.06.2019 saldoteatisega väljamineku 1099,95 euro kohta, misjärel kajastus arvelduskrediidi jäägiks summa 148 275,21 eurot. Vaadates täitemenetluses esitatud laenumaksete aruannet, ei nähtu hilisemaid väljaminekuid. Seega ei saa hageja seisukohast olla põhinõue suurem kui 148 275,21 eurot ja vähemalt 46 724,79 euro ulatuses kuulub sundtäitmine lubamatuks tunnistamisele.
6.Kostja pahatahtlikkust ilmestab ka asjaolu, et hageja ja võlgniku ühispöördumisele saada ülevaade võlgnevuse kujunemisest ei reageerinud kostja esmalt üldse ning ka pärast uut päringut ei edastanud kostja ülevaadet, millest nähtuks selgelt, kuidas on kujunenud võlgnevus, mis kuupäevadel toimunud laekumised, mille arvelt maha on arvestatud. Ühtlasi ei edastanud kostja ka ülevaadet võlgniku laenulepingutest ega neist tulenevatest kohustustest, sh andmeid kohustuste täitmise ja jäägi kohta. Nõude põhiosa tuvastamisel on hageja jaoks oluline tähtsus, kuivõrd asjaõiguskokkulepe ei hõlma viivisenõudeid. Kostja on kinnitanud ka ise oma vastuses hagiavaldusele ning kohtuistungil, et kostja ei nõua täitemenetluses hagejalt viiviste tasumist.
2-19-14814
7.Kuigi kostja kinnitab, et viiviseid ei nõua, leiab hageja, et laenulepingust tulenev 0,5% päevane viivisemäär on hageja suhtes ebamõistlikult suur ja juhul, kui menetluses peaks tuvastatama, et hagejalt nõutud summa sisaldab viivist, siis palub seda kohtul VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi vähendada mõistliku suuruseni. Seega saaks ka käesoleval juhul tarbijalepingus lugeda mõistlikuks kokkulepitud viivisemääraks ligikaudu 0,02% päevas (arvestades, et seadusjärgne viivisemäär on hetkel 8% aastas).
8.Kostja käitumine on käsitletav võlausaldaja vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 mõttes. Hoolimata hageja ja võlgniku korduvatest palvetest refinantseerida või ümber kujundada laenu, ei näidanud kostja kordagi üles vastutulelikkust ega head tahet. Kostja oli koostöökohustuse rikkumisest tingitud vastuvõtuviivituses kooskõlas VÕS § 23 lg-ga 2 ja § 119 lg-ga 1 vähemalt alates märtsi kuust 2019. a, kui kostja keeldus hageja poolt pakutud refinantseerimistehingust ettekäändel, et hagejal tuleks laenukohustuste refinantseerimise kõrval tasuda täielikult ka investeerimislaenu jääk. Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hagejale kuuluvale XXX kinnistule seati kostja kasuks hüpoteek summas 195 000 eurot arvestusega, et edaspidi saab laenulimiiti nimetatud summani suurendada. Sellega sai hageja arvestada juba hüpoteegi seadmisel. Lisaks oli hagejal endal otsene isiklik huvi ja kasu laenulimiidi suurendamiseks. Nimelt oli hageja abikaasa Q võlgniku osanik. Lisaks oli hageja võlgniku raamatupidaja ning tal oli juurdepääs ka äriühingu internetipangale. Tulenevalt eeltoodust ei olnud hageja jaoks teadmata ega üllatuslik mitte ükski sõlmitud laenulepingu lisa.
11.Hageja on andnud meelevaldse tõlgenduse kostja 13.05.2019 e-kirjas sisaldunud lausele „Teie poolt arvelduslaenu kohustuse katteks kantud summad kantakse laenu põhiosa katteks ning viivis jääb hetkel üles kindla summana“. Kostja poolt öeldu kehtis arvelduslaenu katteks juba kantud summade kohta sel ajahetkel. Kostja ei olegi selle ajani ühtegi lepingu katteks laekunud rahasummat kandnud viivise katteks.
12.Lepingust (krediidilimiidi kasutamise kohta esitatud väljavõte), nähtub, kuidas on kujunenud kogu krediidilimiidi kasutatud summa alates krediidi kasutuselevõtmisest 14.11.2017. Tabeli tulbas „Laenu saldo“ on krediidilimiidi kasutatud summa iga üksiku kuupäeva (tulbas „Kuupäev“) kaupa alates krediidilimiidi kasutuselevõtmisest. Tulbas „Kasutamata laen“ on krediidilimiidi kasutamata osa konkreetse kuupäeva seisuga, tulbas „Tasutud põhiosa summa“ kajastuvad tehtud põhiosa tagasimakseid konkreetsetel kuupäevadel ning tulp „Põhiosa võlgnevuse summa“ kajastab, kas laen on konkreetse kuupäeva seisuga võlas (ja millises summas). Tulbas „Põhiosa võlgnevuse summa“ kajastub võlgnevus, mis on tekkinud seetõttu, et leping on lõppenud. Võlgnevus on tabelist nähtuvalt muutunud 0 euroks pärast lepingu lisa(de) sõlmimist, millega lepingu lõpptähtaega korduvalt pikendati. 11.12.2018 on krediidilimiiti tagastatud summas 78 844,75 eurot, aga kuna samal päeval on võlgnik kasutanud krediidilimiiti summas 79 926,99 eurot, siis on samal päeval kokkuvõttes kasutatud limiidisumma hoopis suurenenud. 20.03.2019 on krediidilimiiti tagastatud summas 70 805,17 eurot, aga kuna samal päeval on võlgnik kasutanud krediidilimiiti summas 70 219,37 eurot, siis on samal päeval kokkuvõttes kasutatud limiidisumma vähenenud ainult 585,80 euro võrra. Nimetatud kalkulatsioonid kattuvad ka krediidilimiidi kasutamise aruandes toodud krediidilimiidi kasutamise ja tasumise summadega.
2-19-14814
13.Kuna hageja tagab lepingust tulenevat kohustust 195 000 euro ulatuses ning võlgnevuse põhiosa summa on samuti 195 000 eurot, nõuab kostja hagejalt eelkõige põhiosa tasumist summas 195 000 eurot. Samas, kui kohus leiab, et põhinõude sissenõudmine kostja poolt täies ulatuses pole põhjendatud, siis nõuab kostja hagejalt viivist 195 000 eurost puudujäävas osas ulatuses, et kogunõue moodustaks ikkagi 195 000 eurot. Vastavalt lepingu punktile nr 9.6 on viivise määraks kokku lepitud 0,5% päevas. Kui lähtuda hageja väidetust, et kostja on õigustatud hagejalt nõudma põhiosa summas ainult 148 275, 21 eurot, siis kuna päevas lisandus nimetatud rahasummalt võlasummale 741,38 eurot, siis 195 000 eurost puudu olev viivise summa 46 724,79 eurot on lisandunud pärast nõude sissenõutavaks muutumist kõigest 63 päevaga. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 008/2019/1353 lubamatuks osaliselt summas 46 724,79 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu katteks 350 eurot ja esindaja kulude katteks 4846,19 eurot (sh käibemaks).
15.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: hageja vastu algatati 09.08.2019 täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/1353; nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine ning täitedokumendiks on Tallinna Notar Margus Veskimäe 13.11.2017 notariaalakt nr 7037; hüpoteegiga on tagatud kostja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad arvelduslaenulepingust nr 2017025622 ja selle kõikidest lisadest, mis on sõlmitud võlgniku ja kostja vahel; hüpoteek on seatud hagejale 1⁄2 suuruses kuuluvale kinnisasjale, mis on katnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4966301, summas 190 000 eurot, omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga nõuete tagamiseks (lepingu p 2.1); võlgniku ja kostja vahel on sõlmitud arvelduslaenuleping nr 2017025622 ja lisa, mille järgi võimaldati võlgnikule arvelduskrediiti 195 000 eurot ja selle tagasimakse tähtaeg oli 19.07.2019. Samuti kohustus võlgnik maksma krediidilt intressi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on selge ja kas kostja on käitunud hageja suhtes pahauskselt ning kas kostja on vastuvõtuviivituses.
16.Kohus, hinnates täitemenetluses kostja esitatud avaldust, laenumaksete aruannet, kontoliikumise aruannet (kostja 19.06.2019 e-kiri), kostja tabelarvestuse aruannet ja tunnistaja Z ütlusi kogumis, leidis, et kostja põhivõla nõue 195 000 euro ulatuses ei ole põhjendatud, sest võla kujunemine ei ole arusaadav. Selgeks saab pidada vaid kontoliikumise aruandes (kostja 19.06.2019 e-kiri hagejale) märgitud võlgniku põhivõlga 148 275,21 euro ulatuses, mis põhivõlgnikul oli 19.06.2019 seisuga. Sellises summas krediidi saamine nähtub kostja enda tabelarvestusest 19.06.2019 ja nii sai kontoliikumise aruanne (panga 19.06.19 e-kiri võlgnikule) kajastada just põhivõlga 148 275,21 eurot. Kohtule esitatud võlgniku konto väljavõttest ei nähtu ka, et pärast 19.06.2019 oleks võlgnikule antud täiendavalt krediiti. Kostja väited, et hageja osales võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul ja pidi olema teadlik võlasummast ja hageja kinnitas kaaslaenutaotlejana dokumendis, et võlgniku võlg on 195 000 eurot, on iseenesest õige, kuid ei tähenda, et täitemenetluse algatamisel ei peaks võlausaldaja oma nõude selgelt esitama ja seda tõendama. Seetõttu ei oma asjas tähtust kostja esitatud tõendid laenu kaastaotlemise kohta, võlausaldajat üldkoosoleku protokoll ja kostja nõudeavaldus ning kohus neile sisulist hinnangut ei anna.
17.Kohus ei nõustunud kostjaga, et kui põhivõla nõue pole selge, siis oleks põhivõla nõue koos viivistega ikkagi 195 000 eurot. Kostja on täitemenetluses soovinud üksnes põhivõla täitmist.
2-19-14814
18.Kostja ei ole arvestanud laenumakseid viivise katteks. Kostja krediidilimiidi aruandest nähtuvalt on kostja 13 919,83 eurot lugenud põhivõla katteks. Mis puudutab hageja väiteid ebamõistlikutult suurest viivisest, siis see pole asjakohane, sest viivist ei ole kostja täitemenetluses nõudnud ja kohus neid väiteid sisuliselt ei hinda.
19.Maakohus hindas võlgniku ja kostja vahelist kirjavahetust ja leidis, et kostja ei ole võlgniku suhtes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt VÕS § 6 lg 1 mõttes ega keeldunud VÕS § 23 lg 2 järgi koostööst. Sellised hageja väited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Selles, et kostja soovis viidatud kirjavahetuses ja 26.04.2019 kirjas saada erakorraliselt investeerimislaenu tasumist 20 000 euro ulatuses, et pikendada arvelduslaenu, ei ole VÕS § 6 tulenevast midagi hea usu põhimõtte vastast. Arvelduslaenu pikendamist soovis ju järjekordselt saada võlgnik, kes pakkus ise välja teise laenu ennetähtaegse tasumise 20 000 euro ulatuses ja rääkis kostjale uutest investoritest. Kostja käitumist lepingute pikendamisel aga ka pärast lepingu lõppemist ei ole võimalik pidada kuidagi vastuvõtuviivituseks VÕS § 119 lg 1 järgi ning sellekohane hageja väide ei ole õige.
20.Õiged ei ole hageja väited, et kostja pole kontrollinud võlgniku majandusnäitajaid, kui andis pidevalt arvelduskrediiti juurde. Kostja on tõendanud kohtule esitatud võlgniku 03.08.2018 kirjaga, et võlgnikult nõuti vastavaid tõendeid ja ta esitas ka bilansi ja kasumi aruande. Pangal ei ole kohustust kontrollida hüpoteegipidaja majanduslikku võimekust, kuna tegemist on tagatisega, mille arvelt toimub vajadusel nõude rahuldamine.
21.Kohus peatas 27.09.2019 hagi tagamise korras täitemenetluse nr 008/2019/1353. Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele, jättis kohus asjas tehtud hagi tagamine kehtima.
22.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud. Hinnates asja mahukust ja keerukust, aga ka seda, et hageja on koostanud hulgaliselt menetlusdokumente, mille tõttu olid hagi asjaolud ebaülevaatlikud, leidis kohus, et piisav ja mõistlik ajakulu esinduseks on 4 tööpäeva ehk 8 tunnise tööpäeva arvestuse juures vastavalt 32 tundi. Siinjuures arvestas kohus sisse ka istungite aja ja jättis välja esindajate tööaja seetõttu, et kohus pidi algselt ka ühe kui ebaselge nõude menetlusest (sõltumata puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisest) keelduma. Kui esindajate töötasu oli kokku 72,73 tunni eest 11 014,50 eurot (8877+2137,50), siis 32 tunni eest moodustab see proportsionaalselt 4846,19 eurot (32x11014,50/72,73). Hageja esindajate töötasu määr 150 eurot/tund (R. Piirla) ja 125 eurot/tund (S. Vissak), milledele lisandub käibemaks, ei ole ebamõistlikult suur. Hageja apellatsioonkaebus
23.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise summas 6668,31 eurot (koos käibemaksuga) ja teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, s.o summas 11 864,50 eurot (koos käibemaksuga).
24.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ja kostjalt väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire, ebaõigesti hinnanud hageja poolt esitatud menetluskulude põhjendatust, oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldanud ebaõigelt materiaalõiguse norme.
25.Kohus on vähendanud hageja menetluskulusid enam kui poole võrra, toomata esile konkreetseid menetlustoiminguid, milliste arvelt hageja menetluskulusid vähendatakse. Kohtu selgitustest ei nähtu, millises osas on kohtu hinnangul tegemist ebamõistlike toimingutega.
2-19-14814
26.Hageja lepingulised esindajad osalesid kokku kolmel istungil: 29.05.2020 (10.30 – 12.02); 08.03.2020 (11.02 – 11.48); 17.05.2021 (14.05 – 16.50). Võttes arvesse istungite toimumise aega ja asjaolu, et istungitel osales kaks lepingulist esindajat ning istungiteks on selgelt vajalik ka ettevalmistamine, on hageja hinnangul põhjendatud lugeda istungitel osalemine ning ettevalmistused täies ulatuses põhjendatuks. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks selles osas küll menetluskulusid vähendanud, kuid kohtu põhjendused on selles osas vastuolulised ega ole jälgitavad. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajatel istungiteks ette valmistades koos istungil osalemisega seonduvaga kulunud kokku 26,23 tundi (9,48+0,50+3,50+1+1+0,25+3+1,50+3+3). Võttes arvesse, et maakohus on leidnud, et hageja põhjendatud ajakulu on kokku 32 tundi, jääks sellise kohtu hinnangu kohaselt hagejal menetlusdokumentide koostamiseks, sh kohtu nõuetele vastamiseks üksnes 5,68 tundi, mis on ilmselgelt ebapiisav.
27.Hageja menetluskulude nimekirjadest (hageja esitas menetluskulude nimekirja kahel korral: 17.10.2019 ja 17.05.2021) nähtub, et näiteks puuduste kõrvaldamisest tulenevate seisukohtade hüvitamist ei ole hageja kohtult palunud, mistõttu ei saa seda hageja kulude vähendamisel põhjenduseks tuua.
28.Menetluskulude põhjendatuse hindamisel ei saa vähetähtsaks pidada muuhulgas ka seda kui palju esitas kostja arusaamatuid, vastuolulisi ja ebaselgeid laenuarvestusi. Nende analüüsimiseks ja vastuargumentide esitamiseks kulus arusaadavalt märkimisväärne aeg, mis arvestades menetluse tulemust oli selgelt põhjendatud. Kostja apellatsioonkaebus
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 008/2019/1353 lubamatuks osaliselt summas 46 724,79 eurot ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
30.Maakohus on rikkunud õigusnormi, mis kohustab kohut hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud, hinnanud tõendeid valikuliselt ning jätnud olulised tõendid hindamata.
31.Kostja on käesolevas menetluses esitanud hulgaliselt tõendeid, mis kõik kas otseselt või kaudselt tõendavad, et võlgnik on kostja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevat krediidilimiiti kasutanud täies mahus summas 195 000 eurot. Laenumaksete aruande leheküljelt 4 nähtub, et lepingu põhiosa võlgnevus on summas 195 000 eurot. 04.07.2019 eluasemelaenu taotlusest nähtub, et hageja soovis lepingu tagatiseks oleva Leedri tee 12/1 kinnistu osa vormistada oma tütre nimele, võttes selleks kostjalt laenu 195 000 eurot ning tasuda laenu arvelt arvelduslaenulepingust tuleneva võlgnevuse. 08.07.2019 hüpoteeklaenu taotlusest nähtub, et hageja soovis lepingust tulenevat võlgnevust summas 195 000 eurot refinantseerida. Lepingu laenulimiidi kasutamisest ja selle tasumisest nähtub lepingust tuleneva krediidilimiidi kasutamine kogu lepingu kehtivuse perioodil. Lepingu krediidilimiidi kasutamisest nähtub, et lepingust tulenevat krediidilimiiti kasutati summas 195 000 eurot. Kostja 26.09.2019 nõudeavaldusest võlgniku pankrotimenetluses nähtub, et lepingust tulenev kostja põhiosa nõue on summas 195 000 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses 05.02.2019 esitatud nõuete kaitsmise protokollist nähtub, et hageja on esindaja vahendusel osalenud nõuete kaitsmise koosolekul ning pole vaidlustanud kostja lepingust tulenevat põhiosa nõuet summas 195 000 eurot.
2-19-14814 Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et lepingust tulenevat arvelduskrediiti on kasutatud summas 195 000 eurot.
32.Kostja automaatsest teatisest konto liikumise kohta nähtub, et 19.06.2019 kella 20.18 seisuga on konto jääk -195 000 eurot, broneeritud tehinguid on summas 148 275,21 eurot ja vabasid vahendeid on summas 46 724,79 eurot. Just teatisel näidatud konto jääk -195 000 eurot näitab kasutatud lepingu krediidilimiiti 19.06.2019 seisuga. Päev varem, 18.06.2019 seisuga oli lepingust tulenevat krediidilimiiti kasutatud summas 172 415,08 eurot. Samal päeval (19.06.2019) kui võlgnik nimetatud automaatse teavituse sai, sõlmisid kostja ja võlgnik lepingu lisa nr 7, millega pikendasid lepingut 1 kuu võrra, s.t kuni 19.07.2019. Tähtaja ja limiidi pikendamisega tekkis võlgniku kontole vaba limiidi arvelt vabu vahendeid (limiidi kasutamata osa) summas 22 584,92 eurot (kuni tähtaja pikendamiseni oli laenu krediidilimiidi kasutatud osa 172 415,08 eurot). Samal päeval (19.06.2019) toimus võlgniku kontol mitu liikumist – arvelduslaenu kasutamata limiidi arvelt tasuti investeerimislaenu põhiosa 20 000 eurot, tasuti lepingu intressi, teenustasu, limiiditasu ning viimase kandena sel päeval põhiosa viivist summast 1099,95 eurot. Kokku tasuti erinevaid nõudeid 19.06.2019 tekkinud vabade vahendite ulatuses, s.t 22 584,92 euro eest.
33.Maakohus on kohtuotsuse järelduste tegemisel tuginenud ühe tõendi osale, mille osas talle oli teada, et see tõend ei ole õigete järelduste tegemiseks piisavalt ülevaatlik ning teiseks on maakohus nimetatud tõendist teinud absoluutselt valed järeldused. Kohus on tuginenud laenumaksete aruandele, mille kohta on kostja menetluse jooksul korduvalt öelnud, et arvelduskrediidi nõude põhiosa kujunemise osas ei ole antud tõend ülevaatlik. Antud tõend on muus osas õige ja jälgitav, v.a tulba „laenu tagasimaksed“ tulp „võlg“ ülesehituse loogika. Antud tulp algab lepingu kehtivuse jooksul kasutatud krediidilimiidi kogusummaga, mis väheneb iga järgmise tagasimaksega. 18.06.2019 päeva lõpuks oli lepingust tulenev võlgnevus 172 145,08 eurot.
34.Kostja ei nõustu menetluskulude jaotusega, s.t sellega, et kuna kostja ei nõustunud hageja pakutud kompromissiga, jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja pakutud tingimustel ei saanud kostja kompromissi mingil juhul sõlmida, kuna kostjal on hageja vastu ka lepingust tulenev viivise nõue juhul kui kostja poolt täitemenetlusse esitatud lepingust tulenev põhinõue summas 195 000 eurot kohtumenetluses tõendamist ei leia. Vastustajate seisukohad
35.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja nõustub maakohtuga hageja menetluskulude vähendamise osas.
36.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja nõustub maakohtu järeldustega. Hageja väitel on kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitanud vastuväited hageja poolt esitatud 19.06.2019 saldoteatisele, mistõttu tuleb need vastuväited jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1590,01 euro ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud täiendavalt 1590,01 euro suuruses summas. Muus osas tuleb maakohtu otsus
2-19-14814 jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
38.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada lubamatuks täies ulatuses täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmine. Maakohtu otsus on seega selles ulatuses TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
39.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kostja on apellatsioonkaebuses oma vastuväite hageja poolt esitatud 19.06.2019 saldoteatise osas esitanud õigeaegselt. Kostja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et saldoteatisel näidatud konto jääk -195 000 eurot näitab kasutatud lepingu krediidilimiiti 19.06.2019 seisuga. Hageja väitel on tegemist uue vastuväitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kostja on maakohtus 28.01.2020 esitatud vastuses märkinud, et hageja väide selle kohta, et põhinõue on üksnes 148 275,21 eurot, on arusaamatu ja hageja ei ole vastavat arvutust esile toonud. Mingeid vastuväiteid selles ega hilisemates menetlusdokumentides, sealhulgas maakohtus toimunud istungil, ei ole kostja 19.06.2019 saldoteatisele esitanud. Maakohtu istungil möönis kostja, et see tõend on tal jäänud tähelepanuta, kuid endiselt mingeid vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole esile toonud, et maakohtus oleks tal jäänud hageja esitatud tõendile vastuväited esitamata objektiivsetel põhjustel, sealhulgas tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja eelpooltoodud vastuväite TsMS § 652 alusel tähelepanuta.
40.Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et kostja põhinõue 148 275,21 eurot ületavas osas ei ole tõendatud ning kostjal on õigus nõuda sundtäitmist hageja kinnisasjal lasuva hüpoteegi arvel üksnes summas 148 275,21 eurot. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti hagi rahuldanud hageja alternatiivse nõude alusel tunnistades täiteasjas nr 008/2019/1353 sundtäitmise lubamatuks summas 46 724,79 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lõikes 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Samas on vajalik neid põhjendusi täiendada ühe tõendi hindamise osas. Maakohus ei hinnanud koos teiste tõenditega hageja poolt esitatud võlgniku pangatehingute väljavõtet (I kd tl 125), rikkudes sellega tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8). Samas ei too selle tõendi hindamata jätmine kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada ning puuduolevad põhjendused ise esitada, vastates ühtlasi kostja apellatsioonkaebusele.
41.Kostja väitel nähtub ka võlgniku pangatehingute väljavõttest kasutatud krediidilimiit summas 195 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et selline summa sealt nähtub, kuid leiab, et üksnes see asjaolu ei tõenda, et selline summa on ka õige. Nimelt ei lükka võlgniku pangatehingute väljavõttes märgitud kasutatud krediidisumma summa ümber 19.06.2019 saldoteatises märgitud vabade vahendite olemasolu summas 46 724,79 eurot. Kostja ei ole vastuolu võlgniku pangakontolt nähtuva kasutatud krediidisumma ja 19.06.2019 saldoteatiselt nähtuvate vabade vahendite osas selgitanud ega tõendanud, et tegelikult sellises ulatuses vabasid vahendeid võlgnikul 19.06.2019 seisuga kasutada ei olnud. Lisaks sellele ei ole võlgniku pangakontolt nähtuv kooskõlas teiste tõenditega. Laenumaksete aruanne (I kd tl 117118) ja krediidilimiidi kasutamise aruanne (I kd tl 198-207) langevad selles osas kokku, et 18.06.2019 seisuga oli kasutatud laenu saldo 172 415,08 eurot. Võlgniku pangatehingute väljavõte (I kd tl 125) näitab 19.06.2019 kuupäeva osas samuti kasutatud krediidilimiidina 172 415,08 eurot. Samas aga 19.06.2019 kuupäeva osas näitab krediidilimiidi kasutamise aruanne (I kd tl 198-207), et kasutatud laenu põhiosa on 195 000 eurot. Lisaks on näiteks
2-19-14814 krediidilimiidi kasutamise aruandes (I kd tl 198-207) 03.06.2019 kuupäeva seisuga märgitud kasutatud krediidisummaks 181 080,17 eurot, mis vähenes summalt 195 000 eurot tulenevalt sellest, et 03.06.2019 oli võlgniku poolt tasutud 13 919,83 eurot põhivõla katteks (põhisumma tasumisega pidi vahendeid võlgniku kontole juurde tekkima). Samas aga nähtub võlgniku pangatehingute väljavõttest, et 13 919,83 euro suuruse summa võrra kasutatud krediidisumma hoopis suurenes (s.o vaba krediit vähenes) (I kd tl 125). Sellest tulenevalt ei pruugi ringkonnakohtu hinnangul 195 000 euro suurune kasutatud krediidisumma olla ka võlgniku pangakontolt nähtuvalt õige.
42.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus hindas laenumaksete aruannet (I kd tl 117118) üksnes osaliselt, jättes arvesse võtmata, et ka selles dokumendis on märgitud 19.07.2019 seisuga võlgnevuse suuruseks 195 000 eurot. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maakohus viitas ka selle tõendi vastuolule 19.06.2019 saldoteatisega. Pelgalt see, et selles aruandes on märgitud 19.07.2019 seisuga kasutatud krediidisummaks 195 000 eurot, ei selgita vastuolu saldoteatisega. Samuti ei ole sellest laenumaksete aruandest võimalik järeldada, kuidas kujunes 19.06.2019 seisuga võlgnevuse suuruseks 172 415,08 eurot ja sellele järgnevalt 19.07.2019 seisuga 195 000 eurot.
43.Kostja väitel oli 18.06.2019 seisuga krediidilimiiti kasutatud 172 415,08 eurot ja 19.06.2019 pikendati lepingut 1 kuu võrra ning tähtaja pikendamisega tekkis põhivõlgniku kontole vabu vahendeid summas 22 584,92 eurot. 19.06.2019 tasuti kostja väitel selle arvelt investeerimislaenu põhiosa 20 000 eurot, intress, teenustasu, limiiditasu ja viivis (kõik kokku 22 584,92 eurot. Võlgniku pangatehingute väljavõte näitab, et 19.06.2019 on sellised summad vabast krediidisummast maha arvestatud (I kd tl 125). Küll aga ei saa sellest ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et kasutatud krediidisumma oleks ikkagi 195 000 eurot. Sellest, kas mingil hetkel võlgniku kontole lisandus vabasid vahendeid, ei saa järeldada, et sellele eelnevalt (enne 19.06.2019 kuupäeva või 19.06.2019 kuupäeva seisuga) oleks kasutatud krediidisumma olnud õige.
44.Summa 195 000 euro õigsust ei kinnita ringkonnakohtu arvates ka see, et võlgnik ei ole võlgniku pankrotimenetluses 05.02.2019 esitatud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustanud kostja lepingust tulenevat põhiosa nõuet summas 195 000 eurot. Sellest, et võlgnik on otsustanud nõudele mitte vastu vaielda, ei saa järeldada seda, et hageja ei saaks tagatise andjana tugineda nõude ebaselgusele ja kostja ei peaks nõude suurust tõendama. Samuti ei saa nõude selguse osas teha määravat järeldust sellest, et hageja on esitanud pangale laenutaotluseid sooviga refinantseerida arvelduslaenulepingust tulenevat võlgnevust summas 195 000 eurot. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei võta sellised asjaolud kostjalt kohustust oma nõude suurust tõendada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12). Seega on kostjal oluline tõendamiskoormus, mis tähendab sisuliselt seda, et kostja peab igasuguste vastuoludeta suutma esile tuua ja tõendada, et tal on sundtäitmisel õige suurusega nõue. Olukorras, kus kostja on esitanud tõendeid, millest kostja arvates nähtub krediidisumma kasutamine 195 000 euro ulatuses, kuid hageja on esitanud kostja enda genereeritud süsteemist saabunud saldoteatise selle kohta, et võlgniku pangakontol oli vabasid vahendeid 46 724,79 eurot, pidi kostja enda tõendamiskoormuse täitmiseks seda vastuolu selgitama ja esitama hageja esitatud tõendi ümber lükkamiseks täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole vastuolu suutnud selgitada, rääkimata selle täiendavate tõenditega kummutamisest. Ka ringkonnakohtu istungil ei olnud kostjal vastust
2-19-14814 küsimusele, millest tuleneb vabade vahendite olemasolu võlgnikule saadetud saldoteatises. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa saldoteatises märgitud vabade vahendite olemasolu kuidagi tähelepanuta jätta ja tegemist on olulise asjaoluga hindamaks, mis ulatuses oli võlgniku poolt krediidisummat kasutatud. Kokkuvõtteks leiab ka ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et lepingu tähtaja lõppemisel (s.o 19.07.2019) võlgniku poolt kasutatud krediidisumma oli 195 000 eurot. Kuna tõendites esinevad olulised vastuolud, saab lähtuda üksnes summast, mille üle ei ole vaidlust, s.o 148 275,21 eurost.
45.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, oli maakohtul võimalik lähtuda menetluskulude jaotuse osas TsMS §-ist 163. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti menetluskulud täies ulatuses TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda, kuna kostja ei nõustunud hageja pakutud kompromissettepanekuga, milleks oli 150 000 euro tasumine kostjale. Antud juhul leidis aset hagi osaline rahuldamine sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses välja pakkunud üks pool ja kohus võib sellisel juhul jätta menetluskulud poole kanda, kes ettepanekuga ei nõustunud.
46.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust hageja menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest, hinnates esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel esindamisele kulunud aega, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, aga ka tööühiku hinda (vt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-1910324/42, p 17). Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus vähendas põhjendatult hageja lepinguliste esindajate ajakulu 72,73 tunnilt 32 tunnile. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vähendanud hageja menetluskulusid enam kui poole võrra, toomata esile konkreetseid menetlustoiminguid, milliste arvelt hageja menetluskulusid vähendatakse. Maakohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav ega arusaadav. Selliselt ei põhjendanud maakohus enda diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Samuti ei ole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1590,01 euro ulatuses. Ringkonnakohus esitab puuduolevad põhjendused ja mõistab täiendavalt 1590,01 euro ulatuses menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.
47.Hagejal on 17.10.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud hagiavalduse koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks kokku 14,25 tundi. Vaidluse sisu ja mahtu arvestades on ringkonnakohtu hinnangul hagiavalduse koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel esindajal ei peaks kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas hagiavalduse koostamine koos selle ettevalmistamisega aega võtma oluliselt mitte rohkem kui üks tööpäev.
48.Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on 04.12.2019 menetlusdokumendi koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 8,75 tundi. Tegemist on mahu poolest 3-leheküljelise dokumendiga, milles hageja vastab kostja vastuses esitatud vastuväidetele. Arvestades kostja vastuse mahtu (ühel leheküljel) ja sisu, piisas ringkonnakohtu arvates ka hageja poolt lühida vastuse koostamisega, kuid selleks poleks pidanud kuluma sedavõrd palju aega. Ringkonnakohtu hinnangul on 04.12.2019 menetlusdokumendi koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 4 tundi.
2-19-14814
49.Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on 23.03.2020 menetlusdokumendi koostamiseks ja selle ettevalmistamiseks hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 6 tundi. Arvestades, et hageja esindajal ei olnud seda dokumenti koostades vajalik analüüsida mingit kostja esitatud mahukat tõendit, ei saa sellist ajakulu pidada põhjendatuks. Samuti on hageja lepinguline esindaja (advokaat) kulutanud osa sellest ajast kohtupraktika analüüsiks. Kolleegium märgib, et advokaadist esindaja tunnitasu ongi kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kõrgem tunnitasu eeldab ka seda, et kõrgelt kvalifitseeritud esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ega saa nõuda põhjendatud tasu seaduse lugemise või kohtupraktika analüüsi eest, samuti ei pea sellist kulu hüvitama vastaspool. Vajadus end õigusaktide ja kohtupraktikaga kursis hoida avaldub juba advokaadist esindaja kõrgemas tasumääras. Seega vähendab ringkonnakohus antud menetlusdokumendi koostamise ja ettevalmistamise ajakulu 3 tunnile.
50.Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 9,48 tundi kostja 23.03.2020 seisukohaga tutvumiseks ja krediidilimiidi aruande analüüsiks, kliendiga konsulteerimiseks, kohtuistungi ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks. Kuna 29.05.2020 toimunud kohtuistung kestis 1,5 tundi, kulus hageja esindajal muudeks märgitud toiminguteks 7,98 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul saab istungi ettevalmistamiseks vajalik aeg olla 1 tund. Ligikaudu 7 tunni kulutamine kostja 23.03.2020 seisukohaga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja kostja esitatud tõendi analüüsiks ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Ringkonnakohus vähendab nimetatud toimingute ajakulu 3 tunnile, mis koos kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega moodustab 5,5 tundi.
51.Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud 4,75 tundi hagiavalduse tervikteksti koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on 21.09.2020 hagiavalduse tervikteksti koostamine selline toiming, mille koostamise kulu ei saa vastaspoolelt nõuda. Hageja peab juba kohtusse tulles koostama hagiavalduse, mille pinnalt on võimalik hagi menetleda ja hagi rahuldada. Vajadusel peab hageja puudused hagiavalduses kõrvaldama ja koostama ka uue hagiavalduse tervikteksti, kuid see ei ole toiming ega kulu, millega peab arvestama vastaspool. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus arvestamata hageja lepingulise esindaja 4,75 tunni suuruse ajakulu selle toimingu eest.
52.Hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulised esindajad kulutanud 08.03.2021 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3,5 tundi ja istungil osalemiseks kumbki 1 tunni. Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3) (vt Riigikohtu 21.06.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 10). Käesolevas asjas ringkonnakohus vajadust omada kahte esindajat ei näe. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega sisu poolest mahuka asjaga. Selle tõttu vähendab ringkonnakohus 08.03.2021 kohtuistungiga seotud ajakulu 2 tunnile, millest 45 minutit on kohtuistungi ajakulu ja ülejäänud on ettevalmistamiseks vajalik aeg. Samuti on vajalik eeltoodust tulenevalt vähendada 17.05.2021 kohtuistungiga seotud ajakulu 10,5 tunnilt 4,5 tunnile.
53.Ülejäänud hageja 17.05.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendeks kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid siinkohal üles loetleda.
54.Maakohtus oli hagejal 2 esindajat, kellest ühe tunnitasu oli 125 eurot, millele lisandub käibemaks (S.Vissak) ja teise tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (R.Piirla).
2-19-14814 Maakohtu otsusest on võimalik järeldada, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 151,44 euro (sealhulgas käibemaks) suuruse tunnitasu alusel (4846,19/32). Esindajate tunnitasu põhjendatust apellatsioonimenetluses ei vaidlustata, seega saab ringkonnakohus lähtuda 151,44 euro suurusest lepingulise esindaja tunnitasust (sisaldab käibemaksu).
55.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu suuruseks 42,5 tundi, mille tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 6436,2 eurot, koos riigilõivuga moodustab see 6786,2 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Ehkki hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, mistõttu tuleb kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel tervikuna kostja kanda.
57.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
58.Hageja esitas 10.03.2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2055 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulised esindajad osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 13 tunni ulatuses, millest 9,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot (millele lisandub käibemaks) ja 3,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub käibemaks).
59.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud järgmised toimingud on põhjendatud: apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguspositsiooni kujundamine (0,75 tundi); kompromissi läbirääkimised kostjaga, nõupidamine kliendiga (1 tund); vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (5,25 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi); ettevalmistus Tallinna Ringkonnakohtu istungiks ja istungil osalemine (2,5 tundi). Samuti on põhjendatud nendeks toiminguteks kulunud aeg.
60.Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei ole käesolevas asjas vajadust omada kahte esindajat, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka asjaga. Selleks ei anna põhjust ka asjaolu, et tegemist on apellatsioonimenetlusega, kuna vaidluse ulatus on võrreldes maakohtuga pigem vähenenud. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus hageja teise lepingulise esindaja (M.Piirla) täiendavate toimingutega tunnitasu määraga 150 eurot. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks seega 10 tundi, tunnitasumääraga 125 eurot (millele lisandub käibemaks).
61.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1500 eurot (käibemaksuga).
62.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Andres Suik
2-19-14814
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.