08. september 2021, Rakvere kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-13539
Tsiviilasi
A C hagiavaldus W.Niinelaid OÜ vastu töölepinguliste suhete tuvastamise ja saamata töötasu nõudes
Tsiviilasja hind
5100 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A C (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: W.Niinelaid OÜ (registrikood 12367486; asukoht: Narva tn, 23, Rakvere linn) Lepinguline esindaja: Maarika Kutser
Asja lahendamine
26.11.2020, 14.01.2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada A C hagiavaldus W.Niinelaid OÜ vastu osaliselt.
2.Tuvastada, et A C ja W.Niinelaid OÜ vahel 25.08.2020 sõlmitud tööleping on lõppenud 28.05.2020.
3.Välja mõista W.Niinelaid OÜ-lt A C kasuks saamata töötasu alates 01.04.2020 kuni 08.05.2020 summas 2280,56 eurot (bruto).
4.Jätta rahuldamata A C töötasu nõue W.Niinelaid OÜ vastu alates 09.05.2020 kuni 28.05.2020 summas 1600 eurot.
5.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte 1 / 11
2-20-13539 hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.Niinelaid OÜ esitas 17.09.2020 kohtule taotluse A C poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati A C ja W.Niinelaid OÜ vahel töölepingulised suhted alates 25.01.2020 kuni 28.05.2020. Mõisteti välja W.Niinelaid OÜ-lt A C kasuks saamata töötasu alates 01.04.2020 kuni 08.05.2020 summas 2264,24 eurot ning jäeti rahuldamata A C töötasu nõue W.Niinelaid OÜ vastu 09.05.2020 kuni 28.05.2020 summas 1600 eurot.
2.A C esitas taotluse hagimenetluse korras.
töövaidluskomisjonile
esitatud
avalduse
läbivaatamiseks
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
3.Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse töölepinguliste suhete tuvastamise nõudes ning saamata jäänud töötasu nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 25.01.2020 kuni 28.05.2020. Tööandja poolt on tasumata töötasu ajavahemikul 01.04.20520 kuni 08.05.2020 summas 2264,24 eurot ning ajavahemikus 09.05.2020 kuni 28.05.2020 summas 1600 eurot.
Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõuded on ebaselged, kuna puudub arvestuskäik ning nõude kujunemine. Seetõttu on kostjale ebaselge, millest tulenevalt on hageja arvamusel, et kostja peaks talle maksma perioodi 01.04.2020 – 08.05.2020 eest töötasu summas 2264,24 eurot ja perioodi 09.05.2020 – 28.05.2020 eest töötasu summas 1600 eurot. Kostja selgitab, et vaidlust ei ole selles, et hageja töötas tema juures alates 25.01.2020. Hageja poolt esitatud sõidulehtedest nähtub töötamine kuni 07.05.2020. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja sõitis 08.05.2020 Helsingist laevaga Tallinnasse ja suundus koju Läti Vabariiki ning peale seda rohkem tööle ei läinud. Ühegi hageja poolt esitatud tõendiga ei ole aga tõendatud, et hagejal oleks õigus nõuda hagiavalduses märgitud suuruses töötasu. Kostja poolt esitatud konto väljavõttel ja palgalehtedel on konkreetselt näha hagejale ülekantud summad.
5.Hagejaga lepiti kokku töötasu 600 eurot brutosummas, lisaks lähetuse eest makstav hüvitis vastavalt seadusele. Kostja poolt esitatud TSD-st nähtuvalt on tööandja tasunud 2 / 11
2-20-13539 ka kõik maksud 600 euro pealt. Kokkuleppe kohaselt oli töö tegemise kohaks Eesti Vabariik ning hageja pidi viibima välislähetuses Soomes ning sealt sõitma ka Rootsi, samuti oli kokkulepe selles, et hageja viibib lähetuses 2 nädalat ja seejärel sõidab 2-ks nädalaks koju Läti Vabariiki ning seejärel naaseb uuesti kaheks nädalaks tööle. Kostjal oli valmis kirjalik tööleping, kuid see jäi allkirjastamata seoses COVID-19-st tingitud ülemaailmse eriolukorra tõttu. Kostja küll pakkus hagejale välja variandi, et viimane võib koju kaheks nädalaks puhkusele sõita, kuid hageja ei nõustunud, sest juhul kui ta oleks sõitnud Lätti, ei oleks ta sealt enam saanud lahkuda, hageja oli aga huvitatud, et ta saaks tööd teha. Seetõttu jäigi hageja poolte kokkuleppel pikemaks perioodiks Soome tööle ning teostas sõite Soome – Rootsi vahel, kostja hüvitas lisaks välislähetuse päevarahadele ka muud kulud vastavalt esitatud tšekkidele. Samal põhjusel jäi ka tööleping allkirjastamata.
6.Kostja rõhutab, et kõigi ülekannete puhul, mis ta hagejale teostas, oli märgitud selgitusena töötasu ja komandeeringurahad. Kui hagejale jäi arusaamatuks, kui suures summas mingi tasu oli arvutatud, oli tal võimalik tööandjalt ka vastavat arvestust paluda, seda aga hageja ei teinud. Varem esitatud jaanuarikuu palgalehel oli ekslikult kajastatud töötuskindlustusmaks summas 9,60 eurot, õige on 2,24 eurot (kuna hageja töötas alates 25.01.2020). Samuti on viga palgalehel nr.2020/03/18, mis kajastab tasusid 2020 märtsikuu eest. Ilmselt on tegemist olukorraga, kus exceli tabelis on read kogemata liikunud. Varem esitatud palgalehel on märgitud komandeeringurahadeks summa 2500 eurot, kuid õige peab olema panka tasuda summa 2500 eurot. Mõlemal juhul kajastuvad konto väljavõttel, kust on näha hagejale teostatud ülekanded, õiged summad. 18.03.2020 ja 24.04.2020 tehtud ülekanded, millel on märgitud selgituseks kulutšekk, kajastuvad palgalehtedel komandeeringurahade all. Lisaks selgitab kostja, et 15.04.2020 tehtud ülekande puhul oli tegemist märtsi töötasu ja märtsi komandeeringurahadega, aga 24.04.2020 ülekanne sisaldas täielikult komandeeringurahasid ja need olid aprillikuu eest. Kuna aprillikuu töötasu maksti välja alles mais, siis seetõttu aprilli palgalehel eraldi komandeeringurahasid ei nähtugi. Komandeeringurahasid maksti hagejale 32 eurot päevas (15.04.2020 tasutud summa 1479,32 eurot - sellest töötasu 472,32 eurot, 32 eurot x 31 päeva=992 eurot ning 15 eurot kulutšeki alusel). 24.04.2020 tehtud ülekande puhul summas 1000,68 eurot sisaldab 32 eurot x 30 päeva = 960 eurot ning ülejäänud summa 40,68 eurot vastavalt kulutšekile. Samal päeval teatas hageja, et tegi veel kulutuse summas 20 eurot, mille hageja ka kohe välja maksis.
7.Kostja jääb endiselt seisukohale, et esitas 08.05.2020 Tallinna sadamas hagejale töölepingu ülesütlemise teate, millele hageja keeldus alla kirjutamast. Isegi kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise teate teatavakstegemine hagejale ei ole tõendatud, puudub hagejal õigus nõuda töötasu perioodi 09.05.2020 – 28.05.2020 eest.
8.Kostja leiab, et töötamise koht oli Eesti Vabariik, kuid antud juhul pandeemia tõttu jäi hageja pikemalt sõitma Skandinaaviasse. Selleks, et lugeda hagejat Soome töötajaks, oleks ta pidanud ennast arvele võtma Soome töötajate registris ning tal oleks tekkinud Soomes ka maksude deklareerimise kohustus. Seda hageja teinud ei ole. Soomes kontrollitakse seda väga rangelt, eriti sadamates piiriületuse puhul. Tema puhul ei tekkinud piiriületusel tollil kordagi sellist kahtlust ning ka see näitab, et tema töökohta ei loetud Soomes olevaks. Eesti registrimärgiga autode puhul kontrollitakse eriti rangelt, et tegemist ei oleks ainult sisevedudega. 3 / 11
2-20-13539 Kohtuistungid
9.26.11.2020 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et tööandja ei maksnud töötasu viimase kuu eest, lõpetas töösuhted ebaseaduslikult ja ei taganud tööd. Hageja nõuab tööandjalt saamata jäänud töötasu perioodil 01.04.2020-08.05.2020 summas 2264,24 eurot ja perioodil 09.05.2020 kuni 28.05.2020 summas 1600 eurot. Hageja leiab, et töösuhe oli kehtiv ning töötas autojuhina, reaalselt mais enam tööd ei teinud, kuna tööandja enam telefonile ei vastanud. Kostja esindaja selgituste kohaselt ei ole vaidlust, et tööleping sõlmiti 25.01.2020 ning kehtis kuni 08.05.2020, kuna tööandja ütles töölepingu üles. Kokkulepe oli töötasu osas 600 eurot brutos, millele lisandusid lähetustasud. Töökoht oligi Eestis, sõite tegi ka Rootsis ja Soomes.
10.14.01.2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud töötasu nõude juurde. Selgituste kohaselt töötas kolm kuud ilma vabade päevadeta ning arvestaski päevatasuks 80 eurot. Nõudeks ongi töötasu summas 2264,24 eurot ning 300 eurot kuna ei saanud puhkust seoses koroonaga. Tööandja maksis miinimummääras töötasu, seetõttu see vahe tulebki, kokkulepe oli 80 eurot päev. Arvestused on tehtud Soome kollektiivlepingu kohaselt. Mai alguses oli puhkus, kaks nädalat, pidi Soome tööle naasma 22.05.2020. Töösuhe lõppes 28.05.2020. Kostja selgituste kohaselt oli töötasus kokkulepe 600 eurot ning lisandusid lähetustasud. 15 päeva eest oli lähetustasu 50 eurot ning edaspidi 32 eurot. Töösuhe lõppes 08.05.2020. Iga päev ei saanud tööd teha, sest kehtib kord autojuhtide puhkeaja kohta. Hageja viibis pikka aega välisriigis, kuna see oli tingitud koroonaviirusest. Algselt oli kokkulepe, et ta on tööl 2-3 nädalat ja 2 nädalat kodus. Kuna ta tuli tööle vahetusautojuhina, siis oli plaanis teda kasutada nii Rootsi, Norra kui ka Baltikumi autode peale. Kuna Läti riik võttis seaduse, et nende kodanikud ei saa enam Lätist välja, siis tänu sellele palus hageja, et ta jääks tööle ja ei läheks koju, kuna ei pääse tagasi, sellepärast ta jäigi Soome nii kauaks. Kuna muud varianti ei olnud, siis ta jäigi sinna Soome ja Rootsi vahel sõitma. Esimene võimalus koju minna algaski aprillist ja maist. Kostjal on rahvusvaheline transport Baltikumis ja Skandinaavias, mitte ainult Soome ja Rootsi vahel. Töölepingus on kirjas, et töö tegemise koht on Rakveres, Soomes on ainult tööandja terminal/tugipunkt, kus neil on võimalik puhata. Täpsustavad selgitused ja lõppseisukohad
11.Hageja täpsustavate selgituste ja lõppseisukoha kohaselt oli tal tööandjaga kokkulepe, et talle makstakse töötasu 80 eurot 24 tunni eest, mis kajastub ka tööandja poolt varasemates ülekannetes. Tööandja hüvitas ka tööle sõidu, summas 35,95 eurot. Tööandja tasus töötasu hilinemisega, töötasu tuli maksta 15 kuupäevaks, kuid jaanuari töötasu laekus kaks päeva hiljem summas 560,11 eurot 7 päeva eest. See summa kinnitab pooltvahelist kokkulepet. 16.03 tasuti veebruari töötasu 2330,32 eurot ning summa 1479,32 eurot tasuti 16.04. Liiklusõnnetuse eest on tööandja võtnud 1000,68 eurot tööandja poolt, samas on selgunud, et Soome kindlustusselts hüvitas kahju. Seega on tööandja alusetult teinud kinnipidamise. Kui võtta arvesse, et märtsi kuu eest tasuti 1479,32 eurot ning tööandja pidas kinni 1000,68 eurot, siis kokku liites on summa 2480 eurot, mis kinnitab taas kokkulepet 80 eurot päev (märtsis 30 päeva). Tööandja hilines pidevalt töötasu maksmisega välja arvatud viimane osamakse. Hageja töötas kostja juures 25.01.2020 kuni 22.02.2020 ühe veoautoga ning perioodil 22.02.2020 kuni 08.05.2020 teise veoautoga. Hageja töötas Eesti ettevõttes ning tööandja ei ole korralikult töötasu 4 / 11
2-20-13539 maksnud. Hageja töötas aprillis 30 päevaga, mis teeb 2400 eurot, kuid kostja tasus 472,32 eurot, seega on tasumata aprilli eest 1927,68 eurot. Ajavahemikul 01.05.2020 kuni 08.05.2020 eest on saamata 640 eurot, kokku kuni 08.05.2020 on kostjal tasumata 2567,68 eurot. Lisaks ei kindlustanud tööandja perioodil 09.05.2020 kuni 28.05.2020 tööga, seega tuleb kostjal nimetatud perioodi eest tasuda 1600 eurot. Öötöö eest kohustub kostja tasuma 300 eurot. Seega kokku võlgneb kostja hagejale saamata jäänud töötasu 4467,68 eurot. Hageja palub kostjalt lisaks välja mõista õigusabikulud summas 1297,44 eurot.
12.Kostja täpsustavate selgituste kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 23,37 eurot päevas. Sama korra kohaselt ei kuulu tulumaksuga maksustamisele makstav välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Hagejale maksti jaanuaris 2020 seitsme välislähetuse päeva eest päevaraha 50 eurot iga päeva eest, kokku summas 350 eurot, lisaks hüvitati isikliku autoga tööle sõit summas 99,90 eurot. Kuigi veebruaris 2020 oleks pidanud tööandja maksma välislähetuse päevarahasid esimese kaheksa päeva eest 50 eurot päevas, maksis tööandja tegelikult 15 päeva eest maksimumsummat, kuigi seadus seda ette ei näe. Selle arvelt ei maksnud kostja hagejale maikuu 8 päeva eest lähetustasusid. Hageja ei ole aru saanud, et väljamakstav summa sisaldas lisaks töötasule ka välislähetuse hüvitist ja välislähetuses viibimise ajal kantud kulusid ja tegi seetõttu alusetult aritmeetilise tehte, kus jagas kontole laekunud summa kalendripäevade arvuga ning leidis põhjendamatult, et tal on õigus sellist summat nõuda. Hageja ei ole aru saanud ka sellest, et välislähetuse hüvitist makstakse iga kalendripäeva eest, kuid töötasu arvestamisel on aluseks võetud tööpäevad (normtunnid kuus). Kostja selgitab, et 15.04.2020 maksti hagejale välja märtsikuu eest 1479,32 eurot. Kuna seadus ei keela välislähetuse hüvitise väljamaksmist enne lähetuses viibimise kuu lõppu, samuti kuna hageja andis teada, et tal on raha hädasti vaja ja ta on kandnud ka ise kulusid, siis tegi tööandja 24.04.2020 hagejale kaks ülekannet, kokku 1020,68 eurot, mis sisaldavad endas välislähetuse hüvitist 30 kalendripäeva eest ja hageja poolt kantud kulusid 60,68 eurot. Hageja on pidanud ekslikult kõiki 2020 aprillis tehtud väljamakseid märtsikuu töötasuks. Kostja soovib rõhutada, et kõigi ülekannete puhul, mis ta hagejale teostas, oli märgitud selgitusena töötasu ja komandeeringurahad ning kõik väljamaksed olid teostatud õigeaegselt. Kui hagejale jäi arusaamatuks, kui suures summas mingi tasu oli arvutatud, oli tal võimalik tööandjalt ka vastavat arvestust paluda. Ilma töötaja nõudmiseta tööandja töötasu ja muude väljamaksete osas tehtud arvestusi esitama ei pea. Kostja juhib tähelepanu, et kuna hageja pidi olema enne tööle asumist läbinud autojuhtide ametikoolituse, mille üks osa on ka töö- ja puhkeaja järgimine, siis pidi ta olema teadlik ka sellest, kui palju ta igapäevaselt sõita tohib. Seega ei saa olla tõepärased hageja väited, et ta töötas 2020 aprillis 30 päeva. Kostja on varem avaldanud, et kõik tema sõidukid olid kantud Eesti registrisse ning nii kostja kui ka sõidukite asukoht on Rakveres. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei kuulu eelviidatud põhjendusel kohaldamisele Soome seadus, sh Soome veoautojuhtidele kohalduv kollektiivleping. Olukorra muudaks paradoksaalseks ka asjaolu, et töötajale on juba makstud välislähetuse päevarahasid, seega Soome kollektiivlepingu kohaldamisel tuleks hagejal need summad tagastada. Kuna erinevad väljamaksed kuuluvad ka erinevalt maksustamisele, ei ole siinjuures võimalik teha tasaarvestusi. Kui aluseks võtta Soome kollektiivleping, tekib töötajal õigus nõuda ka kõiki muid sellega ettenähtud hüvesid, mitte ainult selles sätestatud 5 / 11
2-20-13539 tunnitasu. Samas ei ole hageja kordagi väitnud, et ta on välislähetuse päevarahad alusetult saanud ning et ta ei ole välislähetusega nõustunud. TLS § 21 lg 2 kohaselt ei või töötajat töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Nagu kostja on varem korduvalt märkinud pikenes välislähetus COVID-19-st tingitud eriolukorra tõttu. Kostja ei keelanud hagejal välislähetusest naasmist, kuid hageja seda ei soovinud, seega oli pooltel kokkulepe pikemaks ajaks välislähetuses viibimiseks.
13.Kostja leiab, et tegemist on lähetatud töötajaga, kellele ei laiene Soome seadused. Ainuüksi asjaolu, et töötaja viibis lähetuses kauem kui 30 päeva, ei muuda tema püsivaks töökohaks Soome Vabariiki. Kostja ei nõustu, et hagejal on õigus saada töötasu ajavahemiku 09.05.2020 kuni 28.05.2020 eest summas 1600 eurot. Hageja on 14.01.2021 kohtuistungil kinnitanud, et oli puhkusel alates 08.maist ja pidi 2 nädala pärast ehk 22.05.2020 minema tagasi Soome. Kostja ei kinnita hageja puhkusel viibimist, kuid hageja ei ole ka tõendanud, et ta peale 08.05.2020 oleks tööandja poole pöördunud ja avaldanud soovi uuesti tööle asuda. Hagejale oli teada kostja e-posti aadress ning hageja enda poolt esitatud tõenditest nähtuvalt saatis ta tööandjale 15.05.2020 küll e-kirja, kuid sellest nähtuvad üksnes ähvardused tööandja aadressil, mitte aga soov tööle asuda. Tõendatud ei ole ka, et hageja tuli tööle, kuid tööandja keeldus talle tööd andmast. Seega puudub hagejal õigus nõuda töötasu perioodi 09.05.-28.05.2020 eest. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
15.Poote vahel puuduv vaidlus:
Hageja asus tööle 25.01.2020 veoautojuhina;
Hageja täitis tööülesandeid Soome Vabariigis,
Poolte vahel puudus kirjalik tööleping,
Kostja on Eesti Vabariigis registreeritud ettevõte ning on asutatud Eesti seaduste alusel
16.Poolte vahel on vaidlus:
Milline oli kokkulepe töötasu osas;
Millal lõppesid töölepingulised suhtes;
Millise riigi õigust peaks kohaldama
Kohalduv õigus
17.Hageja asus tööle 25.01.2020 veoautojuhina. Hageja ja kostja kinnitavad, et tööülesandeid tuli täitsa Soome Vabariigis. Kostja selgituste kohaselt oli hageja lähetatud töötaja, kes oligi lähetuses Soomes ning tööandja maksis töötasu ja lähetustasu.
6 / 11
2-20-13539 Osapooled ei ole väitnud, et töötaja sõidud töökohustuste täitmise osas algasid ja lõppesid Eestis, seega viibis hageja töökohustusi täites väljaspool Eesti Vabariiki.
18.Vastavalt Riigikohtu otsusele 13.02.2019 tsiviilasjas 2-17-458 p 12 tuleb töölepingule kohalduv õigus määrata kindlaks Rooma I määruse art 8 järgi. Selle määruse art 8 lg 1 kohaselt on tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 järgi valinud, kuid õiguse valik ei tohi põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda õiguse alusel, mis kohalduks valiku puudumise korral art 8 lg-te 2, 3 ja 4 järgi. Viidatud sätete järgi kohalduks valiku puudumise korral selle riigi õigus, kus või kust töötaja harilikult oma lepingujärgset tööd teeb, kusjuures harilik töö tegemise riik ei muutu ajutiselt teise riiki tööle asumise korral (lg 2), või kus asub tööandja tegevuskoht (lg 3) või millega on leping tihedamalt seotud (lg 4). Seega ei või poolte kokkulepe õiguse kohaldamise kohta põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ette nähtud töö tegemise hariliku koha või tööandja tegevuskoha või lepinguga tihedamalt seotud riigi õiguse imperatiivsete sätetega.
19.Antud juhul on tegemist töötajaga, kellega sõlmiti (suuline) tööleping tööandja asukoha järgi Eesti Vabariigis, töötaja oli registreeritud Eesti Vabariigis Maksu-ja Tolliameti töötajate registrisse. Seega arvestati töötaja makse Eesti Vabariigis kehtivate maksumäärade alusel. Teiseks, töötajaga ei olnud kokkulepet, et ta täidaks tööülesandeid Eesti Vabariigis, seega töö tegemise kohta ei ole kindlaks määratud. Samuti ei täitnud hageja tööülesandeid tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Hageja täitis töökohustusi Soomes, mis ei ole kuidagi kostja tegevusega kõige rohkem seotud. Kostja selgituste kohaselt maksti lähetustasu vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele, esimesed 15 päeva 50 eurot päeva eest ning järgnevad päevad 32 eurot. Kohus nõustub, et töölepingu seaduse alusel saab töötajat lähetada tööülesandeid täitma väljaspool töö tegemise kohta. Antud juhul ei ole poolte vahel kokku lepitud töö tegemise kohta, vaid isik oligi saadetud tööd tegema Soome Vabariiki. Isik ei teinud tööd Eestis, mida kinnitab ka kostja. Nimelt on kostja selgitanud, et ettevõttes ongi töö korraldatud, et töötajad teevad tööd välisriigis, näiteks 2 nädalat ja siis 2 nädalat puhkavad Eestis. Seega sisuliselt töötaja Eestis tööd ei teinud, vaid on lähetatud tööd tegema Soome Vabariiki. Pooled ei ole leppinud kokku töölepingule kohalduvat õigust. Riigikohus on 16.01.2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-179-12 p 13 selgitanud, et: [...] kuna hagejad tegid kostjaga sõlmitud töölepingu alusel tööd Soome Vabariigis, reguleerib hagejate töölepinguid Rooma I määruse art 8 lg 2 esimese lause alusel Soome Vabariigi õigus. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui pooled oleksid töölepingutes valinud kohalduvaks õiguseks Eesti Vabariigi õiguse, ei võiks see siiski põhjustada hagejate ilmajäämist kaitsest, mis on neile ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks valiku puudumisel art 8 lg 2 järgi. Järelikult tuleks juhul, kui pooled oleksid leppinud kokku, et töölepingutele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, lähtuda sätetest, mis tagavad töötajatele suurema kaitse.“ Arvestades, et Soome kollektiivlepinguga sätestatut, siis on autojuhtidele Soomes kehtestatud kõrgem tunnitasu alammäär, mis tagab suurema kaitse ja kohaldamisele tuleb Soome seadus.
20.Soome Vabariiki lähetatud töötajate töötingimusi reguleerib Soome Vabariigi õiguses lähetatud töötajate seadus (Laki työntekijöiden lähettämisestä) (https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160447; inglisekeelne: https://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/2016/en20160447.pdf). Lähetatud töötaja on 7 / 11
2-20-13539 direktiivi art 2 lg 1 järgi töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab. Sama tuleneb Soome Vabariiki lähetatud töötajate seaduse §-st 1. Direktiivi 96/71/EÜ art 3 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid olenemata töösuhtele kohaldatavast õigusest, et artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad kindlustavad nende territooriumile lähetatud töötajatele võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes töötingimused, mille liikmesriik, kus tööd tehakse, on sätestanud õigus- või haldusnormidega ja/või üldiselt kohaldatavaks tunnistatud või lõike 8 kohaselt muul viisil kohaldatavate kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega, mis käsitlevad s.h töötasu. Mõiste „üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingud või vahekohtu otsused” hõlmab kollektiivlepinguid ja vahekohtu otsuseid, mida peavad täitma kõik ettevõtjad, kes asuvad vastavas geograafilises piirkonnas ning tegutsevad asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus. Hageja Soome Vabariigis töötamise ajal kehtinud lähetatud töötajate seaduse § 5 kohaselt makstakse lähetatud töötajale töötasu töölepingu seaduse (Työsopimuslaki) 2. ptk §-s 7 nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud määras. Juhul kui see kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse töötajale tavalist ja mõistlikku tasu, kui tööandja ja töötaja kokkulepitud tasu on väiksem. Töölepingu seaduse 2. ptk § 7 järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepingu vastava sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Töösuhte kehtivus
21.Hageja palub tuvastada, et töölepingulised suhted kehtisid perioodil 25.01.2020 kuni 28.05.2020. Kostja leiab, et tööleping on üles öeldud rikkumise tõttu 08.05.2020 (dtl 8990). Tuvastamist on leidnud, et hageja ja kostja töölepingulised suhtes algasid 25.01.2020, kuid mõlema osapoole poolt allkirjastatud töölepingut sõlmitud ei ole.
22.Kostja väidab, et hagejale on edastatud töölepingu ülesütlemise avaldus 08.05.2020, kuid hageja keeldus avalduse allkirjastamast (dtl. 89-9, 139-140). Hageja selgituste kohaselt ei ole tööandja talle töölepingu ülesütlemise avaldust edastanud, vaid selgitas, et 08.05.2020 tööandja suunas teda koju puhkusele.
23.Vastavalt TsMS § 230 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on ise tunnistanud, et ta lei ole võimalik tõendada töölepingu lõpetamist hagejaga (dtl 259). Seega leiab, et tõendamata on, et kostja oleks hagejaga töölepingu 08.05.2020 üles öelnud.
24.Töövaidluskomisjoni poolt on tuvastatud, et töötaja esitas tööandjale tema äriregistri andmetes märgitud e-posti aadressile 28.05.2020 avalduse töösuhete lõpetamiseks alates 28.05.2020 omal tahtel. Seega töötaja avaldus pidi jõudma tööandjani ja tööandjal oli võimalus sellega tutvuda ja ka vaidlustada, kuid tööandja pole vaidlustanud. Osapooled selles osas vastuväiteid kohtule esitanud ei ole, seega töötajapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv.
8 / 11
2-20-13539
25.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et osapoolte vahelised töölepingulised suhted kestsid perioodil 25.01.2020 kuni 28.05.2020. Hageja ütles töölepingu üles omal soovil, mistõttu tuleb tööandjal vastavad kanded teha töötamise registris. Saamata jäänud töötasu
26.Hageja palub tööandjalt välja mõista vähem makstud töötasu aprillis ja mais kokku 2567,68 eurot, perioodil 09.05.2020 kuni 28.05.2020 tööga mittekindlustamise eest töötasu summas 16000 eurot, millele lisandub öötöö aja eest 300 eurot. Hageja selgituste kohaselt oli kokkulepe 80 eurot päevas ning ta töötas 30 päeva kuus.
27.Kostja selgituste kohaselt on hagejale kõik saadaolevad summad tasutud. Kokkulepe oli töötasu 600 eurot, millele lisandub lähetuse eest makstav hüvitis.
28.Kohus selgitab, et tuvastamist ei ole leidnud, et poolte vahel olid kokkulepped kindla töötasu ja lähetuse eest makstava hüvitise osas. Kohus tuvastas, et antud juhul tuleb lähtuda Soome Vabariigi veoautodel töötava isiku osas kehtivast kollektiivlepingust (https://www.akt.fi/site/assets/files/1713/k-a_palkat_1_2_2020.pdf), kuna tegemist oli Soome Vabariiki kostja poolt lähetatud töötajaga. Kostja viited Riigikohtu lahendi osas, mis käsitleb Eestis kehtiva kollektiivlepingu seaduse alusel kollektiivlepingu laiendamist, ei ole asjakohased, kuna tegemist on Soomes kehtestatud kollektiivlepinguga.
29.Kohtule esitatud konto väljavõttete ja palgalehtede kohaselt (dtl 19-23; 65-85, 425, 429430) on kostja tasunud hagejale aprillis 472,32 eurot (brutotasu 600 eurot) ja mais 118,08 eurot (brutos 150 eurot).
30.Hageja selgitas, et töötas 30 päeva kuus, ehk kõik päevad ilma puhkepäevadeta. Kostja selgituste kohaselt tuli hagejal endal kinni pidada töö- ja puhkeajast. Kohtule hageja poolt esitatud sõidukaardi väljavõttest (dtl 437-498) selgub, et aprillis ei ole hageja tööd teinud kõik kalendripäevad (näiteks puuduvad kanded: 05.04; 11-12.04; 14.04; 17.04-18.07; 21.04; 26.04 ja 29.04). Samuti märgib kohus, et mais ei ole hageja tööd teinud 01.05.2020. Seega ei ole hageja väide, et iga kalendripäev tehti tööd, tõendatud. Kohus nõustub ka kostjaga, et autojuhil tuleb kinni pidada töö- ja puhkeajast, vastasel juhul muutub ta ise liikluses ohtlikuks. Samuti on Soome kollektiivlepingus ette nähtud, et igal kalendrinädalal peab olema vähemalt kaks vaba kalendripäeva. Kohtule esitatud sõidukaardi väljavõttest ei selgu üheselt, et hageja oleks teinud ületunnitööd, seega lähtub kohus Soome Vabariigis kehtivatest normtundidest.
31.Soome Vabariigis olid riiklikud pühad 10.04; 12.04 ja 13.04, mistõttu kujuneb normtundideks 168 tundi ja mais on riiklik püha 01.05.2020, mistõttu kujuneb normtundideks perioodil 01.05.2020 kuni 08.05.2020 40 tundi. Soome Vabariigis veoautodel töötava isiku osas kehtiva kollektiivlepingu (Autovedude tegevuslade töötajad) kohaselt kehtis alates 01.02.2020 täishaagisega veoki juhi ja moodulhaagisega veokijuhi, (kes on töötanud alla 4 aasta) tunnitasu 14,57 eurot. Seega kujuneb hageja töötasuks aprillis 2447,76 eurot (168 x 14,57). Kostja on hagejale aprillis arvestanud töötasu 600 eurot (dtl 425). Seega on kostjal tasumata aprilli kuu eest 1847,76 eurot (bruto). Mais on hagejal töötatud 40 tundi, seega kujuneb töötasu suuruseks 582,80 eurot (40 x 14,57). Kostja on hagejale arvestanud töötasu 150 eurot (dtl 425), seega on hagejal
9 / 11
2-20-13539 saada 432,80 eurot (bruto). Kokku on hagejal saamata brutosummana töötasu 2280,56 eurot (1847,76+432,80).
32.Kostja leiab, et on tasunud hagejale lähetuse eest hüvitist, mistõttu ei saa kuidagi arvestada töötasu Soome kollektiivlepingu alusel. Kohus selgitab, et kuna hageja on teinud tööd ainult Soomes, siis Soome Vabariigis kehtiva töötajate lähetamise seaduse § 5 kohaselt loetakse töölähetuses olemisega seotud hüvitised, mis ei puuduta töölähetuse tegelikke kulutusi, töötajale makstava töötasu osaks. Antud juhul leiab kohus, et saab tööandja poolt tasusid lugeda töötasuks.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kohustub hagejale tasuma perioodil 01.04.2020 kuni 08.05.2020 vähem makstud töötasu brutosummana 2280,56 eurot.
34.Hageja leiab, et kostja kohustub tasuma perioodil 09.05.2020 kuni 28.05.2020 töötasu, kuna kostja ei ole kindlustanud teda tööga.
35.Kohtus leiab, et tõendatud on, et töötaja naasis Eestisse 08.05.2020 (dtl 115) ja pärast seda enam reaalselt tööülesandeid ei täitnud. Hageja on kostja poole 15.05.2020 pöördunud, kuid kirjavahetusest ei selgu, et ta oleks töökohustuste täitmise osas küsimusi küsinud. Kirjast nähtuvad teavitused, et pöördutakse kohtusse, ei ole töö küsimine. Tööandja ei ole teavitustele vastanud ning ei ole ka telefonikõnedele vastanud (mis selgub samuti sõnumites) (dtl 318-407). Seega telefoni teel ei saanudki hageja kostjaga kontakti võtta. Samas oli hagejale teada kostja e-posti aadress, kuid hageja ei kasutanud peale 08.05.2020 võimalust, et küsida tööandjalt tööülesannete täitmise kohta teavet.
36.Seega leiab kohus, et töötaja väited, et oli pärast 08.05.2020 kuupäeva valmis tööd tegema ei ole tõendatud. Kohus möönab, et võis olla raskendatud nimetatud perioodil töökohustusi täita seoses pandeemiaga, kuid see ei tähenda, et hagejal puudus võimalus kostjaga suhelda ja tööd küsida.
37.Riigikohtu 07.12.2011 otsuses nr 3-2-1-117-11 on selgitatud, et tööandjal on õigus keelduda töötasu maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud. Antud juhul ei ole kumbki osapool väitnud, et kostjal tööd ei oleks hagejale anda olnud, samas ei ole kumbki pool vaidlustanud, et hageja reaalselt tööd ei teinud.
38.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt välja vähem makstud töötasu brutosummana 2280,56 eurot.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
40.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
10 / 11
2-20-13539
41.TsMS § 162 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
42.Antud juhul rahuldas kohus hagi osaliselt. Kohus leiab, et lähtuvalt hagi rahuldatud ulatusest tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik Kohtuotsus on kohtuotsusega.
osaliselt
tühistatud
Tartu
Ringkonnakohtu
03.12.2021
11 / 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.