Viljar Siilbaumi hagi Makker töövaidlusasjas nr 4-1/76/21
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. juuni 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Makker Grupp OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Makker Grupp OÜ (rk: 14628127), esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja advokaat Liis Venelaine Vastustaja (hageja): Viljar Siilbaum (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Lea Kurbel-Kalamees
Grupp
OÜ
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. juuni 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Makker Grupp OÜ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
vastu
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Viljar Siilbaum (hageja) esitas 11.01.2021 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) Makker Grupp OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 26.12.2020; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel 4384,08 eurot, keskmine töötasu TLS § 35 alusel 3058,65 eurot, töötasu perioodi 01.–09.10.2020 eest 185,82 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest 377 eurot, viivis alates 27.12.2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. TVK rahuldas 22.02.2021 otsusega avalduse osaliselt. Kostja esitas 07.05.2021 maakohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus tervikuna läbi hagimenetluse korras. Kui kohus loeb TVK otsuse kostjale kättetoimetatuks enne 23.04.2021, palub kostja ennistada töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-s 1 nimetatud kohutusse pöördumise tähtaja. Taotluse kohaselt edastas TVK otsuse 05.03.2021 kostja e-posti aadressile ja palus kinnitada kättesaamist. Sel päeval viibis kostja seaduslik esindaja Jaanika Karus üldanesteesias hambaoperatsioonil. Kostja esindaja ei ole kinnitanud otsuse vastuvõtmist, mistõttu ei saa lugeda seda kättetoimetatuks 05.03.2021 ega muul kuupäeval 05.03.2021 saadetud e-kirjaga. Kostjale teadaolevalt toimetati otsus 10.03.2021 tähitud kirjaga kätte Kermo Jalakale, kes ei ole kostja juhatuse liige alates 20.04.2020 ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 mõistes dokumendi saaja. Kostja sai otsusest teadlikuks alles 23.04.2021, kui kohtutäitur edastas selle koos täitmisteatega. Kuni 23.04.2021 puudus kostjal teave, et K. Jalakas on otsuse vastu võtnud. K. Jalakas ei pea vastutama kostjaga kontakteerumise eest. TsMS § 307 lg 3 alusel tuleb lugeda otsus kostjale kättetoimetatuks 23.04.2021. Seega on otsuse vaidlustamise tähtaeg 24.05.2021 ning taotlus on esitatud õigeaegselt. Kui kohus leiab, et taotlus ei ole õigeaegne, taotleb kostja menetlustähtaja ennistamist TsMS § 67 järgi. Kostjale sai TVK otsus teatavaks 23.04.2021, seega on otsuse vaidlustamise menetlustähtaja ennistamise tähtaeg 07.05.2021. Otsus toimetati kätte ebaõigele isikule ning kostjal ei olnud võimalik mõjutada asjaolu, et K. Jalakas otsuse vastu võttis. Lisaks palub kostja arvestada, et TVK tegi otsuse olukorras, kus ei kooskõlastanud kostjaga istungi toimumise aega. Kostja ei ilmunud 18.02.2021 istungile mõjuval põhjusel, kostja esindajal tuvastati COVID-19 viirus. J. Karus edastas vastava teabe 18.02.2021, kuid TVK jättis selle tähelepanuta. Viiruse levikuga kaasnevat ohtu ja TvLS § 42 lg-t 4 arvestades oleks pidanud lükkama asja arutamise edasi, mitte tegema otsust. Otsusega mittenõustumisel kohtusse pöördumata jätmine ei ole eluliselt usutav. Hageja on põhjustanud kostjale varalise kahju. Kostjal esineb märkimisväärne maksuvõlg (7712,32 eurot) ja 2021 I kvartali käive oli vaid 8907,45 eurot. Otsuse jõustumine tähendab täiendavalt 6441,46 euro suurust väljaminekut, millele lisandub kohtutäituri tasu.
2.Hageja palub kohaldada aegumist ning jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Otsus toimetati postiteenuse osutaja vahendusel 10.03.2021 allkirja vastu kätte K. Jalakale. Äriregistrisse on tehtud kanne K. Jalaka juhatuse liikme staatuse lõppemise kohta 10.03.2021, seega oli 10.03.2021 K. Jalakas veel juhatuse liige. Samuti on ta kostja ainuosanik. Asjaolu, et J. Karus viibis 05.03.2021 üldanesteesias, ei oma otsuse jõustumise seisukohast tähtsust. Kostjal oli taotluse esitamiseks aega 30 päeva alates 10.03.2021. Taotlus on esitatud
07.05.2021 ehk pärast tähtaja möödumist ja seega aegunud. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-127-07 (p 8) selgitanud, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik (hagi aegumise) tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Sama lahendi p-s 10 tõdes Riigikohus, et kui maakohus võtab hagi menetlusse, siis juhul, kui hageja taotleb aegumise kohaldamist kostja taotluse suhtes, toob taotluse rahuldamine kaasa TVK otsuse jõustumise. TvLS § 58 lg 1 on analoogne ITVS § 24 lg-ga 1, mistõttu tuleb ka TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaeg lugeda hagi aegumise tähtajaks, mille ennistamine ei ole võimalik. Isegi kui tähtaega oleks võimalik ennistada, puuduvad kostjal selle möödalaskmiseks mõjuvad põhjused. Asjaolu, et J. Karus viibis ühel päeval meditsiiniteenuse osutamisel, ei oma tähtsust, kohtu poole pöördumiseks oli aega kuni 09.04.2021. Asjaolu, et K. Jalakas jättis väidetavalt J. Karuse TVK otsuse saamisest teavitamata, ei ole mõjuv põhjus. Lisaks on kostja olnud oma õiguste kaitsmisel raskelt hooletu. TvLS § 42 lg 3 sätestab kohustuse teatada istungile mitteilmumisest enne istungi algust. Kostja esindaja teatas ilmumise takistusest 18.02.2021 e-kirjaga kell 16.27 ehk poolteist tundi pärast istungi algust ning põhistas mitteilmumist positiivse COVID-19 analüüsi vastusega. Samas nähtub digiloo väljavõttest, et proov on võetud ja positiivne vastus saadud 25.02.2021 ehk pärast istungi toimumise päeva. Seega puudus mõjuv põhjus istungilt puudumiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 4. juuni 2021 määrusega Makker Grupp OÜ taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja taotluse Viljar Siilbaumi TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, menetluskulud määratakse kindlaks pärast määruse jõustumist. Määruse kohaselt leidis maakohus, et TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on olemuselt menetlustähtaeg, mis näitab, mis aja jooksul tuleb menetlustoiming teha. Ka õiguskirjanduses leitud, et tegu on olemuselt pigem kaebeõigust reguleeriva õigustlõpetava tähtajaga, mille järgimist kohus peaks menetlusosalise taotlusest sõltumata kontrollima ning mille möödalaskmisel TVK otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise. Otsus toimetati kostjale kätte 10.03.2021 kättetoimetamisega äriregistrist nähtuvale juhatuse liikmele K. Jalakale ning seda ei muuda asjaolu, et K. Jalakas on enda kui ainuosaniku 20.04.2020 otsusega juhatusest tagasi kutsutud (tl 7-8). ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, v.a, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Lisaks on 11.12.2020 ülesütlemisavalduse allkirjastanud K. Jalakas kui juhatuse liige (tl 23-25) ning 18.02.2021 e-kirjas on J. Karus pidanud K. Jalakat teiseks juhatuse liikmeks (tl 31). Otsus toimetati kostjale kätte aadressil XXXXXXXXXXX küla, X vald, Tartumaa, mis on äriregistri teabesüsteemi kohaselt ka kostja aadressiks. TvLS § 24 alusel kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele TsMS-s menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, seega on täidetud ka TsMS § 313 lg 1 ning § 318 lg 2 ja 3 nõuded. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on K. Jalakas J. Karuse poeg ning mõlema elukoht on XXXXXXXXXXX (tl 75-76). TVK toimikust nähtuvalt on J. Karus isiklikult saanud samal aadressil dokumendid kätte 20.01.2021 (tl 72). Seega saab TsMS § 322 lg 1 ja 3 järgi kättetoimetamisega K. Jalakale lugeda otsuse kättetoimetatuks J. Karusele. Kuna kostja sai otsuse kätte 10.03.2021, oli viimane päev kohtusse pöördumiseks 09.04.2021. Taotlus esitati hilinenult. Kuivõrd kostja ei põhistanud TsMS § 67 lg 1 järgi ühtegi mõjuvat põhjust, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, jättis maakohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. ÄS § 33 lg 7 kohaselt oli kostjal otseselt võimalik mõjutada asjaolu, et äriregistris kajastatud andmed
vastaksid tegelikkusele. Samuti võttis TVK otsuse vastu sel ajal äriregistrisse kantud juhatuse liige äriühingu registrisse kantud aadressil, dokumentide vastuvõtja oli ka ainuosanik. Isegi kui K. Jalakal puudus kostja esindamise õigus, ei olnud tal õigust keelduda dokumentide vastuvõtmisest TsMS § 313 lg 2 kolmanda lause järgi. Kostja ei selgitanud, kuidas asjaolu, et TVK ei kooskõlastanud istungi aega ega lükanud asja arutamist edasi mõjutas kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmist. Samas ei ole kostja põhistanud ka mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks, väited ilmumata jätmisega seonduva kohta ei ole kooskõlas toimikust nähtuvate asjaolude ja tõenditega. Kostjal oli piisavalt aega teatada aja mittesobivusest, mis võis tuleneda kooskõlastamata jätmisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Makker Grupp OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. juuni 2021 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kostja taotlus Viljar Siilbaumi TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks või tähtaja ennistamiseks. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud otsuse kättetoimetamisel tugineda ÄS § 34 lg-le 2. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-89-07 (p 13) selgitanud, et juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Kostja on põhistanud ning tõendanud, et K. Jalakase juhatuse liikme volitused lõppesid juba 20.04.2020. Kuivõrd osanike otsus on kohtule esitatud, tuleb lähtuda sellest, mitte äriregistri andmetest. Seega ei olnud K. Jalakas otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isik. Maakohus lähtus ebaõigesti TsMS § 322 lg-st 1. Sõnastusest lähtuvalt on tegemist normiga, mida kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisel, kui menetlusdokumendi saaja on füüsiline isik. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juriidilise isiku puhul tuleb lähtuda TsMS §-st 323. K. Jalakas aga ei ole TsMS § 323 lg 1 tähenduses isik, kellele oli lubatav otsus kätte toimetada. Otsuse kättetoimetamist valele isikule kinnitab täiendavalt see, et väljastusteatele ei ole märgitud K. Jalakase ametit tööandja juures, mis tulenevalt justiitsministri 08.02.2018 määruse nr 8 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisast 5 oleks pidanud seal olema. Maakohus kohaldas põhjendamatult ka TsMS § 313 lg 1 kolmandat lauset. Kuna kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 322 lg-t 1, siis ei esinenud TsMS § 313 lg 1 esimesest lausest tulenevat alust, mis võimaldab menetlusdokumendi toimetada kätte muule isikule kui saajale. Järelikult ei ole TsMS § 313 lg 1 kolmanda lause kontekstis asjakohane hinnata, kas K. Jalakas pidi dokumendi vastuvõtmisest keelduma. Kostja poolt mõjuval põhjusel istungile ilmumata jätmine omab tähtsust, sest kuna kostja teavitas TVK-d istungile ilmumata jätmise põhjusest ning TVK sellele ei vastanud, puudus kostjal alus arvata, et TVK langetab asjas otsuse kostjat ära kuulamata ning täiendavat istungit pidamata. Seetõttu ei pidanud kostja ka eeldama, et TVK otsuse kätte toimetab. J. Karus toimis kooskõlas TvLS § 42 lg-ga 3. Isegi, kui J. Karus teavitas TVK-d haigusnähtudest alles istungi toimumise ajal, on tõendatud, et haigusnähtude esinemise järgselt tuvastati tal COVID-19 viirus. TsMS ega TvLS ei sätesta mõjuva põhjuse tõendamiseks ajalist piirangut. Kui mõistlikul isikul ilmnevad enne istungit haigusnähud, siis ei osale ta istungil ning tõendab mõjuva põhjuse olemasolu tagantjärele. Hoopis TVK rikkus TvLS § 42 lg-s 4 ja § 54 lg-s 1 sätestatud korda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Viljar Siilbaum vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on eluliselt usutav, et kostja esitas kandeavalduse juhatuse liikme K. Jalakase registrist kustutamiseks pärast TVK otsuse vastuvõtmist eesmärgiga nurjata otsuse kättetoimetamine. Äriregistrisse tehti vastav kanne 10.03.2021, samal päeval esitati ka kandeavaldus, kuigi otsus K. Jalakase juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta tehti 20.04.2020 ehk aasta enne ja muudatus tuleb ÄS § 33 lg 7 järgi teha viivitamatult. J. Karus viitas veel 18.02.2021 oma e-kirjas TVK-le K. Jalakasele kui teisele juhatuse liikmele. Samuti on K. Jalakas 11.12.2020 allkirjastanud juhatuse liikmena hageja töölepingu ülesütlemisavalduse. Seega on kostja ise pidanud K. Jalakat juhatuse liikmeks kuni 10.03.2021 (k.a). Isegi kui K. Jalakas ei olnuks enam juhatuse liige, on ta kostja ainuosanik ning TsMS § 323 lg 1 mõttes isik, kellelt saab eeldada dokumendi üleandmist tegelikule saajale. Samuti on õiguskirjanduses leitud, et kui äriruum ja kodune eluruum langevad kokku, on võimalik kätte toimetada nii TsMS § 322 kui ka § 323 kohaselt (vt TsMS II komm. vlj, lk 167). Isegi kui asuda seisukohale, et dokument on 10.03.2021 kätte toimetatud vigadega, s.o väljastusteatel ei ole märgitud seost saajaga, on see viga kõrvaldatav TsMS § 307 lg 3 alusel. Nimelt on kostja maakohtule esitatud taotluses märkinud, et TVK saatis kostjale otsuse 05.03.2021 e-postiga aadressil XXXXXXXXXXX, esitades taotluse lisana ka koopia vastavast e-kirjast. Sellega tunnistab kostja, et on otsuse kätte saanud. Kui juhatuse liige J. Karus viibis 05.03.2021 üldanesteesias, tekkis tal esimene võimalus otsusega tutvuda järgmisel tööpäeval ehk 08.03.2021. Samale e-postile on saadetud ka täitmisteade, mille kättesaamist kostja samuti ei kinnitanud, ent faktiliselt on kostja taotluse kohaselt sellest teadlik. Kostja ei saa mõlema ekirja kättesaamist kinnitades asuda valima, kumma alusel ta otsuse kättetoimetatuks loeb. Seega kui kohus leiab, et 10.03.2021 otsuse kättetoimetamine oli vigadega, tuleb lugeda TVK otsus faktiliselt kättesaaduks ja TsMS § 307 lg 3 alusel kättetoimetatuks hiljemalt 08.03.2021. J. Karuse TVK-le saadetud e-kirjas ei ole istungi edasilükkamist taotletud, samuti ei saanud edasilükkamist eeldada. J. Karus pole ka toonud välja ühtki objektiivset asjaolu, mis takistas tal istungile mitteilmumisest teatada õigeaegselt. Samuti ei kasutanud kostja võimalust esitada TVK-le esitatud avaldusele kirjalikke vastuväiteid, mistõttu ei pidanud TVK eeldama, et kostja soovinuks neid esitada istungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 04.06.2021 määrus muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
8.1.Maakohus on õigesti leidnud, et TVK otsus toimetati kätte õigele isikule. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust, et TVK otsus toimetati Kermo Jalakale kätte 10.03.2021. Samal päeval tehti ka äriregistrisse kanne Kermo Jalaka juhatuse liikme staatuse lõppemise kohta. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et vastav kandeavaldus digiallkirjastati Jaanika Karuse poolt 10.03.2021 kell 14.27 ning esitati samuti samal päeval, s.o 10.03.2021. Eeltoodust nähtub, et otsuse kättetoimetamise ajal oli Kermo Jalakas kantud juhatuse liikmena äriregistrisse, kuigi osaniku otsus juhatuse liikme tagasikutsumise kohta oli tehtud varem. Kostja ei ole selgitanud,
miks esitati kandeavaldus ligi aasta pärast vastava osaniku otsuse tegemist, eirates sellega ÄS § 33 lg 7 nõudeid.
8.3.Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Kermo Jalakas on veel 11.12.2020 allkirjastanud hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kui Makker Grupp OÜ juhatuse liige (tl 23) ning Jaanika Karus on TVK-le 18.02.2021 saadetud e-kirjas viidanud Kermo Jalakale kui Makker Grupp OÜ teisele juhatuse liikmele (tl 31). Seega on ekslik ja meelevaldne kostja väide, et ta on põhistanud ning tõendanud, et Kermo Jalakase juhatuse liikme volitused lõppesid juba 20.04.2020.
8.4.ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Riigikohus on selgitanud, et see tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul äriühing (3-21-116-10, p 26). Ringkonnakohtu hinnangul ei teadnud TVK otsuse kättetoimetamise hetkel ega pidanudki teadma, et äriregistrisse tehtud kanne ei ole õige. Kostja enda käitumine menetluses ei ole andnud vastavateks kahtlusteks ka mingit alust. Asjaolu, et kostja ei teinud äriregistris kandemuudatust ligi aasta pärast juhatuse liikme tagasikutsumise kohta tehtud osaniku otsuse tegemist, on seega kostja enda risk. TVK otsus on kätte toimetatud kostja juhatuse liikmele kui TsMS § 318 lg-s 2 ja 3 sätestatud isikule, mistõttu algas kohtusse pöördumise tähtaeg kostja jaoks kulgema 11.03.2021 ning viimane päev selleks oli 09.04.2021.
9.Maakohus on õigesti leidnud, et TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja näol on tegemist õigustlõpetava menetlustähtajaga, mille ennistamine on TsMS § 67 lg 1 järgi võimalik. TsMS § 67 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ka on maakohus õigesti viidanud, et mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 16).
9.1.Ringkonnakohus nõustub, et kostja ei ole esile toonud ühtki mõjuvat põhjust, mis tähtaja möödalaskmise tingisid. Seega ei kuulu TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ennistamisele.
10.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.