3.Jätta rahuldamata T R nõue tunnistada sundtäitmine kinnisasja registriosa nr xxx (xxx) neljandasse jakku 2. järjekohale Swedbank AS-i kasuks sisse kantud hüpoteegi alusel (täiteasja nr xxx) lubamatuks.
4.Jätta rahuldamata T R alternatiivne nõue tunnistada sundtäitmine kinnisasja registriosa nr xxx (xxx) neljandasse jakku 2. järjekohale Swedbank AS-i kasuks sisse kantud hüpoteegi alusel (täiteasja nr xxx) osaliselt lubamatuks selliselt, et pole lubatud võõrandada kinnisasja registriosa nr xxx T R kaasomandi osa enne kinnisasja registriosa nr xxx J R kaasomandi osa võõrandamist ning pole lubatud võõrandada kinnisasja registriosa nr xxx T R ja J R kaasomandi osa ühiselt.
6.Määrata kindlaks, et Swedbank AS-i hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 50 eurot.
7.Mõista T R Swedbank AS-i kasuks välja menetluskulu 50 eurot.
8.Tühistada 18.05.2020 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-20-7152 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas xxx osaliselt.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja ja J R kaasomandis on kinnistu asukohaga xxx. Varasemalt oli kinnistu hageja ja J. R ühisomandis. 27.09.2011 kohtumäärusega on välja kuulutatud J. R pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 lahendiga on kinnistu hageja ja J. R vahel jagatud, kinnistu jäi kaasomandisse, hageja kaasomandiosa on välistatud J. R pankrotivarast. Hageja kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse 03.03.2017. Kinnistut koormab tervikuna kostja kasuks 2008.a. seatud hüpoteek summas 1 690 000 krooni (so 108 010,69 eurot). Hüpoteek tagab kohustuste täitmist, mis on J. R lahusvara, so kostja ja J. R vahel 29.04.2008 sõlmitud laenulepingust xxx ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest tulenevad kohustused. Kostja kasuks seatud hüpoteek on 2. järjekohal. Lisaks sellele lasub kinnistul 3. järjekohal kohtulik hüpoteek Osaühing P kasuks, mis tagab J. R kohustuse täitmist, mis tuleneb Harju Maakohtu 28.05.2009 tagaseljaotsusest. Hüpoteekidega tagatud nõuete sundtäitmiseks viiakse läbi täitemenetlust xxx. Kostja hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine on lubamatu. Hüpoteek ei koorma vaatamata kandele tegelikult hagejale kuuluvat kinnistu kaasomandi osa, kuna see on pankrotivarast välistatud. Enne pankroti väljakuulutamist alanud täitemenetlus peab olema TMS § 51 lg 1 kohaselt lõppenud. Isegi kui täitemenetlus ei ole lõppenud, puudub hageja ja kostja vahel kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Hageja ei ole nõustunud tema kaasomandiosa hüpoteegiga koormamisega, vara, millele hüpoteek kunagi seati, enam ei eksisteeri. Nõue võib täielikult või osaliselt olla aegunud. Lisaks sellele on sundtäitmine hageja kaasomandiosa arvel vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja kasutab asjassepuutuvat kinnisasja koduna, kostja nõue saaks rahuldatud üksnes J. R osa müümisega. Hageja soovib J. R kaasomandiosa omandada, kostja on olnud nõus andma hagejale selleks laenu. Hagejal ei ole aga võimalik saada piisavalt laenu, et omandada kinnistu tervikuna. Hageja on valmis J. R osa müügist puudujääva osa kostjale tasuma, kui enampakkumiselt saadu kostja nõuet ja müügikulusid ei kata. Esineb seega mõistlik võimalus hüpoteegi realiseerimist vältida kostja huvisid kahjustamata. Hageja huvi kodu säilitamise suhtes kaalub üles kostja huvi kogu kinnistu realiseerimiseks. Hageja palub hagiga:
1.1.tunnistada sundtäitmine kinnisasja registriosa nr xxx (xxx) neljandasse jakku 2. järjekohale kostja kasuks sisse kantud hüpoteegi alusel lubamatuks;
1.2.alternatiivselt tunnistada sundtäitmine kinnisasja registriosa nr xxx (xxx) neljandasse jakku 2. järjekohale kostja kasuks sisse kantud hüpoteegi alusel
osaliselt lubamatuks selliselt, et kostjal pole lubatud võõrandada kinnisasja registriosa nr xxx hageja kaasomandi osa enne kinnisasja registriosa nr xxx J. R kaasomandi osa võõrandamist ning kostjal pole lubatud võõrandada kinnisasja registriosa nr xxx hageja ja J. R kaasomandi osa ühiselt. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Hüpoteek on seatud kinnisasjale tervikuna, mitte vaid J. R kaasomandi osale. Hageja oli hüpoteegi seadmisega nõus. Lepingus lepiti mh kokku kohesele sundtäitmisele allumises. Asjaolu, et ühisomanikud on vara jaganud, ei mõjuta kostja kui hüpoteegipidaja õiguseid, kinnisasi on jätkuvalt koormatud tervikuna, kostja ei ole andnud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Õige ei ole hageja käsitlus, kuidas täitemenetlus peaks olema lõppenud, vara müüvad kohtutäitur ja J. R pankrotihaldur ühiselt. Kostja õiguseid kahjustav oleks müüa vaid osa hüpoteegiga koormatud varast, sest sellisel kujul müük ei võimaldaks saavutada parimat tulemust, kostjal on õigus saada oma nõue täies ulatuses rahuldatud. Tegemist on ühepereelamuga. Hageja tegelikuks eesmärgiks on omandada J. R kaasomandiosa võimalikult madala hinnaga. Tagatud nõue ei ole aegunud. Kostja palub jätta hagi kas õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata või asja sisulisel lahendamisel rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis põhjendaksid hagi läbi vaatamata jätmist ning kohus jätab kostja vastavasisulise taotluse rahuldamata.
4.TMS (täitemenetluse seadustik) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
5.Poolte esitatu kohaselt on täitemenetlus xxx algatatud hüpoteekidega tagatud nõuete sundtäitmiseks, hageja on võlgnik, kostja on sissenõudja, täitedokument on Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008 notariaalne dokument nr xxx (dtl 18-23). Kinnistusraamatu (dtl 16-17) kohaselt on Tallinnas, xxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxx) hageja ja J. R kaasomandis, kinnistul lasub mh kostja kasuks seatud hüpoteek summas 1 690 000 krooni.
6.Kohus leiab, et hageja välja toodud asjaoludel ei saa kinnistusraamatu kanne hüpoteegi kohta olla ebaõige. Hüpoteegikanne on tehtud 30.04.2008 dokumendis sisaldunud kandeavalduse alusel. Nähtuvalt kinnistusraamatust ja notariaalsest dokumendist oli 30.04.2008 kinnistusraamatusse xxx kinnisasja omanikuna kantud ainult J. R, 30.04.2008 lepiti kokku kinnisasja kui terviku koormamiseks kostja kasuks hüpoteegiga koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning selleks andis samas dokumendis nõusoleku ka J. R abikaasa hageja. 27.09.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-36486 (dtl 28-31) kuulutati välja J. R pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 otsusega tsiviilasjas 2-13-14310 (dtl 32-45) on mh xxx kinnistu loetud abikaasade ühisvaraks ning jagatud selliselt, et hagejale jäi 47,9% ja J. R 52,1% mõttelist osa kaasomandist, kanded kaasomandi osade kohta on kohtuotsuse alusel kinnistusraamatusse tehtud 03.03.2017. Kohus nõustub kostjaga, et ühisvaras olnud kinnistu jagamine ei mõjuta hüpoteegipidaja õiguseid ning kanne hüpoteegi kohta ei saa muutuda jagamise tõttu ebaõigeks. 30.04.2008 dokumendi kohaselt on hageja olnud ühisvarasse kuulunud kinnistu koormamisega nõus. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks andnud nõusoleku, et pärast vara jagamist jääb
hüpoteek koormama üksnes J. R kaasomandiosa. Õige ei ole väide, et vara, millele hüpoteek seati, ei ole enam olemas. Vara jagamisega on muutunud üksnes hageja ja J. R omandi liik, kinnisasi kui omandiõiguse ese on jätkuvalt olemas ning koormatud hüpoteegiga. Kuna hüpoteek koormab kinnistut tervikuna, ei oma tähendust hageja viidatud asjaolu, et ringkonnakohtu otsusega välistati J. R pankrotivarast jagamise tulemusel hagejale jäänud kaasomandiosa. Kuna pankrotis on üksnes J. R, ei saa hageja suhtes esineda ka alust täitemenetluse lõppemiseks TMS § 51 lg 1 järgi.
7.30.04.2008 dokumendi p 4.2 järgi on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded J. R vastu, mis tulenevad kostja ja J. R vahel 29.04.2008.a. sõlmitud laenulepingust nr xxx ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Hageja väitel võivad tagatud nõuded olla aegunud. Eelistungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et laenulepingust tulenev nõue on kokku 89 179,74 eurot. Kohtule on esitatud laenuleping (dtl 165-168) koos väljavõttega arvestuse kohta (dtl 169-175), millest nähtuvalt moodustab põhivõlgnevus sellest 78 177,80 eurot. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 1451 lg 1 kohaselt pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Sõltumata aegumisest on sundtäitmine lubatav seega 78 177,80 euro osas.
8.Laenulepingu p 3.5 kohaselt oli laenusumma tagastamise tähtpäev 10.04.2010. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt, mida kohaldatakse tulenevalt VÕSRS (võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus) § 9 lg 4 ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele, on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda 05.04.2011 (32-1-116-13, p 13). Enne 01.04.2021 kehtinud TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Nähtuvalt täitmisavaldusest (dtl 143-144) esitas kostja täitedokumendi esmakordselt täitmiseks 16.12.2010. J. R pankrot kuulutati välja 27.09.2011, millega kehtinud TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõppes. Kohus tuvastab, et uue täitmisavalduse esitas kostja 26.01.2016 (dtl 138), millega kehtinud TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkes ja algas uuesti, mistõttu ei saa täitmine aeguda enne 2026.a. Seetõttu asub kohus seisukohale, et täitmine ei ole aegunud ning puudub vajadus täiendavalt tuvastada, kas ja millal on aegumine olnud peatunud, millega seoses on kostja esitanud kohtumääruse (dtl 146-147) ja täitemenetluse uuendamise otsuse (dtl 148).
9.VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on leidnud, et asjaolu, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi ning õiguste teostamise kuritarvitamiseks ja seega nende hea usu põhimõtte vastaseks teostamiseks võib olla krediidiandja poolt sissenõude pööramine kolmandast isikust pantija kinnisasjale olukorras, kus asjaoludest nähtuvalt esineb mõistlik võimalus hüpoteegi realiseerimist vältida, sealjuures krediidiandja huve kahjustamata (2-17-9391, p 16).
10.Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul esineks mõistlik võimalus hageja kaasomandiosale seatud hüpoteegi realiseerimist vältida. Hageja ei ole tõendanud, et kostja nõude rahuldamiseks piisaks üksnes J. R kaasomandiosa võõrandamisest. Kohus selgitas eelistungil hagejale, et J. R kaasomandiosa väärtus tuleb tõendada hagejal. Hageja nimetatud asjaolu kohta ühtegi tõendit esitanud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, et kostja nõude katteks piisaks üksnes J. R osa müügist. Eluliselt usutav on kostja seisukoht, et kuivõrd xxx on ühepereelamu, siis üksnes kaasomandi osa müük parimat müügitulemust saavutada ei võimalda, eelkõige võib üksnes kaasomandiosa omandamisest olla huvitatud üksnes hageja.
11.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatust ei nähtu, et kostja kuritarvitaks oma õiguseid. Muuhulgas on kostja pidanud läbirääkimisi hagejaga kompromissi sõlmimiseks käesoleva menetluse kestel ning on olnud nõus kompromissi sõlmimisega hageja poolt eelistungil pakutud viisil (dtl 155). Kohus asub seisukohale, et sundtäitmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal on õigustatud huvi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise suhtes tagatiseks seatud vara arvelt, millega hageja pidi hüpoteegi seadmiseks nõusolekut andes arvestama. Hageja ei ole tõendanud, et nõude täielikku rahuldamist oleks võimalik saavutada hagejale vähem koormaval viisil.
12.Kohus jätab rahuldamata primaarse nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, samuti alternatiivse nõude sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks selliselt, et kostjal pole lubatud võõrandada hageja kaasomandi osa enne J. R kaasomandi osa võõrandamist ning kostjal pole lubatud võõrandada hageja ja J. R osasid ühiselt. Hagi jääb täielikult rahuldamata.
13.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus 18.05.2020 kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 alusel. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
14.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
16.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal kulu riigilõivule 50 eurot seoses 04.06.2020 määruskaebuse esitamisega. Kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et kostjalt laekus viidatud riigilõivumakse 03.06.2020. Kostjale hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 50 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele välja hagejalt.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.