Rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määrata, sest kostjal avaldatu kohaselt menetluskulud puuduvad.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(8)
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja ja Y kaasomandis on kinnistu asukohaga XXX, Tallinn. Varasemalt oli kinnistu hageja ja Y ühisomandis. 27.09.2011 kohtumäärusega on välja kuulutatud Y pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 lahendiga on kinnistu hageja ja Y vahel jagatud, kinnistu jäi kaasomandisse, hageja kaasomandiosa on välistatud Y pankrotivarast. Hageja kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse 03.03.2017. Kinnistut koormab tervikuna kostja kasuks 2008.a. seatud hüpoteek summas 1 690 000 krooni (so 108 010,69 eurot). Hüpoteek tagab kohustuste täitmist, mis on Y lahusvara, so kostja ja Y vahel 29.04.2008 sõlmitud laenulepingust 08-063794-EV ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest tulenevad kohustused. Kostja kasuks seatud hüpoteek on 2. järjekohal. Lisaks sellele lasub kinnistul 3. järjekohal kohtulik hüpoteek Osaühing Primos kasuks, mis tagab Y kohustuse täitmist, mis tuleneb Harju Maakohtu 28.05.2009 tagaseljaotsusest. Hüpoteekidega tagatud nõuete sundtäitmiseks viiakse läbi täitemenetlus nr 022/2010/11058. Kostja hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine on lubamatu. Hüpoteek ei koorma vaatamata kandele tegelikult hagejale kuuluvat kinnistu kaasomandi osa, kuna see on pankrotivarast välistatud. Enne pankroti väljakuulutamist alanud täitemenetlus peab olema TMS § 51 lg 1 kohaselt lõppenud. Isegi kui täitemenetlus ei ole lõppenud, puudub hageja ja kostja vahel kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Hageja ei ole nõustunud tema kaasomandiosa hüpoteegiga koormamisega, vara, millele hüpoteek kunagi seati, enam ei eksisteeri. Nõue võib täielikult või osaliselt olla aegunud. Lisaks sellele on sundtäitmine hageja kaasomandiosa arvel vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja kasutab asjassepuutuvat kinnisasja koduna, kostja nõue saaks rahuldatud üksnes Y osa müümisega. Hageja soovib Y kaasomandiosa omandada, kostja on olnud nõus andma hagejale selleks laenu. Hagejal ei ole aga võimalik saada piisavalt laenu, et omandada kinnistu tervikuna. Hageja on valmis Y osa müügist puudujääva osa kostjale tasuma, kui enampakkumiselt saadu kostja nõuet ja müügikulusid ei kata. Esineb seega mõistlik võimalus hüpoteegi realiseerimist vältida kostja huvisid kahjustamata. Hageja huvi kodu säilitamise suhtes kaalub üles kostja huvi kogu kinnistu realiseerimiseks. Hageja palub hagiga: 1.1. tunnistada sundtäitmine kinnisasja registriosa nr XXXXX (XXX, Tallinn) neljandasse jakku 2. järjekohale kostja kasuks sisse kantud hüpoteegi alusel lubamatuks; 1.2. alternatiivselt tunnistada sundtäitmine kinnisasja registriosa nr XXXXX (XXX, Tallinn) neljandasse jakku 2. järjekohale kostja kasuks sisse kantud hüpoteegi alusel 3 osaliselt lubamatuks selliselt, et kostjal pole lubatud võõrandada kinnisasja registriosa nr XXXXX hageja kaasomandi osa enne kinnisasja registriosa nr XXXXX Y kaasomandi osa võõrandamist ning kostjal pole lubatud võõrandada kinnisasja registriosa nr XXXXX hageja ja Y kaasomandi osa ühiselt.
Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Hüpoteek on seatud kinnisasjale tervikuna, mitte vaid Y kaasomandi osale. Hageja oli hüpoteegi seadmisega nõus. Lepingus lepiti mh kokku kohesele sundtäitmisele allumises. Asjaolu, et
2(8)
ühisomanikud on vara jaganud, ei mõjuta kostja kui hüpoteegipidaja õiguseid, kinnisasi on jätkuvalt koormatud tervikuna, kostja ei ole andnud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Õige ei ole hageja käsitlus, kuidas täitemenetlus peaks olema lõppenud, vara müüvad kohtutäitur ja Y pankrotihaldur ühiselt. Kostja õiguseid kahjustav oleks müüa vaid osa hüpoteegiga koormatud varast, sest sellisel kujul müük ei võimaldaks saavutada parimat tulemust, kostjal on õigus saada oma nõue täies ulatuses rahuldatud. Tegemist on ühepereelamuga. Hageja tegelikuks eesmärgiks on omandada Y kaasomandiosa võimalikult madala hinnaga. Tagatud nõue ei ole aegunud. Kostja palub jätta hagi kas õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata või asja sisulisel lahendamisel rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
4.Poolte esitatu kohaselt on täitemenetlus 022/2010/11058 algatatud hüpoteekidega tagatud nõuete sundtäitmiseks, hageja on võlgnik, kostja on sissenõudja, täitedokument on Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008 notariaalne dokument nr 2099. Kinnistusraamatu kohaselt on Tallinnas, XXX asuv kinnisasi (registriosa nr XXXXX) hageja ja Y kaasomandis, kinnistul lasub mh kostja kasuks seatud hüpoteek summas 1 690 000 krooni. Kohus leiab, et hageja välja toodud asjaoludel ei saa kinnistusraamatu kanne hüpoteegi kohta olla ebaõige. Hüpoteegikanne on tehtud 30.04.2008 dokumendis sisaldunud kandeavalduse alusel. Nähtuvalt kinnistusraamatust ja notariaalsest dokumendist oli 30.04.2008 kinnistusraamatusse XXX kinnisasja omanikuna kantud ainult Y, 30.04.2008 lepiti kokku kinnisasja kui terviku koormamiseks kostja kasuks hüpoteegiga koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning selleks andis samas dokumendis nõusoleku ka Y abikaasa hageja. 27.09.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-36486 kuulutati välja Y pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 otsusega tsiviilasjas 2-13-14310 on mh XXX kinnistu loetud abikaasade ühisvaraks ning jagatud selliselt, et hagejale jäi 47,9% ja Yle 52,1% mõttelist osa kaasomandist, kanded kaasomandi osade kohta on kohtuotsuse alusel kinnistusraamatusse tehtud 03.03.2017. Kohus nõustub kostjaga, et ühisvaras olnud kinnistu jagamine ei mõjuta hüpoteegipidaja õiguseid ning kanne hüpoteegi kohta ei saa muutuda jagamise tõttu ebaõigeks. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks andnud nõusoleku, et pärast vara jagamist jääb hüpoteek koormama üksnes Y kaasomandiosa. Õige ei ole väide, et vara, millele hüpoteek seati, ei ole enam olemas. Vara jagamisega on muutunud üksnes hageja ja Y omandi liik, kinnisasi kui omandiõiguse ese on jätkuvalt olemas ning koormatud hüpoteegiga. Kuna hüpoteek koormab kinnistut tervikuna, ei oma tähendust hageja viidatud asjaolu, et ringkonnakohtu otsusega välistati Y pankrotivarast jagamise tulemusel hagejale jäänud kaasomandiosa. Kuna pankrotis on üksnes Y, ei saa hageja suhtes esineda ka alust täitemenetluse lõppemiseks TMS § 51 lg 1 järgi. 30.04.2008 dokumendi p 4.2 järgi on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Y vastu, mis tulenevad kostja ja Y vahel 29.04.2008.a. sõlmitud laenulepingust nr 08-063794-EV ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Hageja väitel võivad tagatud nõuded olla aegunud. Eelistungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et laenulepingust tulenev nõue on kokku 89 179,74 eurot. Kohtule on esitatud laenuleping koos väljavõttega arvestuse kohta, millest nähtuvalt moodustab põhivõlgnevus sellest 78 177,80 eurot. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 1451 lg 1 kohaselt pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Sõltumata aegumisest on sundtäitmine lubatav seega 78 177,80 euro osas. Laenulepingu p 3.5 kohaselt oli laenusumma tagastamise tähtpäev 10.04.2010. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157
3(8)
lg 1 kohaselt, mida kohaldatakse tulenevalt VÕSRS (võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus) § 9 lg 4 ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele, on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda 05.04.2011 (3- 2-1-116-13, p 13). Enne 01.04.2021 kehtinud TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Nähtuvalt täitmisavalduses esitas kostja täitedokumendi esmakordselt täitmiseks 16.12.2010. Y pankrot kuulutati välja 27.09.2011, millega kehtinud TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõppes. Kohus tuvastab, et uue täitmisavalduse esitas kostja 26.01.2016, millega kehtinud TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkes ja algas uuesti, mistõttu ei saa täitmine aeguda enne 2026.a. Seetõttu asub kohus seisukohale, et täitmine ei ole aegunud ning puudub vajadus täiendavalt tuvastada, kas ja millal on aegumine olnud peatunud, millega seoses on kostja esitanud kohtumääruse ja täitemenetluse uuendamise otsuse. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on leidnud, et asjaolu, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi ning õiguste teostamise kuritarvitamiseks ja seega nende hea usu põhimõtte vastaseks teostamiseks võib olla krediidiandja poolt sissenõude pööramine kolmandast isikust pantija kinnisasjale olukorras, kus asjaoludest nähtuvalt esineb mõistlik võimalus hüpoteegi realiseerimist vältida, sealjuures krediidiandja huve kahjustamata. Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul esineks mõistlik võimalus hageja kaasomandiosale seatud hüpoteegi realiseerimist vältida. Hageja ei ole tõendanud, et kostja nõude rahuldamiseks piisaks üksnes Y kaasomandiosa võõrandamisest. Kohus selgitas eelistungil hagejale, et Y kaasomandiosa väärtus tuleb tõendada hagejal. Hageja nimetatud asjaolu kohta ühtegi tõendit esitanud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, et kostja nõude katteks piisaks üksnes Y osa müügist. Eluliselt usutav on kostja seisukoht, et kuivõrd XXX on ühepereelamu, siis üksnes kaasomandi osa müük parimat müügitulemust saavutada ei võimalda, eelkõige võib üksnes kaasomandiosa omandamisest olla huvitatud üksnes hageja. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatust ei nähtu, et kostja kuritarvitaks oma õiguseid. Muu hulgas on kostja pidanud läbirääkimisi hagejaga kompromissi sõlmimiseks käesoleva menetluse kestel ning on olnud nõus kompromissi sõlmimisega hageja poolt eelistungil pakutud viisil. Kohus asub seisukohale, et sundtäitmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal on õigustatud huvi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise suhtes tagatiseks seatud vara arvelt, millega hageja pidi hüpoteegi seadmiseks nõusolekut andes arvestama. Hageja ei ole tõendanud, et nõude täielikku rahuldamist oleks võimalik saavutada hagejale vähem koormaval viisil. Kohus jätab rahuldamata primaarse nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, samuti alternatiivse nõude sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks selliselt, et kostjal pole lubatud võõrandada hageja kaasomandi osa enne Y kaasomandi osa võõrandamist ning kostjal pole lubatud võõrandada hageja ja Y osasid ühiselt. Hagi jääb täielikult rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus 18.05.2020 kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg 4 alusel. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
4(8)
6.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus hea usu põhimõtet õigesti kohaldanud ja on võimaldanud vastustajal enda õiguseid kuritarvitada. Kohus on valesti lahendanud aegumise vastuväite ning sundtäitmine on lubamatu. Apellant ei nõustu kohtu poolt tuvastatud alljärgmiste asjaoludega: kinnistusraamatu kanne hüpoteegi kohta ei saa olla ebaõige; 30.04.2008 notariaalses dokumendis sõlmis X kokkuleppe alluda kohesele sundtäitmisele ning andis nõusoleku enda kaasomandi osa hüpoteegiga koormamiseks; apellant andis nõusoleku kinnistu kui terviku hüpoteegiga koormamiseks; 26.01.2016 esitas vastustaja uue täitmisavalduse; ei esine mõistlikku võimalust apellandi kaasomandi osale seatud hüpoteegi realiseerimist vältida; vastustaja ei olnud nõus kompromissi sõlmimisega apellandi poolt eelistungil pakutud viisil; kohus tegi vale järelduse tuvastatud asjaolust, et kaasomandiosa omandamisest võib huvitatud olla üksnes apellant. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kinnistusraamatus kostja kasuks seatud hüpoteek kinnisasja Tallinna, XXX suhtes ei ole ebaõige, hageja nõusolek kinnistule hüpoteegi seadmiseks koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele on tõendatud 30.04.2008 notariaalse dokumendiga nr 2099, ühisvaras olnud kinnistu omandivormi muutumine abikaasade ühisomandist kaasomandisse ei mõjuta hüpoteegipidaja õiguseid, asjaolu, et hagejale kuuluv kinnistu kaasomandi osa välistati kohtuotsusega tema abikaasa pankrotivarast ei mõjuta samuti hüpoteegipidaja õigust nõuda sundtäitmist kogu kinnistu suhtes, ega korda neid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega eelnimetatu osas ei nõustu, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Maakohtus esitas hageja samad väited, mis apellatsioonkaebuses seonduvalt hüpoteegi kehtivuse ja hüpoteegipidaja õigusega nõuda kohest sundtäitmist. Maakohus analüüsis poolte esitatud väiteid ning hindas asjas esitatud tõendeid seaduskohaselt, mistõttu puudub vajadus apellatsioonimenetluses korrata juba maakohtu poolt väljendatut. Seonduvalt hageja väitega aegumise kohta, muudab ringkonnakohus otsuse põhjendusi.
10.Asja materjalidest nähtub: -Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXX (XXX, Tallinn; edaspidi ka kinnistu) kantud kinnisasi oli apellandi ja Y ühisomandis (abielu ühisvara), kuigi omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud Y. -30.04.2008 sõlmisid mh Y, X ja AS Hansapank hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 10-12) ning kinnistule seati AS-i Hansapank (hilisem Swedbank AS) kui hüpoteegipidaja kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 1 690 000 krooni, kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kokku lepiti, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Y vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja
5(8)
ja Y vahel 29.04.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08-063794-EV ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. X avaldas nõusolekut sellise lepingu sõlmimiseks (tlk 10). -Laenulepingu nr 08-063794-EV järgi oli laenusumma tagastamise tähtaeg 10.04.2010. -16.12.2010 esitas Swedbank AS täitmisavalduse, millega palus pöörata täitmisele Swedbank AS ja Y vahel 29.04.2008 sõlmitud laenuleping nr 08-063794-EV ja selle võimalikud lisad, nõude suuruseks 1 321 539,17 krooni. Täitedokumendiks oli 30.04.2008 mh Y, X ja AS Hansapank vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. -Täitur alustas täitemenetlust. -27.09.2011 kuulutati välja Y pankrot (tlk 15-16). -27.03.2013 esitas X hagi Y pankrotihalduri Urmas Ustavi vastu abikaasade ühisvara jagamiseks ja vara välistamiseks Y pankrotivarast. -11.03.2016 kohtuotsusega (tlk 17-23) jagati X ja Y ühisvaraks olev kinnistu XXX, Tallinn sel viisil, et jäeti 47,9 % mõttelist osa X kaasomandisse ja 52,1 % mõttelist osa Y kaasomandisse, X kaasomandiosa välistati Y pankrotivarast. 11.03.2016 kohtuotsusele tehti 2 parandamismäärust 16.03.2016 ja 12.04.2016. -26.01.2016 esitas Swedbank AS täitmisavalduse lisa, millega palus rahuldada kinnistu XXX, Tallinn suhtes seatud hüpoteegiga tagatud nõue (tlk 78). -30.12.2016 uuendas täitur mh täitemenetluse nr 022/2010/11058. - Seisuga 04.06.2021 moodustas Swedbank AS arvestuse järgi Y võlgnevus laenulepingust nr 08-063794-EV Swedbank AS ees 89 179,74 eur (tlk 100).
11.Asjas ei vaielda selle üle, et Swedbank AS nõue Y vastu ei ole aegunud, see ei saa ka aegunud olla, sest alates 01.04.2021 kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 järgi pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja vastu suunatud nõue võib olla aegunud. Maakohus leidis, et nõue ei ole aegunud, kuna kostja esitas täitedokumendi täitmiseks uuesti 2016.a. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus tuvastas ebaõigesti aegumise katkemise viidates kostja 2016.a avaldusele täitemenetluses täitmise jätkamiseks. Õige on kostja seisukoht, et tegemist ei olnud täitedokumendi täitmiseks esitamisega, vaid kostja esitas täitmisavalduse lisa, mille alusel täitur uuendas juba alustatud täitemenetluse. Siiski ei muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust sellest, et hageja suhtes algatatud nõude täitmine ei ole aegunud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
12.Alates 01.04.2021 kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat, lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Laenulepingu nr 08-063794-EV järgi oli laenusumma tagastamise tähtaeg 10.04.2010, sellega muutus nõue sissenõutavaks. TsÜS § 159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kuivõrd kostja palus algatada hageja suhtes täitemenetluse 16.12.2010 nõude täitmise aegumine katkes ning hageja suhtes nõude täitmise aegumine algas uuesti nimetatud ajal.
13.Alates 01.04.2021 TsÜS § 157 lg 6 esimese lause järgi täitmise aegumine peatub lisaks muudele käesolevas seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Võlaõigusseaduse,
6(8)
tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 6 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 6 aegumise peatumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2021. aasta 1. aprilli täitmiseks esitatud nõuetele. Kuigi hageja esitas 27.03.2013 Y pankrotihalduri vastu hagi ühisvara jagamiseks ja vara välistamiseks pankrotivarast ning menetlus lõppes 2016.a ei mõjutanud see ringkonnakohtu arvates aegumise peatumist TsÜS § 157 lg 6 järgi, sest nimetatud sätte järgi täitmise aegumine peatub täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Hagi esitas hageja, st täitemenetluses võlgnik, sissenõudja ehk Swedbank AS hagi ei esitanud. Seega ühisvara jagamise menetluse ajal hageja suhtes nõude täitmine ei peatunud.
14.Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kostja vastu käesolevas asjas hagi kohtusse 17.05.2020, esitades ka hagi tagamise avalduse ning 18.05.2020 kohtumäärusega (tlk 30) peatati täitemenetlus vaidlustatud täiteasjas osaliselt kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagi tagamisega keelati hagejale kuuluva kaasomandiosa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn müük käesolevas asjas vaidlustatud täiteasjas 4. jakku 2. järjekohale Swedbank kasuks sisse kantud hüpoteegi realiseerimiseks. Kuivõrd hageja poolt käesoleva hagi esitamisel kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei olnud hageja vastu suunatud täitmise nõue aegunud, täitemenetlus peatati, siis tulenevalt TsÜS § 160 lg-st 1,on ebaõige hageja apellatsioonkaebuse väide, et hagi tulnuks rahuldada, kuivõrd nõude täitmine on aegunud. Aegumise peatumise tõttu ei ole täitmise nõue aegunud seniajani vastavalt TsÜS § 160 lg-le 3 ja § 168 lg-le 1.
15.Alates 01.04.2021 sätestab täitemenetluse seadustiku § 2231. Avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, mille lg 1 järgi võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. Käesolevas asjas ei mõjuta nimetatud sätted hageja aegumise vastuväite analüüsimist, kuivõrd alates 01.04.2021 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 4 järgi kui seadusega muudetakse kohtu pädevust või asja lahendamise menetlusliiki, võib enne vastava seaduse jõustumist alustatud asja lahendamise viia lõpule menetluse alustamise ajal kehtinud korra järgi. Käesolev hagiasi esitati enne nimetatud sätte jõustumist, seega tuli hageja vastuväide nõude täitmise aegumise kohta lahendada hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise raames.
16.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on hageja kuritarvitanud oma õigusi, nõudes hüpoteegi realiseerimist täitemenetluse kaudu, kuigi hageja on nõus olnud nõude Y vastu omandama. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud ja tõendatud. Kostja selgitas ringkonnakohtus, et hageja on teinud talle varasemalt ettepaneku, mille kohaselt omandab nõude Y vastu kolmas isik, mingi konkretiseerimata äriühing. Hageja väitis ringkonnakohtus, et tema ise soovis nõude omandada. Kuivõrd aga asjast ei nähtu ning ka ringkonnakohtus ei esitanud hageja ühtegi konkreetset ettepanekut Y vastu esitatud nõude omandamiseks kostjalt, siis on hageja väited kostja käitumise kohta hea usu põhimõtte vastaselt jäänud sisutühjaks. Menetluskulude jaotus
7(8)
17.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kuna kostjal avaldatu kohaselt ringkonnakohtus menetluskulud puuduvad, siis rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.