Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Rainer Osanik
vastu
euro
ja
viivise
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 20. aprilli 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-10109, kuid muuta ja täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta Y OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Y OÜ kanda.
Määrata kindlaks XX apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus ja mõista Y OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulud 440 eurot.
5.Kohustada Y OÜ tasuma väljamõistetud menetluskuludelt XX-le võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y OÜ (hageja, tööandja) esitas 13. juulil 2020 Harju Maakohtule XX (kostja, töötaja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 9275 eurot ja viivise sellelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 14. juulist 2020 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli hageja ja kostja vahel tööleping, mille järgi asus kostja hageja juurde tööle 1. augustil 2019 lihunik-müüja ametikohale. Töölepingu järgi oli kostja kohustatud valmistama ette tooted ning tegelema toodete väljapanekuga, müügiga ja klientide teenindamisega. Kostjale andis tööülesandeid DD, kes teostas ka kassas oleva raha inkassatsiooni (sularaha korje). 2020. a aprillis läbiviidud inventuuri ja auditi käigus avastati, et kostja on omavoliliselt võtnud kassast raha, mistõttu lõpetas hageja kostjaga töölepingu. Kostja leidis programmis süsteemivea ning parandas igapäevaselt kassajäägi. Täiendava kontrolli käigus selgus, et kostja omastas raha 9636 euro ulatuses, seega on hagejale põhjustatud kahju suurem kui hagis esitatud nõue. Kostja sisestas päeva lõppsaldona kassas selle jäägi, mis oli pärast tööpäeva jooksul raha omastamist. Lisaks sisestas kostja oma vahetuse alguses võrreldes eelmise päevaga tegeliku kassa sularaha jäägi väiksemana. Kostja omastas raha ka kolleegide nime all. Kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat ega DD, et kassas on ebakõla ning alates hetkest, kui kostja sai teada auditi teostamisest, viibis kostja haiguslehel rohkem kui 4 kuud, siis omastas kostja raha sihilikult. Tegemist ei olnud üksikjuhtumite või selliste summadega, mille puhul saaks eeldada eksitust sularaha tagastamisel kliendile. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on tõendamata töötaja süü ja kahju ning hageja väited on vastuolulised. Kõik hageja esitatud kassa väljatrükid on tehtud pärast 23. novembrit 2020. Kuivõrd hageja sõnul on lihtne teha muudatusi programmis, siis võib arvata, et need ei ühti aprillikuus arvestuse aluseks olnud kassa väljatrükkidega. Samuti oli kostja oluliselt rohkemal arvul päevadel tööl, kui nähtub hageja kassa väljatrükkidest, mistõttu võib järeldada, et vastupidiseid numbreid ehk plussmärgiga kassa väljatrükke ei esitatud. Lisaks, kuivõrd müügiga tegeles DD ajal, mil kostja oli müügisaalist ära või töötas tagaruumis, siis ei saa välistada DD süüd raha kadumises. Kassas olevale rahale oli ligipääs ka kõigi kolme vahetuse töötajal, samuti olid poe võtmed kõigil. Veel ei ole eluliselt usutav, et kostja pani toime varguse 74 või 24 sendi täpsusega ning olukorras, kus oli teada, et poes on 5 kaamerat. Asjakohatu on hageja viide kriminaalasjale. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 20. aprilli 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 400 eurot koos viivisega ning riigituludesse hagilt vähemtasutud riigilõivu 50 eurot.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vahetuse aruanded ega koostatud tabelid piisavad tõendamaks, et kostja opereeris kassaaparaati CC nime all ja kostja tekitas hagejale märgitud ulatuses kahju. Nimetatud dokumendid on hageja enda koostatud ja allkirjastamata. Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja leidis programmis süsteemivea, mille käigus ta parandas igapäevaselt kassajäägi. Isegi, kui see oleks tõendatud, on see väide vastuoluline, sest hageja nõuet tõendavadki kassajääki kajastavad aruanded. Tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega, kui nende sisu on võimalik jooksvalt muuta. Hageja tõendid muudab ebausaldusväärseks ka asjaolu, et hageja opereeritavas poes töötas mitmeid müüjaid mitmes vahetuses ning hagejal puudus selge ülevaade, kes igakordselt kassaaparaati opereerib. Samuti see, et kassaaruanded koostati käesoleva menetluse ajal. Eelnevat arvestades on tõendamata rikkumine, kahju ja põhjuslik seos. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis selgitamata, kelle poolt oleks pidanud vahetuse aruanded olema allkirjastatud. Kohtumenetlus toimub sündmuste osas, mis toimusid enam kui aasta tagasi. Arusaamatuks jääb, milline on kohtu arvates hageja motiiv tõendite fabritseerimiseks. Samade poolte vahel on pooleli üks tsiviilasi ja teises tsiviilasjas lõppenud kohtuvaidlus hageja kasuks. Kostja suhtes on hageja avalduse alusel alustatud kriminaalasja menetlus. Eluliselt ei ole usutav, et hageja peab vaidlusi fabritseeritud tõenditega või tegeliku põhjuseta. Isegi vahetuse aruandeid arvestamata on kostja omastanud kassaaparaadist enda nime all opereerides vähemalt 8155 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht seoses hageja koostatud tabelitega. Need põhinevad vahetuse aruannetel ning on esitatud eesmärgiga lihtsustada arusaamist. Arusaamatuks jääb, millel põhineb maakohtu järeldus kassajäägi parandamise ja hagejal kassaaparaadi opereerimise osas ülevaate puudumise kohta. Hageja ei ole väitnud, et kassajääki kajastavaid aruandeid sai muuta. Hagejal on selge ülevaade, kes kassaaparaati opereeris ja seda tõendavad ka vahetuse aruanded. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes pidi hageja koostama teostatud kontrolli kohta eraldi dokumendi. Kontroll teostati raamatupidamise aruannete ja arvutisüsteemi vahendusel kassaaparaadist saadud elektroonsete aruannete põhjal. Kuivõrd ka kassaaparaadi vahetusaruanded edastatakse arvutivõrgu kaudu, siis on väljatrükk tehtud käesoleva menetluse ajal, sest eelnevalt puudus selleks vajadus. Samas ei muuda väljatrüki tegemise kuupäev aruannetes olevaid andmeid. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli 1. augustil 2019 sõlmitud tööleping, millega kostja asus hageja juurde tööle lihunik-müüja ametikohale. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kostja on rikkunud töölepingut ning peab hüvitama hagejale tekitatud kahju 9275 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt tekkinud varalise kahju hüvitamist. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, arvestades seejuures töölepingu seaduse (TLS) §-des 72 ja 74 sätestatud erisusi. Maakohus hindas hageja
kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldisi eeldusi ja leidis, et kostjapoolne rikkumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel on tõendamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse lõppjäreldusega hagi rahuldamata jätmise kohta, kuid peab vajalikuks muuta ja täiendada osaliselt otsuse põhjendusi.
9.Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72). Hagiavalduses toodud asjaoludel seisnes kostjapoolne töölepingu rikkumine selles, et kostja võttis tööpäeva jooksul kassast raha, sisestas teadvalt ja süstemaatiliselt kassasüsteemi valeandmeid (sisestas kassa jäägi väiksemana, kui oli tegelik ja õige kassajääk) ning omastas müüdud kauba eest saadud rahalisi vahendeid. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja mh vahetuse aruanded (tl 64–94 pöördel). Maakohus leidis, et vahetuse aruanded ei ole usaldusväärsed tõendid. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vahetuse aruanded tuleb asja lahendamisel jätta arvestamata, kuid see menetlusõiguse normi rikkumine ei toonud asja lahendamisel kaasa ebaõiget lõppjäreldust.
10.Kuigi maakohus ei ole selgelt välja toonud, saab vaidlustatud otsuse põhjendustest järeldada, et maakohus jättis hageja väiteid kinnitavad tõendid nende ebausaldusväärsuse tõttu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohtu hinnang asjas esitatud tõenditele oli üllatuslik. Kolleegium märgib, et kohus ei või tulla kohtuotsuses üllatuslikult välja väitega, et poole esitatud tõend ei vasta protsessinormidele või ei ole usaldusväärne. Maakohus ei teavitanud hagejat menetluses, et kaalub esitatud tõendite osas TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaldamist, ei teinud TsMS § 238 lg 4 alusel tõendite vastuvõtmisest keeldumise määrust ega andnud hagejale TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võimalust tõendada asjaolu muude tõenditega. Maakohtu otsustus hageja tõenditega mittearvestamise kohta nähtub alles kohtuotsusest. Samas ei esitanud hageja asjaolude, mida ta soovis maakohtu arvestamata jäetud tõenditega tõendada, tõendamiseks uusi tõendeid ka ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 4).
11.Maakohus jättis hagejale andmata võimaluse esitada oma vastuväited vahetuse aruannete ebausaldusväärsuse väitele. Ringkonnakohus kõrvaldab selle maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise. Hageja selgitas, et vahetuse aruanded on automaatselt kassasüsteemi poolt koostatud aruanded, mis on välja trükitud, neid ei ole võimalik muuta ega modifitseerida (vt hageja 28. juuni 2021. a menetlusdokumendi p 2.1, tl 176). Kolleegium nõustub ka hageja seisukohaga, et hageja ei ole väitnud, et kostja neid samu vahetuse aruandeid muutis. Eelnevat arvestades leidis kolleegiumi hinnangul maakohus ebaõigesti, et vahetuse aruanded on ebausaldusväärsed tõendid. Vahetuse aruannete mõistmiseks on hageja esitanud selgituse (tl 95) ja tabelid väidetavalt omastatud sularaha summadest (tl 96–97 pöördel). Kuna viimased on koostatud hageja enda poolt vahetuse aruannete põhjal, siis ei ole need dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 mõttes. Samuti ei ole dokumentaalseks tõendiks „Hageja selgitused ja ülevaade kostja poolt teise töötaja nime alt kassa kasutamise kohta“, sest ka see on hageja enda poolt koostatud dokument (tl 98–102). Riigikohus on selgitanud, et kuna TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi ei ole hagimenetluses tõendiks poole seletus, siis ei saa näiteks lugeda tõendatuks hageja kulutusi üksnes tema enda koostatud kulutuste nimekirja ja kalkulatsiooni alusel (Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Seega tuleb hinnata, kas vahetuse aruanded tõendavad kostjapoolset töölepingu rikkumist.
12.Esmalt tuleb selgeks teha, millist tööülesannet võis kostja hageja väidetud toimingutega rikkuda. Selles osas täiendab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
12.1.Kostja ametijuhendist tulenevalt oli tema tööülesandeks mh toodete väljapanek, müümine ning klientide teenindamine ja aktiivne osalemine müügiprotsessis. Hageja tugines maakohtu menetluses sellele, et kostja omastas kassast raha kahel erineval meetodil: (i) võttis kassast raha tööpäeva jooksul; (ii) sisestas oma vahetuse alguses eelmise päeva sularaha jäägi väiksemana. Samuti märkis hageja, et sularaha kassast panka viimisel, mis märgiti kassasüsteemis „Muu väljamakse – Sularaha“, ei kontrollinud DD kassa sisestatud jääki tegeliku jäägiga. Ringkonnakohus pidas vajalikuks küsida hagejalt täpsustusi tööprotsessi korraldamise kohta TsMS § 640 lg 1 p 7 järgi. Hageja selgitas tööprotsessi järgnevalt: töötaja loeb tööpäeva alguses üle kassas oleva sularaha jäägi ning sisestab vastava summa, mis kajastub aruande real „Muu sissemakse – Sularaha“, töötaja loeb päeva lõpus üle kassas oleva sularaha ning märgib summa kassasüsteemi, mis kajastub aruande real „Kupüürid“. Hageja väidab, et kostja sisestas järgmise tööpäeva hommikul sularaha kassajäägi väiksemana, kui see oli tegelikult eelmise päeva lõpus ning kassasüsteem teostas arvutused edasi sisestatud kassa sularaha jäägist („Sularaha kassas“), sest kassaga ühendatud arvutiprogramm ei teinud saldode võrdlust.
12.2.Hageja esitatud töölepingus ega ametijuhendis ei ole sätestatud kostjale reegleid rahaliste vahendite ega kassasüsteemi kasutamise kohta – kostja ei pidanud sularaha üle andma hagejale allkirja vastu, samuti ei kontrollinud hageja tööpäeva lõpus ja järgmise päeva hommikul kassasüsteemi sisestatud summade suurust. Samas võivad töölepingulises suhtes töötaja kohustused tuleneda nii töölepingust, kollektiivlepingust kui ka muudest õigusaktidest. Arvestades hageja esitatud asjaolusid võis kostja kolleegiumi hinnangul rikkuda TLS § 15 lgst 1 ja lg 2 p-st 5 tulenevat lojaalsuskohustust. Nimetatud sätete järgi tuleb töötajal täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ning hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja vara.
13.Järgmisena tuleb hinnata, kas hageja on oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Nagu kolleegium märkis, siis ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et vahetuse aruanded on ebausaldusväärsed tõendid. Kolleegium leiab aga, et need ei tõenda seda, et väidetav kahju tekkis hagejal kostja rikkumise tõttu.
13.1.Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis kassast sularaha tööpäeva jooksul. Nimetatud väidete tõendamiseks ei ole hageja turvakaamera salvestusi esitanud (vt maakohtu 19. märtsi 2021 istungi protokoll, tl 132). Samuti ei tõenda vahetuse aruanded, et just kostja oli see, kes sisestas oma vahetuse ajal hommikul ja õhtul sularaha jäägi kassasüsteemi või võttis kassast raha tööpäeva jooksul. Ainuüksi asjaolust, et vahetuse aruande järgi oli teenindaja kostja, ei saa järeldada, et kostja pani toime hageja väidetud rikkumised. Hageja selgituste kohaselt oli ka DD kassaaparaadi juures vähemalt sularaha korje ajal ning hageja on pidanud võimalikuks ka seda, et kassat sai kasutada kolleegi nime all. Lisaks ei ole hageja koostatud „Hageja selgitused ja ülevaade kostja poolt teise töötaja nime alt kassa kasutamise kohta“ dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes, mistõttu ei saa sellega tõendada hageja väidetud asjaolusid ning seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja opereeris kassasüsteemi ka CC nime all. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et väidetav kahju tekkis tal kostja rikkumise tõttu.
13.2.Maakohus on hagejale tõendamiskoormist vajalikus ulatuses selgitanud (vt maakohtu
12.novembri 2020. a määrus, tl 58–59 pöördel). Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kuna kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormis lasus hagejal, võis kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet enda tõendeid esitamata (vt Riigikohtu 11. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 217-1722/31, p 14). Seejuures ei olnud praeguses asjas ka alust pöörata tõendamiskoormist hea usu põhimõttest tulenevalt ümber, sest hageja saab tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna kogu müügiprotsessi puudutav dokumentatsioon on hageja kontrolli all.
14.Kuivõrd vähemalt üks kahju hüvitamise nõude eeldustest ei ole täidetud, siis asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kolleegiumil puudub vajadus kontrollida ülejäänud kahju hüvitamise nõude eeldusi. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus õigesti rahuldamata ka hageja viivisenõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta kostja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks argumente esitanud.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
16.1.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista 593,34 euro suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 17157 järgi on kostjale osutatud õigusabi kokku 6,9167 tundi tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta), millele lisandub menetluskulude nimekirja koostamise kulu 40 eurot. Kostja palub mõista menetluskulude hüvitise välja ilma käibemaksuta.
16.2.Kuigi kostja menetluskulude nimekirjaga esitatud arve sisaldab ebatäpseid menetlustoimingu kirjeldusi, on selles näidatud kulude koosseis menetluses tehtud toimingutega seostatav.
16.3.Kostja apellatsioonistme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et menetlusdokumentide maht ei ole suur ega ole need õiguslikult keerukad, on apellatsioonkaebusega tutvumise, sellele vastamise ning täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu põhjendatud 5,5 tunni ulatuses.
16.4.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 80 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kokku hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 440 eurot (käibemaksuta). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.