A Ti ja Aikuto OÜ hagi Renovum OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr xxx ja xxx Renovum OÜ vastuhagi A Tilt ja Aikuto OÜ-lt solidaarselt põhivõla 47 200 euro, intressi 209 euro, võla sissenõudmiskulu 60 euro, kahjuhüvitise 188,10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 27 170,58 euro ja alates 17.11.2020 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Tsiviilasja hind
hagihind hageja I osas 3500 eurot ja hageja II osas 3500 eurot Vastuhagi hind 78 603,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I/vastukostja I: A Ti (xxx, xxx) Hageja II/vastukostja II: Aikuto OÜ (registrikood 11211160, asukoht E. Vilde tee 81-60, 12912 Tallinn) Kostja/vastuhageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
07.06.2021 kostja lepinguline esindaja Alar Liivamägi
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt.
2.Sundtäitmine täiteasjades nr xxx ja xxx on lubatav kokku viivise 7200 euro ulatuses.
3.Välja mõista A Tilt ja Aikuto OÜ-lt solidaarselt Renovum OÜ kasuks põhivõlg 47 200 eurot, intress 209 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 60 eurot ja viivis 7200 eurot.
4.Jätta rahuldamata Renovum OÜ nõue solidaarselt A Ti ja Aikuto OÜ vastu kahjuhüvitise 188,10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 19 970,58 euro ja alates 17.11.2020 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta kõik menetluskulud poolte enda kanda.
6.Tühistada 13.10.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu ja määrata uus hagi tagamise abinõu, millega peatada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevates täiteasjades nr xxx ja xxx menetlus kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni viivisenõuet 7200 eurot ületavas osas. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aikuto OÜ (hageja II) laenuvõtjana ja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu laenuandjana sõlmisid 27.12.2017 kaks laenulepingut nr xxx ja xxx. Mõlema lepingu alusel sai hageja II laenu 23 600 eurot intressimääraga 10,63% aastas, tähtajaga 10.12.2018, kokku 47 200 eurot. Viivitamisel leppisid pooled kokku viivise määra 0,3% päevas. Laenulepingust tulenevate hageja II kohustuste tagamiseks andis A Ti (hageja I) isikliku käenduse. Samuti lepiti kokku hüpoteekide seadmises selliselt, et kolmele kinnistule s.o xxx (xxx), xxx (xxx; endise nimega xxx) ja xxx (xxx) seati hüpoteegid summas 50 000 eurot ning ühele kinnistule s.o xxx (xxx) seati hüpoteek 70 000 eurot.
2.Laenuandja loovutas 27.02.2019 nii laenulepingutest tulenevad nõuded kui ka hüpoteegid Renovum OÜ-le (endise nimega Rävala Õigusbüroo OÜ-le; kostja).
3.Kostja jagas 10.05.2019 hüpoteegid osahüpoteekideks selliselt, et Xxx, Xxx ja xxx kinnistuid koormavate 50 000 euro hüpoteekide jagamise tulemusel tekkis kaks osahüpoteeki - järjekorras eespool 40 0000 eurot ja viimasel järjekohal 10 000 eurot. Samuti tekkis xxx kinnistut koormava 70 000 euro hüpoteegi jagamise tulemusel kaks osahüpoteeki - järjekorras eespool 60 0000 eurot ja viimasel järjekohal 10 000 eurot. Kinnistute omanikelt hüpoteekide jagamiseks nõusolekut ei küsitud.
4.Kostja alustas viimasel järjekohal olevate 10 000 euro suuruste hüpoteekide realiseerimiseks hageja II suhtes täitemenetluse nr xxx ja hageja I suhtes täitemenetluse nr xxx. Täidetavateks nõueteks olid mõlema laenulepingu alusel viivisenõuded perioodi 10.12.2018-30.04.2019 eest.
5.Hagejad esitasid 27.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse koos taotlusega hagi tagamise korras täitemenetluste nr xxx ja xxx peatamiseks kuni menetluses otsuse jõustumiseni. Hagejate hinnangul oli täitemenetlus lubamatu, kuna arusaamatu oli nõude suurus ja selle kujunemise alused, viivise määr oli ebamõistlikult kõrge ning täitemenetluse läbiviimine oli vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hüpoteekide osahüpoteekideks jagamisega ja üksnes viivsenõude täitmine
viimasel järjekohal oleva hüpoteegi arvelt, ei arvesta tagatisvara omaniku huvidega. Hagejad leidsid, et eespool olevad hüpoteegid, mis tagavad sama võlausaldaja nõudeid heidutavad potentsiaalsete huviliste osavõttu enampakkumisest.
6.Kohus peatas 30.09.2019 määrusega hagi tagamise korras täitemenetlused.
7.Hageja I võõrandas 09.06.2020 kohtumenetluse väliselt, kuid kohtutäituri kontrolli all talle kuuluva xxx kinnistu hinnaga 40 000 eurot, mis kanti kostjale hageja II võlgnevuse osalise tasumise katteks. Pooled ei täpsustanud, millise nõude katteks 40 000 eurot läks. Kostja I võõrandas kinnistu sooviga vähendada võlgnevusi kostja ees.
8.Kohtutäitur edastas 20.07.2020 hagejatele täitemenetluste lõpetamise otsused, kus märkis, et hüpoteegiga tagatud nõude tagatiseks olev kinnisasi reg. nr xxx realiseeriti täitemenetluse käigus ning täitmisele esitatud nõue rahuldati. Hagejatele selgus sellest, et kostja arvestas 09.06.2020 tehingust saadud 40 000 eurot vähemalt osaliselt viiviste, mitte põhinõude katteks.
9.Kostja algatas 09.07.2020 hagejate suhtes samade laenulepingute alusel hageja I suhtes uue täitemenetluse nr xxx ja hageja II suhtes nr xxx.
10.Täitur edastas hagejatele 17.07.2020 nii täiteteated kui ka täitmisavaldused, millest nähtuvalt esitas kostja täitmisele arusaamatu arvestuskäiguga ebanormaalselt kõrge intressiga viivisenõue, sh täitmisele pööratakse viimase järjekoha 10 000 eurone hüpoteek. Täidetavateks nõueteks on mõlema laenulepingu alusel arvestatud viivisenõuded perioodi 01.20.2020-31.03.2020 eest ja hüvitisnõue intresside tasumise eest.
11.Hageja I vastu algatatud täiteasjas nr xxx pööratakse sissenõue kinnistut xxx koormava viimasel järjekohal asuva 10 000 eurose hüpoteegi realiseerimiseks ja kinnistu xxx koormava viimasel järjekohal oleva hüpoteegi summas 10 000 euro realiseerimiseks. Hageja II vastu algatatud täiteasjas nr xxx pööratakse sissenõue Xxx kinnistut koormava viimasel järjekohal oleva hüpoteegi summas 10 000 eurot realiseerimiseks.
12.Hagejad pöördusid 31.07.2020 tsiviilasjas nr 2-19-14994 kohtu poole hagi tagamise abinõu asendamiseks ja hagi eseme täpsustamiseks. Kohus leidis 11.08.2020, et hagejad esitasid uue nõude, mistõttu ei saa kohus hagi tagamise abinõu asendada. Seetõttu jättis kohus hagejate taotluse rahuldamata. Tulenevalt kohtu selgitustest esitasid hagejad 02.09.2020 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks kuivõrd täitemenetlused lõpetati. Harju Maakohus lõpetas 09.09.2020 määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-19-14994.
13.Täitur on täitemenetlustes xxx ja xxx välja kuulutanud kõigi kolme kinnistu enampakkumised: xxx alghinnaga 3000 eurot, xxx alghinnaga 3000 eurot ja xxx alghinnaga 6000 eurot. Kinnistute tegelik väärtus on ka kinnistuid koormavaid hüpoteeke arvestades kordades suurem – xxx väärtus u 24 632,91 eurot ja xxx väärtus u 10 114,11 eurot.
14.Hagejate jaoks on täitemenetlustes: 1) arusaamatu sissenõutava nõude suurus ja selle kujunemise alused; 2) nõutav viivis ületab põhinõude suuruse; 3) esitatud on seadusevastane kahjuhüvitise nõue laenuintresside tasumisega viivitamise eest; 4) täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd hüpoteekide osahüpoteekideks jagamisega ja üksnes viivisenõude täitmine viimasel järjekohal oleva hüpoteegi arvelt ei arvesta tagatisvara omaniku õigustatud huvidega. Eespool olevad hüpoteegid, mis tagavad sama võlausaldaja samast laenulepingust tulenevaid nõudeid heidutavad selgelt potentsiaalsete huviliste osavõttu enampakkumisest, mistõttu võõrandatakse tagatisvara täitemenetluses selgelt võlgnikule kõige
kahjulikumal viisil. Sundtäitmise eelduseks on selge ja üheselt arusaadava nõude olemasolu, mis käesoleval juhul puudub.
14.1.Laenulepingute punktist 2.5 tulenevalt muutusid nõuded hagejate vastu sissenõutavaks 10.12.2018. Kostja omandas nõuded ja tagatised kahe kuu möödudes. Kuivõrd loovutamise hetkel olid nõuded täielikult tasumata, oli põhinõude suuruseks 47 200 eurot. Kostja ei ole hagejale selgitanud, milliste nõuete katteks ta arvestas hagejatelt kinnistu müügist laekunud 40 000 eurot. Täitmisavalduse kohaselt moodustavad kostja arvestuse järgi 17.06.2020 seisuga nõuded mõlema hageja osas 13 011 eurot, millest viivis 01.10.2019-31.03.2020 perioodi eest 12 885,60 eurot ning hüvitis laenuintressidega tasumisega viivitamise eest 125,40 eurot. Kostja ei ole nõuete kujunemist selgitanud ja on seetõttu arusaamatu.
14.2.Viivisemäär on laenulepingute kohaselt 0,3% päevas s.o 109,5% aastas, mis on hagejate hinnangul ebamõistlikult suur ning kuulub VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendamisele. Isegi kui möönda, et viivis peab võlausaldajale olema kompensatsiooniks raha kasutamise eest, ei ole niivõrd kõrge viivisemäär majanduskäibes tavaline, kostjal poleks võimalik turul sellises suuruses tulu teenida ja seetõttu on tegemist kõrge viivisemääraga. Laenulepingutest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 11.12.2018, kuid kostja on esitanud vaidlustatud täitemenetluses täitmisele viivisenõude perioodi eest alates 01.10.2019. Seega võiks viivis perioodi 11.12.201830.09.2019 eest olla tasutud. Kui võtta arvesse lepingust tulenev viivise määr 0,3% päevas, oleks viivis selle perioodi eest kokku 41 630,40 eurot, mis on põhivõla suurune. Eelduslikult on kostja selle lugenud tasutuks xxx kinnistu ostuhinna arvelt. Uutes täitemenetlustes on kostja alustanud uuesti viivisearvestust perioodi 01.10.2019-31.03.2020 eest summas 13 011 eurot ja seega on kahe perioodi eest nõutav viivis kokku 67 401,60 eurot, mis ületab pea 20 000 euro võrra põhinõuet ja on seetõttu ebamõistlik. Võlausaldajal puudub mistahes huvi nõuda põhinõude täitmist, kui ta saab ebamõistlikult suurt kasu teenida viivisenõudelt. Riigikohtu praktika kohaselt on tarbijatega sõlmitud laenulepingutes peetud mõistlikuks viivisemääraks kuni 24% aastas ja ettevõtjate vahelistes lepingutes kuni 73% aastas. Põhinõudest suuremat viivisemäära tuleb võlausaldajal põhjendada st tõendada kahju olemasolu. Võlausaldaja on omandanud nõude loovutamise teel, sh koos tagatisega, mistõttu ei saa kohustuse täitmata jätmisest võlausaldajale mistahes kahju tekkida. Esialgne laenuandja laenas hagejale II 47 200 eurot, mille kostja on omandanud loovutuse teel koos tagatistega 120 000 euro suuruste hüpoteekidega. Lisaks tagavad kostja nõudeid hageja I poolt antud isiklikud käendused. Seega on kostja nõuded tagatud ja talle ei saa tekkida kohustuste täitmata jätmisega sisulist kahju. Laenulepingud sõlmiti kinnisvara ehituse finantseerimiseks. Hageja II on mikroettevõtja, nn ühemehe firma. Lisaks on hageja II ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks hageja I. Hageja II ainukeseks varaks on xxx kinnistu, mis on koormatud kostja kasuks. Muu registrisse kantud vara hagejal II puudub. Samuti puudub hagejal I aktiivne äritegevus. Hagejal II tekkis viimane maksustatav käive 2018 I kvartalis. Hagejal II puudub tulutoov äritegevus, mille arvelt oleks võimalik võlgnevust osaliselt vähendada. Võlgnevust saaks vähendada vara võõrandamise arvelt, kuid see on täitemenetluse tõttu takistatud. Hagejad paluvad kohtul võtta lõplik seisukoht laenulepingutest nr xxx ja xxx tuleneva sh tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise suuruse osas ja vähendada viivist selliselt, et see ei ületaks põhivõlgnevust.
14.3.Laenuintressidega viivitamise eest tasumisele kuuluva hüvitise 125,40 euro alusena viitab kostja laenulepingute punktile 7.7, mille kohaselt kui laenusaaja on viivitanud laenuintressi tasumisega rohkem kui 14 kalendripäeva, siis on laenuandjal õigus nõuda laenuintressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid mitte rohkem kui 30% tähtaegselt tasumata laenuintresside summast. Kahju hüvitamine ei vabasta laenusaajat laenuintressi tasumise kohustusest. Sisuliselt on tegemist intressidelt viivise nõudmisega. VÕS § 113 lg 6 näeb ette viivise arvestamisel olulise piirangu. Sõltumata lepingutes kasutatavast terminoloogiast ei saa hüvituskokkuleppeid intressi tasumisega viivitamise eest nõuda. Hagejad leiavad, et
laenulepingute punktist 7.7 tulenev kahju hüvitamise nõue on tühine, kuivõrd see on vastuolus VÕS § 113 lõikega 6.
14.4.Hagejad leiavad, et täitedokumendist tuleneva nõude maksmapanek on täies ulatuses mõlema hageja suhtes vastuolus VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega, mis on aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Hagejad on seisukohal, et täitedokumendis sätestatud ulatuses nõude sissenõudmine hagejatelt olemasoleval viisil on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja eesmärgiks on hageja arvelt alusetult rikastuda ja hagejateke kahju tekitada. Kostja on vahetult enne täitemenetluse alustamist jaganud tema kasuks seatud hüpoteegid osahüpoteekideks ja alustanud üksnes 10 000 euro suuruse hüpoteegi realiseerimist ning sundtäidetavaks nõudeks on üksnes kostja ebamõistlikult suur viivisenõue. Kuna täidetakse vaid 10 000 euro suurust hüpoteeki, jäävad kinnistutel eespool asuvad, jagamise tulemusena sama hüpoteegipidaja osahüpoteegid summades vastavalt 40 000 ja 60 000 eurot kehtima. Sellisel viisil hüpoteegi realiseerimine vähendab oluliselt potentsiaalsete ostjate huvi, sest keegi ei ole valmis võtma riski, et hüpoteegipidaja hakkab ka muid nõudeid realiseerima. Samas on hüpoteegipidajal endal selliselt võimalik enampakkumisel olevad kinnistud äärmiselt odavalt soetada. Kostjal puudub tegelik huvi põhinõude vähendamise vastu, kuivõrd kostja nõuab sisse üksnes ebamõistlikult kõrge viivisemääraga viivisenõuet. Jäädes hagejate vara enampakkumisel võõrandama üksnes viivisenõude katteks, ei vähene põhinõue ning kostja jääbki hageja arvel sellisel viisil alusetult rikastuma. Kostja pole krediidiasutus, vaid ettevõte, kes ostab nõuded kokku ja tegeleb seejärel nende nõuete sissenõudmisega. Järelikult puudub kostjal mistahes kahju või muu tähelepanuvääriv huvi, mida ebamõistlikult suur viivis peaks kompenseerima. Käesoleval juhul puudub osahüpoteekideks jagamisel mõistlik loogika. Eesmärgiks on vaid hagejate arvel alusetult rikastumine ja samaaegselt ebamõistlikult suures ulatuses viivisenõuet kasvatada. Sellises olukorras kinnistute võõrandamine täitemenetluses on põhjendamatu ja tekitaks hagejatele kahju kokku vähemalt kinnistu tegeliku väärtuse ning enampakkumisel müüdud kinnistu ostuhinna vahe ulatuses. Sellise nõude täitmine on vastuolus VÕS §-s 6 ja TsÜS § 138 lõikes 2 sätestatud hea usu põhimõttega ning täitemenetluse raames hagejate suhtes läbi viidav sundtäitmine on lubamatu. Olukorras, kus nõue on sissenõutavaks muutunud, siis heas usus ja mõistlikult käituv sissenõudja annab võlgnikule tähtaja kohustuse täitmiseks, räägib võlgnikuga läbi ning kui selgub, et kohustust vabatahtlikult ei täideta, siis täitemenetluse alustamine sellises olukorras ei ole iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus. Täitemenetlust reeglina alustatakse nii põhivõla kui ka viivise osas, sh arvestatakse nii VÕS § 88 lg 8 kui ka TMS § 56 lg 2 laekumised esmalt kulutuste, siis sissenõutavaks muutunud viise ning seejärel põhivõla katteks. Nõude loovutamise hetkel oli kostja põhinõue hagejate vastu 47 200 eurot, intressid kokku 4780 eurot ning lisandunud viivised kokku 11 186,40 eurot. Tagatisvara oli võlausaldajal siis vähemalt 120 000 euro ulatuses. Sellises olukorras oleks piisanud üksnes xxx kinnistu müügist, et rahuldada kõik võlausaldaja nõuded. Kostja osahüpoteekideks jagamine ja viimasel järjekohal asuva hüpoteegi realiseerimine viivise katteks tõi kaasa hageja tagatisvara ebamõistlikult väikese hinnaga realiseerimise ja põhinõue ei vähenenud. Sellises olukorras hagejate suhtes täitemenetluse läbiviimine ja hagejatele kuuluvate kinnistute võõrandamine täitemenetluste käigus on põhjendamatu ning tekitab hagejatele kahju kokku vähemalt kinnistu tegeliku väärtuse ning enampakkumisel müüdud kinnistu ostuhinna vahe ulatuses. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
15.Kostja esitas 16.11.2020 vastuse hagile ja vastuhagi samas menetlusdokumendis.
16.Kostja leiab, et hagejatel ei olnud takistust juba eelmises kohtuasjas oma vastuväidetega seonduv lõpuni vaielda ka pärast täitemenetluse lõpetamist kohtumenetluse ajal, kuid hagejad otsustasid tsiviilasjas nr 2-19-14994 hagist loobuda.
17.Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Hagejatel on täitmata hüpoteekidega tagatud sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus kostja ees, mille sissenõudmine on täitemenetluses lubatud. Täitmisele esitatud nõue on õige ja võlanõude osaline täitmisele andmine ei riku hagejate õigusi. Hagejatel on kohustus võlg kostjale tasuda sõltumata sellest, millises osas nõuab kostja täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist.
18.Laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenevad nõuded loovutas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kostjale 27.02.2019 ja selle kohta saadeti hagejatele teated nõude loovutamisest.
19.Kohustuste täitmine oli tagatud hüpoteekidega, mis läksid kostjale üle koos nõude loovutamisega. Samuti käendas hageja I käenduslepingutega isiklikult hageja I laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist, mistõttu on ta ka võlaõiguslikult solidaarselt võla tasumise eest vastutav (VÕS § 145). Käenduslepingud ei ole tarbijakäenduslepingud, kuivõrd hageja I on hageja II ainuosanik ja ainus juhatuse liige, kes sõlmis käenduslepingud oma ettevõtluses majandus- ja kutsetegevuse raames.
20.Hageja II sai mõlema laenulepingu alusel kokku laenu 47 200 eurot. Hageja II on laenu kätte saanud, kuid ei ole seda kostjale tagastanud.
21.Mõlema laenulepingu punktis 2.10. lepiti intressimääraks kokku 10,63% aastas ehk 0,89% kuus, samuti lepiti punkti 2 alapunktides kokku lepingute kestuseks 12 kuud ning et laenuvõtja tasub intressi alates 10.01.2018 igakuiselt 10. kuupäevaks. Laenusumma tagastamine pidi toimuma koos viimase intressimaksega 10.12.2018.
22.Enne nõude kostjale loovutamist tasus hageja II Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule intressimakseid ja hagejate vastu varem toimunud täitemenetluses xxx kinnistu müügi arvelt on kostjale 09.06.2020 tasutud 40 000 eurot viivisena, kuid kummagi laenulepingu alusel pole tagastatud laenusummat.
23.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu saatis 13.02.2019 hagejatele 2 meeldetuletuskirja, milles nõuti võla tasumist. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu loovutas 27.02.2019 kostjale võlanõude, mille kohta saatis hagejatele 2 eraldi teadet ja mis on ka võla tasumise meeldetuletuseks.
24.Kostja on hagejaga I, kes on ühtlasi hageja II ainus juhatuse liige, pidanud telefonikõnesid võlga tasumiseks, kuid ühtki mõistlikku ettepanekut lahenduseks hagejad ei teinud. Samuti on kostja püüdnud varasemas täitemenetluse ajal jõuda kogu võla tasumiseni viivale lahendusele, kuid edutult. Hagejad ei ole ilmutanud tegelikku tahet võla tasumiseks ega teinud selleks mõistlikku koostööd va xxx kinnistu müük. Hagejatel oli nii täitemenetluse väliselt kui ka täitemenetluses täituri kontrolli all võimalik tagatisi müüa, kuid nad seda ei teinud.
25.Hageja II sai laenu 47 200 eurot (2x23 600) tähtajaga 10.12.2018, kuid ei ole põhivõlga tagasi maksnud. Põhivõlg on muutunud sissenõutavaks tähtaja möödumisega.
26.Hageja II pidi kummagi laenulepingu alusel tasuma lepingu kehtivuse ajal igakuiselt intressi ja koos viimase intressimaksega tagastama laenusumma. Esimene kokkulepitud intressimakse oli 10.01.2018 - 91 eurot, järgnevad igakuiselt 10. kuupäevaks 209 eurot. Laenulepingute punkti 3.7 kohaselt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel viivis, seejärel trahvid ja muud tasud, seejärel intressid ning siis laenusumma. Seega loetakse põhivõlg tasutuks viimases järjekorras. Laenulepingu xxx maksegraafiku alusel pidi hageja II tasuma intressi kokku 2390 eurot. Hageja tasus intressi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule ja sellega on lepingu xxx intressikohustus täidetud. Laenulepingu xxx maksegraafiku alusel pidi hageja II tasuma intressi kokku 2390 eurot, kuid hageja II tasus Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule 2181 eurot, millega tasus
intressikohustuse perioodi 10.01.2019-10.11.2018 eest. Hagejal II on lepingu xxx alusel tasumata viimase makse 10.12.2018 intress summas 209 eurot.
27.Laenulepingu xxx maksegraafiku kohaselt tuli intressimakseid teha iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja II hilines intressimaksetega kolmel korral, tasudes 10.06.2018 makse 11.06.2018 (hilinemine 1 päev), 10.09.2018 makse 22.09.2018 (hilinemine 12 päeva) ja 10.12.2018 makse 23.01.2018 (hilinemine 20 päeva). Viimase intressimaksega viivitamine kestab, kostja vastuse esitamise hetkeks oli see 703 päeva. Laenulepingu punktis 7.7 leppisid pooled kokku üle 14 päeva kestva viivituse korral kahjuhüvitise kuni 30 % viivitatud laenuintresside summast. Seega on hagejad kohustatud tasuma kahjuhüvitist laenulepingu xxx alusel ühelt intressimakselt 209x30%=62,70 eurot ja laenulepingu xxx alusel kahelt intressimakselt 290x30%x2=125,40 eurot. Kokku tuleb hagejatel tasuda hüvitist 188,10 eurot. Intressi tasumata jätmine on kostjale tekitanud materiaalset ja mittemateriaalset kahju, mille suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Võlausaldajal tekib laekumata summade kasutamiseks vajadus alternatiivse finantseerimisallika leidmiseks. Praktikas on see töötajatele tasu maksmine. Võlausaldaja ei saa ellu viia planeeritud tegevusi nt reklaamikampaaniat. Selle hüvitamiseks leppisid pooled laenulepingu punktis 7.7 kokku kahjuhüvitise kokkuleppelise suuruse 30% tasumata summalt päevas ja see on VÕS § 113 lg 7 alusel lubatav ning ei ole samastatav intressilt arvestatava viivisega.
28.Lepingute järgi oli laenu tagastamise tähtpäev 10.12.2018, mistõttu on kostjal õigus arvestada viivist kummagi lepingu alusel alates 11.12.2018. Laenulepingute punktis 7.5 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,3% päevas. Viivisemäär on põhjendatud, kuna tegemist on majandus ja kutsetegevuses tegutsevate juriidiliste isikute vaheliste lepingutega. Seega on täitmisavalduse esitamise seisuga 03.07.2020 kummagi laenulepingu viivitus perioodi 11.12.2018-03.07.2020 eest 571 päeva ja viivis 23600 x 571 x 0,3% = 40 426,80 x 2 = 80 853,60 eurot, millest hagejad tasusid 09.06.2020 40 000 eurot. Seega moodustas tasumata viivise jääk 03.07.2020 seisuga 40 853,60 eurot. Kostja nõudis kummagi lepingu alusel 12 885,60 eurot. Täitmisavalduses näitas kostja lepingute viivise perioodina 01.10.2019 -31.03.2020 s.o 183 päeva. Viivisearvestus on 23 600 x 183 x 0,3% = 12 956,40 eurot, mis on suurem, kui kostja hagejatelt nõudis. Kuna täitmisele antud summa oli tegelikust viivisevõlast väiksem, ei rikkunud kostja nimetatud summade täitmisele andmisega hagejate õigusi ja täitemenetlus on lubatav. Kostja leiab, et kuna hagejad tasusid varem viivist 40 000 eurot (20 000 eurot kummagi lepingu eest) ja täitmisavalduses nõutakse kummagi lepingu alusel viivist 12 885,60 eurot, siis on hagejate vastu ühe lepingu osas esitatud viivisenõuded kokku 32 885,60 eurot, mis hagejate pikka makseviivitust ja ükskõikset suhtumist arvestades ületab põhivõlga mõõdukal määral. Kuivõrd hagejate viivitus jätkub, siis nõuab kostja hagejatelt peale 03.07.2020 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi esitamise seisuga on viivis perioodi 04.07.202016.11.2020 s.o 136 päeva eest 23 600 x 136 x 0,0218% = 699,69 x 2 1399,38 eurot. Seega võlgnevad hagejad kostjale mõlema lepingu eest kokku täitmisavalduses märgitud viivise 25 711,20 eurot, kuni vastuhagi esitamiseni tekkinud viivise 1399,38 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostja palub hagejate viivise vähendamise taotluse jätta rahuldamata, kuna lepingutele ei kohaldu tarbijakrediidilepingut puudutavad piirangud, pooled on viivisemääras 0,3% päevas kokku leppinud, hagejad ei ole lepinguid väga pika aja jooksul täitnud, hagejatel oli kinnistuid müües olnud võimalik kohustused endal vabatahtlikult täita, hagejad on jõukad. Juhul, kui kohus peab viivise vähendamist vajalikus, siis palub kostja täitmisele esitatud viivist vähendada mitte enam kui 1/3.
29.Laenulepingu punktis 7.8 leppisid pooled kokku sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises, märkides meeldetuletuskirja hinnaks 15 eurot. 13.02.2019 saadeti hagejatele mõlema laenulepingu eest eraldi meeldetuletuskirjad. Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded kostjale 27.02.2019 ja selle kohta saadeti kaks eraldi teadet
nõude loovutamise kohta, mis on kostja hinnangul ühtlasi ka meeldetuletused võla tasumiseks. Seega on hagejatele saadetud vähemalt 4 meeldetuletuskirja ja hagejad kohustuvad kostjale sissenõudmiskulude hüvitisena tasuma kokku 60 eurot.
30.Kostja leiab, et tema tegevus võlgnevuse sissenõudmisel ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Täitemenetluses osalise võlgnevuse nõudmisega lootis kostja hagejaid survestada kohustust täitma. Võla osaline nõudmine täitemenetluses on lubatav ja see ei too hagejatele kaasa ülemäära suuri täitekulusid. Hagejad ei ole täitemenetluses kinnistu müügihinda vaidlustanud, seega puudub neil alus väita, et kinnistuid müüakse põhjendamatult madala hinnaga. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kinnistu müügihinda vaidlustada ei saa. Hageja vastuväited vastuhagile
31.Hagejad vaidlevad vastuhagile täies ulatuses vastu. Hagejad leiavad, et juhul kui kohus hagi osaliselt rahuldab, ei pruugi see mõjutada hagi lahendamist, sest hagis vaidlustatud täitemenetluses on kostja esitanud täitmisele lühikese perioodi viivisenõude.
32.Hageja I ei ole põhivõlgnik, vaid käendaja, kellega sõlmiti leping 27.12.2017. Alates 05.04.2011 jõustus VÕS § 143 lg 1 muudatus, mille järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Seega sõltumata sellest, et hageja I on hageja II ainuosanik ja juhatuse liige, on 27.12.2017 tarbijakäendusleping ja kohalduvad tarbijakäenduse sätted. Hageja I vastutus on piiratud igal juhul lepingu punktis 1.2 märgitud maksimumsummaga.
33.Laenulepingu punkti 7.7 alusel nõutav kahjuhüvitis intressimaksetega tasumisega hilinemise eest on vastuolus VÕS § 113 lõikega 6 (3-2-1-2-14 p 13; 3-2-1-175-14 p 16). Ka käesoleval juhul on kahjuhüvitise kokkuleppe puhul tegemist võlgniku kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppega, kuna sisuliselt on tegemist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest määratud viivisenõudega.
34.Kostja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Mõlemast laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on kokku 47 200 eurot. Kostja on juba arvestanud 40 000 eurot viivise katteks ja nõuab täiendavalt 25 771,60 eurot. Seega nõuab kostja kokku viivist põhinõudest 18 571,20 euro võrra enam.
35.Kostja sissenõudmiskulude hüvitise arvestamine on vastuolus VÕS §-dega 1131 ja 1132.
36.Hagejad saavad kasutada VÕS § 149 lõikest 5 tulenevat vastuväidet st kui käendatava kohustuse tagamiseks on seatud pandiõigus võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks on oma nõude pandi arvelt. Käesoleval juhul tagavad kostja nõudeid hüpoteegid kokku summas 50 000 eurot ja arvestades kinnistute hinda on kostja nõuet võimalik hüvitada ka kinnistute arvelt, kuid kostja ei soovi nõuet sisuliselt rahuldada, vaid on asunud hagejat arvel täitemenetluses alusetult rikastuma, kuna soovib hagejate vara realiseerida vaid viiviste katteks. Lisaks väheneb käendaja vastutus tagatise vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Käesoleval juhul on kostja valinud hagejate suhtes kõige destruktiivsema viisi täitemenetluses vara realiseerimiseks, minnes täielikult vastuollu hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kohtuotsuse põhjendused
37.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, nii hagi kui ka vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
38.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
* Aikuto OÜ (hageja II) laenuvõtjana ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenuandjana sõlmisid 27.12.2017 laenulepingud nr xxx (I kd lk 10-17) ja xxx (I kd lk 18-25), mille alusel sai hageja II mõlema lepinguga laenu 23 600 eurot, kokku 47 200 eurot, intressimääraga 10,63% aastas, tähtajaga 10.12.2018; * hageja I ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu sõlmisid 27.12.2017 laenulepingutest tulenvate hageja II kohustuste tagamiseks käenduslepingud nr xxx (I kd lk 26-27) ja xxx (I kd lk 28-29); * hagejad ja Põhja- Eesti Hoiu-laenuühistu sõlmisid 27.12.2017 hüpoteegilepingud, millega seati ühishüpoteek 50 000 euro ulatuses kinnistutele xxx (102702), xxx (1401302; endise nimega xxx) ja xxx (xxx) ning hüpoteek 70 000 euro ulatuses xxx (xxx) kinnistule (I kd lk 31-38). * laenuandja loovutas 27.02.2019 laenulepingutest tulenevad nõuded ja hüpoteegid Renovum OÜ-le (endise nimega Rävala Õigusbüroo OÜ; kostja; I kd lk 45-54); * kostja jagas 10.05.2019 hüpoteegid osahüpoteekideks selliselt, et xxx, xxx ja xxx kinnistuid koormava 50 000 euro ühishüpoteegi jagamise tulemusel tekkis kaks osahüpoteeki - järjekorras eespool 40 0000 eurot ja viimasel järjekohal 10 000 eurot. Samuti tekkis xxx kinnistut koormava 70 000 euro hüpoteegi jagamise tulemusel kaks osahüpoteeki - järjekorras eespool 60 0000 eurot ja viimasel järjekohal 10 000 eurot (I kd lk 39-43; lk 56-59); * kostja alustas viimasel järjekohal olevate 10 000 euro suuruste hüpoteekide realiseerimiseks hageja II suhtes täitemenetluse nr xxx ja hageja I suhtes täitemenetluse nr xxx, täidetavateks nõueteks olid mõlema laenulepingu alusel viivisenõuded perioodi 10.12.2018-30.04.2019 eest (I kd lk 60-67); * hagejad esitasid 27.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse koos taotlusega hagi tagamise korras täitemenetluste nr xxx ja xxx peatamiseks kuni menetluses otsuse jõustumiseni, kohus peatas täitemenetlused hagi tagamise korras 30.09.2019 määrusega (I kd lk 68-76); * hageja I võõrandas 09.06.2020 kohtumenetluse väliselt kohtutäituri kontrolli all xxx kinnistu hinnaga 40 000 eurot, mis kanti kostjale hageja II võlgnevuse osalise tasumise katteks (I kd lk 78-83); * kohtutäitur edastas 20.07.2020 hagejatele täitemenetluste lõpetamise otsused, kus märkis, et hüpoteegiga tagatud nõude tagatiseks olev kinnisasi registrinumbriga xxx realiseeriti täitemenetluse käigus ning täitmisele esitatud nõue rahuldati (I kd lk 84-86); * kostja algatas 09.07.2020 hagejate suhtes samade laenulepingute alusel hageja I suhtes uue täitemenetluse nr xxx ja hageja II suhtes nr xxx, täidetavateks nõueteks on mõlema laenulepingu alusel arvestatud viivisenõuded perioodi 01.20.2020-31.03.2020 eest ja hüvitisnõue intresside tasumise eest; hageja I vastu algatatud täiteasjas nr xxx pööratakse sissenõue kinnistut xxx koormava viimasel järjekohal asuva 10 000 eurose hüpoteegi realiseerimiseks ja kinnistu xxx koormava viimasel järjekohal oleva hüpoteegi summas 10 000 euro realiseerimiseks. Hageja II vastu algatatud täiteasjas nr xxx pööratakse sissenõue xxx kinnistut koormava viimasel järjekohal oleva hüpoteegi summas 10 000 eurot realiseerimiseks (I kd lk 87-94; lk 104-106); * hagejad pöördusid 31.07.2020 tsiviilasjas nr 2-19-14994 kohtu poole hagi tagamise abinõu asendamiseks ja hagi eseme täpsustamiseks. Kohus leidis 11.08.2020, et hagejad esitasid uue nõude, mistõttu ei saa kohus hagi tagamise abinõu asendada ja jättis seetõttu taotluse rahuldamata. Tulenevalt kohtu selgitustest esitasid hagejad 02.09.2020 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks kuivõrd täitemenetlused lõpetati. Harju Maakohus lõpetas 09.09.2020 määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-19-14994 (I kd lk 95-103).
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * kostjal on õigus nõuda hüpoteekide olemasolul võlgnevust hagejatelt; * kostjal on õigus hagejatelt nõuda viivist põhivõlgnevusest suuremas ulatuses; * kostjal on õigus hagejatelt nõuda kahjuhüvitist ja sissenõudekulusid; * kostja täitemenetluses osaline võla sissenõudmine on kooskõlas hea usu põhimõttega.
40.Kostja laenulepingutest nr xxx ja xxx ning käenduslepingutest xxx ja xxx tulenevatest nõuetest
40.1.1.Hageja I leiab, et sõltumata sellest, et hageja I on hageja II ainuosanik ja juhatuse liige, on 27.12.2017 tarbijakäendusleping ja kohalduvad tarbijakäenduse sätted. Hageja I vastutus on piiratud igal juhul lepingu punktis 1.2 märgitud maksimumsummaga. 40.1.2 Kostja leiab, et lepingud sõlmiti poolte majandus- ja kutsetegevuses ning hagejale I ei kohaldu tarbijat puudutavad sätted.
40.1.3.Riigikohus on lahendi 3-2-1-148-11 punktis 13 leidnud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik. Seega ei laiene äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset.
40.1.4.Käesoleval juhul on hageja I hageja II ainuosanik ja juhatuse liige. Kohus leiab, et hageja I allkirjastas käenduslepingu majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna. Hageja I ei ole tõendanud, et ta sõlmis käenduslepingud tarbijana. Seega ei laiene hagejale I kui äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja I vastutus on piiratud käenduslepingu punktis 1.2 märgitud maksimumsummaga s.o 120 000 euroga. 40.2.VÕS § 149 lg 5
40.2.1.Hagejad on seisukohal, et nad saavad kasutada VÕS § 149 lõikest 5 tulenevat vastuväidet. Käesoleval juhul tagavad kostja nõudeid hüpoteegid kokku summas 50 000 eurot ja arvestades kinnistute hinda on kostja nõuet võimalik hüvitada ka kinnistute arvelt.
40.2.2.VÕS § 149 lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel.
40.2.3.Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlausaldaja rahuldanud oma nõuet pandi (hüpoteegi) arvel. VÕS § 149 lõikes 5 sätestatu ei takista vastuhagis märgitu hagejalt I kui käendajalt väljamõistmist.
40.3.Põhivõlgnevusest Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja II võlgneb laenulepingute nr xxx ja xxx alusel kostjale kokku põhivõlgnevuse 47 200 eurot (2 x 23 600 eurot). Vastavalt laenulepingute punktile 2.5 (I kd lk 11, 19) oli põhivõlgnevuse tasumise tähtaeg 10.12.2018. Seega on kostja põhivõlgnevuse nõue muutunud sissenõutavaks ja kostjal on õigus nõuda hagejatelt solidaarselt põhivõlgnevuse väljamõistmist.
40.4.Intressist
40.4.1.Vastuhagi kohaselt pidi hageja II kummagi laenulepingu alusel tasuma lepingu kehtivuse ajal igakuiselt intressi. Esimene kokkulepitud intressimakse oli 10.01.2018 - 91 eurot, järgnevad igakuiselt 10. kuupäevaks 209 eurot. Laenulepingu nr xxx maksegraafiku alusel pidi hageja II tasuma intressi kokku 2390 eurot. Hageja täitis lepingu nr xxx intressikohustuse. Laenulepingu nr xxx maksegraafiku alusel pidi hageja II tasuma intressi kokku 2390 eurot, kuid hageja II tasus Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule 2181 eurot, millega tasus intressikohustuse perioodi 10.01.201910.11.2018 eest. Hagejal II on lepingu xxx alusel tasumata viimase makse 10.12.2018 intress summas 209 eurot.
40.4.2.Hagejad intressinõudele eraldi vastuväiteid ei esitanud.
40.4.3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingute punkti 2.10. (I kd lk 11, 19) kohaselt on intressimäär 10,63% aastas ehk 0,89% kuus. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud lepingu xxx alusel 10.12.2018 s.o viimase intressi osamakse tasumist. Seega võlgneb hageja II kostjale laenulepingust xxx tuleneva viimase intressi osamakse 209 eurot ning kostjal on õigus nõuda hagejatelt solidaarselt intressi 209 euro väljamõistmist.
40.5.Kahjuhüvitisest
40.5.1.Vastuhagi kohaselt tuli laenulepingu xxx maksegraafiku kohaselt intressimakseid teha iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja II hilines intressimaksetega kolmel korral, tasudes 10.06.2018 makse 11.06.2018 (1 päev), 10.09.2018 makse 22.09.2018 (12 päeva) ja 10.12.2018 makse 23.01.2018 (20 päeva). Viimase intressimaksega viivitus oli kostja vastuse esitamise hetkeks 703 päeva. Laenulepingu punktis 7.7 leppisid pooled kokku üle 14 päeva kestva viivituse korral kahjuhüvitise kuni 30 % viivitatud laenuintresside summast. Seega on hagejad kohustatud tasuma kahjuhüvitist laenulepingu xxx alusel ühelt intressimakselt 209 x 30% = 62,70 eurot ja laenulepingu xxx alusel kahelt intressimakselt 290 x 30% x 2 = 125,40 eurot. Kokku tuleb hagejatel tasuda hüvitist 188,10 eurot. Intressi tasumata jätmine on kostjale tekitanud materiaalset ja mittemateriaalset kahju, mille suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Võlausaldajal tekib laekumata summade kasutamiseks vajadus alternatiivse finantseerimisallika leidmiseks. Praktikas on see töötajatele tasu maksmine. Ellu ei saa viia planeeritud tegevusi nt reklaamikampaaniat. Laenulepingu punktis 7.7 kokkulepitud kahjuhüvitis 30% tasumata summalt päevas on VÕS § 113 lg 7 alusel lubatav ning ei ole samastatav intressilt arvestatava viivisega.
40.5.2.Hagejad leiavad, et kuna hüvitise 125,40 euro alusena viitab kostja laenulepingute punktile 7.7, siis sisuliselt on tegemist intressidelt viivise nõudmisega. VÕS § 113 lg 6 näeb ette viivise arvestamisel olulise piirangu. Sõltumata lepingutes kasutatavast terminoloogiast ei saa hüvituskokkuleppeid intressi tasumisega viivitamise eest nõuda. Hagejad leiavad, et laenulepingute punktist 7.7 tulenev kahju hüvitamise nõue on tühine, kuivõrd see on vastuolus VÕS § 113 lõikega 6 (3-2-1-2-14 p 13; 3-2-1-175-14 p 16). Ka käesoleval juhul on kahjuhüvitise kokkuleppe puhul tegemist võlgniku kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppega, kuna sisuliselt on tegemist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest määratud viivisenõudega.
40.5.3.Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 6 ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Lõike 7 kohaselt ei välista ega piira lõikes 6 sätestatu võlausaldaja õigust nõuda intressi, sealhulgas viivise, ja muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist.
40.5.4.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-175-114 punktis 16 leidnud, et Riigikohus on varem asunud seisukohale, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. VÕS § 113 lg 6 kohaldumist ei saa kunstlikult vältida vaid näiteks maksetähtaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega. Eeltoodu ei välista aga poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist. VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt (vt ka nt Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-138-11, p 11). Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise.
40.5.5.Käesoleval juhul nõuab kostja hagejatelt kahju hüvitamist, mitte intressilt viivist. Kohus leiab, et vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul on hagejad lepingut rikkunud (jätnud laenu tagastamata) ja hagejad vastutavad lepingurikkumise eest (laenu tagastamise kohustuse on hagejad võtnud laenu- ja käenduslepingutega). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et talle on tekkinud või tekib kahju ning et hagejate rikkumise ja kostjal väidetavalt tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja on nõuded omandanud loovutamise teel. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal tekkis hagejatelt laekumata summade kasutamiseks vajadus alternatiivse finantseerimisallika leidmiseks, et töötajatele tasu maksta või planeeritud tegevus (reklaamikampaaniat) ellu viia.
40.6.Viivisest
40.6.1.Kostja leiab, et laenu tagastamise tähtpäev oli 10.12.2018, mistõttu on kostjal õigus arvestada viivist kummagi lepingu alusel alates 11.12.2018. Laenulepingute punktis 7.5 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,3% päevas. Viivisemäär on põhjendatud, kuna tegemist on majandus ja kutsetegevuses tegutsevate juriidiliste isikute vaheliste lepingutega. Seega on täitmisavalduse esitamise seisuga 03.07.2020 kummagi laenulepingu viivitus perioodi 11.12.2018-03.07.2020 eest 571 päeva ja viivis 23600 x 571 x 0,3% = 40 426,80 x 2 = 80 853,60 eurot, millest hagejad tasusid 09.06.2020 40 000 eurot. Seega moodustas tasumata viivise jääk 03.07.2020 seisuga 40 853,60 eurot. Kostja nõudis kummagi lepingu alusel 12 885,60 eurot. Täitmisavalduses näitas kostja lepingute viivise perioodina 01.10.2019-31.03.2020 s.o 183 päeva. Viivisearvestus on 23 600 x 183 x 0,3% = 12 956,40 eurot, mis on suurem, kui kostja hagejatelt nõudis. Kuna täitmisele antud summa oli tegelikust viivisevõlast väiksem, ei rikkunud kostja nimetatud summade täitmisele andmisega hagejate õigusi ja täitemenetlus on lubatav. Kostja leiab, et kuna hagejad tasusid varem viivist 40 000 eurot (20 000 eurot kummagi lepingu eest) ja täitmisavalduses nõutakse kummagi lepingu alusel viivist 12 885,60 eurot, siis on hagejate vastu ühe lepingu osas esitatud viivisenõuded kokku 32 885,60 eurot. Kuivõrd hagejate viivitus jätkub, siis nõuab kostja hagejatelt peale 03.07.2020 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi esitamise seisuga on viivis perioodi 04.07.2020-16.11.2020 s.o 136 päeva eest 23 600 x 136 x 0,0218% = 699,69 x 2 1399,38 eurot. Seega võlgnevad hagejad kostjale mõlema lepingu eest kokku täitmisavalduses märgitud viivise 25 711,20 eurot, kuni vastuhagi esitamiseni tekkinud viivise 1399,38 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostja palub hagejate viivise vähendamise taotluse jätta rahuldamata, kuna lepingutele ei kohaldu tarbijakrediidilepingut puudutavad piirangud, pooled on viivisemääras 0,3% päevas kokku leppinud, hagejad ei ole lepinguid väga pika aja jooksul täitnud, hagejatel oli kinnistuid müües olnud võimalik kohustused endal vabatahtlikult täita, hagejad on jõukad. Juhul, kui kohus peab viivise vähendamist vajalikus, siis palub kostja täitmisele esitatud viivist vähendada mitte enam kui 1/3.
40.6.2.Hagejad leiavad, et kostja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Mõlemast laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on kokku 47 200 eurot. Kostja on juba arvestanud 40 000 eurot viivise katteks ja nõuab täiendavalt 25 771,60 eurot. Seega nõuab kostja kokku viivist põhinõudest 18 571,20 euro võrra enam.
40.6.3.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingute punkti 7.5 järgi maksab laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist 0,3% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. See ei välista ega piira laenuandja õigust nõuda laenusaajalt viivist ületava kahju hüvitamist.
40.6.4.Riigikohus on lahendi nr 2-16-11056 punktis 23.1. leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtumenetluses esitatud viivise vähendamise taotluse korral teeb kohus (kui on alust viivist vähendada) viivise suuruse kohta lõpliku otsuse, seda ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kohta. Eesmärk on vältida samade poolte vahel samadest faktilistest ja õiguslikest suhetest tuleneva viivise suuruse üle vaidlemist mitu korda, mitmes kohtuasjas. Viivise suurust määrates peab kohus seega arvestama mõistlikus ulatuses ka sellega, et viivitus võib edasi kesta ka pärast viivise vähendamise kohta otsuse tegemist.
40.6.5.Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuleb kohtul määrata käesolevas menetluses kindlaks lõplik viivise summa. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud viivise määras 0,3% päevas, mis teeb aastaseks viivisemääraks 109,5%. Kohtu hinnangul on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud vabad laenulepingus kokku leppima viidatud viivise määra. Kohtul tuleb käesoleval juhul hinnata, kas esineb alus viivise summa vähendamiseks, kuna vastuhagi esitamise seisuga nõuab kostja hagejatelt põhisummat ületavas määras viivise väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on arvestanud varem hagejate poolt 09.06.2020 kohtutäituri kontrolli all võõrandatud xxx kinnistu müügist laekunud summa 40 000 eurot viivise nõude rahuldamiseks. Vastuhagi esitamise hetkeks oli kostja arvestanud põhivõlgnevuselt kokku viivist 67 110,58 eurot. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alus viivise vähendamiseks ja viivise väljamõistmise piiramiseks põhivõlgnevuse suuruse summaga. Kohtus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud põhivõlgnevusest suurem kahju. Kohtu hinnangul ei ole hagejad teinud mingeid takistusi kostjal täitemenetluses oma nõuete realiseerimisel. Seega on kostjal nõude omandamisest alates olnud võimalus nõuda täitemenetluses sisse kogu võlgnevus. Kostja poolt täitemenetluste alustamine vaid viivise nõudmiseks pikendab põhjendamatult kogu võlgnevuse sissenõudmise perioodi. Ainult viiviste sissenõudmiseks täitemenetluste alustamine suurendab viivisenõuet s.t kostjal põhivõlgnevust ületava viivise ulatuses kahju tekkimist.
40.6.6.Kohus nõustub, et kostjal on õigus nõuda täitemenetluses vaid viivist. Siiski ei ole kostjal õigus nõuda hagejatelt kostja enda käitumisest tekkinud kahju s.t põhivõlgnevust ületava viivise nõudmist.
40.6.7.Osundatust tulenevalt tuleb kostja viivisenõue rahuldada osaliselt ja hagejad on kohustatud kostjale tasuma seni tasutule täiendavalt viivist 7200 eurot. Seega tuleb jätta rahuldamata kostja nõue sissenõutavaks muutunud viivise 19 970,58 euro ja alates 17.11.2020 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sundtäitmine täiteasjades nr xxx ja xxx on lubatav kokku viivise 7200 euro ulatuses.
40.7.Sissenõudmiskuludest ja meeldetuletuskirjade tasust
40.7.1.Kostja leiab, et laenulepingu punktis 7.8 leppisid pooled kokku sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises, märkides meeldetuletuskirja hinnaks 15 eurot. 13.02.2019 saadeti hagejatele mõlema laenulepingu eest eraldi meeldetuletuskirjad. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded kostjale 27.02.2019 ja selle kohta saadeti kaks eraldi teadet nõude loovutamise kohta, mis on kostja hinnangul ühtlasi ka meeldetuletused võla tasumiseks. Kostja nõuab hagejatelt 4 meeldetuletuskirja eest sissenõudmiskulude hüvitisena 60 eurot.
40.7.2.Hagejad leiavad, et kostja sissenõudmiskulude hüvitise arvestamine on vastuolus VÕS §dega 1131 ja 1132.
40.7.3.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Laenulepingute punkti 7.8 esimese lause kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud kirjalike meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Kooskõlas punktiga 7.9 on laenuandja poolt laenusaajale saadetud ühe meeldetuletuskirja hind 15 eurot ning see saadetakse siis, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kahe üksteisele järgneva laenujärgse tagasimaksega.
40.7.4.Kostja on vastuhagis märkinud punkti 20 pealkirjaks, et nõuab sissenõudekulu, kuid viitab laenulepingu punktile, mille järgi nõuab tasu meeldetuletuskirjade eest. Kuivõrd kostjal on õigus VÕS § 1131 lg 1 ja lepingu punktide 7.8.-7.9. alusel nõuda nii tasu meeldetuletuskirjade eest (15 eurot), kui ka sissenõudmistasu (40 eurot) ja kostja on kokku nõudnud hagejatelt 60 eurot, siis on kostja nõue põhjendatud ja tuleb hagejatelt kostjale välja mõista. Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu saatis hagejatele 13.02.2019 nõuded lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks (I kd lk 135-136) ja 27.02.2019 teatised nõude loovutamisest (I kd lk 133-134). Kohus on seisukohal, et hageja II ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu on laenulepingutes kokku leppinud meeldetuletuskirja eest tasu (15 euro) maksmise. Kohtu hinnangul ei ole kokkulepitud meeldetuletuskirja eest tasumise kohustus vastuolus VÕS § 1131 lg 1 sätestatuga. VÕS § 1132 lg hagejatele ei kohaldu.
41.Kostja täitemenetluses nõuete esitamise kooskõlast hea usu põhimõttega
41.1.Hagejad leiavad, et täitemenetluse läbiviimine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hüpoteekide osahüpoteekideks jagamisega ja üksnes viivsenõude täitmine viimasel järjekohal oleva hüpoteegi arvelt, ei arvesta tagatisvara omaniku huvidega.
41.2.Kostja leiab, et tema tegevus võlgnevuse sissenõudmisel ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Täitemenetluses osalise võlgnevuse nõudmisega lootis kostja hagejaid survestada kohustust täitma. Võla osaline nõudmine täitemenetluses on lubatav ja see ei too hagejatele kaasa ülemäära suuri täitekulusid.
41.3.VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
41.4.Kohus leiab, et kostja ei ole menetluses mingil moel põhjendanud, miks oli käesoleval juhul vajalik hüpoteekide osahüpoteekideks jagamine. Kohus nõustub kostjaga selles, et hüpoteekide osahüpoteekideks jagamine on seaduse järgi lubatav, kuid käesoleval juhul ei ole kostja selgitanud selle tegevuse mõistlikkust, vajalikkus või põhjendatust. Kostja on õigesti leidnud, et täitemenetluse eesmärgiks on sissenõudja nõude kiire ja täielik rahuldamine. Käesoleval juhul kostja seda eesmärki silmas pidanud ei ole, kuna on algatanud võlgnike suhtes
kokku neli täitemenetlust ainult viivise sissenõudmiseks. Seega ei ole kostja nõudnud kogu nõude kiiret ja täielikku rahuldamist. Täitemenetluse läbiviimisel tuleb lisaks võlausaldaja huvidele arvestada ka võlgnike huvidega. Täitemenetluse eesmärgiks ei ole võlgnike survestamine täitemenetluse väliselt võlgnevuse tasumiseks rahaliste vahendite leidmiseks. Käesoleval juhul realiseerib kostja võlausaldajana täitemenetluses võlgniku antud tagatisi ja sellise menetluse eesmärgiks saab olla vaid mõistliku aja jooksul võimalikult kõrge hinnaga tagatisvara müümine võimalikult suures ulatuses võlgnevuse katteks. Hüpoteekide osahüpoteekideks jagamine ja üksnes viivsenõude täitmine viimasel järjekohal oleva hüpoteegi arvelt nimetatud eesmärki ei täida. Kohus leiab, et kostja käitumine võlgnevuse sissenõudmisel ei ole olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuivõrd kohus piiras eelnevalt kostja viivisenõude põhivõlgnevuse suurusega s.t märkis, millises ulatuses on kostja nõue täitemenetluses põhjendatud, siis puudub vajadus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hea usu põhimõtte rikkumisest tulenevalt.
42.Hagi tagamisest
42.1.Kohus rahuldas 13.10.2020 määrusega (I kd lk 116-117) hagi tagamise avalduse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevates täiteasjades nr xxx ja xxx kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
42.2.TsMS § 385 lg 4 esimese lause kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
42.3.TsMS § 385 lg 4 tulenevalt tühistab kohus 13.10.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu ning seab uue abinõu, millega täitemenetlus tuleb Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevates täiteasjades nr xxx ja xxx peatada kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni viivisenõuet 7200 eurot ületavas osas.
43.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt, siis on kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.