M P-L hagi M P vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes M P vastuhagi M P-L vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes hagihind 7000 eurot
Tsiviilasja hind
vastuhagi hind 7000 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: M P-L (isikukood: xxx; aadress xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur (Advokaadibüroo
COBALT;
e-post: [email protected]); Kostja: M P (isikukood: xxx; aadress xxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat M O ja vandeadvokaat Epp Lumiste (LEADELL Pilv Advokaadibüroo; e-post: [email protected]; [email protected])
Asja läbivaatamine
27.05.2021 kohtuistung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi Viive Kaur, hageja volitatud esindaja T L, kostja M P, kostja esindajate vandeadvokaatide Epp Lumiste M O ning kostja volitatud esindaja E Š osavõtul.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M P 07.06.2018.a taotlus 27.05.2021.a toimunud istungi protokoll parandamiseks ning teha istungiprotokolli parandused taotluses märgitud viisil.
2.Jätta rahuldamata M P-L hagi M P vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes.
3.Rahuldada M P vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks osaliselt.
4.Lõpetada xxx kinnisasja (registriosa nr xxx) kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb M P (isikukood xxx) ainuomandisse.
5.Mõista M Plt M P-L’i kasuks välja kaasomandi kaotuse eest hüvitis summas 35 200 eurot.
6.Kohustada M P-L’i (isikukood xxx) andma nõusolek xxx kinnisasja (registriosa nr xxx) omandi üleandmiseks M Ple ning kinnistusregistri teises (II) jaos senise omaniku M P-L’i (isikukood xxx) kohta tehtud kande kustutamiseks ja M P (isikukood xxx) kinnisasja ainuomanikuna registri teise (II) jakku sisse kandmiseks. Asendada M P-L’i nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
7.Määrata, et M P-L on kohustatud andma punktis 6 nimetatud tahteavalduse punktis 5 nimetatud hüvitise vastu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE ning VASTUS VASTUHAGILE
1.Hageja ja kostja kaasomandis on kinnistu registriosa numbriga xxx, asukohaga xxx suurusega 7368 m2. Mõlemale kaasomanikule kuulub kinnistust 1⁄2 mõttelist osa.
2.Kinnistul asuvad ehitised ja rajatised, neist elamu esmase kasutuselevõtu ajaga aastal 1904, kuulusid poolte esivanematele. xxx talu oli hageja vanaisa J E ja kostja pere võrdses omandis ja mõlema kasutuses. Hageja omandas kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kinkelepingu alusel oma emalt, K P`lt ja õelt M-L K`ilt.
3.Täna on reaalselt kinnistust ja sellel asuvatest ehitistest kostja valduses ja kasutuses ca 2/3, hageja kasutada on seega 1/3.
4.Riiklikult tunnustatud ekspert A Ti 09.07.2020 eksperthinnangu nr 27418-20 kohaselt on xxx kinnistu turuväärtuseks 100 000 eurot.
5.Kaasomandi lõpetamine kinnistu reaalosadeks jagamise teel ei ole võimalik, sest selle välistab xxx Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud xxx valla uus üldplaneering (xxx). Xxx kinnistu suuruseks on 7368 m2. Uute kinnistute moodustamine on
2-20-7085 lubatud juhul, kui moodustatava kinnistu minimaalseks suuruseks on 1 ha. xxx vald keeldus ka detailplaneeringuga erandi loomisest. Samuti ei ole võimalik kaasomandi lõpetamine viisil, et kinnisasi jaotatakse korteriomanditeks. See eeldaks kaasomandite osade eraldamist kahe korteriomandi eriosaks, kuid kinnistul asuv elamu seda ei võimalda. Ühtlasi oleks võimatu jätkata kaasomanikena maa kasutust, sest see tähendaks jätkuvalt kaasomanike vahelist vaidlust.
6.Hagejal puudub alaline elamiskoht xxx ja käesoleval ajal elab ta koos abikaasaga, xxaastase ning xxx-aastase lapsega üüripinnal xxx. Hageja abikaasa on xxx ning 2020. aasta alguses oli võimalus, et tema teenistust pikendatakse xxx kuni 2022. aastani. Sellest tulenevalt ja kuni xxx kinnistul aastaringset elamist võimaldavate tööde lõpetamiseni, soovis hageja pere kasutada puhkuste ajal xxx kinnistut esialgu suvekoduna. Igal juhul on hageja soov alati olnud taastada esivanemate kodu ja asuda pärast abikaasa välislähetuse lõppemist koos perekonnaga elama enam kui saja aasta vältel esivanemate omandis olnud kinnistule. Hageja abikaasale kuulub küll 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist, kuid see korteriomand asub xxx, korteriomandi kaasomanikuks on hageja abikaasa ema, kes elab korteris aastaringselt koos oma elukaaslasega. Ei ole mõeldav, et hageja, kelle abikaasa töötab välislähetusest naastes xxx, asuks tänaseks juba neljaliikmelise perena elama xxx samas korteris koos teise perekonnaga. Üürikorteris elamine ja/või täiesti uue maja ehitamise protsess (sh planeeringud, projekteerimine jm haldusmenetluse läbimine, kommunikatsioonide rajamine, ehitamine) ei ole mõeldav, seda enam, et hageja omandis on juba emotsionaalselt olulised kinnistu ja ehitised. xxx elamu taastamine ja saamine elamiskõlblikuks eeldab märkimisväärseid ressursse ja ehitustööde tegemist, mis ei ole kaasomandis oleva vara ja aastakümneid kestnud kaasomanike erimeelsuste puhul võimalik.
7.Lisaks on hageja xxx kinnistuga ka emotsionaalselt väga tihedalt seotud. Hageja omandis täna olev 1⁄2 mõttelist osa kinnistust (enne maa kinnistamist ehitised ja rajatised vallasvarana) kuulus algselt hageja vanavanavanematele M E ́le ja K E ́le, kes majandasid oma osa talust juba alates 1929. aastast, seejärel päris nende poeg ja hageja vanaisa J E 1972. aastal pool talu hoonetest ning 2003. aastal tagastati hageja vennale K Ple ja õele ML Ple vanaisa õigusjärglastena pool talu ehitiste ja rajatiste alusest kinnistust. Hageja perel on oma ajalugu ja tihe emotsionaalne seos xxx taluga. Xxx talu on kostja pere jaoks vanaisa sünnikodu ja vanavanemate kodu (kuni 2002. a). Hageja jaoks on tegemist kohaga, kus ta aastaid sai suviti lapsena vanavanemate juures olla ja praktiliselt kogu suve veeta ehk teisisõnu on tegemist hageja lapsepõlve suvekoduga. Tegemist on ka kohaga, mis viis hageja kokku oma praeguse abikaasa ja kahe lapse isa T Liga aastal 2000. See fakt annab aluse rääkida aga juba ka mitte ainult hageja, vaid ka tema abikaasa emotsionaalsest seotusest Xxx taluga. Täna on Xxx talu oluline ka seetõttu, et naabruses asuvad hageja põllu- ja metsamaad ning mis peamine, Xxx talu kõrvalkinnistule rajasid hageja vanemad ehk hageja laste vanavanemad oma uue alalise kodu. Hageja vanemate tihe side Xxx taluga väljendub ka selles, et pere hooldab Xxx alal olevat õunaaeda, kasutab maakeldrit, peenramaad ja kuuri ning üle Xxx kinnistu jookseb elektriliin, mis varustab hageja vanemate maja elektriga.
2-20-7085 Xxx talu omab emotsionaalselt olulist tähendust ka hageja õele, vennale ja tädile. Talu on olnud hageja õele M-L K`ile ja vennale K P`le esimeseks enda päris koduks (M-L aastatel 2003-2004 ja K P aastatel 2005-2008; 2012-2018). Hageja tädile J E`le on olnud Xxx koduks ja suvekoduks ning tänase seisuga on tegemist emotsionaalselt väga olulise, viimase alles jäänud kohaga, mis meenutab talle lahkunud ema ning isa. Tädi J hoiab jätkuvalt vanemate mälestust elus seeläbi, et iga-aastaselt säilitab ja hooldab hageja poole haljastust viisil, mille kujundasid ning rajasid tema ema ja isa (hageja vanavanemad). Eeltoodu ei ole hinnatav mitte sellisena, et hageja sooviks Xxx kinnistut ainuomandisse oma lähisugulaste huvides ja nEe kasutamiseks. Nii hageja ema ja isa kui ka tädi on toimetanud kinnistul vaid seetõttu, et nende kõigi omavaheline hageja perega läbisaamine on väga hea ning hageja on andnud oma lähisugulastele võimaluse osalemiseks kinnistu hooldamisel, eelkõige ajal, mil hageja enda pere ajutiselt Eestist eemal viibib.
8.Kostja elab alaliselt talle kuuluvas korteriomandis 2018. aasta sügisest. 2019. aasta kevadest kuni sama aasta oktoobrikuuni viibis kostja Xxx kinnistul. Korterisse elama asumine oli tingitud sellest, et kostjale ei olnud enam jõukohane elamu igapäevane kütmine ning õuest vee toomine/solgi välja viimine, sest need tööd olid varem kadunud abikaasa kanda. Kostja viibib kinnistul siis, kui seal on tema lapsed/lapselapsed, kes abistavad teda elamu kütmisel, vee toomisel/välja viimisel. Lisaks on kostja 2019. aasta suvel kohtumisel hageja perega öelnud, et tema ei ole enam Xxx asjades otsustajaks ning et otsuseid teevad nüüd tema järglased. Kui täna kostja poole poolt vaadatuna keegi Xxx kinnistul ka toimetab, siis on selleks kostja tütar E Š ning kostja lapselapsed R Š ja K Š ning viimase elukaaslane N M.
9.Ainus võimalus lõplikult ja igaveseks välistada kaasomanike vahelised vaidlused ning anda omanikule võimalus kasutada kinnistut ja sellel asuvaid ehitisi ja rajatisi omaniku vajadusi rahuldaval viisil ja mahus, on kaasomandi lõpetamine nii, et kostjale täna kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnistust määrab kohus hagejale ning kohus paneb hagejale kohustuse maksta kostjale õiglane hüvitis kaotatud omandi eest. Tuginedes eksperthinnangule on sellisel juhul kostjale langeva hüvitise suurus 50 000 eurot (100 000 eurot : 2 = 50 000 eurot). Hageja on nõus nimetatud summa kostjale maksma kostja kaasomandiosa omandamise eest.
10.Kuna mõlemad pooled on alustades oma ühistest esivanematest kinnistut juba aastakümneid kasutanud, siis on nii hageja kui kostja olnud aastakümneid kinnistuga samaväärselt emotsionaalselt seotud. Seega ei saaks emotsionaalse seotuse kriteerium omada otsuse tegemisel mõju. Hageja leiab, et vajadus korrastada eluase aastakümneteks noorele ja täna juba kahe lapsega perekonnale, kelle omandis ei ole ühtegi elamispinda, kaalub kindlasti üle kostja soovi jätta kinnistu oma järeltulijatele kasutamiseks suvekoduna. Kaasomanikeks on täna siiski hageja ja kostja, mitte poolte sugulased.
11.Hageja palub lõpetada kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxx (katastriüksus xxx, asukohaga xxx) kantud kinnistu suhtes ja anda M P`le (isikukood xxx) kuuluv 1⁄2 mõtteline osa M P-L (isikukood xxx) omandisse kohustusega tasuda M P`le (isikukood xxx) kaasomandi osa kaotuse eest hüvitis summas 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot; tuvastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa xxx (katastriüksus xxx, asukohaga xxx) kantud kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kaotanud M P kohustus anda järgmise sisuga tahteavaldus ja lugeda tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega: „M P (isikukood xxx) annab nõusoleku ja avaldab soovi järgmise muudatuse tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr xxx II jaos: kustutada M P (isikukood xxx)
2-20-7085 omanikukanne, mille kohaselt kuulub M P`le 1⁄2 mõtteline osa kinnistust ning teha uus kanne, mille kohaselt on ainuomanikuks M P-L (isikukood xxx)“; alternatiivselt palub hageja: lõpetada kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxx (katastriüksus xxx, asukohaga xxx) kantud kinnistu suhtes kaasomanike vahelise enampakkumise teel; müüa kinnistu kohtutäituri poolt korraldataval kaasomanike vahelisel elektroonilisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kinnistu alghinnaga 100 000 eurot ja enampakkumise sammuga 1000 eurot; enampakkumine viia läbi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite poolt kasutatavas elektroonilises keskkonnas www.oksjonikeskus.ee; enampakkumise kulud ja tulem jagada poolte vahel võrdselt.
12.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Ei oma tähtsust, kes kui suurt osa kasutas või kasutab. Kostja loetleb oma vastuse lisa 1 p-s 6, milliseid töid on tema väidetavalt kinnistul teinud ja mida rajanud, sh nt keldri ehitus (1990), kuuride ehitus (1969 ja 2018), puurkaevu rajamine (1995) ja sauna ehitus (1983). Need tegevused on kõik toimunud ilma hageja eelkäijatega kooskõlastama, need rajati kaasomandina kasutatavale maale ja nende tegevustega on kostja pahatahtlikult põhjendanud ja reaalselt ka nö kinnistanud suurema osa maa kasutamist.
13.Tulenevalt hageja vanemate kodu seotusest ja vanemate isiklikust seosest saab öelda, et hageja ja tema perekonnal on terviklikus pildis Xxxga suurem emotsionaalne seos kui kostjal. Juba täna on hageja puhul Xxx taluga läbi põimunud mitmed põlvkonnad ühiselt ja aktiivselt ning selles peaks vaidlus puuduma. Sama kostja poolel nii ulatuslikult ei nähtu ning ükski kostja alaneja sugulane ei ole oma kodu Xxx talu lähedusse Xxxga seonduvalt rajanud. Asjaolu, et kostja tütar E rajas Xxx talust väljapoole kostja põllule hiljuti vaarikapeenra või, et ta käib emal abiks, ei ole võrreldav naabruses ja kohapeal aastaringselt elavate ning järjepidevalt toimetavate hageja vanemate panuse ja emotsionaalse seotusega. Hageja emotsionaalne seos Xxxga on aktiivne, pärineb pere ajaloolisest mälust ning on lisaks sellele seotud tänasel hetkel ka pere kokkuhoidmise ja üksteise toetamisega ning ühtlasi suunatuna tulevikku – Xxx taastamisse. Kostja tänane seos Xxx taluga on pigem passiivne ja tugineb enamjaolt ajaloolisele seosele. Samas on ajaloolise seose kaudu mõlemad perekonnad võrdsed.
14.Kostja ei kolinud alaliselt xxx elama mitte erimeelsuste tõttu kaasomanikuga, vaid tulenevalt oma tervisest ja suutmatusest iseseisvalt Xxx kinnistul toimetada ja elada. Kostja väited nagu oleks Xxx kinnistu tema alaliseks elukohaks jätkuvalt, ei ole tõendatud. Kas hageja jaoks kujuneb kinnistul asuva elamu renoveerimine kulukaks või mitte, ei ole kostja probleem ning see asjaolu ei oma mingit tähtsust ega tähendust kaasomandi lõpetamise vaidluses. Kostja väide selles, et hageja kasutuses olev elamu osa ei ole elamiskõlblik, pole samuti asjakohane. Kostja leiab, et hageja võiks oma perele ehitada uue elamu hoopis xxx vald asuvale kinnistule. Ehkki kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, siis on see jätkuvalt kasutuses põllumaana. Sisuliselt on tegemist Xxx talust ja avalikust teest ning kommunikatsioonidest eemal asuva heinamaaga, mis mitte kuidagi ei ole võrreldav emotsionaalselt olulise ja lisaks juba välja ehitatud (ehkki remonti vajava) Xxx kinnistu ja sellel asuvate ehitistega. Sama kohatu oleks väita, et kostjal on naabruses väga palju maatulundusmaad, mille sihtotstarvet saab ta mõne tuhande euro eest paari kuu jooksul kergesti muuta ja sinna endale või järglastele midagi rajada.
2-20-7085 Kostja alaliseks elukohaks oleva korteri(omandi) väidetav veekahjustus on likvideeritav sanitaarremondiga ning see asjaolu ei välista kaasomandi lõpetamist hageja taotletaval viisil.
15.Vaieldamatult on nii hageja perekonna (hageja, abikaasa, kaks last) ja kostja perekonna (kostja üksi) suurus asjaolu, mida kaasomandi lõpetamisel kohus peab kaaluma.
16.Puuduvad asjaolud, millised annaksid aluse ja võimaluse kalduda kõrvale poolte võrdsusest. Hageja esitatud hindamisakt ei ole aegunud. Ka kostja enda esitatud hindamisakti lk 18 p. 4.3 on öeldud, et 2020.a suvest ei ole hinnatavas turusegmendis olulist hinnamuutust täheldatud. Hageja hindamisakt koostati 09.07.2020, seega on kostja enda tõendiga leidnud kinnitamist, et hageja hindamisakt on ajakohane. Täiendava eksperthinnangu kohaselt on Xxx kinnistu turuväärtus 24.03.2021 seisuga 90 000 eurot. Tuginedes 08.04.2021 eksperthinnangule, milles on näidatud kinnistu turuväärtuseks 90 000 eurot, on kinnistu 1⁄2 mõttelise osa turuväärtuseks 45 000 eurot, milline summa tuleks lugeda kostjale tasutavaks õiglaseks hüvitiseks omandi kaotuse eest.
17.Asjaolusid, et hageja on olnud Xxxga seotud juba lapsepõlvest peale, et hageja on seal olnud ka muudel aastaaegadel kui suvel, on tõendatud lisaks muudele tõenditele ka hageja ema K P ja venna K P kirjalike selgitustega.
18.Hageja isa fikseeris hiljuti ohutuse eesmärgil vana kaevu (2019) ja korraldas hageja soovil kööktoa ettevalmistuse uuteks viimistlustöödeks lagede ja seinte süvapuhastuse teel (talv 2020), hageja ema ja tädi J tegelesid/tegelevad regulaarselt aiatöödega (muru niitmine, lillepeenarde, marjapõõsaste ja õunapuude hooldus). Hageja koos abikaasaga tegid Xxxl remondiks ettevalmistustöid siis, kui oldi 2018. ja 2019. aasta suvel Eestis. Hageja õiguseellased on vahetanud välja põrandad (tõsi ca 1988), renoveerinud küttekehasid (ca 1988), teinud siseviimistlust (ca 1988), soojustanud katusealust (2003). Hageja isa ja tema sõber vahetasid aastal 1990 kogu maja lõunapoolse katuse (st mitte ainult enda kasutuses oleva osa kohal vastupidiselt kostjale, kes nii tegi ilma vajaduseta ja kaasomanikuga kooskõlastamata). Hageja aitas ka oma isal kinnistule keldri rajada (1995). Lisaks on hageja ja tema lähedased (sh hageja abikaasa) säilitanud ning korrastanud enda kuludega vana pinnaskaevu aastal 2004.
19.Seoses protokolli parandamise taotlusega on hageja seisukohal, et esialgne protokoll vastab TsMS nõuetele ja kajastab vajalikus ulatuses poolte väiteid. On ilmne, et kostja ettepanekud p-des 4-14 ei kajasta olulist informatsiooni, mis poleks juba varasemalt esitatud. Hageja on seisukohal, et protokoll peab kajastama olulist ning protokolli mõte ei ole istungit või ühte poolt stenografeerida. Hageja möönab, et tõesti on protokollis tehtud üks viga 00:41:24 M O sõnavõtus (mainitud kostja p-s 5) ajades segamini hageja ja kostja (/.../hageja viibis ajutiselt eemal,/.../). Kuid siinjuures piisab termini hageja asendamisest kostjaga ja puudub sisuline vajadus kogu sõnavõttu täiendada/stenogrammi esitada nii nagu taotleb kostja. KOSTJA VASTUVÄITED ja VASTUHAGI
20.Kostja vaidleb hagile vastu. On ebaõige, et 2/3 kinnistul asuvatest ehitistest on hageja kasutuses. Kostja ainukasutuses on 48,80% elamust (47/96,3) ning hageja ainukasutuses on 45,6% (44/96,3) Xxx talu esimesest korrusest.
2-20-7085
21.Kostja perekond on elanud Xxx talus ja panustanud talutöödesse oluliselt kauem kui hageja perekond. Esmalt toob kostja esile, et tema ema elas alaliselt Xxx talus aastatel 1933-2007. Lisaks sellele on tegemist kostja isakoduga. M P perekond on juba alates 1917. a panustanud Xxx kinnistul talupidamisse ehk tänaseks 103 aastat! Hageja abikaasa on kinnitanud, et hageja esivanemad viibisid kinnistult eemal ega osalenud talutööde tegemises. Eelnevat arvestades, on M Pl kindlasti suurem emotsionaalne side kaasomandisse kuuluva taluga kui hagejal. Kostja peab siinkohal oluliseks rõhutada, et hageja ise ei ole kunagi Kinnistul elanud, vaid on seal üksnes suviti viibinud, mistõttu ei saa hagejal olla Kinnistuga emotsionaalset sidet.
22.Kostja on kogu aeg panustanud raha ja aega Xxx talu korrastamisse. Kuna hageja elab tegelikkuses xxx, siis ei ole usutav, et hageja Xxx kinnistul olevaid kõrvalhooneid kasutaks. Elektriliini osas ei oska kostja hinnangut anda, kas selline liin üldse on ohutu tagamaks elektrivarustust, kuid kindlasti ei õigusta sellise elektriliini olemasolu kaasomandi lõpetamist hageja soovitud viisil. Kostja on mh korraldanud Xxx kinnistul muru niitmise ja omab seal ka peenramaad. Kostja hooldab ka õunapuid. Kostja on kaasomandi mõttelise osa säilimiseks paigaldanud valveseadeldise. Kostja on juba augustis 2020 võtnud hinnapakkumised Xxx tallu vee ja kanalisatsiooni majja ühendamiseks. Kostja rõhutab, et tema mõtteline osa Xxx talust, on aastaringselt elatav ning kostja soovib edaspidi ka kasutada oma elukohana talu, kus tema esivanemad ja ta ise on elanud väga pikka aega.
23.Õige on hageja väide, et talle kuuluvad metsa- ja põllumaad Xxx kinnistu naabruses. Tegelikkuses ei oma hageja põllu- ja metsamaad ühist piiri kaasomandis oleva kinnistuga, vaid hoopis M P põllu- ja metsamaaga ning hageja ema elamumaaga. Tegelikkuses on hoopis kostjale kuuluval ja kostja poolt haritaval põllumaal kaasomandis oleva kinnisasja ühine piir.
24.Kostja tütar käib ka käesoleval ajal tihti Xxx kinnistul. Kostja tütar E omab kinnistul oma peenraid. Kostja käib ise samuti igal võimalusel Kinnistul.
25.Hageja poolt taotletud viisil kaasomandi lõpetamine on ebaõiglane ning seeläbi vastuolus hea usu põhimõttega. Xxx kinnistu on olnud M Ple tema sünnikoduks. Hageja poolt taotletud viisil kaasomandi lõpetamise korral kaotaks M P oma sünnikodu ning tal ei oleks seejärel enam kuskil elada. Kostja kolis töö tõttu vahepeal linna, kuid siis käis ta iga nädalavahetus ja puhkuste ajal Xxx talus – st linnas viibis kostja vaid töö tegemise eesmärgil. Alates 1985. a hakkas M P elama osaliselt Xxx kinnistul ja osaliselt xxx korteris. Enne 1990. a veetis E P enam kui poole nädalast Kinnistul ning rajas Kinnistule kuuri ja saunamaja ning renoveeris vana lauda. Alates 1990. a kolis kostja koos abikaasaga alaliselt Xxx kinnistule elama. See tähendab, et Xxx kinnistul asuv elamu on olnud kostja alaliseks elukohaks hinnanguliselt enam kui 50 (!) aastat (alates kostja sünnist, kuni abiellumiseni ja seejärel alates 1985. a). Lisaks eelnevale on M P lapsed ja lapselapsed veetnud kõik suved Xxx kinnistul, seejuures on kostja lapsed ja lapselapsed aidanud kõiki töid teha. Järelikult on ebaõige hageja väide justkui ei oleks Xxx talu kostja elukohaks. Kostja abikaasa suri 2018. a sügisel. Pärast abikaasa surma käivad kostja lapsed ja lapselapsed kostjal abiks. Kuivõrd M Ple kuuluva kaasomandi mõttelises osas puudub veeja kanalisatsiooni varustus, siis igapäevane vee toomine ja solgi õue viimine ei olnud kostjale jõukohane. Vee tassimisega oli varasemalt tegelenud just kostja abikaasa. Lisaks vee tassimisega seonduvatele probleemidele, tundis kostja, et kaasomanike suhted olid muutunud konfliktseteks, mis pärast ei soovinud kostja üksinda Kinnistul viibida ja oli
2-20-7085 sunnitud ajutiselt xxx korterisse kolima. Siiski ajutiselt xxx korteris elamine ei muuda fakti, et kostja jaoks on tegemist tema sünnikoduga ja viimase alalise elukohaga. Seejuures on kostjal Kinnistuga kindlasti suurem emotsionaalne side kui hagejal, sest Xxx kinnistu oli kostja ja tema surnud abikaasa viimaseks ühiseks elukohaks. M P kasutab Xxx talu ka käesoleval ajal. Kuigi kostja ei viibi alati alaliselt kinnistul, siis on kostja eesmärgiks asuda Kinnistule elama kohe kui elamu saab veevarustusega ja kanalisatsiooniga ühendatud.
26.Hagejale kuuluv kaasomandi mõtteline osa ei ole elamiskõlbulik. Seega isegi kui hageja tasuks kostjale 50 000 eurot hüvitist, siis tuleks hagejal leida täiendavaid rahalisi vahendeid olemasoleva ehitise elamiskõlblikuks muutmisel. Kostja hinnangul kuluks hagejal minimaalselt 100 000 eurot, et Xxx talu muuta elamiskõlblikuks. Arvestades, et hagejale kuuluvad mitmed erinevad kinnistud kaasomandisse kuuluva Kinnistu läheduses, siis oleks hagejal oluliselt odavam rajada oma perele kodu mõnele hageja omandis olevale kinnistule. Hagejale kuulub mh elamumaa sihtotstarbega kinnistu (xxx). Maa-ameti kaardiserveri andmetel asuvad nii kaasomandisse kuuluv kinnistu kui ka xxx asuv kinnistu teineteise läheduses. Oma olemasolevale kinnistule elementmaja ehitamine ja elamiskõlbuliku elamispinna saamine on oluliselt kiirem kui kaasomandi lõpetamine. Hagejal ja tema perekonnal on Eestisse elama asudes võimalik asuda elama hageja abikaasale kuuluvas korteris xxx. Seevastu kostjal ei ole alternatiivset elukohta. Kostja ei eita, et ta on xxx viibinud xxx asuvas korteris, kuid korter ei ole kostja ainuomandis ning tegemist on ajutise elukohaga. Samuti esineb korteris veekahjustus. Korteris ei ole võimalik aknaid avada ega korterit tuulutada, kuna alumisest korterist levib kostja poolt ajutiselt kasutatavasse korterisse väljakannatamatu hais. Kortermajas puudub lift ning M P on juba eakas, mistõttu pidevalt treppidest käimine muutub järjest vaevarikkamaks. Korteris pikaajaline elamine ei mõjuks M P tervisele positiivselt, siis kaasomandi lõpetamine hageja poolt taotletud viisil ja taks M P ilma elukohast ning otseselt kahjustaks kostja tervist.
27.Kaasomandit ei saa lõpetada ja teist kaasomanikku omandist ilma jätta pelgalt seetõttu, et hageja ei mahuks oma perega enda omandi poolele ära. Hageja perekonna suurus ei saa õigustada kostja elukohast ilma jätmist.
28.Kostja ei nõustu hagiavalduse lisas nr 5 oleva ekspertarvamuse alusel arvutatud õiglase hüvitise summaga. M P on investeerinud kinnistusse, korrastanud elamut, paigaldanud enda mõttelisele osale kinnistust uue katuse, rajanud uue sauna, uue kuuri, paigaldanud õhksoojuspumba ning tegeleb vee ja kanalisatsiooni majja ühendamisega. Lisaks juba nimetatud töödele on kostja rajanud mõlemad kostja kasutuses olevad kuurid, maakeldri, puurkaevu, elamu uue korstna, uue kaminahju ja soojamüürid, uue välisukse, trepi ja trepi katuse jne, ühise koridori lae, põranda, seinad. Enda kasutuses olevates ruumides on kostja paigaldanud uued laetalad, uued voodrilauad nii köögis ja elutoas ja paigaldanud uued aknad. Kostja on paigaldanud suitsuanduri ühises kasutuses olevasse koridori. Samal ajal ei ole hageja ega tema õiguseellased panustanud kostjaga samaväärselt Kinnistul asuva elamu ega hoonete korrastamisse. Hageja õiguseellaste poolt teostatud tööd on nimetatud käesoleva vastuse lisas nr 1. Seega ei oleks õiglane kaasomandi lõpetamise korral lähtuda poolte võrdsuse põhimõttest.
29.M P või tema abikaasa nimele saadetud kirjad, arved ja maksuteated tõendavad, et M P on elanud Xxx talus ning kandnud igapäeva eluga seonduvaid kulutusi (nagu maamaks, telefon ja elekter). Juhul kui kostja ei oleks Xxx kinnistul elanud, siis ei oleks sinna aadressile ka
2-20-7085 posti või ametlike teavitusi saadetud. Samuti ei oleks nimetatud aadressil olnud M P poolt elektritarbimist ega ka telefonisideteenuse vajadust. Täiendavalt tõendab xxx Vallavalitsuse 2004. a korraldus, et M P oli määratud oma ema A E hooldajaks. M P ema elas kuni oma surmani Xxx talus, mistõttu on selge, et kui M P oli oma ema hooldajaks määratud, siis ta elas samuti igapäevaselt Xxxl ning hoolitses oma puudega ema eest.
30.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks päevagi kinnistul asuvas elamus elanud, kinnistut hooldanud või parendanud. M P lasi ehitada uue korstna ja uue ahju. Kostja hinnangul on üldteada asjaolu, et korras küttekehad ja korstnad on vajalikud asja säilimiseks ning tuleohutuse tagamiseks. Hageja korsten on kasutuskõlbmatu. M P on vahetanud oma maja poolel aknad 2008. a. Kostja on tellinud ja vahetanud oma majapoolel katuse. Katuse vahetust on kinnitanud ka hageja. Katuse vahetuse maksumus oli 250 000 krooni ehk 16 000 eurot. Kostja hinnangul on samuti elementaarne, et korralik ja uus katus välistab looduselementide (vihm, lumi) sattumise elamisse. Korralik katus tagab ka väiksemad soojuskaod ning tagab elamu elamiskõlbulikkuse.
31.Kostja ei ole kordagi märkinud, et ta oma terviseseisundi tõttu ei saaks Xxxl elada. Tegelikkuses on kostja selgitanud, et vee- ja solgiämbrite tassimine ei olnud M Ple jõukohane, mistõttu kolis kostja ajutiselt xxx. Kostja kasutatud sõna jõukohane ei viita ega saa olla tõlgendatav kostja kehva tervisena. Vastupidiselt, tegemist on olukorraga, kus viidatu on füüsiliselt raske, kuid vee- ja kanalisatsiooniga ühendamise korral kaob ära füüsiliselt üle jõu käiv töö.
32.Kostja ei nõustu hageja etteheidetega vee- ja kanalisatsiooni rajamise osas (vt hageja 30.12.2020 seisukoha p 2.1.5). Elamu säilitamiseks on vajalik, et keegi elamus pidevalt sees elaks ning ühtlasi hoolitseks elamu kütmise eest. Kostja viitab, et elamu kütmine aitab vältida mh hallituse ja liigniiskuse tekkimist. Kostja hinnangul on elamu elamiskõlblikkuse säilitamine relevantne ja asjakohane ka kohtumenetluse ajal. Kohtumenetlus võib kesta aastaid ning kui keegi selle perioodi jooksul maja eest ei hoolitseks, siis ei saa välistada hallituse tekkimise ohtu või maja elamiskõlbmatuks muutumist.
33.Hageja hinnangul ei tohiks menetluses lähtuda kostja tulevikku suunatud kavatsustest. Poolte võrdsusest lähtuvalt, ei oma järelikult ka hageja tulevikku suunatud kavatsused (tulevikus Eestisse kolimine, oma suvekodu rajamise soov jms) tähtsust kaasomandi lõpetamise vaidluses. Seega peab kohus üksnes lähtuma asjaolust, et M P-L ei ole alates kaasomanikuks saamisest kordagi Xxx Kinnistul asuvas hoones elanud ning Xxx talu ei ole tema koduks kunagi olnud. Samal ajal kui kostja on Xxxl sündinud ning üleskasvanud ja alaliselt elanud alates 1987. a. Kuigi hageja on esile toonud, et M P on alates 1965. a olnud xxx sisse kirjutatud, siis rahvastikuregistri andmed ei muuda M P tegelikku ja faktilist elukohta. Erinevalt kostjast, ei ole hageja kunagi Xxx talus elanud. Puudub vaidlus, et hageja sai Xxx kinnistu kaasomanikuks 20.04.2018. Alates 20.07.2018 on hageja abikaasa viibinud välislähetuses. Saab eeldada, et ka hageja on vähemalt alates 20.07.2018 elanud koos abikaasa T Liga väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit. Teisiti öeldes, M P-L ei ole kaasomanikuks oleku ajal (ajaperioodil 20.04.2018-2021) Xxx talus elanud ega Xxx talus mistahes parendustöid teinud.
34.Kaasomandi lõpetamisel ei saa arvestada ka kaasomanikeks mitteolevate isikute (nagu hageja abikaasa, hageja vanemad, õed, vennad, tädid) väidetava emotsionaalse sidemega.
2-20-7085 Kostja hinnangul ei saa kaasomandi lõpetamisel arvestada hageja perekonna suurust. Hageja perekonna suurus ei saa õigustada kostja kodust välja tõstmist ja elukohast ilma jätmist. Seda eriti olukorras, kus hagejale endale kuulub tegelikkuses elamumaa sihtotstarbega maa. Kui kinnistu jääks hageja ainuomandisse, oleks see kostja suhtes koormav, kes peaks alustama uue elamu ehitamist, mis omakorda eeldab kostja omandis oleva põllumaa sihtotstarbe muutmist. Ühtlasi oleks põhihagi rahuldamine ebaõiglane kostja suhtes, kuna jätaks kostja ilma oma kodust. Samal ajal Kinnistu jätmine kostja ainuomandisse koormaks kaasomanikke vähem ning oleks ka õiglane. Kinnistu on kostja koduks. Kinnistu jätmine kostja ainuomandisse on õiglane, kuna säilitab kostjale elukoha (kodu) ning hageja ei pea endale kuuluvate maade sihtostarvet muutma, et ehitustegevusega alustada. Seega hageja perekonna suurus ei oma mistahes tähtsust kaasomandi lõpetamisel ning oluline on lähtuda õiglusest. Ainuüksi eeltoodud põhjustel kaalub M P huvi omandi säilitamise vastu üles M P-Li soovi rajada kinnistule tulevikus suvekodu (nagu T L on seda hageja 30.12.2020 lisas nr 4 väljendanud).
35.Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuigi üldiselt määratakse kinnisasja väärtus kindlaks tervikuna, võib sellise üldreegli kohaldamine anda ebaõiglase tulemuse ning võib olla põhjendatud kaasomandi väärtuse kindlakstegemine arvestades kasutuskorda. Harju Maakohus on otsuses nr 2-15-16280 pidanud õiglase hüvitise leidmisel oluliseks just asjaolu, et kinnistu väärtus tulenes sellel asuvast ehitisest, millesse on panustanud üksnes muud isikud peale hageja. Tallinna Ringkonnakohus nõustus maakohtuga. Seega tunnustab ka kohtupraktika põhimõtet, et erandlikus olukorras saab lähtuda kaasomandi kasutuskorrast ning asjaolust, kes on kinnisasja väärtusesse panustanud. Kostja on seisukohal, et just antud juhul ongi tegemist sellise erandliku olukorraga, kus kaasomandi lõpetamisel ei ole võimalik lähtuda Xxx kinnistu väärtusest tervikuna, kuna see tooks kaasa kostja suhtes ebaõiglase tulemuse, kuna kostja peab sama asja eest kaks korda maksma – ühe korra parendusi tehes ja teist korda siis, kui maksab hagejale hüvitist kaasomandi lõpetamise eest. Tegemist oleks vaieldamatult ebaõiglase lahendusega. Hindaja arvates on Kinnistu kui terviku turuväärtus koos parendustega 80 000 eurot ning ilma parendusteta 64 000 eurot. Riiklikult tunnustatud eksperdi V L hindamisakt kajastab objektiivsemalt kinnistu turuväärtust, sest hindajal oli juurdepääs ka kostja kasutuses olevatesse ruumidesse. Samal ajal hagi lisas nr 5 oleval hindamisaktil on selgesõnaliselt osundatud, et hindajal ei olnud juurdepääsu kostja ruumidesse (vt nt lk 3 – hindamisel on lähtutud eeldusest, et siseruumid, milliseid ei saanud üle vaadata on rahuldavas seisukorras ning lk 4 - Hindaja pääses vaid Tellija kasutuses olevatesse ja üldkasutatavatesse ruumidesse). Antud juhul on selge, et kostja hinnang on ajakohasem kui hagi lisas nr 5 olev hinnang. Eelnevat arvestades ja lähtudes asjaolust, et M P-L ei ole panustanud Xxx talu säilimisse, parendamisse ega väärtuse suurendamisse tuleb õiglane hüvitis leida kostja esitatud hindamisakti alusel ja hindamisaktis kajastatud ilma parendusteta Kinnistu turuväärtusest. M P on valmis tasuma M P-Lile omandi kaotuse eest hüvitist summas 32 000 eurot.
36.Seoses hageja alternatiivse nõudega märgib kostja, et kaasomanike vaheline enampakkumine ei ole antud vaidluse kontekstis mõlema kaasomaniku huve arvestades õiglane. Xxx talu on kostja, M P, elukoht ja sünnikodu. M P on aastate jooksul olnud kinnistuga emotsionaalselt seotud, seda korrastanud, parendanud ning Kinnistul asuv Xxx talu oli tema ja surnud E P viimane ühine elukoht. Tegemist on kostja jaoks emotsionaalse tähtsusega kohaga. Võrreldes kostjaga, M P-Lil puudub Kinnistuga sarnane emotsionaalne
2-20-7085 seos, sest vahetult pärast kaasomanikuks saamist, kolis hageja koos oma abikaasaga xxx elama. Hageja oli Kinnistu kaasomanik perioodil 20.04.2018 kuni 20.07.2018 enne kui ta xxx ära kolis, mistõttu ei ole võimalik, et hagejal tekkis kolme kuu jooksul sama tugev emotsionaalne side Kinnistuga nagu kostjal, kelle jaoks on tegemist sünnikoduga ning kus kostja on alaliselt ja järjepidevalt elanud enam kui viimased 34 aastat (st alates 1987).
37.Elamus ka õhksoojuspump kui kütteallikas, mis on piisav toa kütmiseks. Seega ei ole puudega kütmine ainsaks soojusallikaks ning see ei tulene ka kostja poolt esitatud hindamisaktist. M P on alates 2021 kevadest Xxxle alaliselt naasnud. Muuhulgas on kostja tellinud 27.04.2021 korstnapühkijalt köögipliidi ja elutoas asuva ahju puhastamise, mis tagab Xxx küttesüsteemi korrashoiu ja ohutuse. Korstnapühkija puhastas ka korstnalõõre ning kinnitas kostjale, et lõõrid on heas korras. Järelikult on käesoleval ajal tagatud tingimused, et M P saaks Xxxl alaliselt elada.
38.Hagiavalduse lisas nr 5 olev hindamisaktis määratles A T, et Kinnistu turuväärtus on 100 000 eurot. Samal ajal M P tellitud hindamisakt määratles turuväärtuse 80 000 eurot ja ilma parendusteta turuväärtuseks 64 000 eurot. Hageja poolt 09.04.2021 esitatud hindamisakti kohaselt on Kinnistu turuväärtus aga 90 000 eurot. Kolme hindamisakti kogumis on selge, et Xxx turuväärtus ei ole 100 000 eurot nagu hageja hagis on väitnud. Hageja esitatud hindamisaktid tõendavad, et M P poolt rajatud abihooned on tõstnud Kinnistu turuväärtust. Hagi lisa nr 5, lk 24 on üheselt märkinud, et abihoone olemasolu tõstab turuväärtust ning kohandatud pesemisvõimalus ja selle mugavus on lisategurid. Xxx pesemisvõimaluseks on kostja poolt rajatud saun. Hageja 09.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4 tõendab, et turuväärtust positiivselt mõjutavad tegurid abihoonete olemasolu kinnistul (vt hindamisakti lk 14). Järelikult üksnes Kinnistu kui terviku väärtusest lähtumine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise, sest kaasomandi turuväärtust on tõstnud kostja panused (abihoonete rajamise näol). Teisti öeldes, M P poolt rajatud abihooned (kuurid, saun jne) tõstavad Kinnistu turuväärtust. Kuna hageja ei ole lasknud hindajal tuvastada, milline on Kinnistu turuväärtus ilma abihooneteta, siis antud juhul on põhjendatud leida hagejale tasumisele kuuluv kaasomandi lõpetamise õiglane hüvitis just kostja poolt 12.03.2021 esitatud hindamisaktis toodud ilma parendusteta väärtusest (vt kostja 12.03.2021 menetlusdokumendi lisa 8).
39.Kuigi hageja korduvalt viitab, et on teinud kinnistul erinevaid töid ja kinnistul toimetanud, siis tegelikkuses ei ole hageja esitanud konkreetseid tõendeid (tööde tellimise aktid, ehitusload vms) oma väidetavate planeeritavate renoveerimistööde kohta. Samuti jääb ebaselgeks, milliseid töid hageja ja tema lähedased on teinud, et vana pinnaskaevu aastal 2004 korrastada (vt hageja 09.04.2021 seisukoha p 4.1.). Esiteks, oli hageja xxx-aastane 2004. aastal ning hageja menetlusdokumendist ei selgu, milliseid töid vöi kulutusi hageja vana kaevu korrastamisega seoses kandis. Teiseks, ei olnud M P-L 2004. a Xxx kaasomanik, mistõttu tema poolt tehtud väidetavad, kuid tõendamata, kulutused ei ole käsitletavad kaasomaniku poolt tehtud kulutustena. Eluliselt ebausutavad on ka väited, et M P-L aitas kinnistule keldri rajada (1995) (vt hageja 09.04.2021 seisukoha p 4.1). Kostja viitab, et 1995. a oli hageja kõigest xxx-aastane ning ta ei olnud Kinnistu kaasomanik. Kuivõrd menetluses puuduvad tõendid hageja poolt kaevu korrastamise ja/või keldri rajamiseosas, siis ei saa kohus neid väiteid arvesse võtta.
VASTUHAGI
2-20-7085
40.Kostja on üheselt ja ümberlükkamatult tõendanud, et kostja viibib Xxx talus regulaarselt, investeerib Xxx tallu ja kinnistu korrashoidu ning parendamisse. Seega pelgalt asjaolu, et M Ple kuulub mõtteline osa ka xxx korteriomandist, ei välista vastuhagi rahuldamist ja kaasomandi lõpetamist viisil, et Xxx kinnistu jääb M P ainuomandisse.
41.Poolte huvisid kaaludes on selge, et M P-L ei ole esile toonud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid kinnistu jätmist tema ainuomandisse. M P-L ega ka tema õiguseellased ei ole panustanud Kinnistusse ega selle säilimisse. M P-L’i emotsionaalne side Kinnistuga on oluliselt nõrgem (lapsepõlve suvekodu mälestus), kui M P emotsionaalne side (pikaajaline alaline elukoht, enne abikaasa surma viimane ühine elukoht, isa kodu jne). Poolte asjakohaseid huve kaaludes on selge, et õiglane on kaasomand lõpetada viisil, et Xxx kinnistu läheb M P ainuomandisse.
42.M P on selgitanud ja tõendanud, et tema ja ta abikaasa on oluliselt panustanud Xxx kinnistul asuvate hoonete/rajatiste seisukorda. M P koos oma abikaasaga rajasid kinnistule sauna, 2 kuuri (seejuures teise kuuri ehitus lõppes 2018 kevadel), keldri ja puurkaevu (rajatud 1995). Hageja ega tema õiguseellased ei ole kõnealuste ehitiste ehitamisse mistahes viisil panustanud (ei töö ega rahaga). Xxx kinnistul asuva elamu katus on osaliselt vahetatud. Kostja kasutuses oleva poole peal on katus vahetatud ning hageja ega tema õiguseellased ei olnud valmis panustama katuse remonti, mistõttu on kööktoa peal jätkuvalt vana eterniitkatus. 2009. a paigaldati kostja valduses ja igapäevases kasutuses olevale elamuosale õhksoojuspump, et tagada elamu igapäevane kütmine, mis on elamu elamiskõlblikuna säilimise seisukohast vajalik. Kostja selgitab, et käesoleval ajal on pooleli M P kasutuses olevate ruumide ühendamine vee- ja kanalisatsiooniga. Tegemist on samuti mahuka ning kalli tööga, mis vaieldamatult suurendavad elamu väärtust. Hageja ja tema õiguseellased ei ole kostjale teadaolevalt viimase ca 30 aasta jooksul panustanud sarnasel viisil Xxx kinnistul asuva elamu ja kõrvalhoonete säilimisse.
43.M P kinnitab, et ta on võimeline hüvitise M P-L’ile tasuma. Siinkohal viitab M P mh ka kostja vastuse lisale nr 1, mille punktis 17 ning 18 kinnitas M P samuti valmidust hüvitise tasumiseks. M P kinnitab, et ta on valmis tasuma M P-Lile hüvitist maksimaalselt summas 55 000 eurot.
44.Kostja palub lõpetada xxx kinnisasja (kinnistusregistriosa nr xxx) kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb M P (isikukood xxx) ainuomandisse; mõista M Plt M P-L’i kasuks välja kaasomandi kaotuse eest hüvitis summas, mis vastab 50 % eksperthinnanguga tuvastatud kaasomandi eseme turuväärtusele, millest on maha arvatud M P poolt teostatud parendusja ehitustööde väärtus; Alternatiivselt, mõista M Plt M P-L’i kasuks välja kaasomandi kaotuse eest hüvitis summas 30 000 eurot; kohustada M P-L’i (isikukood xxx) andma nõusolek xxx kinnisasja (registriosa nr xxx) omandi üleandmiseks M Ple ning kinnistusregistri teises (II) jaos senise omaniku M P-L’i (isikukood xxx) kohta tehtud kande kustutamiseks ja M P (isikukood xxx) kinnisasja ainuomanikuna registri teise (II) jakku sisse kandmiseks.
45.07. juuni 2021 esitas kostja taotluse istungiprotokolli parandamiseks. Protokolli lk-l 2 on kajastatud poolte kompromissiga seonduvaid seisukohti. Protokollis on kirjas järgnevalt: 00:05:37 Kostja lepinguline esindaja M O: kompromiss mõistlik, saame rääkida hüvitisest. Erinevaid pakkumisi on tehtud ja summa osas dialooge pole olnud./.../. Tegelikult selgitas kostja lepinguline esindaja istungil: Kostja seisukoht on jätkuvalt see, et kompromiss mõistlik, aga see kompromiss saab seisneda ikkagi selles, et kostja ei pea oma sünni- ja
2-20-7085 elukohast loobuma ehk siis me saame rääkida hüvitisest. Hüvitise osas on korduvalt tehtud erinevaid pakkumisi, nii et seetõttu ei saa siin nõustuda eelkõnelejaga, et mingit pakkumist ei ole tehtud hüvitise osas. Alla joonitud osa on kohtuistungi protokollist puudu ja protokollis kajastatud lõik loob ebaõige mulje, miks kompromissi osas pooled ei ole kokkuleppele jõudnud või hüvitise osas oleks dialoog puudunud. Tegelikkuses vaidles kostja istungil vastu hageja alusetule väitele justkui kostja ei oleks kompromissi osas pakkumist teinud. Kostja palub protokolli parandada ja alla joonitud osaga täiendada kompromissi puudutavat osa, sest üksnes sedasi kajastab protokoll õiglaselt istungil avaldatud seisukohti. Protokolli lk 5 olev lause on ebatäpselt kirja saanud ja vajab täpsustamist: Protokollis on kirjas järgnevalt: 00:41:24 Kostja lepinguline esindaja M O: /.../ Hageja viibis ajutiselt eemal. /.../. Tegelikkuses selgitas kostja esindaja istungil: /.../ Ja sellepärast ongi kostja seisukohal, et arvestades, et tegemist on tema elukohaga, ta seal elab jätkuvalt, on ainult ajutiselt eemal viibinud, on seda vara korras hoidnud. /.../. Kohus on protokollis ajanud hageja ja kostja segamini, mistõttu võib istungi protokollist jääda ekslik mulje, justkui oleks hageja mingil ajaperioodil kinnistul elanud ja üksnes ajutiselt kinnistult eemal viibinud. Istungi helisalvestisest on kohtul võimalik veenduda, et kostja lepinguline esindaja pidas silmas, et kostja viibis ajutiselt kinnistult eemal. Allajoonitud osas protokolli parandamine aitab kaasa protokolli selgusele ning kajastab õigesti ja objektiivselt istungil väljendatud seisukohti, mistõttu palub kostja protokollis vastavad parandused sisse viia. Protokolli lk 5 olev kostja esindaja selgitus on koostatud lakooniliselt, kuid paraku on asja õige lahendamise seisukohast jäänud olulised asjaolud kajastamata. Kostja on nõus, et istungi protokoll ei ole stenogramm ja ei peagi sõna-sõnalt kõike kajastama, kuid asja lahendamise seisukohast olulised seisukohad peavad olema kajastatud. Protokollis on kirjas järgnevalt: 00:41:24 Kostja lepinguline esindaja M O: /.../Kostja, et saaks ainuomanikuks, kinnistul on kogu kostja vara ja elu, ajutiselt kolides võttis kaasa vaid tarbeesemed. Kostjal tekkiks vajadus vallasvara kuskile ümber paigutada. Ebamõistlikult koormav elukorralduse muudatus. /.../ Esimesest viidatud lausest pole võimalik aru saada, mida sellega on mõeldud. Helisalvestise kuulamisel on võimalik veenduda, et kostja esindaja sõnavõtu kaks lauset on ekslikult kajastatud ühe lausena, mille tulemusel on kostja esindaja seisukoht moonutatult kirja saanud. Tegelikkuses selgitas kostja lepinguline esindaja istungil: Sellest tingitult on põhjendatud rahuldada vastuhagi ja lõpetada kaasomand sellisena et kostja saaks ainuomanikuks, mis tagab talle võimaluse jätkata oma elukoha ja sünnikoha kasutamist. Oluline on siinkohal ka see, et kinnistul on kogu kostja vara ja elu, linna ajutiselt kolides võttis kaasa vaid tarbeesemed, mis tähendab ka seda, et kostja jaoks hageja poolt taotletud viisil kaasomandi lõpetamine oleks ka ebamõistlikult koormav. Kostjal tekkiks vajadus vallasvara kuskile ümber paigutada. Selles mõttes oleks see kostjale ebamõistlikult koormav elukorralduse muudatus ja loomulikult rääkimata sellest emotsionaalsest ja vaimsest löögist, mille alla kostja satuks, kui talle ühtäkki öeldakse, et sa pead oma sünnikodust lahkuma. Kostja palub istungi protokolli täiendada ja täpsustada. Protokolli lk-l 5 on kirjas järgnevalt: 00:41:24 Kostja lepinguline esindaja M O: /.../ Kostja on seisukohal, et alternatiivne nõue - ei saa sellisel viisil kaasomandit lõpetada, vaid juhul kui pooltel on võrdväärse kaaluga huvid. Erinevad käesoleval juhul. Eelviidatud laused jäävad omavahelises seoses ebaselgeks ning ei anna objektiivselt edasi kostja esindaja poolt väljendatud seisukohta. Tegelikkuses selgitas kostja esindaja hoopiski: Kostja on seisukohal, et alternatiivne nõue - ei saa sellisel viisil antud juhul kaasomandit lõpetada, sest arvestades Riigikohtu praktikat, siis sellisel viisil kaasomandi lõpetamine saaks tulla
2-20-7085 kõne alla juhul kui pooltel on võrdväärse kaaluga huvid. Tänasel päeval on need huvid kardinaalselt erinevad ja seetõttu ei tagaks sellisel viisil kaasomandi lõpetamine õiglast lahendit. Sisuliselt tooks see kaasa selle olukorra, kus vara ainuomanikuks saab isik, kellel on paremad materiaalsed vahendid aga see ei ole kindlasti seaduse ega kohtupraktika eesmärk. Kostja palub kohtul istungi protokolli parandada alla joonitud osaga, sest see tagab protokolli parema mõistmise ja jälgitavuse. Ühtlasi kajastab see õiglaselt ja objektiivselt istungil tegelikult väljendatud seisukohti. Protokolli lk 6 00:55:05 Kostja: /.../Minul ei ole probleemi seal olla. Õudne on see hais, mis sealt alt tuleb. /.../ Kuigi istungi protokoll ei ole stenogramm, nähtub protokolli lk-l 6 kajastatud kostja sõnavõtust, et ekslikult on kahe erineva koha kirjeldused kajastatud järjestikku, mistõttu on protokoll raskesti jälgitav. Kostja avaldas istungil tegelikult järgnevat: Minul ei ole mingit probleemi seal olla. Ma mõtlen õudusega, kui ma peaksin minema sinna xxx korterisse. Seda haisu ma ei oska kirjeldada, mis sealt alt tuleb. See on õudne. Ma ei saa akent avada, sest temal on aknad kogu aeg lahti. Sellel, kes all elab põrand mädaneb, prügikotid on tal toas, mis haisevad. Kostja poolt alla joonitud osa lisamisega on üheselt selge, et kostja on istungil avaldanud, et xxx korterisse minek tekitab temas õudust, kuna seal on õudne hais ja aknaid ei saa lahti teha. Kohtul on võimalik istungi helisalvestise abil veenduda, et alla joonitud osa vastab istungil avaldatule. Kostja palub eelnimetatud paranduse protokolli sisse viia. Protokolli lk-l 6 on kostja sõnavõtust jäetud välja oluline osa. Protokolli lk 6 00:55:05 Kostja: /.../ Tegime puurkaevu, tahtsime abikaasaga vee sisse tuua. /.../ Kostja selgitas vee sissetoomisega kaasnenud raskusi täiendavalt: Aga seda ei saanud, sest kui on ikka kaasomand - nemad olid kogu aeg kõigele vastu. Aga kuna meie elu on seal täielikult olnud ja nemad pole seal – no praegused pole ju üldse elanud. Nad ei tea ju üldse sellest midagi, mis seal varem on olnud. Selleks, et protokoll kajastaks kostja poolt istungil avaldatud seisukohti objektiivselt ning täielikult, palub kostja täiendada istungi protokolli alla joonitud osaga. Protokolli lk-l 8 on kirjas: 01:23:07 Kostja lepinguline esindaja M O: /../. Hädavajadus Xxxle oma elukorraldus seada pole põhjendatud. Nimetatud lausest jääb ebaselgeks, kelle (kostja või hageja) elukorraldust on mõeldud. Sellepärast teebki kostja ettepaneku viidatud lause protokollis asendada istungil tegelikult väljendatud seisukohaga: Hageja enda soov siin mitte oma elamumaad elamu ehitamiseks kasutada ja jätta oma lastele suur kinnisvaraimpeerium näitab seda, et tegelikult need võimalused endale elukoht rajada samasse piirkonda, kus lastel on võimalik oma vanavanematega koos kasvada ja loodust nautida, on täielikult olemas. Seetõttu see hädavajadus just Xxxle oma elukorraldus seada pole põhjendatud. Selleks, et protokoll kajastaks kostja esindaja poolt istungil avaldatud seisukohti objektiivselt ning täielikult, palub kostja täiendada istungi protokolli. See aitab paremini mõista praegu protokollis kajastatud lause mõtet ning seda, kelle hädavajadustest kostja lepinguline esindaja räägib. Seega protokolli parandamine eelnimetatud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Protokolli lk-l 8 on kirjas: 01:23:07 Kostja lepinguline esindaja M O: /../. Et kostja on kirjavahetuses maininud, et tahab elama kolida Xxxle siis, kui vee- ja kanalisatsiooni küsimus on lahendatud seda ei saa moonutatult tõlgendada. Istungi helisalvestisest nähtuvalt selgitab kostja esindaja aga: /.../Et kostja on kirjavahetuses maininud, et tahab tagasi elama kolida Xxxle siis, kui vee- ja kanalisatsiooni küsimus on lahendatud seda ei saa moonutatult tõlgendada. Protokollis kajastatud lõik jätab eksliku mulje, justkui kostja
2-20-7085 ei elakski Xxxl ja alles tahab sinna elama kolida. Tegelikkuses aga on oluline just asjaolu, et kostja elas ajutiselt Xxxlt eemal ning on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et soovib Xxxle tagasi elama asuda ning on menetluse ajal ka reaalselt Xxxle tagasi kolinud. Protokolli parandamine alla joonitud osaga vastab istungil tegelikult öeldule ning on oluline asjaolude õigeks kajastamiseks. Protokolli lk-l 8 on kirjas: 01:23:07 Kostja lepinguline esindaja M O: /../. Pole vaidlust, et kostja pole 2 talve kinnistul elanud. /.../ Kostja esindaja aga selgitas istungil täiendavalt, et kohtuistungi toimumise ajaks oli kostja juba Xxxle alaliselt tagasi kolinud. Käesoleval hetkel protokollis kajastatud lause, ilma järgneva lauseta, jätab pooliku mulje ning võib jätta eksliku mulje kostja elukorraldusega seonduvalt (justkui kostja ei elaks Xxxl). Tegelikkuses selgitas kostja lepinguline esindaja istungil kostja elukorraldusega seoses täiendavalt: Aga nagu öeldud, on ta sinna naasnud selle aasta aprilli lõpus. Suvest on ka praegu asi kaugel, et ei saa öelda, et tegemist on suvitusperioodiga. Kostja on seisukohal, et eelnimetatud osas protokolli täpsustamine on möödapääsmatult vajalik, sest annab asjaoludest o ige ja objektiivse ülevaate. Protokolli lk-l 8, on kirjas: 01:23:07 Kostja lepinguline esindaja M O: /.../Väited, et kostja on öelnud, et 100 000 on vaja, et kostjal seal võimalik elada – ei, hagejal on seda vaja, et oleks võimalik elama asuda, elamiskõlbmatu. Vajab suures ulatuses rahalist panust, et elamiskõlblikuks teha./.../ Eelnevalt kajastatud lause küll kajastab istungil öeldut, kuid kostja hinnangul protokolli sõnastus on kajastatud ebaselgelt, mistõttu ei selgu, mis on „elamiskõlbmatu“. Helisalvestisest nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja selgitanud, et hageja elamuosa pool on täiesti elamiskõlbmatu. Sellepärast teeb kostja ettepaneku täiendada protokolli vastavalt helisalvestisele: /.../Väited, et kostja on öelnud, et 100 000 on vaja, et kostjal seal võimalik elada – ei, hagejal on seda vaja, et oleks võimalik elama asuda ja seda eelkõige tingituna sellest, et hageja elamuosa on täiesti elamiskõlbmatu. Vajab suures ulatuses rahalist panust, et elamiskõlblikuks teha. /.../ Protokolli lk-l 9 on kohus kajastanud E Š’i kohtukõne raames väljendatut, kuid kõige olulisem on jäänud kajastamata. Kostja palub E Ši kohtukõne täiendada järgneva lausega: Ma ei kujuta ette, et minu ema, kes sündinud, elanud ja kogu tema elu ja isa elu ka on sellega seotud, et kui seda ei ole, millele inimene siis toetub üldse, kui tema elu niiviisi ära võtta, ma ei kujuta ette. Eelnimetatud täiendus on asjakohane, kuna tagab istungi protokolli objektiivsuse ja terviklikkuse. Kostja palub kohtuistungi protokolli objektiivsuse ja mõistetavuse huvides ülalkirjeldatud osas parandada. Kohtuotsuse põhjendused
46.Kostja on esitanud kohtule protokolli parandamise taotluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuasjas 27.05.2021.a toimunud istungi protokoll allkirjastati 02.06.2021.a, seega on kostja poolt 07.06.2018.a kohtule esitatud taotlus tähtaegne.
2-20-7085 Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, vastaspoole seisukoha, istungiprotokolli ja helisalvestisega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Tehtavad parandused on vajalikud ebaselguste kõrvaldamiseks ning sõnavõttude üheseltmõistetavuse tagamiseks. Kohus teeb protokolli parandused vastavalt taotlusele.
47.Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
48.Asjas puudub vaidlus, et: a. hageja ja kostja kaasomandis on kinnistu registriosa numbriga xxx, asukohaga xxx; b. mõlemale kaasomanikule kuulub Xxx kinnistust 1⁄2 mõttelist osa; c. Xxx kinnistu kaasomandi lõpetamine on vajalik ja võimalik; d. pooled ei ole jõudnud kokkuleppele kaasomandi lõpetamise viisi osa.
49.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt jääb kinnistu hageja ainuomandisse ning hageja tasub kostjale omandi kaotuse eest hüvitise. Alternatiivselt soovib hageja lõpetada kaasomandi kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid taotleb vastuhagis, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest hüvitise. Pooled ei ole soovinud kaasomandi lõpetamist asja reaalosadeks jagamise teel ega korteriomanditeks jaotamise teel, mistõttu ei ole ka nimetatud asja jagamise viisid arutuse all.
50.Poolte vahel on eelkõige vaidlus (i) kinnisasja kaasomandi lõpetamise viisi osas, mh kummal kaasomanikul on suurem huvi ja vajadus kaasomandi osa säilitamisele; (ii) kinnistu väärtuse ja sellest johtuvalt omandi kaotanud kaasomanikule makstava hüvitise suuruse osas.
51.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
52.Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama
2-20-7085 ühel seaduses sätestatud viisil. Seega peab kohus kaasomandi ühel või teisel viisil lõpetama, kaasomandi lõpetamatajätmine on äärmiselt erandlik.
53.Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus.
54.Mõlemad pooled soovivad primaarselt kaasomandi lõpetamist selliselt, et pool saab teisele poolele makstava hüvitise vastu kinnistu ainuomanikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-139-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Pooled on kinnitanud, et nad on nõus teisele poolele tema osa rahas välja maksma. Eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet tõendada, piisab poole kinnitusest. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle ilma hüvitist saamata – hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks.
55.Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada vastuhagis taotletud viisil, st kostja saab kinnisasja ainuomanikuks hagejale makstava hüvitise vastu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
56.Kostjal käesoleval juhul eriline huvi oma pikaajalise elukoha säilitamiseks ning ta on kinnistuga tugev emotsionaalne seos. Pooled ei vaidle, et kinnistu näol on tegemist kostja sünnikoduga, kus kostja elas kuni abiellumiseni. Kostja on selgitanud, et alates 1985. a hakkas ta taas elama osaliselt Xxx kinnistul ja osaliselt xxx korteris. Alates 1990. a kolis kostja koos abikaasaga alaliselt Xxx kinnistule elama. Seda kinnitavad mh kostja esitatud arved (I kd, tlk 169-173, 175), kust nähtub, et Exxx kinnistul erinevad teenuseid aktiivselt tarbiti. Seevastu xxx korteris aastaid tarbimine sisuliselt puudus (I kd, tlk 176-178, Elektrilevi teatis). Xxx kinnistu oli kostja ja tema 2018. a sügisel surnud abikaasa viimaseks ühiseks elukohaks. Seega Xxx kinnistul asuv elamu on olnud kostja (ja tema pere) elukohaks ja koduks kokku enam kui 50 aastat. Asjaolu, et kostja on viimastel aastatel elanud xxx korteris, ei muuda fakti, et kostja jaoks on tegemist tema sünnikoduga ja viimase pikaajalise alalise elukohaga – nimetatud asjaolu ei vähenda kostja emotsionaalset ja sentimentaalset seost kinnistuga. Samal seisukohal on kohus ka seonduvalt kostja sissekirjutuse temaatikaga. Ei ole vaidlust, et M P kasutab Xxx talu ka käesoleval ajal (II kd, tlk 120-128, 144-151 - fotod), küll vahelduva eduga olenevalt aastaajast. Kinnistu on kostja jaoks seega erilise tähenduse ja väärtusega ning selle eest pakutav hüvitis ei saa antud olukorras asendada kinnistu osa omandiõiguse kaotust. Kuivõrd kostja näol on tegemist eaka inimesega, kes on kinnistut pikaaegselt koduna kasutanud ja kellele on sellest tulenevalt tekkinud kinnistuga tugev emotsionaalne side, ei pruugi omandikaotus kõnealuses eas inimese tervisele positiivselt mõjuda. Vaieldamatult kaalub kostja huvi säilitada oma sünnikodu ja peamise elukoha omand kuni elu lõpuni üles mistahes hageja muud huvid.
2-20-7085
Ei saa olla mõistliku vaidlust ka selle üle, et hagejal on kinnistuga emotsionaalne side tegemist hageja lapsepõlve suvekoduga. Siiski, vastupidiselt kostjale ei ole hageja kinnistul kunagi elanud ega märkimisväärsel viisil või ulatuses kinnistu parendamisse ja säilitamisse panustanud. Ka pärast omanikuks saamist tekkida võinud emotsionaalne seos kinnistuga hagejal puudub, sest vahetult pärast 20.04.2018 kaasomanikuks saamist kolis hageja 20.07.2018 koos oma abikaasaga Belgiasse elama (I kd, tlk 37 – Eesti Kaitseväe tõend). Tuleb rõhutada, et hageja on kaasomanikuks saanud alles 20.04.2018 (I kd, tlk 33 – kinnistusraamatu väljavõte). Kinnistusraamatu kohaselt on kostja kohta omanikukanne tehtud juba 14.01.2004. Seega ainuüksi kinnistusraamatust nähtuva pinnalt võib järeldada, et kostja omandis on kaasomandi osa ca 6 korda kauem olnud ja sellest johtuvalt on ka tema seosed kinnistuga ilmselt tugevamad. See kinnitab kohtu veendumust, et kostjal on ülekaalukas huvi jääda kinnistu ainuomanikuks ning et hageja huvid ei ole kostja huviga võrreldes kaalukas.
57.Kohtu hinnangul ei oma kaasomandi lõpetamisel ja huvide kaalumisel määravat tähtsust: (i) kes on vaidlusaluse kaasomandis oleva kinnistu piirinaabrid, st naaberkinnistute omanikud; (ii) millises seisukorras vaidlusalune kinnistu või sellel paiknevad elamu, kuurid ja rajatised on; (iii) kas kinnistul paiknevad ehitised ja rajatised on sinna õiguspäraselt rajatud; (iv) kui mitu last poolel on; (v) kui kiire on hagejal Eesti Vabariiki saabudes oma elukohaküsimuse lahendamisega; (vi) kui palju maksab vaidlusalusel kinnistul paikneva elamu renoveerimine või uue maja püstitamine; (vii) mida ja millal on kummagi poole eellased kinnistul teinud ning kuidas on olnud reguleeritud nendevahelised suhted; (viii) millised on kummagi poole tulevikuplaanid ja võimalused seoses kinnistuga; (ix) mil viisil on pooled kaasomanikuks saanud; (x) millist tähtsust omab kinnistu pooltega seotud kolmandatele isikutele; (xi) kas pooltele kuulub veel kinnisvara, kuhu oleks võimalik elama asuda; (xii) kas kinnistul elamine või selle kasutamine on kostjale jõukohane; (xiii) milline on kostja tervislik seisund; (xiv) millised on kostja elamistingimused xxx korteris. Kohus rõhutab, et AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega kaasomandi lõpetamisel kaalub kohus kaasomanike isiklikke huve ega lähtu kaasomandi lõpetamisel n.ö kinnistu kui sellise huvidest – seega ei ole oluline, kui uhked ja lennukad on poolte plaanid kinnistuga, või kas pool ikka on füüsiliselt, vaimselt ja rahaliselt võimeline kinnistu omandit vääriliselt teostama.
58.Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et kostja on: a. kaasajastanud kinnistul asuva elamu küttesüsteemi: i. paigaldanud õhksoojuspumba (I kd, tlk 139, 185, 188 - fotod); ii. ehitanud uue korstna (I kd, tlk 181 – töövõtja kinnitus; I kd, tlk 185, foto;); iii. ehitanud uue ahju ja pioneerpliidi (I kd, tlk 181 – töövõtja kinnitus); iv. ehitanud uued soojamüürid (I kd, tlk 188 - fotod); b. teinud erinevaid kulutusi kinnistul paikneva elamu säilitamiseks ja parendamiseks: i. paigaldanud enda mõttelisele osale kinnistust uue katuse (I kd, tlk 139, 185 fotod); ii. paigaldanud uue välisukse, ehitanud trepi ja trepi katuse (I kd, tlk 185 foto); iii. renoveerinud ühise koridori lae, põranda, seinad; iv. paigaldanud kasutuses olevates ruumides uued laetalad, voodrilauad nii köögis ja elutoas (I kd, tlk 188 - fotod);
2-20-7085
c. d. e. f. g. h.
v. paigaldanud enda kasutuses olevates ruumides uued aknad (I kd, tlk 185 pöördel ja 186 pöördel); vi. parendanud enda kasutuses oleva majaosa fassaadi ja vihmaveesüsteemi (I kd, tlk 186 pöördel); vii. paigaldanud suitsuanduri ühises kasutuses olevasse koridori (hageja ei ole seda vaidlustanud); viii. lasknud korstnapühkijal puhastada kontrollida korstna ja küttekehad (II kd, tlk 104 ja 152 - aktid); rajanud uue kuuri (I kd, tlk 84, 187 - foto); rajanud sauna (hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud, vaid on üksnes märkinud, et see on rajatud õigusvastaselt); rajanud maakeldri (I kd, tlk 187 pöördel - foto); puurkaevu (hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud, vaid on üksnes märkinud, et see on rajatud õigusvastaselt); astunud samme rajamaks kinnistule vee- ja kanalisatsioonisüsteemi (I kd, tlk 97 hinnapakkumine); tegelenud kinnistu hooldamisega: i. muru niitmine, aiandus, sh peenarde rajamine jms (I kd, tlk 88-92 - fotod).
Ülaltoodust nähtub ilmekalt, et kostja on läbi aastate olnud tugevalt huvitatud kinnistuga seonduvast, on panustanud palju selle säilitamisse ja parendamisse ning hooldamisse. Ka hageja on teinud kinnistul enda kasutuses oleval maa-alal mõningaid toiminguid, lisaks ettevalmistusi, et enda kasutuses olevat majapoolt renoveerima asuda, kuid hageja ja kostja panused ei ole siinkohal ühelgi juhul võrreldavad – kostja panus on märgatavalt suurem. Seega kõigele eelnenule tuginedes on õiglane jätta kinnistu ainuomand kostjale.
59.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 12). Kostja on Pnud kohtul asendada hageja tahteavaldus kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
60.Vaidlust ei ole, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (vt Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. VÕS § 110
2-20-7085 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna hageja peaks vastavad tahteavaldused kinnistu kaasomandi üleandmiseks kostjale andma vaid juhul, kui kostja on talle maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses hageja tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks kostjalt raha saamisega. Kohus määrab hageja tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest hagejale peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.
61.Pooled vaidlevad kinnisasja turuväärtuse osas ja selle osas, kas hüvitise suuruse puhul tuleb kalduda kõrvale omandiosade suurusest tulenevast poolte võrdsusest. Kaasomanikule, kes jääb kaasomandi osast ilma, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel tagada kohene ja õiglane täielik rahaline hüvitis. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja sellest lähtuvalt arvestada tema mõttelise osa suuruse alusel välja kaasomaniku osa rahas. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2005. a otsus nr 3-2-1-102-05, p 16). Eeltoodu puhul on tegemist üldreegliga, mis aga ei tähenda, et sellest ei võiks õigluse tagamiseks teha kõrvalekaldeid. Teatavasti reguleerivad kaasomanike vahelisi rahalisi suhteid peamiselt AÕS § 72 lg 4 ja § 75 lg 1. Siiski on kohus seisukohal, et eelviidatud sätted ja nE alusel esitatavate rahaliste nõuete esitamise kord ei takista tavapärasel juhul nimetatud nõude aluseks olevaid asjaolusid arvestada käesoleval juhul kaasomandi lõpetamisel omandikaotuse eest määratava õiglase hüvitise suuruse väljaselgitamisel. Kostja on õigesti märkinud, et kinnisasja kui terviku väärtusest kõrvalekaldumine kaasomanikele kuuluvate kaasomandi osade väärtuste kindlakstegemisel on õigustatud olla olukorras, kus üks kaasomanik on enda poolt kasutatava kaasomandi osa väärtust tõstnud. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja on käesoleva otsuse punktis 58 loetletud töödega kinnistu (käesoleva vaidluse kontekstis seega oma omandiosa) väärtust arvestataval määral tõstnud. Kuivõrd omandikaotuse eest saadav hüvitis peab olema õiglane, siis kohtu hinnangul peab hüvitis olema ja tunduma õiglane nii hüvitise saajale kui ka selle tasujale. Olukorras, kus kinnistu tänane turuväärtus on ilmselt olulisel määral mõjutatud kostja poolt tehtud parendustest (mille tegemiseks on kostja aastate jooksul panustanud palju rahalisi vahendeid), siis ei oleks õiglane olukord, kus kostja poolt hagejale makstav kompensatsioon oleks suurem just kostja enda poolt tehtud parenduste tõttu. Teisisõnu ei ole õiglane olukord, kus kostja on kinnistu parendamisse palju rahalisi vahendeid panustanud ja kaasomandi lõpetamisel on seetõttu kohustatud teisele poolele sellevõrra rohkem tasuma. Kostja on esitanud kohtule hindamisakti (II kd, tlk 19-41), kus mh on välja toodud kinnistu hind on 80 000 eurot. Akti kohaselt oleks kinnistu väärtus ilma parendustöödeta 64 000 eurot. Riiklikult tunnustatud kinnisvarahindaja V L on nimetatud summani jõudnud, lähtudes hindamisel järgmistest eeldustest: kinnistul puudub saun-garaaž, 2 kuuri, puurkaev (ainus veevõtukoht kinnistul), kelder; elamus M P poolel puuduvad uued aknad, uued laetalad (talad ja lagi oleksid pehkinud ja kummis), paigaldamata plekkkatust (katus laseks vett läbi), puuduks õhksoojuspump, puuduks uus korsten, kamin-ahi, soemüür (kogu maja oleks sel juhul kütmisvõimaluseta), elamu välisseina ei oleks hooldades seguga parandatud
2-20-7085 (seega oleks paekivisein murenenud ja praguline). Kohus on ülal (p 58) tuvastanud, et on kostja hindamise aluseks võetud vastavad parendused teinud. Hindaja on leidnud, et kostja tehtud parendused ja kõrvalhooned ning rajatised mõjutavad kinnistu hinda 20%. Samas on hinnang tehtud ilma hageja kasutuses olevat majaosa vahetult uurimata – hindaja on aluseks võtnud üksnes kaks kostja poolt saadetud fotot. See aga võib hindamistulemust mõnevõrra mõjutada. Sarnaselt ei ole ka hageja poolt koos hagiga esitatud hindamisakti (I kd, tlk 9-44; väärtus 100 000 eurot) ja 08.04.2021 hindamisakti (II kd, tlk 61-80; väärtus 90 000 eurot) aluseks kostja kasutuses oleva majaosa sisemuse vahetu vaatlus. Ka see võib hindamistulemus mõjutada, eriti olukorras, kus kostja kasutuses olevas majaosas on tehtud olulisi parendusi. Asjas ei ole teostatud kohtulikku kinnisvara hindamise ekspertiisi, mis oleks eelviidatud ebakõlad kõrvaldanud. Siiski leiab kohus, et hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda kostja esitatud hindamisaktist. Nimetatud hindamisakt kajastab kõige täpsemalt kostja kasutuses oleva majaosa seisukorda, mis aga lähtuvalt tehtud parendustest mõjutab kinnistu väärtust enim. Tuginedes TsMS §-le 233 ning lähtudes (i) hageja esitatud hindamisaktide tulemustest, (ii) asjaolust, et hageja kasutuses oleva majaosaga hinnangu andmisel ei tutvutud ning (iii) hindaja on hindamistulemuse täpsuseks määranud +- 10%, leiab kohus, et hindamistulemust tuleb korrigeerida hageja kasuks 10%. Seega leiab kohus kinnistu õiglane väärtus ilma parendusteta on 70 400 eurot (64000 + 6400). Kuna kohtu hinnangul on asja tõendatud väärtus 70 400 eurot, kuulub hagejale omandiosa kaotuse eest väljamakstavaks hüvitiseks 35 200 eurot (70400/2).
62.Menetluses on ka nõue lõpetada kaasomand kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kohtupraktikast tuleneb, et kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kaasomanikud soovivad küll kaasomandit lõpetada, kuid asja soovivad enda omandisse samal ajal mitu kaasomanikku. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt RKTKo nr 3-2-1-45-06, p 20). Kaasomanike vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole kaasomanike vaheline enampakkumine õiglane kaasomandi lõpetamise viis. Kohtu hinnangul ei ole kaasomanike huvid praegusel juhul võrdväärselt kaalukad. Kohus on ülal juba leidnud, et kostja huvi omandi säilitamise vastu on ülekaalukalt suurem – sel põhjusel puudub alus kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamiseks. Kostja on kõrges eas pensionärist lesk, hageja seevastu aga noor ja tööealine abielunaine – nimetatud isikute vahel enampakkumise korraldamine ei ole õiglane ega hea usu põhimõttega kooskõlas, kuivõrd hageja oleks enampakkumisel põhjendamatult soodsamas seisus (arvestades sealjuures hageja vanust, perekonnaseisu, eelduslikku laenuvõimet jms). Seega ei lõpeta kohus kaasomandit kaasomanikevahelise enampakkumisega.
63.Kohus jätab hageja esitatud põhihagi rahuldamata, rahuldab osaliselt kostja vastuhagi ning lõpetab poolte kaasomandi Xxx kinnistule viisil, mille kohaselt jääb kinnistu kostja ainuomandisse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise omandikaotuse eest summas 35 200 eurot. Kohus kohustab hagejat andma nõusolek kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandiosa üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatusse ainuomanikuna kostja sisse kandmiseks eeldusel, et kostja on tasunud eelnimetatud hüvitise. Kohus asendab hageja nõusoleku käesoleva kohtuotsusega.
2-20-7085
64.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid asja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
65.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.