Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-20-10548

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Thetis OÜ esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Auto Metall EST OÜ ja Mutual Properties OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/828. Koos hagiga esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, mille maakohus 23.07.2020 kohtumäärusega rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.10.2020 kohtumäärusega maakohtu 23.07.2020 hagi tagamise määruse. Mutual Properties OÜ esitas 13.11.2020 maakohtule hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja menetluskulude hüvitamise taotluse. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja kokku summas 4895 eurot, millest 50 eurot moodustab riigilõiv ning 4845 eurot õigusabikulud 32 tunni ja 18 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Ka hageja palus 01.12.2020 avalduses jätta hagi menetlusse võtmata, tagastada hagilt tasutud riigilõiv ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu ja leidis, et taotletud hüvitis tuleb jätta valdavas osas välja mõistmata. Koos määruskaebuselt tasutud riigilõivuga saaks põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lugeda kuni 500 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 14.01.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel hageja kanda ning määras kindlaks kostjatele hüvitatavate menetluskulude summa, millelt kohustas hagejat kostja Mutual Properties OÜ kasuks maksma ka viivist.

2-20-10548 Maakohus leidis tuginedes TsMS § 175 lg-le 1, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) vastab keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule ja on õigustatud. Tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu arvesse võttes pidas maakohus esindaja õigusabitoimingud põhjendatuks ja vajalikuks 10 tunni ulatuses, millele vastav tasu on 1500 eurot. Kokku mõistis maakohus Mutual Properties OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 1550 eurot (sh riigilõiv 50 eurot). Taotlus jäi rahuldamata 3345 euro ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega maakohus taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei rahuldatud ja rahuldada kostja taotlus täies ulatuses. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.  Hagi menetlusse võtmine ja selle alusetu tagamine oli maakohtu praak. Hagi tagamise tulemusena oli kostja asetatud olukorda, kus tal puudusid hagi tagamise vaidlustamise kõrval mõistlikud alternatiivid. Kaebemenetluses ilmnes selgelt, et hagi oli pahatahtlik ning olematu perspektiiviga.  Maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust põhjendamatult vähendanud. Diskretsiooni teostamine peab olema objektiivselt kontrollitav ning kohtu seisukohtade kujunemine jälgitav. Kohtumääruses ei ole selgitatud, kas lepingulise esindaja teostatud menetlustoimingud olid põhjendamatud tervikuna või oleks tulnud menetlustoimingute tegemisel olla ajaefektiivsem.  Advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Need tegevused on paratamatult ajamahukad. Mahukas argumentatsiooni ja tõendite esitamine oli määruskaebuse edukuse tagamiseks möödapääsmatult vajalik.  Määruskaebemenetluses osutus korduvalt vajalikuks suhelda kohtutega seoses määruskaebuse menetlemise käiguga, kuna hagi tagamisega seonduv oli kostja jaoks ajatundlik. Ka ringkonnakohtu määruse analüüs ning taotluse koostamine hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks oli objektiivselt vajalik ja põhjendatud.  Ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata ka hageja tegevusest, kes jätkas määruskaebemenetluses aktiivselt vastuväidete esitamist. Kostja oli menetluslikult sunnitud väidetele vastama, sealhulgas esitama omapoolsed tõendid. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

2-20-10548 Mutual Properties OÜ vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise osas. Hageja ja kostja Auto Metall EST OÜ määruskaebust ei esitanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes ülejäänud osas jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 1200 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest, hinnates esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel esindamisele kulunud aega, aga ka tööühiku hinda. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus aktsepteeris asja õiguslikku keerukust ja mahukust arvestades küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindaja ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel. Esindaja tunnitasu põhjendatust määruskaebemenetluses ei vaidlustata. Kolleegium märgib, et advokaadist esindaja tunnitasu ongi kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kõrgem tunnitasu eeldab ka seda, et kõrgelt kvalifitseeritud esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ega saa nõuda põhjendatud tasu seaduse lugemise või kohtupraktika analüüsi eest, samuti ei pea sellist kulu hüvitama vastaspool. Vajadus end õigusaktide ja kohtupraktikaga kursis hoida avaldub juba esindaja küllalt kõrges tasumääras. Vaatamata kostja esindaja valmisolekule igale uuele kohtule esitatud dokumendile reageerides koostada põhjalikke ülevaateid ja uusi mahukaid menetlusdokumente, tuleb menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta ka menetluse faasi, sh tõika, et hagi ei olnud maakohtu poolt menetlusse võetud ning kohus ei olnud hagile sisulise vastuse koostamiseks kostjale tähtaega määranud. Hagi tagamise menetluses aga hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata (vt Riigikohtu 21.12.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). Sellegipoolest nõustub ringkonnakohus kostjaga, et kuna hageja jätkas ka määruskaebemenetluses aktiivselt vastuväidete esitamist, ei saa sellises olukorras kostjale ette heita teatavate kulude kandmist seoses uute väidete kummutamise vajadusega. Samuti tingis hagi tagamise määruse põhjendatud vaidlustamine vajaduse tutvuda põhjalikult veel menetlusse võtmata hagiavaldusega ning sellele vähemalt teatavas ulatuses vastuväiteid esitada. Niisiis oli hageja vastuväidetest tulenevalt kostja täiendavate menetlusdokumentide esitamine vähemalt osaliselt põhjendatud. Neid asjaolusid arvestamata jättes on maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 22,3 tunni ulatuses ülepaisutatuks lugedes ületanud osaliselt diskretsioonipiire. Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel esindajal ei peaks sisuka menetlusliku määruskaebuse koostamine aega võtma üle ühe tööpäeva. Seejuures on õigusliku olukorra, asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised hõlmatud menetlusosalise

2-20-10548 esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Ilma kohtu poolt selleks tähtaega määramata tuleks piirduda vaid vältimatult vajalike menetlusdokumentide koostamisega. Kohtu korralduseta dokumentide esitamise korral võib esindaja ajakulu jääda hüvitamata. Ka ei jaga kolleegium kaebaja seisukohta, et kaebuse menetluse käiguga kursis olemiseks on tingimata vajalik korduvalt kohtuga suhtlemine. Kokkuvõtvalt peab ringkonnakohus menetluse käigust ja asja keerukusest lähtuvalt kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 18 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 2700 eurot (= 18 × 150). Nimetatud summale lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv (50 eurot). Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu hüvitamiseks 2750 eurot (= 2700 + 50). Ringkonnakohus suurendab kostja hüvitatavaid menetluskulusid 1200 euro (= 2750 – 1550) võrra. Rahuldamata jääb kostja taotlus 2145 euro (= 4895 – 2750) hüvitamiseks. See on tervikuna kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 463 lg 2 ja § 654 lg 22 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.