Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Asjaolud Thetis OÜ esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagi Auto Metall EST OÜ ja Mutual Properties OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/828. Koos hagiga esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. Harju Maakohus rahuldas 23.07.2020 kohtumäärusega hageja avalduse hagi tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.10.2020 kohtumäärusega Harju Maakohtu 23.07.2020 kohtumääruse. 13.11.2020 esitas kostja II kohtule taotluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt tugines hageja hagiavalduses asjaolule, et kuivõrd kostjale II kuuluv xxx // xxx asuva nn Kaubahalli kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 225 000 eurot hageja kasuks, siis on hagejal väidetavalt kinnistu suhtes sundtäitmist takistav piiratud asjaõigus TMS § 222 lg 1 tähenduses. 19.10.2020 loovutas hageja hüpoteegi endaga seotud isikule X OÜ. Käesolevaks hetkeks on X OÜ kantud hüpoteegi osas hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse. Seega puutub hagejal käesolevaks hetkeks mistahes faktiline või õiguslik seos kostjate või vaidlusaluse kinnistuga ning seega ka igasugune õiguslik huvi täiteasja nr 027/2020/828 raames sundtäitmise vaidlustamiseks. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda. 01.12.2020 esitas hageja kohtule taotluse jätta hagi menetlusse võtmata ja tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Taotluse kohaselt loovutas hageja kostja II kinnistule seatud hüpoteegi X OÜl’e. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus antud tsiviilasja läbi vaatamata, kuna hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja palub tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja I Auto Metall EST OÜ ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud, kuid tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja I on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Kohu leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja II hagejalt välja mõista menetluskulud summas 4 895, sh õigusabikulud summas 4 845 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Hageja vaidleb kostja II menetluskulude suurusele vastu. Hageja leiab, et kuivõrd hagi ei ole veel menetlusse võetud, saab kostja II puhul pidada TsMS § 175 lg 1 kohaseks põhjendatud ja vajalikuks kuluks vaid määruskaebuse esitamist 23.07.2020 hagi tagamise määrusele. Põhjendatud ajakulu määruskaebusele on 2-3 tundi. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasule hagejal vastuväiteid ei ole. Kohus leiab, et kostja II poolt tasutud riigilõiv summas 50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. Kohus kontrollib kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale II õigusabi 32,3 tundi tunnihinnaga 150 eurot, s.o kokku summas 4 845 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa viidatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja II lepingulise esindaja ajakulu 32,3 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja II lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses, seega kokku summas 1 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja II põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt hüvitamisele, 1 550 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 50 eurot). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja II on esitanud vastava taotluse. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.