2-20-7413/45 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Puudutatud isik I N (tl 55) ei ole avaldusega nõus ja palub jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata. Avalduse vastuse kohaselt on avaldaja väitel põhivõlg tekkinud puudutatud isiku süül ja ajavahemikul 2019 veebruarist kuni 2020 aprillini. Seetõttu ei ole tähtsust korterite 2019. a alguse saldodel. Puudutatud isiku süü tõenditena kahju tekitamises esitas avaldaja arvete koopiad. Puudutatud isik on arvamusel, et puudusid faktilised asjaolud ega avaldaja esitatud tõendid ei tõenda puudutatud isiku süüd kahju tekitamisel. Avaldaja esitatud arved on vastuolus, nendel märgiti kaks erinevat pinda (üldpind m2 – 62,1 ja köetav pind m2 – 65,52). Puudutatud isikutele esitatud arved koostati ebaõigetel alustel ja seetõttu nõutavad summad vääralt välja arvutati. Puudutatud isik leidis, et novembrist 2017 kuni juunini 2019 talle esitatud soojusenergia, remondifondi ja teenuste tasu arved on väärad seetõttu, et tema korteriomandist on köetavat pinda vaid 62,1m2 ning ülejäänud pind ei ole köetav, siis peaks ta taotlema mitteköetava pinna eest soojusenergia arvestamist mingi koefitsiendi alusel, kuid seni, kuni seda tehtud ei ole, on ta kohustatud KÜS § 151 lg 1 alusel tasuma majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Puudutatud isiku esitatud kontoväljavõtte kohaselt maksti 2019. a veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli, august, septembri, novembri eest arved kinni. Vahelejäänud arved on 2019. a oktoobri eest summas 63,36 eurot, 2019. a detsembri eest summas 83,61 eurot, 2020. a jaanuari eest summas 110,56 eurot, 2020. a veebruari eest summas 110,06 eurot, 2020. a märtsi eest summas 107,89 eurot ja 2020. a aprilli eest summas 95,84 eurot. Avaldaja ei esitanud kohtule üldkoosoleku otsuseid ja protokolle. 26.11.2019 pöördus puudutatud isik avaldaja poole seoses sellega, et KÜ korteriomanike kaasomandis olev korterite vahesein (kortermaja korterite nr x ja nr x ning nr x ja nr x) on avariiseisundis. KÜ korteriomanike kaasomandis olev vahesein mõjutab negatiivselt I N’ele kuuluva korteri nr x seisundile ning, I N hinnangul, avariisein on ohtlik korteris aadressil x viibivate isikute jaoks ja ohtlik tervele ehitisele (Puṡkini tn 13). Irini N pöördumise alusel teostas KÜ juhataja 10.12.2019 ülevaatus ja saadeti 12.12.2019 tähtkiri. EhS § 19 p 4 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. VÕS § 110 lg 5 järgi kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. AÕS § 75 lg 1 alusel kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Muu hulgas on selle suhte sisuks kaasomaniku AÕS § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et 3(12)

Avaldaja seisukohalt (tl 65-66) ei ole mingit vastuolu selles, et KÜ arvetes on korteri nr x köetava pinnana märgitud 65,52 m2. KÜ 18.05.2010. a üldkoosolek otsustas: 4.trepikoja omanikel, kes kasutavad ühisomandi eset (niinimetatud taskuid), kehtestada tasu 1 m2 kasutamise eest (hooldus, remontfond, küte), mis võrdub korteriomandi 1 m2 hoolduse maksumusega. Puudutatud isikute korter (nr x) asub 4.trepikojas. See otsus vastab korteriomanike endi soovile ja seda keegi ei vaidlustanud. Järelikult I.Ne väide, et avaldaja poolt esitatavad arved koostati ebaõigetel alustel, on ekslik. Tähelepanuta tuleb jätta kostja tõendina esitatud mingi tundmatute isikute vahelise notariaallepingu lehekülg 2. Krt. x omanikud pole kunagi pöördunud KÜ juhatusse palvega mitte arvestada neile küttekulusid nende korterile liidetud niinimetatud „taskute" eest või kehtestada neile mingisugune koefitsient. Seepärast arvamus, et „seni, kuni seda tehtud ei ole", on ta kohustatud tasuma KÜ teenuste eest üksnes korteri üldpindalalt, on asjakohatu. Teadaolevalt on KÜ üldkoosolekute otsused kohustuslikud täitmiseks kõigile ühistu liikmetele. Analoogiline norm sisaldub AÕS §-s 75. Alates 2020. aasta juulist on puudutatud isikud hoidunud üldse kõrvale korteri hoolduse eest tasumisest, seletamata kuidagi selle põhjusi. Jääb ebaselgeks, mida tahetakse tõendada pangakonto väljavõtte esitamisega. 2019. aasta maksed ühtivad KÜ raamatupidamise andmetega. Kuid kuna ei ole lisatud pangaväljavõtet 2020. aasta maksete kohta, siis tõendid arvete tasumisest 2020. aastal puuduvad. Pole mitte mingit seost korteriomanike kohustuse, so tasuda KÜ arveid nende kaasomandi mõttelise osa hoolduse eest, ja probleemi vahel, mis puudutab nende korteris ühe seina ebatasasust. I N'ele vastati õigeaegselt, et sein pole avariiseisundis. Samuti on asjakohatu viide AÕS § 72 lg 5 teisele lausele, kuna pole teada, milline kaasomandi osaline kahjustab I N'e ja/või A Si õigusi antud avalduse raames. KOHTUISTUNG (tl 86-90) 14.10.2021 toimunud kohtuistungil arutas kohus menetlusosalistega vaidluse asjaolusid ja arutles võimaliku kompromissi üle. Kohtuistungi ajal oli ikka nähtav, et kompromiss pole võimalik. Avaldaja jäi omapoolsete nõuete ja põhjenduste juurde. Avaldaja on täpsustanud, et võlgnevus tekkis alates 2019. a aprillist. Arve 2019. a aprilli eest pidi olema tasutud 2019. a maikuu lõpuni. Puudutatud isik I.N jäi omapoolsete vastuväidete juurde. Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, et avaldaja ei tõendanud väidetava võlgnevuse kujunemist. Samuti ei ole puudutatud isikul teada, mis kuupäevaks peab arve olema tasutud. Puudutatud isiku väitel ei saanud ta arveid kätte. Puudutatud isik on selgitanud, et kahjustatud seinast tema korteris krohv maha tuli. Puudutatud isik soetas korterit 7000 euro eest, just selle tõttu korter on niisugune. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Menetlusosalised nõustusid arutama edaspidi asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

4.Korteriühistu ei täida oma kohustusi. Puudutatud isik leiab, et avaldaja tegevuse tõttu ta ei saa kasutada oma korteriomandi sihtotstarbeliselt. avaldaja ja puudutatud isiku vahel on pikaajaline vaidlus seoses puudutatud isiku korteris oleva avariiseinaga. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma KÜ teenuste eest, mida ta tegelikult ei kasuta KÜ tegevuse tõttu. Puudutatud isik pöördus kaebusega Halduskohtusse. VÕS § 110: võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. AS Puudutatud isik A S (tl 134) avaldas kohtule, et elab hetkel Venemaa Föderatsioonis ning paraku puudub tal arusaam korteriühistus toimuvast. A S’i eksabikaasa I N suhtles faktiliselt avaldajaga. A S’il on teave, et avaldaja nõue ja arved on vähemalt osaliselt alusetud. A S sooviks avaldaja kuludokumentidega tutvuda kujundamaks omapoolset sisulist seisukohta. Tänaseks ei tunnista A S avaldaja nõuet. Puudutatud isik taotleb: 1) kohustada avaldajat esitama kõik kuludokumendid, millest tuleneb puudutatud isikute väidetav võlg avaldajale; 2) anda A S’ile pärast kuludokumentide esitamist tähtaeg omapoolsete sisuliste vastuväidete ja/või seisukohtade esitamiseks. Avaldaja arvamus puudutatud isikute seisukohtadele Avaldaja on seisukohal (tl 135-1x), et I Ne kaebusel Narva linna vastu haldusasjas nr 3-20-1323 pole tsiviilasjaga midagi ühist. I N püüab KÜ-d „kaasa tõmmata“ oma menetlusse haldusasjas. Kuid mingit seost oma korteri seinte seisundi ja KÜ arvete tasumise soovimatuse vahel puudutatud isik ei näita. Kui I. N ostis kasutamiskõlbmatu korteri, siis KÜ juhatusele pole see usaldusväärselt teada. Samuti see on I Ne ja A Si ja korteri endise omaniku vaheline probleem. See ei mõjuta puudutatud isikute kohustust tasuda nende mõttelise osa hoolduse eest korteriühistule. Mingeid tõendeid selle kohta, et KÜ tegevuse tõttu on I. Ne korteris „avariisein“, puudutatud isik pole esitanud. I N teatas KÜ juhatusele oma e-posti aadressi, kuid ei palunud eales saata talle igakuised arved epostiga, samuti ei kaevanud, et need dokumendid temani ei jõua. Tulenevalt sellest, et I. N tasus osa igakuiseid arveid täpselt, eeldas KÜ juhatus põhjendatult, et ta saab need arved kätte oma postkastist trepikojas. Seepärast on paljasõnaline puudutatud isiku järeldus, et väidetavalt „Avaldaja ei pidanud vajalikuks esitada nimelt krt. x korteriomanikele need arved“. Vastupidi, arvesse võttes, et alates 2019. aasta detsembrist I. N üldse lakkas tasumast korteriühistule korteriomandi hoolduse eest, võib teha põhjendatud järelduse, et see on tema „põhimõtteline“ otsus. Näiteks, vaatamata sellele, et kõikide arvete koopiad - alates märtsist 2019 kuni aprillini 6(12)

Kohus 10.03.2021 kirjas (tl 149) leidis kohus, et avaldajale tuleb teha ettepanek esitada võla arvestamise alusandmeid ja käiku ning esitada tõendavaid dokumente. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et 25.05.2020 määruses (avalduse käiguta jätmise määrus) oli kohus selgitanud avaldajale, et avaldaja peab avalduses tooma avalduse alusena välja avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud. Majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on muuhulgas järgmised asjaolud: - kui majandamis- ja kommunaalkulude (sh erinevate tasude nt haldustasu, remonditasu) tasumise nõude aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus või põhikiri, tuleb välja tuua otsuse sisu; - kui majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on kolmandate isikute poolt korteriühistule teenuste osutamine (sh nt korteriühistule esitatavad arved teenusepakkujate poolt), tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud; - avalduses tuleb esitada selge võlgnevuse ja viivise arvestus. Avaldusest peaks nähtuma kuidas on kujunenud põhivõlgnevuse summa, millise perioodi eest on põhivõlgnevus arvestatud ja peab olema esitatud detailne arvestuskäik. (Ei avalduses ega võlgnevuse arvestuses ei ole avaldaja esitanud andmeid, millal peavad puudutatud isikud tegema maksed (iga kuu kohta) ja mis päevast arvates arvestatakse viivised maksmata jäänud summalt). Kohus selgitas avaldajale, et hageja poolt koostatud raamatupidamise tõend võla suuruse kohta ja tabel ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Avaldaja oli 15.06.2020 esitanud kohtule avalduse, milles puudus võlgnevuse arvestus. Avalduses on märgitud võlgnevuse suurus seisuga 30.04.2020 ja avaldusele oli lisatud järgmised tõendid: raamatupidamise 11.05.2020 tõend seisuga 30.04.2020, korteriühistu poolt väljastatud arved ja raamatupidaja väljastatud tõend majapidamiskulude tasude ja maksmise perioodil alates 01.02.2019 kuni 30.04.2020 kohta; korteriühistu 05.11.2019 üldkoosoleku protokoll sihtmaksete kehtestamise ja remondifondi maksete suurendamise kohta. Avaldaja esitas 21.10.2020 avalduse, milles täpsustas nõuet. Avaldaja suurendas põhivõla nõuet kuni 1000 euroni. Avaldusele on lisatud majapidamiskulude tasud ja maksmise tõend ajavahemiku 01.02.2019 kuni 30.09.2020 eest, korteriühistu põhikiri ja korteriühistu väljastatud arved. Kohus on seisukohal, et arvete esitamine ja avaldaja poolt koostatud tõend võla suuruse kohta ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Avaldaja ei ole esitanud andmeid ega arvestusi seoses kolmandate isikute poolt korteriühistule teenuste osutamisega (sh nt korteriühistule esitatavad arved teenusepakkujate poolt). 7(12)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomanike vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Menetluses väidab puudutatud isik I. N, et avaldaja ei esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, samuti ei olnud tal teada mis kuupäevaks tuleb korteri eest tasuda, mistõttu tasus ta korteri eest oma äranägemisel. Kohus leiab, et I. Ne väide ei ole eluliselt usutav ja on ümberlükatud asjas esitatud tõenditega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Avaldaja seletuste kohaselt pannakse arved igakuiselt korterite postkastile. Kohus on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et kõigile korteriomanikele pannakse arved postkasti, aga puudutatud isikutele mitte. Puudutatud isiku väide, et ta ei saa elada korteris, kuna see on elamiseks kõlbmatu, mistõttu ei vaata postkasti läbi, ei vabasta puudutatud isiku korteriühistu ees kohustuste täitmisest. Heas usus tegutsev korteriomanik peab oma postkasti kontrollima ja kui tõesti mingitel põhjustel arvet ei tule, siis võtta ühendust korteriühistuga ja teavitada arve mittesaamisest. KrtS § 46 lg 2 ja lg 3 järgi kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. Puudutatud isik I. N teatas avaldajale oma tegeliku elukoha ja e-posti aadressid alles 10.04.2020 (tl 144). Enne seda KrtS § 46 lg 3 alusel oli avaldajal õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht ja panna arved puudutatud isikute postkasti.

Korteriühistule e-posti aadressi teatamine ei tähenda kohtu arvates automaatselt korteriühistu kohustust edastada arved sinna. Kui puudutatud isik soovib arved saada e-posti aadressile peab ta oma tahet korteriühistule avaldama. Kohus leiab, et arvete kättesaamine on tõendatud puudutatud isiku enda poolt esitatud tõendiga (tl 57). Näiteks, 01.04.2019 kannab I. N KÜ-le Puškini 13 selgitusega „Arve nr x/2019_02, kommunaalteenused veebruarikuu 2019. a eest, x, korter x“ 91,81 eurot. Avaldaja esitatud arve nr x/2019_02 (tl 17) kohaselt 2019. a veebruari eest oli arvestatud 91,81 eurot. 17.05.2019 kannab I. N KÜ-le Puškini 13 selgitusega „Arve nr x/2017-11, kommunaalteenused märtsikuu 2019. a eest, Puskini tn 13, korter x“ 93,12 eurot. Avaldaja esitatud arve nr x/2019_03 (tl 18) kohaselt 2019. a märtsi eest oli arvestatud 93,12 eurot. Kohtuistungil seletas I. N, et 17.05.2019 ülekanne selgitus oli ekslik. Seega ülekantud summad ühinevad arvetel märgitud summadega. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et kõikidel arvetel ei ole märgitud mis kuupäevaks peab arve olema tasutud. Avaldaja arvestab puudutatud isikute võlgnevus alates 01.04.2019. 2019. a aprillist 2020. a septembrini esitatud arvetel on märgitud maksetähtaeg, mis on järgmise kuu viimane päev (tl-d 19-31, 109-113). Arvetel 2020. a oktoobri, novembri ja detsembri eest (tl 138-140) ei ole maksetähtaeg märgitud. Avaldaja põhikirja (tl 96-105) p 4.2.6. (tl 98) kohaselt korteriühistu liige peab regulaarselt (üks kord kuus), hiljemalt kindlaksmääratud kuupäevaks, tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid. Eelmistest arvetest oli puudutatud isikutel teada, et arve tasumise päevaks on järgmise kuu viimane päev. Kui puudutatud isikutel tekkisid küsimused seoses arvete tasumise tähtajaga, pidid nad võtma ühendust korteriühistuga, raamatupidajaga, kõik kontaktid on arvetel märgitud. Kohus leiab, et ei ole asjakohased puudutatud isiku väited ja seoses nendega esitatud tõendid korteriomandi seisundi kohta. Kohus jätab vastavad tõendid (tl 59-61, 107-108, 131-132) arvestamata. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et kahjustatud seinast tema korteris krohv maha tuli. Puudutatud isik soetas korterit 7000 euro eest, just selle tõttu korter on niisugune. Kohtule esitatud arvete kohaselt (tl-d 19-31, 109-113, 138-140) avaldaja poolt puudutatud isikutelt nõutud majandamiskulud on järgmised: haldus, hooldus, remondifond, soojus, GIP ja VIA teenind, gaas, vesi külm, energia öö, energia päev, ampritasu. Puudutatud isikud nõuet ei tunnista. Puudutatud isikutele ei ole arusaadav võlgnevuse arvestamise käik, teenuse suurus. Vastavalt avaldaja põhikirja p-dele 4.2.6.5. - 4.2.6.12. (tl 98) majandamis- ja hoolduskulude, elamu remondifondi, avariifondi, prügiveo, halduskulude, reservfondi, laenu tagasimakse ning kindlustuse arvestuse aluseks võetakse ühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus korteriomandi reaalosa 1m2 kohta. Punktidest 4.2.6.14. ja 4.2.6.15 alusel üldvesi ja trepikodade koristuse eest arvestuse aluseks võetakse üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus, jagatud proportsionaalselt elamu korteriomandite arvule. Vastavalt avaldaja liikmete 05.11.2019. a üldkoosoleku protokollile (tl 32-33, valikuline tõlge tl-l 34) otsustati suurendada remondifondi praeguselt 10 sendilt (6 kuud) ja 50 sendilt (6 kuud) 50 sendini 1m2-lt (12 kuud). Tõlkes ei ole kajastatud, aga protokolli algdokumendi p-s 2.3 on märgitud, et muudatus jõustub 01.01.2020. Puudutatud isikud ei viidanud otsuse kehtetusele. Vaatamata kohtu selgitustele, ettepanekutele ja puudutatud isikute vastuväidetele ei ole avaldaja rohkem esitanud üldkoosolekute otsuseid, kus olid otsustatud arvestuste alused (tariifid), s.h enne 05.11.2019. a üldkoosolekut kehtestatud remondifondi arvestuse aluse kohta ehk milliste kuue kuu eest võetakse 0,10 senti 1 m2-lt ja milliste kuue kuu eest võetakse 0,50 senti 1 m2-lt. 10(12)

Seega tõendatud on ainult remondifondikulud arvestusega 0,50 senti 1 m2 alates 01.01.2020. Ajavahemiku 01.01.2020-01.11.2020 remondifondi eest kuulus tasumisele puudutatud isikute poolt 341,55 eurot (0,50 x 62,1 m2 x 11 kuud). Osapooltel puudub vaidlus, et sel ajavahemikul ei täitnud puudutatud isikud oma kohustust tasuda majandamiskulud, mistõttu summas 341,55 eurot on avaldus põhjendatud. Avaldaja põhikirja p-de 4.2.6.1 – 4.2.6.3 (tl 98) kohaselt gaasi, elektri, vee- ja kanalisatsiooni arvestuse aluseks võetakse ühistu liikme poolt esitatud näidud. Põhikirja p-i 4.2.6.4. järgi küte eest arvestamine toimub vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse 1m2 kohta arvestusega korteriomandi individuaalse soojakulujaoturi näitude järgi (kui need on korteris paigaldatud). Kuna avaldaja ei ole vee, elektri, kütuse teenuse tarnija, tuli avaldajal näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud. Kohus selgitas avaldajale korduvalt, et avaldaja poolt koostatud raamatupidamise tõend ja tabel võla suuruse kohta, samuti puudutatud isikutele esitatud arved, ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Riigikohus otsuses 3-2-1-53-10 p 14 on märkinud, et korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel ehk avalduses tuleb esitada andmed, mille alusel ja kuidas arvestab korteriühistu majapidamiskulusid. Kohus ega puudutatud isikud ei pea ise esitatud tõendeid avalduses esitatud asjaoludega seostama. Avaldaja ei ole esitanud andmeid ega arvestusi seoses kolmandate isikute poolt korteriühistule teenuste osutamisega (sh nt korteriühistule esitatavad arved teenusepakkujate poolt). TsMS § 477 lg 5 alusel kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kuid kohus ei saanud koguda tõendeid avaldajale kolmandate isikute poolt osutatud teenuste suuruse kohta kuna kohtul ei ole teada teenuse osutajad. Avaldaja ei esitanud kohtule vajalikud andmed ja need ei tulene asjas olemasolevatest tõenditest. Seega leiab kohus, et avaldaja on tõendanud vaid remondifondikulud arvestusega 0,50 senti 1 m 2 alates 01.01.2020 kuni 01.11.2020 (k.a) summas 341,55 eurot. Kohus leiab, et kuna avaldustes ja sellele lisatud tõendites esitatud andmete alusel ei ole võimalik hinnata puudutatud isikute vastu esitatud muude nõuete põhjendatust, ei näe kohus väljavaateid esitatud avalduse täies ulatuses rahuldamiseks ja rahuldab avalduse summas 341,55 eurot. Kõik lahendis kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.