XXXXXX korteriühistu avaldus Alexander Seregini ja Irina Nikolase vastu majandamiskulude 1334 euro 12 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXXXXX korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja):
XXXXXX
korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Alexandr Gamazin Puudutatud isik: Alexander
XXXXXXXXXX)
Seregin
(isikukood
Puudutatud isik:
XXXXXXXXXX)
Nikolas
(isikukood
Irina
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 29. juuni 2021. a määrus osas, milles maakohus mõistis Alexander Sereginilt ja Irina Nikolaselt solidaarselt XXXXXX korteriühistu kasuks majandamiskuluna remondifondi eest välja vähem kui 372 eurot 60 senti. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Alexander Sereginilt ja Irina Nikolaselt solidaarselt XXXXXX korteriühistu kasuks välja majandamiskuluna remondifond eest välja 372 eurot 60 senti.
3.Lugeda Viru Maakohtu 29. juuni 2021. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: " 1. Rahuldada XXXXXX korteriühistu avaldus osaliselt.
2.Mõista Alexander Sereginilt ja Irina Nikolaselt solidaarselt XXXXXX korteriühistu kasuks välja 372 eurot 60 senti majandamiskuluna remondifondi eest ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020.
3.Muus osas jätta avaldus rahuldamata.
4.Jätta XXXXXX korteriühistu, Irina Nikolase ja Alexander Seregini menetluskulud nende endi kanda.
5.Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad."
4.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 22. mail 2020 Viru Maakohtule avalduse, milles palus 19. oktoobri 2020. a ja 14. jaanuari 2021. a täpsustusi ning muudatusi arvestades Alexander Sereginilt (puudutatud isik I) ja Irina Nikolaselt (puudutatud isik II) solidaarselt välja mõista 1334 eurot 12 senti. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud XXXXXXX asuva korteri (korter) kaasomanikud. Puudutatud isikutel on tasumata majandamiskulud alates 1. aprillist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Alates juuni 2020. a arvetest on majandamiskulu arvestatud lähtuvalt korteri üldpinnast 62,1 m2. Põhikirja p 4.2.6 kohaselt on arvete tasumiseks kehtestatud tähtaeg, mis on hea tava järgi järgneva kuu viimane päev. Kuna puudutatud isik II tasus arveid, eeldas avaldaja, et puudutatud isik II saab arved kätte postkastist. Korteriomanike üldkoosoleku 18. mai 2010. a otsusega on neljandas trepikojas asuvate korterite omanikele, kes kasutavad kaasomandi eset (nn taskuid), kehtestatud tasu 1 m2 kasutamise eest (hooldus, remontfond, küte), mis võrdub korteri 1 m2 hoolduse
maksumusega. Puudutatud isikute korter asub neljandas trepikojas. Seda korteriomanike üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud.
2.Puudutatud isik I ei tunnistanud avaldaja nõuet, kuna see on vähemalt osaliselt alusetu. Puudutatud isik I palus kohustada avaldajat esitama kõik nõude aluseks olevad dokumendid.
3.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II on avaldajale andnud oma elektronposti aadressi, kuid avaldaja arveid puudutatud isikule II ei edastanud. Puudutatud isik II tasus arveid ulatuses, mida pidas mõistlikuks. Puudutatud isik on maksnud arved 2019. a veebruari kuni septembri ning novembri eest. Ebaselge on võla tekkimise ajavahemik ja majandamiskulude arvestus. Majandamiskulud on arvestatud korteri üldpinna suuruse 65,52 m2 järgi, kuid korteri üldpind on ehitusregistri andmetel 62,1 m2. Lähtuda tuleb ehitisregistri andmetest. Seetõttu tuleb avaldajal majandamiskulud ümber arvestada ning arved alates 2017. a-st parandada. Lisaks ei ole avaldaja esitanud kohtule üldkoosoleku otsuseid ega protokolle. Puudutatud isik II pöördus 26. novembril 2019 avaldaja poole, kuna korteriomanike kaasomandis olev korterite vahesein on avariiseisundis ning see on puudutatud isikule ohtlik. Avaldaja on teadlik, et korter on kasutuskõlbmatu. Puudutatud isik II ei ole kohustatud tasuma teenuste eest, mida ta tegelikult avaldaja tegevuse tõttu tarbida ei saa. Puudutatud isik II on halduskohtusse esitanud ka kaebuse kohustada Narva linna jätkama järelevalvemenetlust avaldaja suhtes ning teha avaldajale kohustav ettekirjutus (haldusasja nr 3-20-1323).
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas 29. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja majandamiskuluna ajavahemiku 1. jaanuar 2020 kuni 1. november 2020 remondifondi maksete võlgnevuse 341 eurot 55 senti. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt on avaldaja lõplikuks nõudeks majandamiskulud ajavahemikul
1.aprillist 2019 kuni 1. novembrini 2020. 31. detsembri 2020. a seisuga on võlg 1334 eurot 12 senti. Usutav ei ole puudutatud isiku II väide, et avaldaja ei esitanud talle igakuiselt arveid ning talle ei olnud teada tähtpäev, milleks arved tuli tasuda. Avaldaja selgituste kohaselt pannakse arved korterite postkastidesse. Puudutatud isiku II väide, et kuna ta ei saa korteris elada ega vaata seetõttu postkasti, ei vabasta teda avaldaja ees olevatest kohustustest. Heas usus tegutsev korteriomanik peab oma postkasti kontrollima. Kui arvet ei ole esitatud, tuleb sellest korteriühistut teavitada. Seejuures ei tähenda korteriomaniku poolt korteriühistule enda elektronposti aadressi teatamine automaatselt seda, et korteriühistu on kohustatud edastama arved elektrooniliselt. Lisaks on puudutatud isik II tasunud avaldajale kommunaalmakseid, mis tõendab arvete kättesaamist. 2020. a oktoobri, novembri ja detsembri arvetel ei ole märgitud maksetähtaega. Avaldaja põhikirja p 4.2.6 kohaselt peab korteriühistu liige regulaarselt (üks kord kuus), hiljemalt
kindlaksmääratud kuupäevaks, tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid. Puudutatud isikutele oli eelnevate arvete põhjal teada, et arve tasumise tähtpäevaks on järgneva kuu viimane päev. Võimalike ebaselguste puhul arvete tasumise tähtajaja osas oleksid puudutatud isikud pidanud avaldaja või raamatupidajaga kontakteeruma. Puudutatud isiku II väiteid korteri seisundi kohta ei pidanud kohus asjakohasteks ning jättis need seetõttu tähelepanuta. Põhikirja p-de 4.2.6.5–4.2.6.12 järgi võetakse majandamis- ja hoolduskulude, elamu remondifondi, avariifondi, prügiveo, halduskulude, reservfondi, laenu tagasimakse ning kindlustuse arvestuse aluseks korteriomandi reaalosa ruutmeetrite arv ning üldkoosoleku otsusega kehtestatud tasu suurus. Punktide 4.2.6.14 ja 4.2.6.15 alusel võetakse üldvee ja trepikodade koristuse eest arvestuse aluseks üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus jagatuna proportsionaalselt elamu korteriomandite arvule.
5.novembri 2019. a üldkoosolekul otsustati suurendada remondifondi 50 sendini ruutmeetri kohta. Kuigi dokumendi tõlkes ei ole seda kajastatud, on protokolli algdokumendi p-s 2.3 märgitud, et muudatus jõustub 1. jaanuaril 2020. Vaatamata kohtu selgitustele, ettepanekutele ja puudutatud isikute vastuväidetele, ei ole avaldaja esitanud muid üldkoosolekute otsuseid, kus oleks otsustatud arvestuste aluseks olnud tariife, sh neid, mis olid aluseks enne 5. novembrit 2019 kehtestatud remondifondi arvestusele. Seega on tõendatud üksnes remondifondi nõue alates 1. jaanuarist 2020 arvestusega 50 senti ruutmeetri kohta. Järelikult pidid puudutatud isikud tasuma remondifondi 341 eurot 55 senti (0,50 eurot × 62,1 m2 × 11 kuud) ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2020 kuni 1. novembrini 2020. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et sel ajavahemikul puudutatud isikud majandamiskulude tasumise kohustust ei täitnud. Avaldaja põhikirja p-de 4.2.6.1–4.2.6.3 kohaselt võetakse gaasi, elektri, vee ja kanalisatsiooni arvestuse aluseks ühistu liikme poolt esitatud näidud. Põhikirja p 4.2.6.4 kohaselt tuleb ühistu liikmel kütte eest tasuda vastavalt (eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele) tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse kohta, võttes aluseks korteriomandi individuaalse soojakulujaoturi näidud (kui need on korteris paigaldatud). Kuna avaldaja ise ei ole vee, elektri, kütuse teenuse tarnija, tuli tal näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on avaldajale osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on avaldajale sellest tekkinud. Kohus selgitas avaldajale korduvalt, et tema poolt koostatud raamatupidamise tõend ja tabel võla suuruse kohta ning puudutatud isikutele esitatud arved ei tõenda võla olemasolu ega selle suurust. Avaldaja ei ole esitanud andmeid ega arvestusi kolmandate isikute poolt avaldajale teenuste osutamise kohta. Kohus ei saanud koguda tõendeid ka ise, kuna kohtule ei ole teada teenuste osutajad.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja palub 14. juulil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse kohaselt ei võtnud maakohus arvesse novembri ja detsembri 2020. a eest esitatud nõudeid ning jättis põhjendamatult tähelepanuta avaldaja 14. jaanuari 2021. a avalduse nõude suurendamise kohta. Samuti ei saanud maakohus tugineda 5. novembri 2019. a üldkoosoleku otsusele remondifondi arvestuse osas, kuna kohus ei ole seda menetlusosalistega arutanud. Puudutatud isikud ega kohus ei ole nende arvestuste õigsust kahtluse alla seadnud. Avaldaja esitas maakohtule tõendid võla arvestuskäigu kohta. Avaldaja esitas lisaks puudutatud isikutele igakuiselt esitatud arvetele ja detailsed raamatupidamistabelid võla suurenemise kohta alates võla tekkimisest kuni 31. detsembrini 2020. Lisaks esitas avaldaja
5.novembri 2019. a üldkoosoleku otsuse, väljavõtte 18. mai 2010. a üldkoosoleku otsusest ning põhikirja tasu arvestamise korra kohta. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt. Maakohus tegi avaldajale ettepaneku esitada tõendid kolmandate isikute poolt osutatavate teenuste kohta, kuid menetlusosaliste vahel vaidlust osutatavate teenuste küsimuses ei olnud. Seejuures ei ole kohus avaldajat kohustanud neid dokumente esitama (see oleks olnud suur hulk raamatupidamisdokumente). Kui maakohtule jäi remondifondi arvestamise tariif ebaselgeks (10 senti või 50 senti), pidanuks ta kohustama avaldajat esitama kohtule vastavaid andmeid. Maakohus jättis tähelepanuta 18. mai 2010. a üldkoosoleku protokolli, millega kinnitati tariifiks 10 senti. Seejuures ei ole puudutatud isikud tariifide põhjendatust vaidlustanud. Riigikohtu 16. juuni 2020. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 on seotud kehtetu korteriühistuseaduse § 151 lg-ga 1 ning käsitleb korteriomanike majandamiskulude arvestamise vaidlust. Praeguses asjas sellist vaidlust ei ole. Hagita menetluse eesmärgiks on menetlus läbi viia ökonoomsemalt, lihtsamalt ja kiiremalt kui hagimenetlus. Maakohus, soovides kontrollida majandamiskulude arvestuse õigsust iga korteri osas alates märtsist 2019 kuni detsembrini 2020, oleks pidanud põhjendama, millisel kaalutlusel jätab ta hagita menetluse eesmärgid ja ülesanded arvesse võtmata. Kuna avaldajate menetluskulu 535 eurot tekkis menetluse venitamise tõttu (sh puudutatud isikutest tingituna), on maakohtu otsustus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ebaõiglane. Avaldaja oli mh sunnitud osalema istungil, vastama kohtu ettepanekutele.
Puudutatud isik I ei ole määruskaebusele vastanud.
7.Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Nii puudutatud isik I kui ka kohus pöörasid sellele tähelepanu. Avaldaja ei ole esitanud selgeid andmeid võla tekkimise ajavahemiku ega arvestuste kohta. Makseteatised ja protokollid ei tõenda võla suurust. Kuna avaldaja ei ole vee, elektri ja kütte tarnija, pidi avaldaja tõendama iga ajavahemiku kohta eraldi, milliseid teenuseid on avaldajale osutatud ning milline tasu maksmise kohustus
on avaldajale sellest tekkinud. Kohus selgitas avaldajale korduvalt, et avaldaja koostatud raamatupidamise tõend ja tabel ning arved ei tõenda võla olemasolu ega selle suurust. Avaldaja on ise otsustanud, et tema nõue on põhjendatud ning täiendavaid tõendeid ei ole vaja esitada. Kohus ei saanud koguda tõendeid omal algatusel, kuna kohtule ei ole teada teenuste osutajad. Ebaõige ja põhjendamatu on see, et kõik majandamiskulud on arvestatud korteri 65,52 m2 suuruse üldpinna järgi. Korteri üldpind on ehitusregistri andmetel 62,1 m2. Majandamiskulude arvestamisel tuleb lähtuda ehitisregistrist andmetest (62,1 m2). Korteriühistu juhatuse otsus arvestada majandamiskulusid ehitusregistris märgitud andmetest erinevalt on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 7). Alates 2020. a juuni eest esitatud arvetes on avaldaja lähtunud korteri üldpinnast 62,1 m2. Vaatamata sellele ei ole avaldaja teinud parandusi eelneva perioodi arvete kohta. Kui kohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, palub puudutatud isik II saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumis.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja majandamiskulu (tasumata remondifondi maksed) väiksemas ulatuses kui 372 eurot 60 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja eelnimetatud majandamiskulu 372 eurot 60 senti (ajavahemiku 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2020 eest). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määruse täies ulatuses, kuid määruskaebuse põhjendustest ei nähtu, et avaldaja sooviks vaidlustada määrust osas, milles kohus avaldaja nõude 341 euro 55 sendi ulatuses rahuldas. Kuigi avaldaja hinnangul on maakohus ka selle summa arvestanud ebaõigesti, mõistab ringkonnakohus avaldaja määruskaebust siiski selliselt, et avaldaja vaidlustab määruse osas, milles jäi avaldus rahuldamata. Osas, milles maakohus avalduse rahuldas, ei riiva ega kitsenda maakohtu määrus ka avaldaja õigusi. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määrust osas, milles avaldus jäi rahuldamata.
11.Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt põhikirja p-st 4.2.6 (I kd, tl 98–99) tulenevate sihtotstarbeliste maksete tasumist, mis on käsitletavad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) mõttes korteriühistu majandamiskuludena. Avaldaja on menetluse käigus esitanud taotlused põhinõude suurendamiseks, kuna puudutatud isikud ei ole pärast avalduse kohtusse
esitamist majandamiskulusid tasunud. Avalduses nõudis avaldaja puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla 737 euro 83 sendi ja sissenõutavaks muutunud viivise 11 euro 18 sendi väljamõistmist (majandamiskulud alates 1. märtsist 2019 kuni 30. aprillini 2020; I kd, tl 3),
19.oktoobri 2020. a avalduses palus avaldaja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt välja 1000 eurot (majandamiskulud ajavahemikul alates 1. aprillist 2019 kuni 30. septembrini 2020; I kd, tl 93) ning 14. jaanuari 2021. a avalduses 1334 eurot 12 senti (majandamiskulud ajavahemikul 1. aprillist 2019 kuni detsembrini 2020; I kd, tl 135).
11.1.Maakohus ei ole avaldaja 14. jaanuari 2021. a nõude suurendamise taotluse osas selget seisukohta võtnud. Samas on maakohus selle taotlusega siiski osaliselt arvestanud, mida saab järeldada määruse põhjendustest, milles maakohus leidis, et puudutatud isikutel tuleb maksta majandamiskuluna remondifondi mh 2020. a oktoobri- ja novembrikuu eest. Kuigi TsMS § 376 lg 4 p 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) järgi ei peeta põhinõude suurendamist avalduse muutmiseks, ei tähenda see, et kohus ei peaks nõude muutmise kohta juba enne lahendi tegemist selget seisukohta võtma. Kohtu selge seisukohavõtt on vajalik selleks, et puudutatud isikutel oleks selge, milline on menetluses olev nõue. Samas esitas puudutatud isik II praeguses asjas avaldaja 14. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi kohta seisukoha 27. jaanuaril 2021 (I kd, tl 146). Seega oli puudutatud isikule tagatud siiski võimalus esitada avaldaja nõude suurendamise kohta oma seisukoht. Võimalikke vastuväiteid suurendatud nõudele oleks puudutatud isikutel olnud võimalik esitada ka maakohtu määrust vaidlustades.
11.2.Kuna maakohus on avaldaja 14. jaanuari 2021. a avaldust asja lahendamisel 2020. a oktoobri- ja novembrikuu remondifondi osas arvesse võtnud ning puudutatud isikule oli tagatud võimalus esitada selle kohta oma seisukoht, leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendamatult puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõistmata remondifondi võla 2020. a detsembri eest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et avaldaja 2020. a remondifondi nõude osas tuleb lähtuda 5. novembri 2019. a korteriomanike üldkoosoleku otsusest, millega kehtestati remondifondi makse suuruseks 0,50 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (I kd, tl-d 32–34). Võttes arvesse, et puudutatud isikute korteri suurus on kinnistusraamatu andmetel 62,1 m2, tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista majandamiskuluna remondifondi maksete tasumata osa 372 eurot 60 senti (0,50 eurot × 62,1 m2 × 12 kuud) ajavahemiku 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2020 eest.
12.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse muus osas tühistamiseks või muutmiseks. Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks avaldaja nõue ülejäänud osas (sh remondifondi nõude osas ajavahemikul 1. aprillist 2019 kuni
31.detsembrini 2019) selge ning tõendatud. Avaldaja ei ole välja toonud, kuidas ja mille alusel on nõue kujunenud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus avaldaja väitega, et menetlusosaliste vahel puudus vaidlus nõude kujunemise üle. Puudutatud isikud on korduvalt
avaldaja nõude kujunemisele vastu vaielnud (I kd, tl-d 55, 115, 134). Avaldaja on ka ise möönnud, et puudutatud isikud avaldaja nõuet ei tunnista (I kd, tl-d 135–136). Kuivõrd menetlusosalised vaidlesid selle üle, milline on majandamiskulude põhjendatud ulatus, leidis maakohus õigesti, et avaldaja pidi tõendama, et puudutatud isikutel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suurust (TsMS § 230 lg 1 koosmõjus §-ga 477 lg 1).
12.2.KrtS 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud tingimustel ja korras võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab ühistu juhatus majanduskava igaks majandusaastaks, mis koosneb samas lõikes loetletud osadest, mh märgitakse kavas korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ning reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus (KrtS § 41 lg 1 p-d 3 ja 4). Majandamiskavas võib jätta kindlaks määramata üksnes tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud selliste kulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist (KrtS § 41 lg 2). KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. Eelmärgitust lähtudes saab sellist liiki majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), tõendada eelkõige selle korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Avaldaja on kohtule esitanud üksnes 5. novembri 2019. a üldkoosoleku otsuse (I kd, tl-d 32–34), millega on tõendanud 2020. a remondifondi nõue. Ringkonnakohus märgib, et kuigi 5. novembri 2019. a üldkoosoleku otsusega suurendati alates 1. jaanuarist 2020 remondifondi makse suurust 10 sendilt 50 sendile kuus, ei ole sellega tõendatud avaldaja remondifondi nõue 2019. a-l. 2019. a remondifondi nõude tõendamiseks pidi avaldaja esitama selle korteriomanike üldkoosoleku otsuse, mille alusel otsustati korteriomanikelt nõuda remondifondi makset 10 senti kuus. Kuna avaldaja sellist otsust kohtule esitanud ei ole, leidis maakohus õigesti, et avaldaja 2019. a remondifondi nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks maakohus põhjendamatult kontrollinud remondifondi nõuet ja makse suurust enne
1.jaanuari 2020, kuna puudutatud isikud ei ole remondifondi tariifile vastu vaielnud. Puudutatud isikud on avaldusele tervikuna vastu vaielnud ning nende esitatud vastuväidetest ei nähtu, et nad avaldaja nõudeid mingis ulatuses tunnitaksid. Samuti ei ole kohus avaldaja enda poolt määruskaebuses viidatud TsMS § 477 lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada vastuväiteid või täiendavaid tõendeid.
Järelikult olukorras, kus puudutatud isikud ei ole vaidlustanud remondifondi tariifi eraldi, kontrollis maakohus põhjendatult mh remondifondi nõude kujunemist enne 1. jaanuari 2020. Sarnaselt ei ole avaldaja esitanud muid korteriomanike üldkoosoleku otsuseid, mis tõendaksid muude üldkoosolekul kindlaks määratud majandamiskulude nõuet (sh haldus- ja hoolduskulu). Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esitatud valikulist tõlget 18. mai 2010. a protokolli kohta (I kd, tl 67) ei saa käsitleda 18. mai 2010. a korteriomanike üldkoosoleku otsusena, mis tõendaks hoolduskulu nõuet. Seda ei tõenda ka avaldaja juhatuse poolne dokument elamu neljanda trepikoja hoolduskulu arvestuse kohta (I kd, tl 68), kuna majandamiskulude jaotamise üle on pädev otsustama korteriomanike üldkoosolek, mitte juhatus (KrtS § 35 ja § 40 lg-d 1–2).
12.3.Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (sh kütte) puhul pidi avaldaja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud
1.aprillist 2019 kuni 31. detsembrini 2020, st ajavahemikul, mille eest ta majandamiskulu tasumist nõudis. Eelduslikult oli avaldajal võimalik oma raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud vastavatele teenuseosutajatele kõnealuse ajavahemikul osutatud teenuste eest tasuma. Avaldaja ei ole nõude tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi eelnimetatud raamatupidamisdokumenti. Ringkonnakohus märgib, et selliste raamatupidamisdokumentide alusel ei kontrolliks kohus iga korteriomaniku poolt tasumisele kuuluva majandamiskulu suurust, vaid seda, kui palju peab konkreetne korteriühistu liige (puudutatud isik) majandamiskulude eest maksma.
12.4.Ringkonnakohus rõhutab, et ainuüksi sellest, et korteriühistu (avaldaja) esitab oma liikmele (puudutatud isikutele) arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt ka Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p-d 13– 14). Järelikult ei saanud avaldaja puudutatud isikutele arvete (I kd, tl-d 17–31, 109–113, 138– 140) esitamisega tõendada seda, kui palju pidid puudutatud isikud majandamiskulude eest tasuma. Samuti ei tõenda avaldaja nõuet raamatupidaja poolt koostatud dokumendid, sh tabelid (I kd, t-d 4–5, 16, 95, 141, 153), ning määruskaebusele lisatud aktid avaldaja finantsja majandustegevuse kohta (I kd, tl-d 202–213).
12.5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus korduvalt avaldajale eelmärgitud tõendamiskoormist ja -võimalusi selgitanud (I kd, tl-d 10 pöördel, 149), st tema kohustust tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Arvestades maakohtu selgitusi, ei saanud avaldajale jääda tema tõendamiskoormis ebaselgeks ning kohtu ettepaneku täitmata jätmisel võttis avaldaja riski, et tema avaldus võib jääda tõendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluse uurimispõhimõte (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Kohtu roll tõendite kogumisel on küll aktiivsem kui hagimenetluses (vt ka Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2).
12.6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud selles esitatud väited, sh väited maakohtu kohtuniku vigade kohta menetluse juhtimisel.
12.7.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Arvestades avalduse ja määruskaebuse osalist rahuldamist ja nende rahuldamise ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellisest menetluskulude jaotusest lähtudes puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.