Aktsiaseltsi F hagi X ja W vastu omandiõiguse tunnustamiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 1 295 153,10 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts F (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx, e-post xxx);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Elmer Muna (Avokaadibüroo Walless, e-post [email protected]); Kostja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame (Advokaadibüroo Concordia, e-post [email protected]); Kostja II: W (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Kergandberg (Advokaadibüroo Walless, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
26.05.2021 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna, kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame, kostja II W, kostja II lepinguline
esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Juures viibis
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi F hagi X ja W vastu omandiõiguse tunnustamiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.16. oktoobril 2008 võttis AS F ainuaktsionär vastu otsuse investeerida F kasutamata rahalised vahendid kinnisvarasse Suurbritannias. Otsuse kohaselt on see allkirja vastu teatavaks tehtud F nõukogule. X oli sel ajal F nõukogu liige ning oli seetõttu investeeringu tegemise asjaoludega kursis. Samal ajal oli F juhatuse liige W, kusjuures kostjad olid ainuaktsionäri otsuse tegemise ja täitmise ajal abielus.
2.Pärast ainuaktsionäri otsuse tegemist otsis W hageja juhatuse liikmena ja hageja nimel välja sobiva kinnisasja Londonis, millesse investeerida F vabad rahalised vahendid. 20. jaanuaril 2009 osteti eeltoodu tulemusel kinnisasi aadressil xxx, London, XXX, Suurbritannia. Londoni kinnisasja ostuhind oli 329 000 Suurbritannia naela. Londoni kinnisasja eest tasuti kasutades F rahalisi vahendeid. 12. jaanuaril 2009 kanti 307 342,5 Suurbritannia naela ulatuses rahalisi vahendeid F kontolt W isiklikule kontole, misjärel tehti ülekanne tehingut vahendava advokaadibüroo Ormerods kontole.
3.Londoni kinnisasi kanti formaalsetel põhjustel Suurbritannia maaregistrisse X ja W nimele, kusjuures maaregistri kanne kavandati hiljem parandada ning kanda omanikuna sisse F. Seisukoha juurde, et Londoni kinnisasi tuleb ümber registreerida hageja nimele, on F nõukogu jäänud ka hiljem. F on taotlenud kostjatelt maaregistri kande parandamist, kuid X on sellest keeldunud.
4.Londoni kinnisasja soetamiseks kasutatud vara on arvel F bilansis. Puuduvad mistahes otsesed või kaudsed kokkulepped, mille alusel oleks hageja nimetatud rahalised vahendid üle andnud kostjatele dividendidena, kingina või muul õiguslikul alusel. Puuduvad mistahes korporatiivsed otsused, millest võiks järeldada F soovi või tahet anda üle rahalised vahendid või Londoni kinnisasi kostjate omandisse. Londonis asuva kinnisasja omandamisele F poolt kuulub kohaldamisele Inglise õigus. Rooma I määruse (593/2008) artikkel 1 lg 2 p-i h kohaselt ei kohaldata määrust sihtfondi ehk trusti asutamisele ning suhetele asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel. Samasisulise
välistuse sätestab Rooma II määruse (864/2007) artikkel 1 lg 2 p e. Seega kuulub kohalduva õiguse selgitamisel kohaldamisele rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS). F on veendunud, et Londoni kinnisasi kuulub Fle, sest poolte tegevuse tulemusena on X, W ja F vahel tekkinud nn tingitud trust (resulting trust) F kasuks, mille raames hoiavad kostjad Londoni kinnisasja enda nimel, kuid hageja kasuks (beneficial interest). Hageja palub tingitud trusti tekke kohtuotsusega tuvastada. Poolte vahel tekkinud õigussuhet reguleerib Trusts of Land and Appointment of Trustees Act 1996 (maatrustide ja usaldusisikute määramise seadus; edaspidi TOLATA). F möönab, et olukorras, kus kinnisasi kantakse abikaasade ühisele nimele, eksisteerib eeldus, et kinnisasja õigused (beneficial share) kuuluvad abikaasadele võrdses ulatuses (Jones v Kernott, Suurbritannia Ülemkohus, [2011] UKSC 53). Selle eelduse saab aga ümber lükata vastupidisele viitavate tõenditega. Eelkõige võib selleks olla poolte otsene või kaudne kokkulepe, mis sätestab vastupidiselt. Käesoleval juhul on nimetatud eeldused täidetud. Kostjad on selgelt tegutsenud hageja huvides ning tema varalisi vahendeid kasutades. Nii on hageja ainuaktsionär võtnud vastu otsuse soetada Londoni kinnisasi ja toimetanud selle kätte nõukogule, kuhu kuulus ka kostja I. Kostja II oli hageja juhatuse liige, kes selle otsuse täide viis. Londoni kinnisasi soetati majanduslikul eesmärgil, mitte kostjate koduseks eluasemeks, mida hageja tõendab asjaoluga, et Londoni kinnisasi on alates selle soetamisest olnud välja üüritud. Alles suvel 2015, s.o. pärast kostjate lahutamist, on kostja I asunud Londoni kinnisasjale elama. See aga ei saa enam mõjutada poolte ühist tahet luua Londoni kinnisasja soetamisel poolte vahel trust. Veelgi enam, ka sel perioodil on kostja I jätkanud Londoni kinnisasja osalist väljaüürimist kolmandatele isikutele. Kuivõrd Londoni kinnisasja soetamiseks kasutatud rahalised vahendid pärinesid hagejalt, kusjuures mitte ühelgi viisil ei ole hageja loobunud nendest varadest ei dividendi, kinke ega muu tehinguga, tuleb asuda seisukohale, et kostjad on Londoni kinnisasja soetades tegutsenud hageja nimel ja huvides. Seda kinnitab asjaolu, et kõnealused varad on jätkuvalt hageja bilansis arvel. Hageja palub tuvastada, et AS-il F on õigus nõuda kinnisasja xxx, London (XXX), Suurbritannia omandiõiguse üleandmist ja asendada kohtuotsusega X ja W tahteavaldus kohtuotsuse täitmiseks vajaliku tehingu sooritamiseks. Kohustada Xt andma xxx, London (XXX), Suurbritannia asuva ridaelamu valdus üle AS-ile F 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kostja I vastuväited hagile
10.Kostja I vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja väidetud trusti loomist ei ole juhtunud. TsÜS § 67 kohaselt on tehing toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mitmepoolse tehingu (lepingu) tegemiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Tahteavaldusi, mis võimaldaksid järeldada mingisuguse kolmepoolse tehingu tegemist hageja ja kostjate vahel, või isegi niisuguse tehingu „tuletatavat juhtumist“, ei ole hageja esitanud.
11.Hageja on esitanud oma „trusti-väite“ tõendamiseks aktsionäri väidetava otsuse, nõukogu kinnituse, kostja 2 (hageja toonase juhatuse liikme) poolt sularaha väljavõtmise kinnituse ja kinnituse selle kohta, et kostja 2 on selle raha ka kõnealuse kinnisasja eest ära maksnud. Need tõendid ei tõenda, et hageja ja kostjate vahel on mingi tehing, millega loodi / tingiti trust, mille kohaselt kostjad pidid hageja ülesandel hageja eest ja jaoks nominaalselt enda nimel omama kõnealust kinnistut.
12.Hageja ainuaktsionäri otsuse näol ei ole tegemist hageja tahteavaldusega trusti loomiseks. Dokument väljendab tekstiliselt üksnes hageja aktsionäri (väidetavat) soovi
teha kinnisvarainvesteering Londonisse. Tegelikult ei ole hageja esitatud dokumendi näol tegemist ei aktsionäri otsusega ega nõukogu otsusega. Tekstiliselt on dokumendis üksnes pealkiri „ainuaktsionäri otsus“ ja väide, et aktsionär on niisuguse otsuse vastu võtnud. Aktsionär ei ole sellele dokumendile alla kirjutanud. Dokumendile on alla kirjutanud kõik nõukogu liikmed, kuid samas ei ole see ka nõukogu otsus. Nõukogu ei ole selles dokumendis mingit oma tahet väljendanud ega mingit otsust teinud. Tegemist on üksnes post factum „poliitilise“ kinnitusega, mis ei saa luua ega asendada tehingut, mida tegelikult pole olnud.
13.Ostuhinna tasumise tõend kinnitab, et ostuhind on tasutud ning et kinnistu omanikeks on kostjad. Kostja 2 (mitte hageja) sai 12. jaanuaril 2009 kõigepealt A OÜ-lt 500 000 krooni dividende, kostja 2 (hageja toonane juhataja) võttis 12. jaanuaril 2009 hageja kontolt välja sularaha summas 4 925 000 krooni ning maksis sellesama summa samal päeval (ilmselt kohe sealsamas pangasaalis) sisse oma isiklikule kontole. Kostja 2 lisas hageja kontolt võetud ja oma kontole sisse makstud sularahale OÜ-lt A saadud dividendid ning tegi seejärel ülekande summas 5 426 900,19 krooni Londoni advokaadibüroole Ormerods, märkides ülekande selgituseks „Ormerods kliendikonto, ref 183, X, 307,342.50 GBP“. Selle üle, et kostja 2 on kinnistu eest maksnud, ei ole kunagi vaidlust olnud. Kuna kostjad olid toona abielus ja nende vara oli ühisvara, muutus ühisvaraks ka kontole sisse makstud sularaha ja kostja 2 tegi makse abikaasade ühisvarast. Kuidagi ei tõenda need hageja väidet trusti olemasolu kohta.
14.Hagiavalduse lisana 8 esitatud üürileping tõendab, et selle on üürileandjana sõlminud kostja 1. Hagiavalduse lisana 9 esitatud turuaruanne on tellitud kostja 2 poolt. Raporti inglisekeelse originaali sissejuhatuses tänatakse kostjat 2 kutse eest „külastada teie kodu“ („visit your home“). Eestikeelses tõlkes on „kodu“ asemel kasutatud sõna „maja“. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnesid väidetavad „formaalsed põhjused“, miks kinnistut ei kantud mitte hageja, vaid kostjate nimele. Ebaselgeks jääb, milline eluline või äriline vajadus pidi olema hageja ainuaktsionäril (kelleks olid kõnealusel ajal, nagu ka praegu, mõlemad kostjad ühiselt) teha otsus, millest ei ole aru saada, kui palju täpselt investeeritakse ja kuhu täpselt investeeritakse. Isegi, kui hageja ja kostjad oleksid loonud hageja poolt väidetava trusti, oleks tegemist tühise tehinguga.
15.Kostjad ostsid endale ja oma perele Londonisse kodu. Kostja 2, kes on koos kostjaga 1 hageja ainuaktsionär ja kellega kostja 1 oli kõnealusel ajal abielus, on inglise filoloog ning on kogu aeg huvi tundnud nii inglise keele kui Inglismaa (Suurbritannia, UK) vastu üldiselt. Võib öelda, et kostja 2 on kogu aeg tahtnud Inglismaal elada. Kostjal 2 oli Londonis vanatädi, kes aegade jooksul kostjaid materiaalselt aitas ning kes lõpuks pärandas kostjale 2 ka oma maja Londonis xxx’l. Kostjad tegid selle korda ning sellest sai nende esimene kodu Londonis.
16.Kostjate majandustegevus läks üldiselt edukalt ning kostjad, mitte hageja otsisid võimalust Londonisse veel kinnisvara soetada. Seda erinevatel kaalutlustel — kostjate kahe tütre võimalikuks koolitamiseks ja majutamiseks Inglismaal, tütardele kaasavaraks, perekonnale investeeringuks vmt. Oktoobris 2008 teatas kostja 2 kostjale 1 üsna, et tuleb ära osta ka xxx maja. Kostja 2, kes tegeles kostjate äriühingute rahalise poolega, kinnitas seejuures, et neile kuuluvatest äriühingutest (s.o. hageja ja AS A) on neil juba kogunenud ja on veel saada piisavalt raha, et endale veel ka selle maja ostmist lubada. Seejärel sisuliselt kohe ostsidki kostjad ka xxx’i ehk praeguses vaidluses kõne all oleva maja. Ca 3 aastat elasid mõlemad kostjad ja nende mõlemad tütred perena koos selles majas. Lapsed käisid Londonis koolis, kostjad elasid majas siis, kui nad Londonis olid.
17.Seda, et maja tegelikeks, lõplikeks ja kasusaajateks ostjateks olidki kostjad ning et kellelgi ei olnud kunagi mingit plaani või kokkulepet olla hageja usaldusisikuks või
hageja vara hoidjaks või omand millalgi hagejale üle anda, tõendab kostja asjas esitatud tõenditega.
18.Kui trust oleks olemas, oleks sellest olemas ka mingid tegelikud mõistlikud jäljed. Seda enam, et niisuguste „jälgede“ olemasolu on otseselt seadusest tulenev kohustus. Vaieldamatult kohustuslikeks ja selgeteks „jälgedeks“ peaksid olema eelkõige kostjate ja hageja vahelisele tehingule antud nõusolekud/heakskiidud. Nendest peaks ilmnema ka tehingu tingimused; praegu on meil olukord, kus väidetaval trustil justkui mingeid tingimusi ei olekski, peale selle, et kostjad peavad omandi hagejale andma. Tehing peaks vältimatult ja kohustuslikult kajastuma ka hageja majandusaasta aruannetes. Paraku pole ka aruannetes trustist mitte ainsamatki jälge. Isegi vastupidi — aruannetes jäetakse väga selgelt mulje, et mingit niisugust trusti ei ole olemas. Trusti puudumist on mõlemad kostjad kinnitanud ka oma Londoni advokaadile ja Ühendkuningriigile. Kostja II seisukoht
19.Kostja II on hageja nõude 30.01.2017 menetlusdokumendis õigeks võtnud. Kostja II on avaldanud, et on hageja juhatuse liikmena teadlik, et kinnisasi aadressil xxx, London, XXX, Suurbritannia osteti hageja raha eest ja menetlusosaliste eesmärk oli algusest peale kanda kinnisasja omandiõigus hiljem edasi hagejale. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Asjas puudub vaidlus, et 20.01.2009 osteti kinnisasi aadressil xxx, London, XXX, Suurbritannia ning see kanti maaregistrisse kostjate nimele. Asjaolu, et kinnistu on kostjate nimel, tõendab maaregistri väljavõte (kd I lk 128). Hageja on seisukohal, et kinnistu tegelik omanik on hageja, kuna kinnistu osteti hageja vahendite eest ning hageja ja kostjad olid sõlminud kinnistu soetamiseks trusti.
22.Hageja on esitanud nõude, milles palub tuvastada, et AS-il F on õigus nõuda kinnisasja xxx, London (XXX), Suurbritannia omandiõiguse üleandmist ja asendada kohtuotsusega X ja W tahteavaldused kohtuotsuse täitmiseks vajaliku tehingu sooritamiseks. Kohustada Xt andma xxx, London (XXX), Suurbritannia asuva ridaelamu valdus üle AS-ile F 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostja I vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja väidetud trusti ei ole kunagi sõlmitud ning kinnisasi kuulub kostjatele.
23.Kostja II on esitatud hagi 30.01.2017 menetlusdokumendis õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 kohaselt kohus ei ole õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtul jätta vastu võtmata kostja II esitatud hagi õigeksvõtt, kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, kuid kostja I ei ole hagi õigeks võtnud. Seega jätab kohus kostja II õigeksvõtu kooskõlas TsMS § 440 lõikega 4 vastu võtmata.
24.Võttes arvesse, et poolte vahel on vaidlus, millise riigi õigus kuulub käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele, lahendab kohus esmalt antud küsimuse. Kohus on seisukohal, et kohtul oleks alust rakendada Suurbritannia õigust juhul, kui leiaks
tuvastamist, et poolte vahel oli sõlmitud hageja väidetud trusti leping. Võttes arvesse, et 2008. aastal oli hageja Eestis registreeritud äriühing, mis tegutses Eestis, ning kostjad olid Eesti kodanikud, kes elasid Eestis, pidid hageja ja kostjad kooskõlas Eesti õigusega andma tahteavaldused trusti sõlmimiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et hageja ning kostjate vahel oli kokkulepe trusti sõlmimiseks, mistõttu puudub alus Suurbritannia õiguse kohaldamiseks ning kohus lahendab vaidluse Eesti õigusele tuginedes.
25.Kohus märgib, et kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lõikega 1 pidid pooled trusti sõlmimiseks väljendama vastavaid tahteavaldusi. Riigikohus on lahendis nr 2-18-9475 p-s 13.1 asunud seisukohale, et tahteavaldus on õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahte väljendamine. Antud juhul on hageja väitnud, et trusti loomist tõendab F AS ainuaktsionäri otsus (kd I lk 124), mille sisust ilmneb, et F AS otsustas 15.10.2008 investeerida F AS-ile kinnisvara ostmiseks Londonis, Suurbritannias 300 000-500 000 GBP suuruses summas F AS pangaarvel olevate finantsvahendite arvel. Otsus on tehtud teatavaks F AS nõukogu koosolekul 16.10.2008 ning selle on allkirjastanud D (nõukogu liige), K (nõukogu liige) ja X (nõukogu liige).
26.Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumendist ei ilmne, et hageja ja kostjad oleksid teinud tahteavalduse trusti moodustamiseks, kuna vastav dokument on küll allkirjastatud kostja I poolt, kuid mitte kostja II poolt. Samuti ei ilmne vastavast dokumendist, et hageja nõukogu, sealhulgas kostja I oleks oma tahet väljendanud, vaid sellest ilmneb üksnes, et hageja väidetav ainuaktsionäri otsus on hageja nõukogu liikmetele teatavaks tehtud. Kohus märgib, et 15.10.2008 kehtinud äriseadustiku redaktsiooni § 317 lg 8 kohaselt otsustas nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määras tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määras nõukogu aktsiaseltsi esindaja. Antud juhul puudub vaidlus, et kostja II oli 15.10.2008 hageja juhatuse liige, mis ilmneb ka hageja äriregistri väljavõttest (kd I lk 125-127). Seega juhul, kui hageja ja kostja II soovisid ühiselt tehingu teha, s.o leppida kokku trusti loomises, pidi hageja nõukogu selle kohta otsuse tegema. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et hageja nõukogu tegi otsuse, mis võimaldas hagejal oma juhatuse liikme ehk kostjaga II trusti sõlmimise tehingu teha, ning et selleks oli hageja nõukogu poolt määratud esindaja. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-9-16 p-s 35 rõhutanud, et just nõukogu otsustab ÄS § 317 lg 8 järgi juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused ning määrab ka aktsiaseltsi esindaja. Antud juhul ilmneb hageja esitatud tõenditest üksnes asjaolu, et hageja ainuaktsionär on otsustanud investeerida Londonis asuvasse kinnisvarasse ning sellest on hageja nõukogu järgmisel päeval teavitatud, kuid hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et hageja nõukogu oleks võtnud vastu otsuse, mis oleks kiitnud heaks hageja ja kostjate vahel trusti sõlmimise tehingu.
27.Täiendavalt märgib kohus, et tulenevalt 15.10.2008 kehtinud äriseadustiku (ÄS) redaktsiooni § 307 lg-st 3 on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Samuti sätestas ÄS § 318 lg 6, et aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohus
leiab, et antud juhul ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et hageja ja kostjate vahel väidetavalt sõlmitud trusti loomiseks oli olemas nii nõukogu nõusolek kui üldkoosoleku nõusolek, seega ka juhul, kui väidetava trusti loomine toimus, oli kõnealune tehing tühine ÄS § 307 lg 3 ja § 318 lg 6 alusel. Antud juhul ei olnud tegemist ka tavapärase majandustegevuse raamesse jääva tehinguga, kuna hageja igapäevane majandustegevus ei hõlmanud kinnisvaratehingute sooritamist.
28.Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et ka muud asjas esitatud tõendid kinnitavad, et vaidlusalust Londonis asuvat kinnisvara ei soetatud hagejale, vaid kostjad ostsid selle endale ja oma perekonnale ning väidetava trusti loomist ei toimunud. Nimelt ilmneb kostja II kontoväljavõttest (kd I lk 130), et just kostja II on tasunud 12.01.2009 Ormerodsi advokaadibüroole summa, mis oli tarvilik vaidlusaluse kinnisasja ostmiseks. Võttes arvesse, et kostjad olid kõnealusel ajal abielus, oli antud raha näol tegemist kostjate ühisvaraga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tasunud Ormerodsi advokaadibüroole kinnisvara soetamiseks vajaliku summa. Hageja on küll esitanud hageja pangakonto väljavõtte (kd I lk 131), millest ilmneb, et kostja II on hageja kontolt 12.01.2009 välja võtnud sularaha 4 925 000 krooni, kuid võttes arvesse, et nähtuvalt kostja II pangakonto väljavõttest on kostja II selle pannud enda arvele, mitte tasunud selle eest Londoni kinnisasja müügihinda, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks tasunud Londonis asuva kinnisvara eest. Asjaolu, et kostja II kui hageja juhatuse liige võis jätta hageja arvelt välja võetud summa korrektselt vormistamata, ei tähenda, et hageja oleks saanud nende esemete omanikus, mille kostja II enda arvelt tasus pärast seda, kui sinna oli sisse makstud ka hageja kontolt võetud raha.
29.Kohus märgib, et olukorras, kus hageja soovis saada Londonis asuva kinnisvara omanikuks, oli hagejal võimalik enda vahenditest nimetatud kinnisasja eest Ormerodsi advokaadibüroole otse tasuda ning samuti lasta ennast maaregistris vormistada kinnisasja omanikuks. Hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi asjaolu või tõendit, millest ilmneks, miks see ei olnud võimalik olukorras, kus hageja väidetavalt soovis kinnisasja omanikuks saada. Hageja on üksnes avaldanud, et esinesid formaalsed põhjused, mis takistasid hagejal ennast ametlikult omanikuks vormistamast, kuid ei ole selgitanud, milles need seisnesid. Seega peab kohus hageja väiteid, et hageja poolt kinnisvara eest tasumine ja enda omanikuna maaregistrisse kandmine olid formaalsetel põhjustel takistatud, põhjendamatuteks ja paljasõnalisteks.
30.Täiendavalt ilmneb Ormerods advokaadibüroo 02.10.2008 kirjast (kd II lk 65), et just kostjad, mitte hageja, on palunud ennast xxx kinnisvara omandamisel advokaadibürool esindada. Ka teisest Ormerods advokaadibüroo 02.10.2008 kirjast (kd II lk 68) nähtub, et just kostjad on büroo kliendid ning sõlmitavale tehingule kohalduvad kostjate kui tarbijatega seotud regulatsioonid. Kostjad on oma allkirjadega kinnitanud, et soovivad just sellistel tingimustel kinnisvara soetamise tehingut sõlmida (kd II lk 70 pöördel). Ormerodsi advokaadibüroo 22.12.2008 kirjast (kd II lk 74) ilmneb, et just kostjad ostavad kinnistu ning samuti on kostjad ise maksutagastusankeedil (kd II lk 75 pöördel) kinnitanud, et kostjad kui kinnistu ostjad ei tegutse kellegi teise nimel trusteena. Kohus on seisukohal, et kõik eelviidatud tõendid kinnitavad, et kinnistu soetamisel tegutsesid kostjad teadlikult ja läbivalt üksnes enda nimel ning hageja ei omanud mingit puutumist kinnisaja ostmisel, eriti võttes arvesse, et kostjad on üheselt mõistevalt eraldi välja toonud, et nad ei tegutse kellegi teise (sealhulgas hageja) nimel trusteena. Seega puudub kohtul igasugune alus asuda seisukohale, et kinnisasja soetamise hetkeks oli hageja ja kostjate vahel sõlmitud hageja väidetud trust.
31.Seoses hageja väitega, et tegemist oli tingliku trustiga ning see tekkis seaduse alusel, mitte hageja ja kostjate kokkuleppel, kuna hageja andis kinnisasja ostuks raha, märgib kohus, et ka nimetatud eeldus ei ole täidetud, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kinnistu ostuks andsid raha kostjad, kuna ostuhinna tasumine toimus kostja II kontolt. Kohus on juba selgitanud, et asjaolu, et kostja II võttis osa kinnistu tasumiseks tarvis läinud summast välja hageja kontolt ning pani selle seejärel enda kontole, ei tähenda, et hageja oleks saanud seejärel kõigi esemete, mille eest kostja II enda konto kaudu tasus, omanikuks. Kohtu hinnangul võib tegemist olla pigem olukorraga, kus kostja II jättis hageja kontolt välja võetud summa korrektselt vormistamata. Juhul, kui hageja oleks soovinud ostuhinna tasumise kaudu kinnistu omanikuks saada, oli hagejal igakülgne võimalus ise kinnistu ostuhind Ormerodsi advokaadibüroo arvele edastada.
32.Asjaolu, et Londonis asuvat kinnisvara ei ostetud hagejale, tõendavad ka hageja 2008. aasta majandusaasta aruanne (kd II lk 108-116), mille kohaselt on hagejal 31.12.2008 seisuga materiaalset põhivara 2 453 849 krooni, ning 2009. aasta majandusaasta aruanne (kd II lk 117-126), mille kohaselt on hagejal 31.12.2009 seisuga materiaalset põhivara 2 170 553 krooni. Seega ei ole 12.01.2009 ostetud kinnisvara kajastatud hageja materiaalse varana, mis kinnitab, et tegemist ei olnud hagejale soetatud varaga. Hageja on asunud seisukohale, et kinnistu kuulumist hagejale tõendab hageja 2016. aasta majandusaruanne, millest nähtuvalt on kinnistu ostuks kulunud summa hageja bilansis investeeringuna arvel. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja bilanssi on 7 aastat pärast kinnistu ostu kantud vaidlusalune summa investeeringuga, ei tõenda, et kinnisasi oleks soetatud hageja vahendite arvelt. Kohtu hinnangul viitab see pigem asjaolule, et hageja bilanssi kanti vastav summa tulenevalt asjaolust, et kostjate omavahelised suhted olid kõnealuseks ajaks olulisel määral halvenenud.
33.Ka asjas esitatud üürilepingud (kd II lk 84-88) kinnitavad, et vaidlusaluse kinnisasja omanikud on kostjad, kuna igas lepingus on kostja I või II või kostjad ühiselt nimetatud kinnisasja omanikena. Samuti on 26.05.2021 kohtuistungil tunnistajana vande all üle kuutatud T, kes on kostjate tütar, andnud ütluseid, et xxx maja omandati tema vanemate soovil, et investeerida Inglismaal perekonna jaoks kinnisvarasse. Tunnistaja on avaldanud, et kinnisasi üüriti hiljem välja ning ükski üürnikest ei ole üüri maksnud kellelegi teisele kui kostjatele. Tunnistajale teada olevalt ei ole hageja kõnealusega kinnistuga seoses mingeid kulusid kandnud, hoone osteti ja renoveeriti kostjate säästudest ja dividendide eest. Kohus märgib, et seega on kõik kinnistuga seotud tehingud teinud üksnes kostjad ning üksnes kostjad on kandnud ka kõik kinnisasjaga seotud kulutused ja saanud kinnisasjast lähtuva tulu.
34.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna asjas ei ole esitatud asjaolusid või tõeneid, millest ilmneks, et hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud trust ning tegemist oli kehtiva kokkuleppega või et tekkinud oleks tinglik trust sõltumata hageja ja kostjate kokkuleppest. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et vaidlusalune kinnistu osteti hageja vahenditest ning hageja jaoks. Seega tuleb rahuldamata jätta hageja nõue tuvastada, et AS-il F on õigus nõuda kinnisasja xxx, London (XXX), Suurbritannia omandiõiguse üleandmist ja asendada kohtuotsusega X ja W tahteavaldus kohtuotsuse täitmiseks vajaliku tehingu sooritamiseks. Võttes arvesse, et kohus jätab hageja tuvastusnõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja poolt kostja I osas esitatud nõue valduse vabastamiseks, kuna valduse
vabastamise nõuet oleks kohtul olnud alust asuda analüüsima üksnes juhul, kui oleks leidnud tuvastamist, et hageja on kinnisasja omanik.
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 125 ja 132 lg 4 p 1 alusel on hagihind 1 295 153,10 eurot. Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.