Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-17-6419
Kohtuasi
Aktsiaseltsi ALLECTO hagi X ja Y vastu omandiõiguse tunnustamiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2022 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi ALLECTO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts ALLECTO (registrikood 10087290), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
menetluskulude
Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.10.2022 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-17-6419 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi ALLECTO (hageja) hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu omandiõiguse tunnustamiseks, nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Harju Maakohus jättis 21.06.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.02.2022 otsusega Harju Maakohtu 21.06.2021 otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 12.09.2022 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme kulud hageja kanda. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 12.09.2022.
3.Kostja I esitas 26.05.2021 ja 13.01.2022 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad kostja I menetluskulud õigusabikuludest 16 395 eurot, millele lisanduvad istungitel esindamise kulud, s.o kokku 16 782 eurot.
4.Kostja II esitas 26.05.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja II menetluskulud õigusabikuludest 10 537,50 eurot, millele lisanduvad maakohtu istungil esindamise kulud, s.o kokku 10 793,28 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 istungil kinnitas kostja II, et ei esita menetluskulude taotlust.
5.Hageja leidis, et kostja I on kohtumenetluse põhjustanud ja esitanud selles menetluse takistamise eesmärgil suures mahus põhjendamatuid väiteid ja alusetuid taotluseid.
5.1.Kostja I esitas taotluse hageja esindusõiguse kontrollimiseks olukorras, kus hagejat esindas vandeadvokaadist esindaja. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja I taotlus oli põhjendamatu. Seetõttu on asjakohatud ja kostja I enda poolt põhjustatud tema 15.11.2017, 16.11.2017, 25.11.2017, 26.11.2017, 27.11.2017, 28.11.2017, 24.01.2018, 22.02.2018, 23.02.2018 ja 23.03.2018 menetluskulude kirjed kokku mahus 17,33 tundi.
5.2.Kostja I esitas võltsituse vastuväite dokumendile, mille ta ekspertiisiakti kohaselt oli ise allkirjastanud, tegutsedes seega üheselt pahatahtlikult ja menetluse venitamise eesmärgil. Seega peaks ekspertiisikulu jääma igal juhul kostja I kanda, samuti kõik ekspertiisiga seotud esindajakulud. Seetõttu on asjakohatud ja kostja I enda poolt põhjustatud tema 09–11.04.2018 (osaliselt), 17.10.2018, 18.10.2018, 29.10.2018, 12.12.2018, 17.12.2018, 2.01.2019, 23.01.2019, 22.03.2019, 02.04.2019, 28.05.2019, 29.05.2019, 05.06.2019, 30.10.2019, 11.11.2019 ja 12.11.2019 menetluskulude kirjed kokku mahus 14,5 tundi.
5.3.Kostja I kulutas hagivastuse koostamisele (sh hagi analüüs, tõendite analüüs ja kostja vastuse koostamine) 12,16 tundi. Arvestades, et hagivastuse sisu oli kõigi hageja väidete eitamine, ei saanud sellise positsiooni kujundamine ja hagivastuse koostamine võtta rohkem kui 6 tundi.
2-17-6419
5.4.Kostja I kulutas kahel korral istungiks valmistumiseks kokku 9 tundi. Arvestades, et asjas ei ole esitatud väga mahukalt asja sisulist lahendamist puudutavaid dokumente, on mõistlik kulu kuni 4 tundi kahe istungi peale kokku.
5.5.Ülejäänud osas palub hageja hinnata kostja I tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1.
menetluskulusid
vastavalt
Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas 24.10.2022 määrusega kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 15 927 eurot ja viivise ning kostja II kasuks menetluskulud 10 373,38 eurot ja viivise.
7.Maakohus asus seisukohale, et kostja I esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 26.03.2018–11.04.2018 kohtumiseks kliendiga menetlusliku olukorra arutamiseks, asjaolude täpsustamiseks, tõendite väljaselgitamiseks, läbivaatamiseks ja analüüsiks, hagiavalduse analüüsiks ja kostja vastuse ettevalmistamiseks kokku 16 tundi 10 minutit. Kohus pidas kostja I esindaja eelnimetatud toiminguid põhjendatuks kokku 14 tunni 10 minuti ulatuses, võttes arvesse hagiavalduse ning kostja I vastuse sisu ja mahtu, kostja vastuse esitamisele eelnenud menetlust ning asjaolu, et kostja I esindaja on ka 14.11.2017 nimetatud ajakulu hagiavalduse analüüsimisega seoses.
8.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal perioodil 01.06.2018– 06.07.2018 hageja 31.05.2018 menetlusdokumendi esmaseks analüüsiks, kliendile kommentaaride ja täpsustavate küsimuste koostamiseks, esmaseks tutvumiseks kostja II 26.06.2018 menetlusdokumendiga ja kommentaarideks kliendile, hageja 31.05.2018 ja kostja II 26.06.2018 menetlusdokumentidele vastuse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja e-toimiku kaudu esitamiseks 7 tundi 15 minutit. Kohus pidas kostja I esindaja eelnimetatud toiminguid põhjendatuks 6 tunni ulatuses, võttes arvesse esitatud dokumentide sisu ja mahtu.
9.Kostja I lepingulisel esindajal kulus 2 tundi 30 minutit seoses kostja II taotlusele tunnistajate ülekuulamiseks vastuse koostamisega ja telefoninõupidamisega kliendiga perioodil 29.01.2019–31.01.2019. Võttes arvesse kostja II taotluse sisu ja kostja I vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostja I ajakulu sisaldab ka esindatavaga suhtlemist, pidas kohus kostja I eelnimetatud toiminguid põhjendatuks 2 tunni ulatuses.
10.Kostja I lepingulisel esindajal kulus 14.12.2020 hageja 03.12.2020 menetlusdokumendiga ja kostja II 14.12.2020 menetlusdokumendiga tutvumiseks, seisukohtade koostamiseks ja e-toimiku kaudu kohtule esitamiseks ning kohtuistungiks ettevalmistumiseks 4 tundi. Kohus pidas eelnimetatud kostja I menetlustoiminguid põhjendatuks üksnes 3 tunni ulatuses, võttes arvesse esitatud menetlusdokumentide sisu, sh, et kostja II taotles istungi edasilükkamist, ning asjaolu, et kostja I esindaja on 03.12.2020 samuti tutvunud hageja menetlusdokumendiga.
11.Ülejäänud kostja I lepingulise esindaja toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid.
12.Maakohus pidas põhjendatuks kliendiga suhtlemise ajakulu, kuna esindajal tuleb menetluses järgida esitatava huve. Kohtu hinnangul oli põhjendatud 25.05.2021 kohtuistungiks
2-17-6419 ettevalmistuse ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 5 tunni ulatuses, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja materjalide mahtu.
13.Kokku pidas kohus põhjendatuks kostja I esindaja toiminguid ja nendeks kulunud aega kokku 88 tunni 29 minuti ulatuses.
14.Vastuseks hageja vastuväitele kostja I menetluskulude osas, mis on kantud seoses hageja esindusõiguse kontrollimisega, märkis maakohus, et ei pea põhjendamatuks kõiki kostja I toiminguid, mis on tehtud seoses hageja esindusõiguse kontrollimisega, kuivõrd kohus on kostja I taotlusel pidanud vajalikuks hageja esindaja esindusõiguse kontrollimist ja on esindusõigust kontrollinud.
15.Maakohus pidas põhjendatuks kõigi ekspertiisiga seotud menetluskulude kostja I kanda jätmist, kuivõrd kohus on määranud ekspertiisi hageja taotlusel ning kohtu hinnangul ei saa kostja I käitumist pidada pahatahtlikuks menetluse venitamiseks üksnes seetõttu, et kostja I on vaidlustanud enda allkirja ainuaktsionäride otsusel.
16.Kostja I esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Arvestades, et kostja I esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga) on 88 tundi 29 minutit, on kostja I esindaja õigusabiteenuse kulud 15 927 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jättis rahuldamata kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 855 euro ulatuses.
17.Kostja II menetluskulude osas asus maakohus seisukohale, et kostja II esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kodus pidas põhjendatuks kostja II esindaja toiminguid ja nendeks kulunud aega kokku 61,18 tunni ulatuses. Kostja II esindaja tunnitasud vahemikus 134,6154 eurot kuni 145 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlikud ja jäävad turuhinna raamidesse. Seega pidas maakohus põhjendatuks hüvitada kostja II esindaja õigusabiteenuse kulud 10 373,38 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jättis rahuldamata kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 419,90 euro ulatuses. Määruskaebus
18.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise osas ja teha uue määruse, millega vähendada hagejalt kostja I kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähemalt 8985 euro võrra.
19.Põhjendatud ei ole kostja I kulud seoses hageja esindaja esindusõiguse kontrollimisega. Ringkonnakohus kinnitas, et kostja I taotlus hageja esindaja esindusõiguse kontrollimiseks oli põhjendamatu. Maakohus selgitas vaidlustatud määruses, et ei pea põhjendamatuks kõiki kostja I toiminguid, mis on tehtud seoses hageja esindusõiguse kontrollimisega, kuid vaatamata sellele mõistis maakohus kõnealuse kulu hagejalt täies ulatuses välja. Eeltoodut arvestades tuleb vähendada kostja I lepingulise esindaja kulu 1695 euro võrra (9 tundi 25 minutit). Seejuures on 26.11.2017 ajakulu seotud kostja I lepingulise esindaja ja tema kolleegide vahelise nõupidamisega, milline kulu ei ole põhjendatud.
20.Maakohus mõistis põhjendamatult hagejalt välja kostja I menetluskulud seoses lepingulise esindaja ja esindatava suhtlusega. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei kuulu lepingulise esindaja ja esindatava vahelise suhtluse kulud hüvitamisele. Arvestades kuluridade selgitusi, ei ole
2-17-6419 hagejal võimalik nimetada täpset summat, millises ulatuses on tegemist põhjendamatu kuluga. Lepingulise esindaja ja esindatava vahelise suhtlusega seonduv kulu on kokku 2970 eurot.
21.Põhjendamatud on ekspertiisiga seonduvad lepingulise esindaja kulud, sest ekspertiisiga on ümber lükatud kostja I väide justkui oleks hageja nõukogu 16.10.2008 otsus võltsitud. TsMS § 169 lg-st 3 tulenevalt peab ekspertiisiga seonduva kulu seega kandma kostja I. Kokku on ekspertiisiga seonduvate toimingute ajakulu 15 tundi 20 min, s.o 2760 eurot.
22.Põhjendamatu on kostja I lepingulise esindaja 23.02.2018 ajakulu ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks. Määruse põhjenduste osa pikkus on üks lehekülg, mistõttu ei ole määrusega tutvumise ja kliendile selgituste edastamise põhjendatud ajakulu 55 minutit.
23.Põhjendamatu on kostja I lepingulise esindaja kulu istungiteks ettevalmistumisel. 14.12.2020, 25.05.2021 ja 13.01.2022 kirjetest nähtuvalt on kaheks istungiks ettevalmistumise ajakulu kokku 11 tundi 45 minutit. Maakohtu istungiks ettevalmistumise kulud on dubleeritud, kuivõrd kostja I lepinguline esindaja valmistus istungiks nii 14.12.2020 kui 25.05.2021. Olgugi, et istung lükkus edasi, tuleb arvestada, et kostja I lepinguline esindaja valmistus juba esimeseks istungiks. Edasilükkunud istungiks ettevalmistuse kulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, et lepinguline esindaja on juba vaidluse asjaolud läbi töötanud. Arvestades, et ringkonnakohtu istungiks on lepinguline esindaja vaidluse juba kaks korda läbi töötanud, ei ole põhjendatud ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tundi 45 minutit. Ühtlasi tuleb istungiks ettevalmistamise kulu vajalikkuse hindamisel lähtuda väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt on mõistlikuks ajaks peetud ühte tundi. Seetõttu palub hageja vähendada istungiteks ettevalmistamise ajakulu kahe tunnini, s.o 1395 euro võrra. Menetluse edasine käik
24.Kostja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
27.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis välja hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitise 15 927 eurot ja kostja II kasuks menetluskulude hüvitise 10 373,38 eurot ning viivise. Hageja vaidlustas maakohtu määruse kostja I menetluskulusid puudutavas osas ja palub väljamõistetavaid kulusid vähendada täiendavalt 8985 euro võrra, s.t vaidlustab kostja I menetluskulud osas, milles need mõisteti hagejalt välja 6942 eurot ületavas osas (15 927 – 8985). Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse
2-17-6419 eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
29.Hageja leiab määruskaebuses, et maakohtu poolt kindlaksmääratud ja kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja menetluskulusid tuleb täiendavalt vähendada vähemalt 8985 euro võrra. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja I lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja mõistnud välja vaid põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
30.Kõikide määruskaebuses esile toodud menetlustoimingute, mille ajakulu kärpimist hageja täiendavalt taotleb, vajalikkust ja ajakulu põhjendatust on maakohus piisavalt põhjalikult hinnanud. Maakohtu järeldus põhineb kostjale I osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8). Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda ning vastuseks määruskaebusele selgitab järgmist.
31.Hageja on seisukohal, et nii hageja esindusõiguse vaidlustamise kui ka ekspertiisiga seonduvad kostja I kulud tuleb TsMS § 169 lg-le 3 viidates jätta kostja I kanda, kuna mõlemas osas olid kostja I väited ja taotlused põhjendamatud.
31.1.TsMS § 169 lg 3 reguleerib menetluskulude jaotust. See tähendab, et nimetatud sätte alusel saab edutust taotlusest tingitud kulud jätta taotluse esitaja kanda menetluskulude jaotamisel. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa enam TsMS § 169 lg 3 kohaldada ja menetluskulude jaotust muuta. Toimikust nähtuvalt taotles hageja oma 24.11.2017 menetlusdokumendis kostja I kulude jätmist sõltumata menetluse tulemusest kostja I kanda (I kd, tl 184). Kui maakohus hageja taotlust ei rahuldanud ja jättis otsusega kõik kulud hageja kanda, oleks hagejal tulnud menetluskulude jaotust otsustele esitatud kaebustes vaidlustada. Hageja oleks pidanud maa- ja ringkonnakohtu otsuste vaidlustamisel selgelt esile tooma ja põhjendama, miks tema hinnangul on nende konkreetsete menetluskulude osas põhjendatud kohaldada TsMS § 169 lg 3. Hageja seda ei teinud.
2-17-6419
31.2.Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil. Menetlusosalisel on õigus enda huvide kaitseks esitada erinevaid kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks. Üksnes ilmselgelt asjakohatu menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud. Ilmselgelt asjakohatuteks ja põhjendamatuteks ei saa pidada kostja I menetlusdokumente ja taotlusi ei seoses hageja esindusõiguse vaidlustamisega ega ka enda allkirja vaidlustamisega ainuaktsionäri otsusel.
31.3.Vastuses määruskaebusele on kostja I veenvalt selgitanud, miks oli 26.11.2017 vajalik kostja I lepingulise esindaja ja tema kolleegide vaheline nõupidamine. Ringkonnakohtu hinnangul oli praeguses vaidluses menetluse algstaadiumis põhjendatud lepingulise esindaja nõupidamine kolleegidega tulenevalt sellest, et kostjate vahel oli kohtuvaidlus ka ühisvara jagamiseks. Arvestades, et märgitud ajakulu 2 tundi 15 minutit hõlmas lisaks nõupidamisele ka hageja volitusi selgitavale menetlusdokumendile omapoolsete seisukohtade koostamist ja kliendi esitatud materjalidega seonduvat tööd, on märgitud ajakulu mõistlik ja põhjendatud.
32.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I menetluskulud seoses lepingulise esindaja ja esindatava suhtlusega on põhjendamatud.
32.1.Kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Eelduslikult ei saa esindaja klienti esindada omavahelise suhtluseta. Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud ja ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda.
32.2.Hageja on viidanud Riigikohtu seisukohale tsiviilasjades nr 2-18-10073 ja nr 2-17-12857 tehtud lahendites. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus Riigikohus viidatud lahendites konkreetsete vaidluste asjaoludest. Tegemist ei ole senise seisukoha põhimõttelise muutmisega. Viidatud Riigikohtu seisukoht on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus ei saa konkreetsel ajavahemikul nõupidamist ja seisukoha kujundamist toimikust nähtuvate menetlustoimingutega otseselt seostada, mistõttu ei saa eeldada ka sellise kulu hüvitamist vastaspoolelt. Praeguses asjas oli vaidluse asjaolusid arvestades esindaja ja kliendi vaheline suhtlus põhjendatud. Seejuures märgib ringkonnakohus, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on suhtlus kliendiga olnud mõistlikus mahus ja seostatav konkreetsete menetlusdokumentide ja -toimingutega.
33.Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2018 määruse analüüsimise ajakulu 55 minutit on põhjendatud, arvestades määruse sisu. Üksnes määruse põhjendava osa pikkuse järgi ei ole mõistliku ajakulu hindamine õige. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi läbivaatamata jätmise määruse, siis tuli kostja I lepingulisel esindajal mitte ainult tutvuda, vaid ka analüüsida määruse põhjendusi. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et ajakulu peaks olema väiksem.
34.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et kostja I lepingulise esindaja kulu kohtuistungiteks ettevalmistumisel on olnud põhjendamatu.
34.1.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kostja I lepinguline esindaja 14.12.2020 tutvus hageja 03.12.2020 menetlusdokumendiga ja kostja II 14.12.2020 menetlusdokumendiga,
2-17-6419 koostas seisukohad ning ettevalmistus kohtuistungiks, kulutades kõigiks toiminguteks kokku 4 tundi. Maakohus vähendas nimetatud toimingute ajakulu 1 tunni võrra, võttes muu hulgas arvesse, et istung lükkus edasi. Seega ei ole istungiks ettevalmistumise aega hüvitatud topelt ja hageja on määruskaebuses ekslikul seisukohal, et maakohus pidas põhjendatuks kostja I lepingulise esindaja istungiks ettevalmistust 4 tunni ulatuses detsembris 2020. Arvestades, et istung toimus alles poole aasta pärast (26.05.2021), siis on maakohus põhjendatult pidanud vajalikuks kuluks 25.05.2021 kohtuistungiks ettevalmistumisel ja menetluskulude nimekirja koostamisel 5 tundi.
34.2.Samamoodi ei ole põhjendatud hageja seisukoht apellatsioonimenetluses 13.01.2022 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamise osas. Istungiks ettevalmistumisega seonduva ajakulu, nagu iga teise menetlustoimingu, põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus TsMS § 175 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et istungiks ettevalmistamise ajakulu vajalikkuse hindamisel on väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt tuleb mõistlikuks ajaks pidada ühte tundi. Kohus arvestab iga vaidluse mahtu ja keerukust ning otsustab asja materjalide alusel, milline ajakulu on olnud selleks konkreetseks istungiks ettevalmistumiseks vajalik. Kuivõrd menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, siis ei saa eeldada, et esindaja tuleb kohtuistungile ettevalmistumata või on olnud ettevalmistumisel ajaliselt piiratud.
35.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
36.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.