R. J. hagi Aktsiaselts MeP Trans vastu tuvastada, et tööleping ei ole erakorralise ülesütlemisega lõppenud alates 20.01.2020 ja lugeda töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping töötaja soovil alates 20.01.2019 ja välja mõista hüvitis summas 4 264,05 eurot 7 764,05 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. J. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Andrei Vesterinen (Vesterinen Partnerid, Lootsi tn 11, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Aktsiaselts MeP Trans (registrikood 10037205, asukoht Mõisa tn 4, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman (GLIKMAN ALVIN OÜ, Maakri 25, Tallinn; e-post [email protected])
Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata R. J. hagi Aktsiaselts MeP Trans vastu tuvastada, et tööleping ei ole erakorralise ülesütlemisega lõppenud alates 20.01.2020.a ja lugeda töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping töötaja soovil alates 20.01.2019.a ja välja mõista hüvitis summas 4 264,05 eurot.
2.Jätta menetluskulud R. J. kanda.
3.Välja mõista R. J.’ilt Aktsiaselts MeP Trans kasuks menetluskulu summas 1024 eurot.
Välja mõista R. J.’ilt Aktsiaselts MeP Trans kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1024 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.R. J. (edaspidi hageja) esitas 26.06.2020 Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr xxxx läbivaatamiseks hagimenetluses. Nimelt vaidlustab hageja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 29.05.2020 otsust nr xxxx, mille kohaselt jäeti rahuldamata R. J.i avaldus Aktsiaseltsi MeP Trans vastu.
2.Kohus on 08.07.2020 kohtumäärusega andnud hagejale tähtaja esitada oma nõuded Aktsiaseltsi MeP Trans vastu hagiavalduses ettenähtud vormis.
3.Seoses kohtunik Ann Meriluht pikaajalise eemal viibimisega on asi antud kohtunik Janek Väli menetlusse. Seega on kohtukoosseis vahetunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Hageja nõuded ja põhjendused
4.R. J. esitas 23.07.2020 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi MeP Trans vastu tuvastada, et vastavalt TLS § 107 lg 1 ei ole tööleping erakorralise ülesütlemisega lõppenud alates 20.01.2020 ja lugeda töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping töötaja soovil alates 20.01.2019 ja välja mõista TLS § 109 lg 1 teisest lausest tulenevalt hüvitis summas 4 264,05 eurot (neto).
4.1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 06.08.2018 xxxx ametikohal. 2019 aasta keskmine hageja töötasu oli summas 1 421,35 eurot.
4.2.Kostja proovis pikemat aega leida põhjust töötaja vallandamiseks, kuivõrd hageja soovis jõuda õigluseni seoses enda palga küsimusest. Kostja ei väljastanud hagejale palgalehti.
4.3.Kostja rikkus hagejaga sõlmitud töölepingut, kuivõrd ei andnud hagejale tööd. Kostja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu üles alates 20.12.2019. Vaidlus on selles, kas tööandja teavitas töötajat töölepingu ülesütlemise kohta 10.12.2019 või 20.12.2019. Hageja on seisukohal, et tööandja töölepingu ülesütlemise avaldus oli edasilükkava tingimusega.
4.4.Seisuga 20.01.2020 ei ole tööandja teinud vastavat märget töölepingu lõpetamise kohta töötamise registris ja märge tööandja poolt töötamise registris oli tehtud alles 27.02.2020. Seega hageja ei teadnud, kas töölepingu lõpetamine leiab aset 20.12.2019 või mitte. Sellest sai ta teada alles 20.12.2019.
4.5.Kuna töölepingu lõpetamine ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ning on tühine, annab see töötajale põhjendatud aluse nõuda lepingu lõpetamist TLS § 107 lg 1 alusel ning hüvitise nõudmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. TLS § 109 lg 1 teine lause sätestab, et kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
4.6.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on lasknud mööda kohtusse pöördumise tähtaja.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt esindajakulu summas 1 680 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja põhjendused ja vastuväited
6.Kostja hageja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
6.1.Hageja on möödalasknud kohtusse pöördumise tähtaja. Töövaidluskomisjoni otsus tehti 29.05.2020 ja toimetati koheselt pooltele kätte.
6.2.TLS § 105 lg. 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja laskis selle tähtaja mööda.
6.3.Hageja ei vaidlusta iseenesest TVK 29.05.2020 otsust nr. xxxx selle kohta, et hagejale toimetati ülesütlemisavaldus kätte enam, kui 30 päeva enne 20.01.2020 avalduse töövaidluskomisjonile esitamist. Hageja pole nõus TVK poolse õigusliku tõlgendusega, millisest ajast tuleb kaebetähtaega lugeda – kas alates ülesütlemisavaldusest või siis töölepingu lõppemise ajast.
6.4.Jääb mõistetamatuks, millel põhineb hageja rahalise nõude arvestus. Vastavalt töölepingu p. 4.1. oli hageja palk 1 480 eurot kuus bruto, millest lahutatakse maksud. Millisel alusel lähtutakse 11 kuu keskmise arvestusest on ebaselge. Hagist võib aru saada, et õige ülesütlemine saanuks toimuda 2 kuu möödudes. Hageja oli kostja juures töötanud alla 1,5 aasta. Alternatiivselt, arvestades hageja käitumist taotleme hüvitise vähendamist nullini (TLS § 109 lg 2).
7.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1 497,60 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping ning, et kostja on lõpetanud hagejaga töösuhte. Vaidlus on selles, kas kostjapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine ning kas hagejal on õigus saada hüvitist. Lisaks on kostja asunud seisukohale, et esitatud hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele, kuivõrd nii hagi kui ka töövaidluskomisjonile esitatud avaldus on esitatud pärast 30 päevase tähtaja möödumist 10.12.2019 ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest.
11.Töölepinguseaduse (TLS) § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või
tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama.
11.1.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 06.08.2018 tööleping, millise kohaselt asus hageja tööle ekspediitori ametikohale määramata ajaks (t lk 20-21).
11.2.Samuti ei ole vaidlust, et kostja edastas hagejale 10.12.2019 e-kirja, millise kohaselt soovib kostja lõpetada hagejaga töölepingu 20.12.20219 seoses sellega, et hageja tegevus on pannud kahtluse alla ettevõtte maine. Kostja on teinud hagejale ettepaneku lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Hagejal palutakse ilmuda kontorisse tööajal, et lahendada antud olukord. Juhul, kui hageja ei ilmu, siis lõpetatakse temaga sõlmitud tööleping ühepoolselt 20.12.2019 (t lk 22).
11.3.Hageja on 10.12.2019 tagastanud kostjale tööandja vara, s.h uksekaardi (t lk 56) ning peale seda tööandja juurde ilmunud ei ole.
11.4.Pooled ei vaidle selle üle, et 10.12.2019 edastatud e-kirja puhul oli tegemist ülesütlemisavaldusega.
12.TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning lg 2 järgi kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
12.1.Kostja poolt 10.12.2019 hagejale edastatud e-kirjas selgitanud, et vastavalt 21.11.2019 kohtumisel suuliselt öeldule, soovib tööandja töötajaga sõlmitud töölepingu lõpetada 20.12.2019 seoses sellega, et hageja tegevus on pannud kahtluse alla ettevõtte maine (t lk 22).
12.2.Vaidlus on pooltel selle üle, kas hageja sai kostjapoolsest 10.12.2019 koostatud ülesütlemisavaldusest teada 10.12.2019 või 20.12.2019.
12.3.Hageja on seisukohal, et ta sai teada ülesütlemisavaldusest 20.12.2019. Kostja vastava seisukohaga ei nõustu. Töövaidluskomisjoni poolt kohtule edastatud toimikust nähtub, et hageja on 10.12.2019 kostja e-kirja printinud välja 17.12.2019 (digitoimik lk 460). Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja ei teadnud poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemisest enne 20.12.2019, kuivõrd ta on ise 10.12.2019 tagastanud kostjale vajalikud töövahendid, s.h arvuti ja kontori uksekaardi (t lk 22).
12.4.Hageja on avaldanud, et mõistis 10.12.2019 töölepingu ülesütlemisavaldust selliselt, et kui hageja 20.12.2019 tööle ei ilmu, on töösuhe lõppenud 20.12.2019.
13.Vastavalt TLS § 105 lg 1 peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
13.1.Kostja on asunud seisukohale, et TLS § 105 lg 1 kohaselt lõpeb vaidlustamistähtaeg 30 kalendripäeva möödudes arvates ülesütlemisavalduse saamisest, mitte töölepingu lõppemise kuupäevast. Kohus nõustub vastava kostja seisukohaga. Seega oleks hageja pidanud esitama nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest arvates.
13.2.Riigikohus 15.06.2020 kohtuotsuses asjas nr 2-18-7821 punktis 14 märkinud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kes on saanud kätte teise poole vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse (Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 14). Kuna kostja ei vaidlustanud hageja erakorralist ülesütlemist, on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 järgi algusest peale kehtiv ja tööleping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
13.3.Riigikohus 08.05.2019 on kohtuotsuses asjas nr 2-17-9268 punktis 18.2 selgitanud, et olukorras, kus ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja seega ka kehtivaks muutunud, on teisel poolel TLS §-de 105 ja 106 järgi õigus vaidlustada ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Kui ülesütlemise tühisuse tuvastamise avaldust või hagi selle tähtaja jooksul ei esitata või esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
13.4.Kohus on seisukohal, et asja materjalidest järeldub, et hageja tutvus ülesütlemisavaldusega enne 20.12.2019, s.o tõenäoliselt 10.12.2019 kui tagastas kostjale töövahendid, kuid kindlasti 17.12.2019 kui on printinud välja ülesütlemisavalduse. Seega ei ole hageja järginud 20.01.2020 töövaidluskomisjonile töövaidlusavaldust esitades TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaega, avaldus on esitatud hilinenult ning kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldus on vastavalt TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ja pooltevaheline tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval ehk 20.12.2019.
14.Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud avaldus töövaidluskomisjoni 29.05.2020 otsuse vaidlustamiseks, on esitatud hilinenult. Hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
14.1.Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.
14.2.Töövaidlusasja nr xxxx toimikust nähtub, et hageja esindajale on 29.05.2020 töövaidluskomisjoni otsus toimetatud kätte 29.05.2020 (digitoimik lk 719) ning seega oli kohtusse pöördumise tähtajaks 29.06.2020. Hageja on avalduse, millise kohaselt vaidlustatakse eelpool viidatud töövaidluskomisjoni otsus, esitatud kohtusse 26.06.2020 (t lk 1). Seega on hageja kohtu poole pöördunud seaduses sätestatud tähtaega järgides.
15.Kuivõrd kohus on jätnud rahuldamata hageja nõude, millise kohaselt palutakse tuvastada, et tööleping ei ole erakorralise ülesütlemisega lõppenud, siis ei anna kohus hinnangut hageja hüvitise summas 4 264,05 euro nõudele.
16.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on hagihind 7 764,05 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
19.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud R. J. kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
20.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 497,60 eurot (t lk 80-81, 88). Hageja leiab, et kostja õigusabi töötunnimahuga 11 tundi 42 minutit ei ole antud asjas proportsionaalne (t lk 86).
21.Kostja esindaja tunnitasu määr on 128 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-182-14). Tunnitasumäär ei ole ka hageja vaidlustanud.
22.Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja teinud järgmised toimingud: 23.04.2021 töö menetluskulu nimekirjaga (faktilist aega on lühendatud) 0:30 tundi; 23.04.2021 töö kohtumääruses märgitud lõppseisukohtadega, projekt 4 lk. saadetud kliendile) 54 minutit; 22.04.2021 töö kohtumääruses märgitud lõppseisukohtadega 1 tund 54 minutit; 12.01.2021 taotlus kohtule seoses hageja poolt kohtunõud täitmata jätmise ja õiguslike tagajärgedega 24 minutit; 28.09.2020 E-toimiku külastus, tutvumine menetlusdokument, kiri kliendile 6 minutit; 25.09.2020 töö hagivastusega, eelnevalt kirjavahetus. Hagivastus 9 lk. koos lisadega ja täiendava lisaga edastatud e-toimiku kaudu, kättesaamiskinnitus saadud. Aega on kliendi kasuks lühendatud 2 tundi; töö hagivastusega, vaheprojekt edastatud kliendile kooskõlastamiseks. Hagilisad komplekteeritud 2 tundi 36 minutit; 11.09.2020 töö hagivastusega 1 tund 24 minutit; 07.09.2020 töö hagivastusega 1 tund 42 minutit; 26.08.2020 taotlus kohtule e-toimiku ligipääsu saamiseks, konsultatsioonid kliendiga positsiooni teemal, dokumentide ülevaatamine klient 24 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 11 tundi 42 minutit.
22.1.Hageja leiab, et põhjendatud kostja esindaja ajakulu hagivastuse koostamisele on maksimaalselt 3 tundi. Samuti leiab hageja, et 12.01.2021 ajakulu põhjendatud ei ole, kuivõrd kohus ei ole sellist seisukohta küsinud. 23.04.2021 ajakulu lõppseisukohtade koostamiseks on põhjendatud 30 minuti ulatuses.
22.2.Kohus nõustub antud juhul hageja esindaja seisukohaga, et kostja esindaja ajakulu on ülepaisutatud arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning vaidluse keerukust. Kohus peab põhjendatuks kostja esindaja ajakuluks antud vaidluses kokku 8 tundi, s.o üks tööpäev.
23.Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1 024 eurot (8 tundi x 128 eurot).
24.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.