Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens
Kohtuasi
Jaak Kallavuse hagi Aiki Zilinski vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aiki Zilinski kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Jaak Kallavus, esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Kostja Aiki Zilinski, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
Asja läbivaatamise kuupäev
31. mai 2021. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5019 osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta apellatsioonimenetluse kulud Jaak Kallavuse kanda.
3.Jätta kassatsioonimenetluse kulud Jaak Kallavuse kanda.
4.Saata asi apellatsioonija kassatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks Tartu Ringkonnakohtule.
5.Rahuldada kassatsioonkaebus.
6.Määrata OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo vandeadvokaadi Anti Aasmaa tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 324 eurot (sh käibemaks).
1.Jaak Kallavus (hageja) esitas 1. aprillil 2020 Aiki Zilinski (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
2-20-5019 Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus 25. novembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6855 hagejalt välja menetluskulu 1255 eurot riigituludesse ja 576 eurot kostja kasuks. Maakohus määras, et hageja peab menetluskulud hüvitama osadena 12 kuu jooksul, tasudes iga kuu riigituludesse 104 eurot 58 senti (kuni 1255 euro tasumiseni) ja kostja pangakontole 48 eurot (kuni 576 euro tasumiseni). Maakohus väljastas hagejale makseinfo menetluskulude kohta tervikuna, mistõttu tasus hageja kostjale ettenähtud 48 eurot kuus riigituludesse, mitte kostjale. Kuna kostjale ei laekunud raha, alustas kohtutäitur 11. veebruaril 2020 kostja avalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust. Täitemenetluse korraldamiseks ei ole õiguslikku alust, sest kuigi kostja ei ole raha saanud, täitis hageja oma kohustused kohtulahendi järgi. Hageja edasiulatuv kohustus ei ole veel sissenõutav, sest täitmise tähtpäevad ei ole saabunud. Etteulatuvalt täitemenetluse korraldamine ei ole võimalik ega seaduslik. Täitemenetlust saab alustada olukorras, kus hageja ei ole järginud kohustuse täitmise tähtpäeva ja kohustuse osamakse on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu otsuse kohaselt on võlausaldajaks kostja esindaja büroo, kuid büroo ei ole täitmisavaldust esitanud. Maakohus määras
18.märtsi 2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-6855, et ekslikult riigituludesse tasutud kostja jaoks tehtud maksed tuleb välja maksta kostjat esindanud advokaadibüroo pangakontole ning ülejäänud osamaksed peab hageja edaspidi maksma selle advokaadibüroo kontole.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Valele pangakontole raha maksmine ei ole kostja mõjualas ega muuda täitemenetlust õigusvastaseks ja lubamatuks. Vaidluse põhjustas maakohtu eksimus, kuid hageja ei ole täitnud kohtulahendist tulenevat sissenõutavaks muutunud kohustust.
3.Tartu Maakohus jättis 24. juuli 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja hagi esitamisel vähem tasutud riigilõivu 225 eurot ja kostja menetluskulu 420 eurot, kohustades hagejat tasuma kostja menetluskulult viivist. Kohtutäitur algatas täitemenetluse õigesti, sest hageja ei täitnud kohtuotsust nõuetekohaselt. Kohtuotsuses oli selgelt märgitud, et kostja menetluskulud mõistetakse hagejalt välja kostja kasuks, ning esitatud nii riigi kui ka kostja kogu menetluskulu ja igakuine osamakse. Hagejal oleks pidanud tekkima makseinfo teatist saades kahtlus, miks on riigile tasutav osamakse suurem, kui oli määratud kohtuotsuses. Kriminaalasjas ei tuvastatud, et hageja täitis kohustuse kostjale nõuetekohaselt. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 ning TsMS § 132 lg-te 1 ja 5 järgi on hageja tasunud riigilõivu hagi esitamisel ettenähtust 225 eurot vähem. Kostja taotletud õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja vajalik.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse temalt riigilõivu ja kostja menetluskulude väljamõistmise osas ning teha uue otsuse, millega jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud riigi kanda. Hageja palus jätta tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus pidanuks jätma hagiavalduse vähem tasutud riigilõivu tõttu läbi vaatamata või hagejale selgitama, et ta on tasunud riigilõivu vähem, ja määrama puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui kohus oleks hagejale selgitanud, et ta peab tasuma lisaks riigilõivu 225 eurot, oleks hageja hagi tagasi võtnud. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus tekkis kohtu vea tulemusena, tuleb erandlike asjaolude tõttu jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud riigi kanda. 2(5)
2-20-5019
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt välja kostja esindajakulu 728 eurot. Maakohus ei eksinud riigilõivu suurust määrates ega kostja menetluskulusid hageja kanda jättes. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jäi rahuldamata, jäid menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hagiavaldust esitades pidi hageja olema valmis kandma kaotuse korral kostja menetluskulud. See kohustus ei sõltu riigilõivu suurusest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. detsembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse hagejalt riigilõivu väljamõistmise osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis riigilõivu riigi kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäid poolte endi kanda, v.a apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv, mis jäi riigi kanda. Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, sest § 162 lg 4 kohaldamiseks ei olnud alust. Hagilt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot on põhjendatud jätta riigi kanda ja vabastada hageja selle riigituludesse tasumisest. Ka apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv jääb TsMS § 190 lg 7 kohaselt riigi kanda. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. See säte kohaldub ka menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral. Hageja ei esitanud sisulisi vastuväiteid kostja menetluskulude rahalisele suurusele. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ja kolmas lõige viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib esimene lõige ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Kuna praeguses asjas kohaldub TsMS § 178 lg 4, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 178 lg 4 alusel poolte endi kanda, ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta apellatsioonkaebuse menetlemise kulud hageja kanda. Kostja palub ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda, mõistes temalt välja kostja esindajakulu 672 eurot. Kassatsioonkaebuse järgi kohalduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1, mitte TsMS § 178 lg 4. Kostja kulude jätmine tema enda kanda on ebaõiglane, kuna tema ei põhjustanud apellatsioonikulusid ja ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse maakohtu menetluskulude jaotuse osas muutmata. Ringkonnakohtu järeldus, et menetluskulude jaotusele kohaldub TsMS § 178 lg 4, on vastuolus põhiseadusega.
8.Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda, mõistes temalt riigituludesse välja hageja riigi õigusabi tasu ja kulu 324 eurot (sh km).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 kohaselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega jätab apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kolleegium jätab ka 3(5)
2-20-5019 kassatsioonimenetluse kulud hageja kanda ning saadab asja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt välja nii kostja menetluskulud kui ka hagilt vähem tasutud riigilõivu. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude jaotuse ning temalt kostja esindajakulude ja riigilõivu väljamõistmise. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse riigilõivu hagejalt väljamõistmise osas, jättes riigilõivu riigi kanda, kuid jättis otsuse muutmata osas, milles maakohtu menetluskulud jäid hageja kanda ja temalt mõisteti välja kostja menetluskulu 420 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus TsMS § 178 lg-le 4 viidates poolte endi kanda, v.a riigilõivu, mis jäi riigi kanda. Kostja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse apellatsioonimenetluse kulude poolte endi kanda jätmise osas. Kontrollides ringkonnakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas, märgib kolleegium, et ringkonnakohtu otsus on jõustunud maakohtu menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise, samuti hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas (TsMS § 456 lg 4, § 655 lg 2 p 1 ja § 688 lg 1).
11.Ringkonnakohus jättis ekslikult apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 178 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, ning hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata. TsMS § 178 lg 4 piirab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamise kulude hüvitamist. Menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulude jaotamist reguleerib praegusel juhul TsMS § 162 lg 1 koostoimes § 171 lg-ga 1. Ainuüksi asjaolu, et maakohus määras menetluskulud kindlaks lõpplahendis koos kulude jaotusega (TsMS § 177 lg 1 p 1), mistõttu võib olla jaotuse ja kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid keeruline eristada, ei anna alust asuda seisukohale, et ka menetluskulude jaotamise vaidlustamise kulusid ei hüvitata. Kuna TsMS § 178 lg 4 ei kohaldu menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral, ei hinda kolleegium selle sätte põhiseaduspärasust.
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse esitaja. Kolleegium leiab, et olukorras, kus vastustajat puudutavas osas jääb kaebus rahuldamata, on põhjendatud jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamisega tekkinud apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse üksnes temalt riigilõivu väljamõistmise osas, mis kostja õigusi ja huve ei riiva. Kostjat puudutavas maakohtu menetluskulude jaotuse ja kostja esindajakulude väljamõistmise osas jättis ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seetõttu ei olnud TsMS § 173 lg-s 3 nimetatud alust muuta maakohtu otsuses esitatud menetluskulude jaotust. Seega tuleb menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. 4(5)
2-20-5019
13.Kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse ja hagi oli jäänud tervikuna rahuldamata, jäävad ka kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
14.Kuivõrd ringkonnakohus ei ole kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks määranud, tuleb asi edasikaebeõiguse tagamise eesmärki silmas pidades saata menetluskulude kindlaksmääramiseks ringkonnakohtule (TsMS § 174 lg 4 teine lause koostoimes § 639 lg-ga 1 ja § 680 lg-ga 1). Lisaks kostja apellatsioonimenetluse kuludele määrab ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks ka temale hüvitatavad kassatsiooniastme menetluskulud.
15.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotluse, milles palub hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest mõista riigieelarvest välja koos käibemaksuga 324 eurot. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.