Jaak Kallavuse hagi Aiki Zilinski vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
0 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. juuli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaak Kallavuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Jaak Kallavus (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa Vastustaja (kostja): Aiki Zilinski (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jaak Kallavuse apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 24. juuli 2020. a otsus Jaak Kallavuselt vähemtasutud riigilõivu summas 225 eurot väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagiavalduselt vähemtasutud riigilõiv 225 eurot riigi kanda.
3.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
3.3.Jätta hagi esitamisel vähemtasutud riigilõiv 225 eurot riigi kanda.
3.4.Välja mõista Jaak Kallavuselt Aiki Zilinski kasuks menetluskulud 420 eurot, s.o õigusabikulud.
3.5.Välja mõista Jaak Kallavuselt Aiki Zilinski kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
4.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2020. a määrusega antud menetlusabi 50 eurot ületavas osas.
5.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisel kulunud riigilõiv 50 eurot riigi kanda.
6.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jaak Kallavuse esindaja tasu taotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jaak Kallavus (hageja) esitas 1. aprillil 2020 hagi Aiki Zilinski (kosta) vastu täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus 25. novembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6855 hagejalt riigi tuludesse välja menetluskulud summas 1255 eurot ja menetluskulud kostja kasuks summas 576 eurot. Maakohus määras, et menetluskulude tasumine toimub ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt kuu lõpuks vähemalt 152 eurot 58 senti kuni kogu summa tasumiseni. Hageja pidi iga kuu riigi tuludesse kandma vähemalt 104 eurot 58 senti (kuni 1255 euro tasumiseni) ning kostjale vähemalt 48 eurot (kuni 576 euro tasumiseni). Kohus väljastas hagejale koos otsusega makseinfo koondfaili, kuid ekslikult kogu menetluskulude summale. Hageja on tasunud igakuiselt makseid vastavalt koondfailile, mistõttu kostjale ettenähtud 48 eurot kuus on samuti laekunud riigi tuludesse. Kostja pöördus kohtutäituri poole, sest talle raha ei laekunud. Kohtutäitur Oksana Kutšmei alustas 11. veebruaril 2020 hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX. Kohus määras 18. märtsi 2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-6855, et ekslikult riigi tuludesse tasutud kostjale mõeldud kolm osamakset summas 144 eurot tuleb välja maksta kostjat esindanud advokaadibüroo arveldusarvele ning ülejäänud osamaksed peab hageja edaspidi maksma samuti advokaadibüroo arveldusarvele. Õiguslik alus täitemenetluse läbiviimiseks puudub, sest hageja on oma kohustused õigeaegselt täitnud. Kostja ei ole küll raha saanud, kuid hageja täitis kohustuse vastavalt kohtulahendile. Hagejal on jätkuvalt kostja ees edasiulatuv kohustus, kuid see ei ole veel sissenõutav ehk kohustuse täitmise tähtpäevad ei ole veel saabunud. Etteulatuvalt täitemenetluse läbiviimine ei ole võimalik ega seaduspärane. Täitemenetluse saab läbi viia olukorras, kus hageja on oma kohustuse täitmise tähtpäeva minetanud ja kohustuse osamakse on sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole jätnud enda kohustusi täitmata pahas usus. Hageja ei saanud aru, et kohtulahendis oli eksitus. Kohtulahendist tulenevalt ei ole kostja sissenõudja ning sissenõudjaks on kostja esindaja büroo, sest hageja peab kohustust täitma büroole. Büroo aga pole kohtutäiturile avaldust esitanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja poolt valele kontole raha maksmine ei ole kostja mõjualas ning see ei muuda kostja pöördumist täituri poole õigusvastaseks ega lubamatuks. Kostja nõustus hagejaga, et antud vaidluse on põhjustanud maakohtu eksimus, kuid hagejal on jätkuvalt täitmata kohtulahendist tulenev sissenõutavaks muutunud kohustus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 24. juuli 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja 225 eurot, s.o hagi esitamisel vähemtasutud riigilõiv ning kostja kasuks menetluskulud, s.o õigusabikulud, 420 eurot, määrates, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kohtutäitur on menetluse formaalses mõttes õigesti algatanud. Maakohtu hinnangul ei täitnud hageja kohtuotsust nõuetekohaselt, sest täitis kohustuse valele isikule. Kohtuotsuses oli selgelt väljendatud, et kannatanu, s.o praeguses menetluses kostja, menetluskulud on välja mõistetud tema kasuks. Otsuses olid ära näidatud nii kogusumma (576 eurot) kui igakuine makse (48 eurot). Samuti olid näidatud riigile tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma ja igakuine makse (104 eurot 58 senti). Seega oleks hagejal pidanud kohtust makseinfoteatise saamisel tekkima kahtlus, miks on riigile tasutav igakuine makse suurem, kui oli määratud kohtuotsuses. Täita tuleb kohtuotsust, mitte kohtu edastatud makseteatist. Seega ei täitnud hageja Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a otsust kostja menetluskulude hüvitamise nõudes nõuetekohaselt. Kostja menetluskulude katteks ei laekunud otsuses ette nähtud makseid 3 kuud, mistõttu oli kostja poolt sundtäitmise algatamine põhjendatud. Täitemenetluse algatamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Nõude täitmiseks on esitanud õige isik. Tartu Maakohus ei ole 18. märtsi 2020. a määrusega tuvastanud, et hageja oleks täitnud
25.novembri 2019. a otsusest tuleneva kohustuse kostja ees nõuetekohaselt. Nimetatud määrusega andis kohus riigile korralduse ebaõigesti laekunud summade õigele isikule väljamaksmiseks ja määras kindlaks kohtuotsuse edasise täitmise korra hageja jaoks, s.o kuhu täpselt oma kohustuse täitma peab (õigusbüroo arveldusarve andmed). Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid ei saa täita. Nimetatud nõudeid võimaldab täitmisele anda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 45, mis sätestab, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Täitur saab sellisel juhul osamakseid sundtäita üksnes siis, kui vastav osamakse muutub sissenõutavaks. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 1, sama seaduse lisa 1 ning TsMS § 132 lg-te 1 ja 5 kohaselt pidi hageja hagi esitamisel maksma riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud 225 eurot ettenähtust vähem. Puuduoleva riigilõivu 225 eurot mõistis maakohus hagejalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks). Maakohus pidas kostja menetluskulu põhjendatud ja vajalikuks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 22. augustil 2020 Tartu Ringkonnakohtule taotluse menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks. Hageja esitas 25. augustil 2020 apellatsioonkaebuse ja täiendatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib hageja esitada apellatsioonkaebuse, sest ei nõustu kohtu poolt temalt menetluskulude väljamõistmisega. Hageja palub korrektse apellatsioonkaebuse esitamiseks määrata talle riigi õigusabi. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23. septembri 2020. a määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas hagejat riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Maakohtu 24. juuli 2020. a otsuse peale täies ulatuses, s.o 300 euro ulatuses. Sama määrusega rahuldas ringkonnakohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks, andis hagejale isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigipoolset menetlusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohustas riigi õigusabi osutavat advokaati esitama seaduse nõuetele vastava apellatsioonkaebuse hiljemalt 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
5.Hageja palub 6. oktoobri 2020. a apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse vähemtasutud riigilõivu 225 eurot ja kostja kasuks kostja menetluskulud 420 eurot. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud riigi kanda. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a hageja menetluskulud, mis jätta riigi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud praeguses menetluse selgitama hagejale, et hageja on tasunud riigilõivu vähem ja määrama tähtaja vähemtasutud riigilõivu maksmiseks. Maakohus oleks pidanud jätma hagiavalduse vähemtasutud riigilõivu tõttu läbi vaatamata. Kui kohus oleks hagejale selgitanud, et ta peab tasuma täiendavalt riigilõivu 225 eurot, oleks hageja hagi tagasi võtnud, kuna tal puuduvad rahalised vahendid sellises summas riigilõivu tasumiseks. Arvestades täitemenetluse aluseks olevat nõuet, ei oleks hagejal olnud mõistlik esitada hagi, millelt tuleb tasuda niivõrd kõrge riigilõiv. Antud asjas esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks ning hageja menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Arvestades asjaolu, et menetlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on tekkinud kohtuvea tulemusena, on kostja menetluskulude hagejalt välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane. Makseinfo kohaselt pidi hageja tasuma 12 kuud 152 eurot 58 senti, ehk kõik menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Hageja ei teadnud, et ta peab kostjale eraldi kandma menetluskulud tema kontole ja ülejäänud menetluskulud riigi tuludesse. Tartu Maakohus on 18. märtsi 2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-6855 oma viga ka tunnistanud. Hageja ei teadnud mitte ühtegi kostja konto numbrit. Lisaks oli hagejal lähenemiskeeld kostja suhtes, s.t ta ei tohtinud kostjaga ühendust võtta. Asjas tulnuks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning selle rakendamisel lähtuda VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast, s.o et kantavate kulude vähendamise aluseks olevate asjaolude korral võib kohus vähendada kulusid ilma kulude kandmiseks kohustatud isiku taotluseta. Hageja 1. novembri 2020. a menetlusdokumendi kohaselt on hageja menetluskulud tekkinud kostja tegevuse tulemusel. 30. aprilli 2020. a istungiprotokollist tsiviilasjas nr 2-19-13959 nähtub, et kostja ja tema esindaja olid hageja ning kohtu veast teadlikud ja lugesid tekkinud probleemi lahendatuks. Kostjal oli võimalik täitemenetlus lõpetada, kuid ta seda ei teinud ja soovis pahatahtlikult täitemenetluse jätkamist.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle ei ole enam poolte vahel vaidlust ning riigilõivu tasumata jätmine puudutab üksnes riigi ja hageja vahelist suhet, mitte kostjat. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud. Erandi kohaldamine TsMS § 162 lg 4 mõistes on kohtu õigus, mitte kohustus. Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a otsuse resolutsioonist kriminaalasjas nr 1-18-6855 nähtub selgelt, kellele ja mis ulatuses tuleb hagejal kulusid tasuda. Seega ei too hageja eksimus kriminaalasja menetluskulude tasumisel antud vaidluses kaasa teistsugust menetluskulude jaotust. Väide, et hageja ei teadnud kostja konto numbrit ega saanud seda ka välja selgitada lähenemiskeelu tõttu, on väär. Hageja esitas esmakordselt 1. novembri 2020. a seisukohas väite, nagu oleksid menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tekkinud kostja pahatahtliku käitumise tulemusel. Hageja ei ole seda väitnud ei maakohtus ega isegi mitte apellatsioonkaebuses. Hageja ei ole kohtule esitanud Tartu Maakohtu 30. aprilli 2020. a istungiprotokolli tsiviilasjas nr 2-19-13959. Kostja ei käitunud hageja suhtes täitemenetlust algatades pahatahtlikult. Maakohus on nimetatud väidet asja sisulisel lahendamisel hinnanud ning hageja ei ole maakohtu otsust vastavas osas vaidlustanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagejalt hagiavalduselt vähemtasutud riigilõivu väljamõistmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab vähemtasutud riigilõivu riigi kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd pooled ei vaidlusta maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, on maakohtu otsus selles osas jõustunud.
9.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks, s.t maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulude jaotust hagi rahuldamata jätmisel reguleerib TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et antud juhul tulnuks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Vaidlust ei ole selles, et täitemenetluse algatamise aluseks oli hageja poolt kostjale maksmata jäänud kriminaalasjas nr 1-18-6855 otsusega väljamõistetud menetluskulude mitu osamakset. Hageja on maksed teostanud ekslikult mitte kostja, vaid riigi kontole. Hageja ei vaidlustanud antud asjas maakohtu otsust osas, millega kohus tuvastas, et kostjal oli õigus täitemenetluse algatamise avalduse esitamiseks. Kostjale ei saa heita ette täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamist olukorras, kus hagejal oli täitmata kohustused kostja ees. Ringkonnakohus jätab hageja 1. novembri 2020. a menetlusdokumendis esitatud väite, nagu oleks kostja ja tema esindaja teadlikud hageja ja kohtu veast, arvesse võtmata (TsMS § 652 lg 4). Hageja ei põhjendanud, miks ta pole saanud nimetatud väidet varem esitada, sh apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus märgib, et hageja ise kinnitas 1. novembri 2020. a menetlusdokumendi p-s 2.2., et kostja sai hageja eksimusest ning valele kontole raha kandmisest teada alles pärast täitemenetluse algatamist. Seega ei ole kostja käitunud hageja suhtes pahatahtlikult.
10.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta vähemtasutud riigilõiv summas 225 eurot riigi kanda ning vabastada hageja selle riigi tuludesse tasumisest. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagiavalduse esitamisel tulnuks hagejal maksta riigilõiv 300 eurot (TsMS § 147 lg 1 esimene lause, § 132 lg-d 1 ja 5). Hagiavaldus, millelt on tasutud riigilõivu ettenähtust vähem, tulnuks jätta käiguta ja määrata hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks (TsMS § 147 lg 1 kolmas lause). Maakohus ei ole seda teinud, vaid võttis hagiavalduse menetlusse. Kuigi TsMS § 179 lg 1 võimaldab mõista vähemtasutud riigilõiv välja kohtulahendiga, mida maakohus on antud asjas ka teinud, ei ole antud juhul vähemtasutud riigilõivu hagejalt riigi kasuks välja mõistmine õiglane. Vaidlust ei ole, et kriminaalasjas nr 1-18-6855 väljamõistetud summasid on hageja täitnud vastavalt temale kohtu poolt väljastatud makseteatisele, mistõttu on ka kostja kasuks väljamõistetud summad laekunud riigi tuludesse. Seega alustas kostja hageja suhtes täitemenetluse olukorras, kus hageja oli enda teadmiste järgi kohustust nõuetekohaselt täitnud. Täitemenetluse alustamise tõttu oli hageja esitanud hagiavalduse praeguses tsiviilasjas, leides, et ta oli kohustust täitnud. Ringkonnakohus leiab, et hagejale ei saa ette heita tasumist maakohtu
poolt makseteatises märgitud andmete alusel. Hageja ei ole tahtlikult hoidunud kõrvale kostja ees olevast kohustuse täitmisest. Eluliselt on usutav hageja väide, et tal puuduvad sellised rahalised vahendid, et täiendavat riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus vabastas hageja 23. septembri 2020. a määrusega riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel, rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 112– 113). Ringkonnakohus leidis, et on täidetud TsMS §-s 181 sätestatud menetlusabi tingimused, s.o hageja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline menetluskulusid kandma. Olukorras, kus antud menetlus on põhjustatud vähemalt osaliselt kohtu tegevuse tõttu nii kriminaalasjas nr 1-18-6855, kui ka antud asjas (s.o maakohus võttis antud asjas hagi menetlusse, kuigi sellelt ei olnud tasutud riigilõiv täies ulatuses), on põhjendatud ning õiglane hageja suhtes jätta vähemtasutud riigilõiv summas 225 eurot riigi kanda ning vabastada hageja vähemtasutud riigilõivu tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).
11.Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2020. a määruses on hageja apellatsioonkaebuse hinnaks märgitud 3500 eurot. Apellatsioonkaebuse hinna määramisel lähtus kohus hageja poolt esitatud apellatsioonkaebusest, menetlusabi ja riigi õigusabi taotlusest. Hagejale määratud esindaja 6. oktoobril 2020 esitatud apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas. TsMS § 136 lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Seega on apellatsioonkaebuse hinnaks 0 eurot. Ringkonnakohus lähtus hagejale menetlusabi andmisel esitatud taotlusest ning apellatsioonkaebuse hinnast 3500 eurot ning on vabastanud sellest tulenevlt hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Kuivõrd hageja
6.oktoobri 2020. a täpsustatud apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas, tuleb sellise kaebuse esitamsel tasuda riigilõivu RLS § 59 lg 16 järgi 50 eurot. TsMS § 189 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2020. a määrusega antud menetlusabi 50 eurot ületavas osas tühistada menetlusabi saamise tingimuste puudumise tõttu.
12.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse ka menetluskulude jaotust. Hageja sisulisi vastuväiteid kostja menetluskulude rahalisele suurusele esitanud ei ole. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub ka praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Seega jätab ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 50 eurot riigi kanda (TsMS § 190 lg 7).
13.Hageja esindaja tasu taotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Resolutsioon Riigikohtu 16.06.2021 lahendist:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5019 osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta apellatsioonimenetluse kulud Jaak Kallavuse kanda.
3.Jätta kassatsioonimenetluse kulud Jaak Kallavuse kanda.
4.Saata asi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks Tartu Ringkonnakohtule.
5.Rahuldada kassatsioonkaebus.
6.Määrata OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo vandeadvokaadi Anti Aasmaa tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.